3-24-381/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-381

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Jarko Jõks-Kübarsepa (Kübarsepp) kaebus Viru Vanglalt 25 000

euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise nõudes tervisekahju

tekitamise ja väärikuse alandamise eest

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Jarko Jõks-Kübarsepa kaebus haldusasjas

nr 3-24-381.

2. Jätta Jarko Jõks-Kübarsepa taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jarko Jõks-Kübarsepp esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes talle tervisekahju tekitamise ja inimväärikuse

alandamise eest. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt on kaebaja esitanud Viru

Vanglale kaks kahjunõuet – 10. novembril 2023 (registreeritud 13. novembril 2023 nr-ga 6-

16/192-1) ja 24. novembril 2023 (registreeritud samal päeval nr-ga 6-16/199-1). Kaebaja sõnul

ei ole vangla kahjunõuetele tähtaegselt vastanud. Kaebaja palub arvestada tema poolt Viru

Vanglale esitatud kahjunõudeid ja kahjunõude puuduste kõrvaldamise avaldust. Kaebaja

märgib, et esitab kahe talle tekitatud tervisekahjustuse ja inimväärikuse alandamisega seotud

juhtumi osas kahjunõude 25 000 euro hüvitamiseks. Kuna kahjunõue on esitatud seoses tervise

kahjustamisega, siis palub kaebaja riigilõivu tasumisest vabastust.

2. Viru Vangla edastas 25. novembril 2024 vastusena kohtunõudele vaidlusega seonduvad

kohtueelse menetluse materjalid, sh kaebaja kahjunõude nr 6-16/192-1 lahenduse, samuti

kaebaja kahjunõude nr 6-16/199-1, millele vangla sõnul eraldi vastust koostatud ei ole. Viru

Vangla märkis, et selle kahjunõudega seoses edastatakse kohtule kaebaja tervisekaart, kust dr

Kotke poolt tehtud haigusjuhtumi nr A20729 2023 kandest nähtub, et rulaatori asendamine

küünarkarkudega oli tervishoiutöötaja otsus, mis tehti vastuvõtul.

3-24-381

3. Tartu Halduskohus jättis 5. detsembri 2024. a määrusega J. Jõks-Kübarsepa kaebuse

käiguta ning andis kaebajale tähtaja vaidluse eseme täpsustamiseks, erinevate õigushüvede

rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruste väljatoomiseks, tõendite esitamiseks majandusliku

seisu kohta, tervisekahju tekkimist põhistavate tõendite esitamiseks, võõrkeelsete dokumentide

tõlgete esitamiseks ja menetlusvormi eelistuse teatamiseks. Kaebaja teavitas 10. detsembril

2024 kohut käiguta jätmise määruse kättesaamisest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad

asja läbivaatamist. Vastavalt HKMS § 55 lõikele 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust

sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud

määrusega läbi vaatamata.

5. Tartu Halduskohus jättis J. Jõks-Kübarsepa kaebuse selles esinevate puuduste

kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajale 5. detsembri 2024. a määrusega puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva selle määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja teatas kohtule,

et sai nimetatud määruse kätte 10. detsembril 2024. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise

tähtaeg kulgema 11. detsembril 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 27.

detsember 2024 (s.o riigipühale langenud puuduste kõrvaldamise tähtpäevale järgnenud

esimene tööpäev). Kaebaja ei ole praeguseni käiguta jätmise määruses osundatud puudusi

kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja

pikendamist.

1. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS §-de 37‒39 nõuetele ning seda ei ole võimalik

menetleda. Kaebaja palus hüvitamiskaebuses arvestada kohtueelses menetluses vanglale

esitatud kahjunõuete ja puuduste kõrvaldamise avaldusega. Antud dokumentide pinnalt tõi

kohus 5. detsembri 2024. a määruses välja, kuidas kohus vaidluse eset mõistab ning palus

kaebajal teatada, kas kohus on õigesti määratlenud põhiliste asjaolude kogumi, millega seoses

kaebaja Viru Vanglalt kahjuhüvitist taotleb. Kaebaja kohtule ei vastanud. Kohus märgib, et

kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (HKMS § 41 lõiked 1 ja 2).

HKMS § 41 lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks

kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus lahendab

asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse

esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lõige 3). Kaebust ei saa

sisustada vaid kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal

olla takistusi vaidluse eseme täpsustamisel, seda enam, et kohus on kaebuses viidatud

kohtueelse menetluse materjalidega arvestanud ning palunud kaebajal vaid kinnitada, kas kohus

on vaidluse eset õigesti mõistnud. Kaebaja ei ole ka välja toonud erinevate õigushüvede

rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruseid ega selgitanud, kui suure summa taotletavast 25

000 euro suurusest kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa

omakorda väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Samuti ei ole kaebaja vastavalt

HKMS § 38 lõike 1 punktile 8 talle tekkinud tervisekahju tõendanud. Kohus ei pea antud juhul

põhjendatuks kaebust selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks uuesti käiguta jätta.

3-24-381

2. Kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks palus kohus kaebajal

täita vastava vormi ning esitada kohtule tõendid, mis kinnitaksid kaebaja ja tema

perekonnaliikmete majanduslikku seisundit ning sissetulekuid ja väljaminekuid (sh

pangakontode väljavõtted perioodi 8. oktoober 2023 kuni 7. veebruar 2024 kohta, samuti

viimase 4 kuu osas; HKMS § 111, § 112 ja § 115). Kaebaja ei täitnud ka seda kohtu nõuet,

mistõttu ei ole kohtul võimalik riigilõivust vabastamise taotlust läbi vaadata. Taotluse

lahendamist takistab ka asjaolu, et kaebaja ei toonud välja erinevate õigushüvede rikkumisega

tekitatud kahjuosade suuruseid. Kohus selgitas kaebajale, et kahjude eristamine on vajalik nii

asja sisulisel lahendamisel kui ka riigilõivu tasumisel ning selle tasumisest vabastamisel, kuna

riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu

terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest. Väärikuse alandamisega

seonduvalt kahjunõudelt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes riigilõivuseaduse § 60 lõikest 2 (s.o

kolm protsenti nõutavast summast) või taotleda riigilõivust vabastamist. Kuna kaebaja ei ole

välja toonud, kui suure summa ulatuses ta taotleb väärikuse alandamise eest kahjuhüvitist, siis

ei ole kohtul võimalik hinnata, kas selles osas on kaebaja riigilõivust vabastamine kaebuse

esitamisel põhjendatud või mitte.

6. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuna J. Jõks-Kübarsepp ei kõrvaldanud kohtu poolt

määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi, siis tuleb tema kaebus HKMS § 121 lõike 1

punkti 2 alusel tagastada ning riigilõivust vabastamise taotlus HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi

vaatamata jätta.

7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)