3-25-38/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-38

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X OÜ

(registrikood xxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 06.01.2025 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ

ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) kokku xxxxxx euro ulatuses.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada läbivalt juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed ning

puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute

sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette selgituse või vastuväidete

küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt,

viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus

pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust

reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Seega on maksuhalduril

õigus pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole.

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise

otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega,

mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kohus leiab, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud.

6.1 Taotlusest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab

kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 15.07.2024 korralduse nr 12.2-

3/064441-1 alusel X OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli

perioodil aprill 2024. Lisaks jätkub 06.06.2024 e-kiri/teatega alustatud X OÜ aprill 2024

käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude, xxxxxx euro, õigsuse kontroll.

6.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt

maksuotsuse tegemine. Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud viitavad sellele, et X OÜ on

kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehingu Rootsi

äriühinguga Y AB-ga. X OÜ deklareeris 29.04.2024 arve nr 227309 alusel ühendusesisest kauba

müüki Y AB-le summas xxxxxx eurot. Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ vormistas kauba

müügi Y AB nimele, kuid tegelikkuses võõrandas kauba tundmatule kolmandale isikule, kelle

puhul on teadmata, kas ostja oli käibemaksukohustuslane või füüsiline isik. Tundmatu ostja

puhul pole teada, kas ostja oli käibemaksukohustuslane või füüsiline isik ning kas tehingule

rakendatud käibemaksumäär 0% oli õigustatud. Seega tuleb tehing maksustada 22%

käibemaksumääraga. Maksuhalduri hinnangul võis X OÜ eesmärgiks olla jätta arvestamata ja

tasumata müügitehingult tasumisele kuuluv käibemaks xxxxxx eurot ning suurendada alusetult

sisendkäibemaksu tagastusnõuet xxxxxx euro võrra.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et

nimetatud eeldus on samuti täidetud.

Taotluse kohaselt ei kuulu kinnisturegistri andmetel X OÜ omandisse kinnisvara. Samuti

puuduvad äriühingul väärtpaberikontod. X OÜ nimele on registreeritud xxxxx, xxxxx (omanik C

AS) ja kaks xxxx. Kuna X OÜ tegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük ning rent,

võivad xxxxx olla kaetud rendilepingutega (osad rentnikud kajastuvad xxxxx

registreerimistunnistusel). Kaks xxxx on renditud eraisikule ning maksuhalduril puudub teave

xxxxxxx asukoha kohta. Maksuhaldur viib X OÜ suhtes lisaks läbi ka 12.04.2023 alustatud

maksumenetlust 12.2-3/061039, mis hõlmab käibemaksu ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember 2022 kuni veebruar 2023.

Maksuhalduril on alust arvata, et X OÜ tasumisele kuuluv maksukohustus on tegelikult suurem

kui maksudeklaratsioonis deklareeritud.

Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et

maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks

pidada maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt

määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

Maksuhaldur ei ole veel suutnud koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid, kuid

tagastusnõude täitmise tähtaeg saabub 13.01.2025. Taolises olukorras on vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

6.4. Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut.

Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab

äriühingul jätkata äritegevust. Tegemist ei ole ka summaga, mille tagastamiseks ilma

maksukontrollita oleks isikul õigustatud ootus. Isik peab arvestama, et summa võib jääda

tagastamata või tagastamist tuleb maksukontrolli tõttu oodata. Ettemaksukontole aresti

seadmisega on võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei

ole praegusel juhul MTA taotlusest nähtuvalt võimalik sama tõhusalt kaitsta muude

(maksukohustuslast vähem koormavate) vahenditega. Kui maksumenetluses selgub, et

tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest üksnes raha saamise edasi. X

OÜ-l on samas võimalik esitada maksuhaldurile muu tagatis, mille suurus vastab maksuhalduri

taotluses märgitule, ja saavutada sellega aresti lõpetamine.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud loa andmine eelaresti seadmiseks X OÜ ettemaksukontole

summas xxxxxx eurot.

6.5 Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse X OÜ vastu

suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ning §-de 121 ja 122

kohase tagatise suuruses xxxxxx eurot. Juhul, kui X OÜ soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise

liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks xxxxxx eurot.

7. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)