1-24-3028/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-3028

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2024. a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-3028 (23250150002)

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Anu Tammeniit

Annika Roost ja Kerli Õismets

Kohtuistungi sekretär

Kristi Haab

Kriminaalasi

Kardo Lilleleht süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi ja

Arthur Kušanov süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi

üldmenetluses

Ringkonnaprokurör

Elle Keeman

Süüdistatav

KARDO LILLELEHT

isikukood: 39702184221; elukoht: XXX; kodakondsus:

Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel;

töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata.

Tõkend – ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud

10.07.2023-12.07.2023.

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

kokkuleppel Mart Missik

ARTHUR KUŠANOV

isikukood: 39305054219; elukoht: XXX; kodakondsus:

Eesti Vabariigi; haridus: XXX; emakeel: eesti keel;

töökoht: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistamata.

Tõkend – ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud

16.07.2023. a.

kokkuleppel Kaire Aus

1-24-3028

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kardo Lilleleht KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2023-

12.07.2023, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2

(kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt

ärakandmisele 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning

ülejäänud osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele

pööramata, kui Kardo Lilleleht ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kardo Lillelehel ilmuda kohe ärakandmisele kuuluvat vangistust (2 kuud ja 27 päeva)

kandma vanglasse kutse peale. Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse

kandmisele asumisest.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

11.12.2024. a.

2. Süüdi tunnistada Arthur Kušanov KarS § 307 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (päevamääraga 32 eurot), s.o 6400 (kuus

tuhat nelisada) eurot.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2023. s.o

1 (üks) päev vangistust ehk 3 (kolm) päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks

rahaliseks karistuseks 197 (ükssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 6304 (kuus

tuhat kolmsada neli) eurot.

3. Menetluskulud

3.1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kardo Lillelehelt menetluskuluna

riigituludesse:

-

sundraha 2050 eurot;

-

1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 378 eurot;

-

1/2 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 712,50 eurot;

kokku 3140,50 eurot.

3.2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Arthur Kušanovilt menetluskuluna

riigituludesse:

-

sundraha 1230 eurot;

-

1/2 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 378 eurot;

-

1/2 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulust, s.o 712,50 eurot;

-

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr X ) kulu 57 eurot;

kokku 2377,50 eurot.

Arthur Kušanovi valitud kaitsja kulud summas 4636 eurot jätta tema enda kanda.

1-24-3028

Riigi kasuks välja mõistetud rahalised kohustused tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr:

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Kardo Lillelehel

kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit 99924700035475 ja Arthur Kušanovil

kasutada menetluskulude tasumisel viitenumbrit 99924700035488 ning rahalise

karistuse tasumisel kasutada viitenumbrit 99924400002643. Selgituseks märkida:

menetluskulud või rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Konfiskeerimine

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimise käigus ära

võetud sularaha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, mis on Pärnu Maakohtu

20.09.2023. a määrusega nr 1-23-5484 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbankis (viitenumber 3100082116).

5. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid:

5.1.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuv ekspertiisist järele jäänud narkootiline

aine - KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

5.2.

Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas A. H. Tammsaare pst 70 on hoiul pakend

nr 1 järgmiste pakenditega:

-

pakend nr 6: grammikaal;

-

pakend 14: kolbpiip;

-

pakend 16: digitaalne kaal;

-

pakend 5: plastikkarp seeneeostega;

-

pakend 4: plastikkarp seeneeoste ja seentega;

-

pakend 1/3: ekspertiisist tagasi saadetud pakendid;

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

5.3.

Kardo Lillelehelt ära võetud mobiiltelefonist ja seadmetest tehtud

koopia andmefailid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas - kohtuotsuse

jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

5.4.

Arthur Kušanovilt ära võetud mobiiltelefonist tehtud koopia

andmefailid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas - kohtuotsuse

jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuurile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning teadmiseks Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on

võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral

kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 08.01.2025. a.

1-24-3028

Süüdistuse sisu

Kardo Lillelehte süüdistatakse selles, et tema valdas enda elukohas ebaseaduslikult suures

koguses kanepiõisikuid, lisaks psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi ning

pruunikat pulbrit, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT).

Nimelt teostati politsei poolt 10.07.2023 läbiotsimised K. Lilleleht elukohas aadressil X

korteris, kust leiti ja võeti kaasa mitmest kohast erinevalt pakendatud rohelist värvi taime

osasid, seeni ja pruuni pulbrit. Ekspertarvamuse kohaselt on taimeosade puhul tegemist

kanepiõisikutega, mida oli kokku 948,65 grammi ja mille tetrahüdrokannabinooli (THC)

sisaldus on 17-22%. Seente viljakehad massiga 0,11 grammi sisaldasid jälgedena narkootilist

ainet psilotsübiin/psilotsiin, seente viljakehad massiga 7,93 grammi sisaldasid narkootilist

ainet psilotsübiin/psilotsiin. Leitud pruun pulber oli massiga 0,038 grammi ja see sisaldas

dimetüültrüptamiini (DMT).

Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab

7,5 grammist marihuaanast. Seega K. Lilleleht poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab

suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg

3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas

narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks ära võetud

kanepiõisikutest keskmiselt 948,65/0,75=1265 isikut).

Kanep, sh marihuaana, samuti psilotsübiin/psilotsiin ja dimetüültrüptamiini (DMT) kuuluvad

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri

18.05.2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud.

Arvestades, et K. Lillelehel puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õigustav luba, ta teadis,

et tema valduses on keelatud aine, olid talle süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine

käitlemise asjaolud teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine, on tuvastatud K.

Lillelehe käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Kardo Lilleleht suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani

toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Arthur Kušanovit süüdistatakse selles, et tema olles viibinud korduvalt Kardo Lillelehe

elukohas aadressil X korteris, sai täpselt tuvastatama päeval, kuid enne 06.07.2023 teada, et

viimane hoiab seal suures koguses kanepit. Vaatamata asjaolule, et A. Kušanov teadis, et K.

Lilleleht käitleb suures koguses ebaseaduslikult narkootilisi aineid ja on pannud toime KarS §

184 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, mis on KarS § 4 lg 2 tähenduses esimese astme kuritegu,

jättis sellest õiguskaitseasutustele teatamata. Kuigi A. Kušanov oli teadlik K. Lillelehe poolt

toime pandud kuriteost, viibis ta viimasega koos enda puhkuse ajal 05.07.2023 Pärnu

siseturvalisuse ühishoone territooriumil. 10.07.2023 leiti K. Lilleleht elukohast aadressil X

korteris toimunud läbiotsimisel kanepiõisikuid kokku 948,65 grammi.

Arvestades, et A. Kušanov sai aru, et K. Lilleleht on toime pannud narkootikumide seotud

kuriteo, kuid tal puudus tahe sellest politseid teavitada, on tuvastatud A. Kušanovi käitumises

koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.

Seega Arthur Kušanov teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost

mitteteatamisega pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-24-3028

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Prokurör palus kohtul Kardo Lilleleht süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista

talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel pöörata Kardo Lillelehele

mõistetud karistus täitmisele osaliselt, kus koheselt kuulub ärakandmisele 3 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kardo Lillelehe 10.07.2023. a kuni 12.07.2024. a kinnipidamisel

viibitud aeg, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohe kandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 2 aastat ja 9 kuud jätta KarS §

74 lg 1 ja 3 alusel koos käitumiskontrolliga Kardo Lillelehe suhtes täitmisele pööramata

tingimusel, et Kardo Lilleleht temale määratud 3-aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime

uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid

ja kohustusi. Samuti palus prokurör Arthur Kušanov süüdi tunnistada KarS § 307 lg 1 järgi ja

mõista talle rahaline karistus 250 päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Arthur Kušanovi

16.07.2023. a kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 1 päev karistusaja hulka. KarS § 832 lg 1 alusel

konfiskeerida Kardo Lillelehelt ära võetud sularaha 1250 eurot, mis on kantud PPA

tagatiskontole. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi ekspertiisi tegemise kulud 756 eurot (akt nr X ) ja

1425 eurot (akt nr X ) jätta mõlema süüdistatava kanda pooleks ning ekspertiisi tegemise kulu

57 eurot (akt nr X ) jätta Arthur Kušanovi kanda. Kardo Lillelehele KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi

kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasud summas 436,80 eurot jätta Kardo Lillelehe

kanda.

Kaitsja Mart Missik palus Kardo Lillelehele mitte kohaldada reaalset või šokivangistust.

Kaitsja leidis, et põhjendatud on isikule määrata karistuseks tingimisi vangistus

kontrollnõueteta. Lisaks palus kaitsja jätta Kardo Lillelehelt äravõetud 1250 eurot

konfiskeerimata.

Süüdistatav Kardo Lilleleht tunnistab oma tegu ning kahetseb.

Kaitsja Kaire Aus leidis, et Arthur Kušanov tuleks KarS § 307 lg 1 järgi esitatud süüdistuses

õigeks mõista ja Arthur Kušanovi menetluskulu jätta riigi kanda.

Süüdistatav Arthur Kušanov end süüdi ei tunnista.

Kohtu seisukoht

Kardo Lillelehele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi ja Arthur Kušanovile KarS § 307

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.

Kohus leiab, et Kardo Lillelehele ja Arthur Kušanovile süüks arvatud kuriteod on tõendamist

leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

I Kardo Lillelehe süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi

KarS § 184 näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või

lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine,

valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse-

ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale

isikule.

Süüdistuse kohaselt Kardo Lilleleht valdas enda elukohas aadressil X korteris ebaseaduslikult

suures koguses kanepiõisikuid, lisaks psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi ning

pruuni pulbrit, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Kohtu hinnangul puudub vaidlus

selles, et Kardo Lilleleht enda elukohas eelnimetatud aineid valdas. See on tõendatud

süüdistatava Kardo Lillelehe enda ütlustega ning seda kinnitab ka tema elukohas aadressil X,

teostatud läbiotsimine, mille käigus leiti erinevates kogustes narkootilisi aineid.

1-24-3028

11.07.2023. a läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 55-87) nähtub, et enne

läbiotsimist tehti Kardo Lillelehele ettepanek anda välja läbiotsimismääruses loetletud

objektid ning Kardo Lilleleht andis köögis enda seljast ära musta värvi Nike seljakoti, kus

võis tema hinnangul olla 5-7 g kanepit. Samuti Kardo Lilleleht lisas, et ta ise kanepit ei

tarvita. Nimetatud seljakoti esimesest väikesest sahtlist leiti fooliumnutsakas, milles oli

iseloomulikult lõhnav rohelist värvi taimne puru kaaluga 1,1 g. Lisaks leiti samast seljakoti

sahtlist veel 50 eurot. Sama seljakoti suurest sahtlist leiti klambriga suletud plekkpurk, kus oli

sees läbipaistev kilekott, milles 6 fooliumnutsakat iseloomulikult lõhnava rohelist värvi

taimse puruga ja lahtisena plekkpurgi põhjas 2 fooliumnutsakat iseloomulikult lõhnava

rohelist värvi taimse puruga. Kilekotis olnud 6 fooliumnutsakat kaalusid 8,8 g ja 2 lahtiselt

plekkpurgis olnud fooliumnutsakat kaalusid 1,3 g ja 1,2 g. Elutoas olevast dressipluusi

paremal pool asuvast taskust leiti üks fooliumnutsakas, milles iseloomulikult lõhnav rohelist

värvi taimne puru kaaluga 1,1 g. Samuti leiti dressipluusi vasakust taskust 5x10 eurot.

Garderoobi põrandal olevast musta värvi Nike spordikoti esimesest väikesest sahtlist avastati

grammkaal ning sularaha 22x50, 2x20 ja 1x10 eurot. Sama spordikoti suurest sahtlist leiti

beeži värvi riidest kott, milles oli omakorda kaks läbipaistvat kilepakendit. Kilepakendid olid

suletud kuumkinnitusega. Mõlemas kilepakendis oli rohelist värvi taimne puru ja taime osad.

Pakendid kaaluti hiljem ning taimse puru kaaluks saadi 1200 g koos pakenditega. Lisaks leiti

garderoobist kaks läbipaistvat kilekotti, mis olid pealt suletud klambriga ning mille põhjas oli

läbipaistvast plastikust karp, milles oli valget värvi neljakandilise kujuga mass, mis oli kaetud

pruunikat-hallikat värvi puruga. Mõlema kilekoti põhjal oli läbipaistev vedelik. Ühe

plastikkarbis oleva valge massi äärtes ja selle pinnal kasvasid valget värvi jala ja pruuni

kübaraga seened. Samuti leiti magamistoa aknalaualt valgel paberil valge-pruuni-hallikirjusid

kuivanud seeni. Köögis külmkapist leiti vutlar, mille sees oli väike fooliumpakend, milles

pruuniakt värvi aine kokku kaaluga 0,3 g. Kardo Lillelehe sõnul oli see DMT. Köögikapist

leiti plastikust kaanega ümmargune karp, mille peal oli digitaalne kaal ning kaalu plastikust

kattekaane alla oli näha taimepuru. Selle kõrval asetses fooliumirull. Plastikkarbis oli lahtiselt

iseloomuliku lõhnaga rohelist-kollakat värvi kuivanud taime osad/õisikud, mis valati

paberkotti, mis kaalusid kokku 17,1 g.

Läbiotsimisel leitud ja äravõetud ainete osas teostati narkootilise aine ekspertiis, akt nr X (I

kd, tl 90-94), mille käigus tuvastati, et kokku võeti Kardo Lillelehe elukohast ära 948,65 g

kanepit, mis sisaldasid vastavalt 17-22% tetrahüdrokannabinooli ehk THC-d. Nike seljakotist

leitud rohelised taimeosad massiga 0,87 g fooliumvoldikus on kanepiõisikud, mille THC

sisaldus on 18%. Plekkpurgist leitud rohelised taimeosad massiga kokku 7,58 g kilekotis

olevas kaheksas fooliumvoldikus on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 20%. Dressipluusi

tasukust leitud roheline taimeosa massiga 0,92 g fooliumvoldikus on kanepiõisik, mille THC

sisaldus on 17%. Nike spordikotist leitud rohelised taimeosad massiga kokku 926,4 g kahes

kahekordses kilekotis on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 18%. Plastikkarbist leitud

rohelised taimeosad massiga 12,88 g on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 22%. Samuti

tuvastati, et läbiotsimisel leitud mustjashallid seente viljakehad massiga 0,11 g

vermikuliiditükil plastkarbis sisaldasid jälgedena psilotsübiini/psilotsiini ja pruunikad seente

viljakehad massiga 7,93 g sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. Lisaks pruunikas pulber massiga

0,038 g fooliumvoldikus sisaldas dimetüültrüptamiini ehk DMT, mille protsendilist sisaldust

ja puhta aine kogust ei olnud pulbri vähesuse tõttu võimalik määrata. Mustjashallidest seente

viljakehadest massiga 5,69 g hallitaval vermikuliiditükil plastkarbis ei leitud narkootilisi ega

psühhotroopseid aineid.

Kaitsja Mart Missik tõi välja, et ekspertiisiakti punktis 8 on märgitud, et DMT puhul ei ole

võimalik isegi määrata aine sisaldust ehk tegelikult süüdistuses ei peaks selline aine kirjas

olema. Süüdistuses on ainult kanepi osas väljatoodud kogused narkojoobe tekitamiseks, teiste

1-24-3028

ainete osas seda tehtud ei ole, mistõttu on teiste ainete käitlemise osas süüdistus

põhjendamatu.

Kohus märgib seente viljakehade ja DMT osas, et lisaks narkootilisele ainele kanep, mille

THC sisaldus ületab 0,3%, kuuluvad ka psilotsübiin/psilotsiin ja dimetüültrüptamiin vastavalt

NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil. 14.11.2023. a teatisest (I kd, tl 98) nähtub, et Kardo Lillelehele ei ole väljastatud

Ravimiameti poolt kehtivaid tegevuslube. Seega on tuvastatud, et Kardo Lillelehel puudus

nende ainete käitlemiseks luba, mistõttu käitles ta neid ebaseaduslikult. Nimetatud aineid ei

ole süüdistuses arvestatud suure koguse hulka, kuid nende ainete käitlemine näitab, et Kardo

Lilleleht tegeles erinevate keelatud ainetega. Samuti märgib kohus, et kuivõrd nimetatud

aineid ei tohi Kardo Lilleleht käidelda, siis tuleb otsustada ka nende suhtes võetavad

meetmed.

Seega Kardo Lillelehe elukohast leiti lisaks spordikotist leitud suuremale kanepi kogusele

veel erinevaid fooliumnutsakaid, mis kõik kaalusid ca 1 g ning tegemist oli kanepiga. Kohtu

hinnangul viitab selline fooliumnutsakatesse pakendatud kanep ja ka veel pakendamata kanep

sellele, et tegemist oli narkootilise ainega, mis oli mõeldud realiseerimiseks.

Süüdistatav Kardo Lilleleht kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning märkis, et ta andis oma

ütlused kohtueelsel uurimisel politseis ning ta jääb nende ütluste juurde. Seetõttu võttis kohus

prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud

ütlused (I kd, tl 163-166, 167-169). Kardo Lillelehe ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast

süüdi enda elukohas narkootiliste ainete valdamises. Kardo Lilleleht kinnitas, et on elanud

Suur-X korteris alates märtsikuust 2023. a. Ka Kardo Lillelehe 10.07.2023. a kahtlustatavana

kinnipidamise protokolli (I kd, tl 28-30) kohaselt oli Kardo Lillelehe elukohaks sel ajal X.

Kardo Lillelehe sõnul üürib seda korterit tegelikult tema vend, kuid ta kinnitas, et tema vend

ei ole korterist leitud ainetega kuidagi seotud.

Süüdistatav Kardo Lilleleht selgitas, et ta ostis 2023. a juunikuus Tallinnast 50 g kanepit, mis

oli fooliumnutsaka sees ning ta maksis selle eest 650 eurot. Süüdistatava sõnul oli see kanep,

mis oli tema elukohas lahtiselt köögikapis, fooliumnutsakates seljakotis ja dressipluusi taskus,

jääk sellest 50 g kanepist, mis ta Tallinnast ostis. Köögikapis plastikkarbis olid kanepiõisikud,

mille ta oli Tallinnast ostetud kanepist välja valinud, et sellest teha kanepikooki. Garderoobis

olnud spordikotis oli beeži värvi riidekott, mille sees oli kaks kinnist kilekotti kanepiga.

Süüdistatava sõnul käis ta juunikuus 2023. a Niidupargi liivamägedes jooksmas. Ta nägi võsa

vahel musta värvi prügikotti, tegi selle lahti ja nägi, et selles oli beež riidest kott, mille sees

olid kaks kilekotti kanepiga. Ta sai aru, et tegemist kanepiga, sest on varasemalt mitu aastat

kanepit suitsetanud. Ta võttis kilekoti kaasa ja läks koju. Ta märkis, et võis olla, et ta näitas

seda metsast leitud suurt kogust kanepit ka Arthur Kušanovile. Kardo Lilleleht küsis Arthur

Kušanovi käest, et mida ta selle ainega tegema peaks. Arthur Kušanov ütles selle peale, et ta

ei tea, mida selle ainega teha ja lisas, et ta ei taha selle ainega ka mitte mingisugust

kokkupuudet omada. Süüdistatav ei julgenud neid kilepakendeid lahti võtta. Rohkem ta neid

kilekotte ei näppinud. DMT kohta ütleb, et selle ta sai tasuta ühe tuttava käest, kuna ta tahtis

seda ainet proovida. Garderoobis olevate seente osas märgib, et need ta tellis poolteist kuni

kaks kuud tagasi välismaiselt internetilehelt ning maksis nende eest 90 eurot. Süüdistatav

1-24-3028

teadis, et aine, mida need seened sisaldavad, on Eestis keelatud. Süüdistatav kinnitab, et ta

tarvitas neid seeni.

Kardo Lillelehte süüdistatakse 948,65 g narkootilise aine kanep käitlemises. NPALS § 31 lg 3

sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

ekspert Mailis Tõnissoni vastusest päringule (I kd, tl 95-97) nähtub, et ühele isikule piisab

0,75 g kanepit, et isik saaks narkojoobe ja 10-le isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 7,5

grammist. Seega Kardo Lillelehe poolt käideldud kanepist saanuks narkojoobe

948,65/0,75=1265 isikut, millest nähtub, et tegemist oli suure koguse narkootilise ainega.

Seega on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud, et Kardo Lilleleht valdas

ebaseaduslikult enda elukohas X korteris suures koguses narkootilist ainet, mistõttu on

tuvastatud Kardo Lillelehe käitumises KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

objektiivsed tunnused.

Kohus leiab, et Kardo Lilleleht pani kuriteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 sätestab, et

isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kardo Lilleleht teadis,

et tema elukohas on suures koguses narkootilist ainet kanep, mille käitlemiseks tal vastav luba

puudub. Seega Kardo Lilleleht teadis süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Kardo

Lillelehe puhul on täidetud KarS § 184 lg 1 subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Kardo

Lillelehe käitumine KarS § 184 lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud.

Kanepi näol on tegemist narkootilise ainega, mille käitlemiseks süüdistataval luba puudus, ja

seda ainet käideldi suures koguses.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Kardo Lillelehe tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja

süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Kardo Lillelehe õigusvastasust või süüd välistavat

asjaolu. Kardo Lilleleht on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid

asjaolusid ei esine. Kardo Lilleleht on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 184 lg

1 järgi.

II Arthur Kušanovi süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi

KarS § 307 lg 1 näeb ette vastutuse teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost

mitteteatamise eest. Seega KarS § 307 lg 1 koosseisu puhul tuleb tuvastada, kas teise isiku

poolt toimepandud tegu oli esimese astme kuritegu ning kas süüdistatav jättis sellest

õiguskaitseasutustele teatamata.

KarS § 4 lg 2 sätestab, et esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas

seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie

aasta või eluaegne vangistus. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et Kardo Lilleleht on

toimepannud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest näeb karistusseadustik

ette karistuseks ühe- kuni kümneaastase vangistuse, siis on tuvastatud, et Kardo Lilleleht pani

toime esimese astme kuriteo.

Süüdistuse kohaselt Arthur Kušanov teadis, et Kardo Lilleleht hoiab enda elukohas suures

koguses kanepit, kuid ei teavitanud sellest õiguskaitseasutusi. Arthur Kušanov ennast süüdi ei

1-24-3028

tunnista ning seega seisneb põhiline vaidlus selles, kas Arthur Kušanov teadis Kardo Lillelehe

poolt toimepandud esimese astme kuriteost.

Arthur Kušanov andis kohtus ütlusi (I kd, tl 174-176), et ta teadis 2023. a suvel, kus Kardo

Lilleleht elab ja ta oskas sinna minna. Arthur Kušanov kinnitas, et ta on seal käinud ka enne

kinnipidamist. Prokurör taotles varasemate ütluste avaldamist. Kohtueelses menetluses ütles

süüdistatav, et ta ei tea, kus Kardo Lilleleht elab ja ta ei mäleta, et ta oleks tema elukohas

käinud, kui siis ainult purjus peaga kunagi. Kohtuistungil selgitas, et ta oli eeluurimisel ütlusi

andes šokiseisundis ja ta ei olnud üldse kindel, mida ta seal räägib või millele vastab, sest ta ei

teadnud milles asi on. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ülekuulamine viiks isiku

sellisesse seisundisse, kus isik enam ei mäleta, kas ta on oma sõbra juures käinud või mitte.

Ka süüdistatav Kardo Lilleleht kinnitas, et Arthur Kušanov teab tema elukohta aadressil X. Ta

ei mäleta, kas Arthur Kušanov on tema juures külas käinud, kuid meenub, et korra nad jõid

koos ja ta läks tuppa riideid vahetama ning Arthur Kušanov käis tema juures WC-s. Rohkem

Kardo Lillelehele ei meenunud, kas Arthur Kušanov on tema juures käinud.

Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi osas on teostatud 17.04.2023-16.07.2023 Pärnu linnas

jälitustoiminguid. 03.04.2024. a jälitustoimingu protokollist (I kd, tl 137-140) nähtuvad Kardo

Lillelehe ja Arthur Kušanovi liikumised X kortermajas ja selle piirkonnas. Varjatud

jälgimisega tuvastati, et 17.04.2023. a kell 12.47 väljusid süüdistatavad Aida tn 7 asuvast

Pärnu keskusest ning sõitsid jalgratastega X hoovi, jalgrattad pandi puu najale ning seejärel

siseneti X kortermaja trepikotta korteritega X. Kortermajast väljusid mõlemad süüdistatavad

kell 13.51. Samuti on tuvastatud, et 27.04.2023. a kell 10.43 hakkasid süüdistatavad X juurest

jalgratastega sõitma ning kell 10.47 jõudsid X kortermaja juurde. Jalgrattad pargiti puu alla ja

süüdistatavad sisenesid trepikotta korteritega X. Süüdistatavad tulid kell 11.15 trepikojast

välja, Kardo Lilleleht viskas käes olnud prügikoti prügikonteinerisse ning seejärel asuti

jalgratasetega üle Kesklinna silla sõitma. Lisaks tuvastati, et 05.05.2023. a kell 09.56 sõitsid

süüdistatavad jalgratastega X kortermaja hoovi. Jalgrattad seisid kortermaja vasakpoolse

trepikoja lähedal põõsa juures. Arthur Kušanov väljus X vasakpoolsest trepikojast kell 10.32,

seljas oli tal musta värvi seljakott, istus jalgrattale ja alustas sõitu. Kõikidel nendel kordadel

on samal ajal positsioneeritud ka Arthur Kušanovi kasutuses olnud abonentnumbrit 5254397

ja Kardo Lillelehe kasutuses olevat abonentnumbrit X . Arthur Kušanovi kasutuses olnud

abonentnumber asus põhiliselt X ja X mastide piirkonnas. Ajavahemikus 30.05.2023-

03.06.2023 on teostatud ainult telefonide positsioneerimist. Arthur Kušanovi kasutuses olnud

abonentnumber asus X ja X mastide piirkonnas ka näiteks kuupäevadel 30.05.2023. a,

02.06.2023. a, 26.06.2023. a, 27.06.2023. a. 30.06.2023. a, 01.07.2023. a ja 03.07.2023. a.

Eeltoodust nähtub, et Kardo Lilleleht ja Arthur Kušanov suhtlesid omavahel ning viibisid

koos Kardo Lillelehe elukohas korduvalt ka enne Kardo Lillelehe kahtlustavana

kinnipidamist.

Kaitsja Mart Missik leidis, et on küsitav, kas selline jälitustoimingu protokolli kasutamine on

üldse lubatud või mitte. Tegemist on sideandmetega ning sideandmete küsimiseks peab olema

kohtu luba, mida aga käesoleval juhul ei ole. Nimetatud jälitustoimingud on teostatud kahe

abiprokuröri loa alusel. Kaitsja Kaire Aus nõustus eeltoodud seisukohaga. Kohtu hinnangul

on 03.04.2024. a jälitustoimingu protokoll lubatud tõend. Protokollist nähtub, et

jälitustoimingute aluseks on Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 15.03.2023. a luba ja

16.05.2023. a luba. Käesoleval juhul ei ole tegemist sideettevõtja andmetega, mida küsitakse

välja sideoperaatoritelt kõneeristusena. Abonentnumbrite positsioneerimine ei ole

elektroonilise side seaduse § 1111 lg 2 alusel säilitatud andmete kasutamine, vaid teostatud on

varjatud jälgimist KrMS § 1265 alusel.

1-24-3028

Süüdistatava Arthur Kušanovi ütluste kohaselt on tal Kardo Lillelehega ühised huvid, näiteks

rattasõit ja trenn. Arthur Kušanov selgitas kohtus, et ta võis olla X mastide piirkonnas, kui ta

käis Kardo Lillelehe juures süüa tegemas või vahetasid trenniasju või ta võttis rätiku vms.

Samuti käisid nad ujumas X tänaval, kus on ka Suurejõe Selver. Lisaks sõitsid ratastega

Jaansoni rajal, mis jookseb täpselt Kardo Lillelehe elukoha juurest. Kardo Lilleleht kinnitas

samuti oma ütlustes, et nad käivad vahel Arthur Kušanoviga koos ujumas ja teevad trenni.

Lisaks selgitas Arthur Kušanov, et 05.05.2023. a kui oli ka tema sünnipäev, siis nad võisid

Kardo Lillelehe juures tarvitada alkoholi ja kuulata muusikat, kuid narkootikume kindlasti ei

olnud.

Kohus märgib, et Suurejõe Selver Pärnus asub hoopis teisel pool jõge kui Kardo Lillelehe

elukoht X tänaval. Kardo Lillelehe elukoht asub ujumiskohast eemal ning ei saa tõsikindlalt

asuda seisukohale, et Kardo Lillelehe elukohas asuvate mastipiirkondade juures viibimise

põhjuseks oli ujumas käimine või rattaga sõitmine. Isegi kui asuda seisukohale, et

süüdistatavad käisid ujumas ja tegid koos trenni, ei tähenda see seda, et Arthur Kušanov ei

oleks olnud teadlik Kardo Lillelehe elukohast leitud kanepist. Jälitustoimingutega tuvastati, et

Arthur Kušanov on korduvalt, sh ka öisel ajal, käinud Kardo Lillelehe elukohas.

Kardo Lillelehe elukohast leitud suure koguse narkootilise aine pakendite osas teostati ka

DNA-ekspertiise. 24.07.2023. a DNA-ekspertiisi ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 100-106) tabeli

punktist 1.4 nähtub, et proovis X, s.o teine proov esimeselt vaakumpakendilt, milles oli

vaakumpakend taimse ainega saadi profiil A ehk (tõenäoliselt) ühelt isikult pärinev DNA-

profiil, mis kattus Kardo Lillelehega. Tõepärasuhe saadi 1022. Samuti tabeli punktist 1.7

nähtub, et proovist X, s.o esimene proov teiselt vaakumpakendilt, milles oli vaakumpakend

taimse ainega saadi profiil B ehk segaprofiil, milles eristub peamine DNA-profiil, mis kattus

Kardo Lillelehega. Tõepärasuhe saadi 1022. Seega nähtub, et Kardo Lilleleht oli kokku

puutunud ka keskmiste kilepakenditega, mis olid kuumkinnitusega kinni ning mille sees oli

omakorda pakend kanepiga.

Arthur Kušanovi seoseid Kardo Lillelehe elukohast leitud kanepiga võimaldab tuvastada

ekspertiis. 03.08.2023. a DNA-ekspertiisi ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 109-113) tabeli

punktist 1.2 nähtub, et proovis X , s.o teine proov beeži värvi koti lukuripatsilt, saadi profiil C

ehk tegemist on DNA-segaprofiiliga, mis langes kokku Arthur Kušanovi DNA-ga. Samuti

nähtub punktist 1.5, et proov X , s.o esimene proov vaakumpakendilt, milles oli taimne aine ja

mis oli esimeses vaakumpakendis, vastas profiilile B ehk tegemist oli segaprofiiliga, milles

eristub peamine DNA-profiil ning see langes kokku Arthur Kušanovi DNA-ga tõepärasuhtega

1023.

Kaitsja Kaire Ausi hinnangul ei veena 03.08.2023. a DNA-ekspertiisi ekspertiisiakt X mingil

viisil, et Arthur Kušanov teadis narkootilisest ainest. Leitud sõrmejälje paiknemine kotilukul

või kilekotil näitab üksnes seda, et Arthur Kušanov võis kokku puutuda mingil ajahetkel

nimetatud esemetega, kuid ei veena selles, et Arthur Kušanovi sõrmejälg jäeti sinna siis kui

neis paiknes narkootiline aine. Kohus märgib selles osas, et DNA-ekspertiisiakti nr X

kohaselt oli Arthur Kušanov puutunud nii riidest koti lukuripatsit kui ka seda pakendit, milles

oli pool kanepi kogusest. Tegemist oli selle pakendiga, mis oli omakorda järgmises pakendis

ja mis oli kuumkinnitusega suletud. Eeltoodust tulenevalt pidi Arthur Kušanov kanepiga

kokku puutuma enne pakendite kahekordset sulgemist.

19.03.2024. a asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 114-118) nähtub, et

vaadeldud on Eesti Kohtuekspertiisist peale DNA ja narkootilise aine ekspertiisi teostamist

tagasi saadetud Kardo Lillelehe elukohast läbiotsimisel ära võetud beeži värvi riidest kotti,

1-24-3028

milles kilepakendid. Riidest kotis on kaks kokkuvolditud tühja kilepakendit. Mõlemad

kilekotid olid küll lahti lõigatud, kuid on näha, et need olid täies ulatuses suletud

kuumkinnitusega ehk sulatatud. Lisaks oli mõlemas kilekotis veel omakorda kilekott, mis oli

lahti lõigatud ja sisepind oli kergelt roheka tooniga ning kotist oli tunda tugevat iseloomulikku

lõhna. Kõikide kilekottide küljed olid kuumkinnitatud.

Kohus leiab, et Arthur Kušanovi DNA olemasolu riidekoti lukuripatsil ning pakendil, milles

oli pool kanepi kogusest tõendab, et viimasel oli kokkupuude narkootilise ainega. Arthur

Kušanov ei osanud selgitada, kuidas sai tema DNA nendele pakenditele. Tema enda teada ta

neid kotte puutunud ei ole. Lisaks selgitas, et ükskord oli ta küll viibinud seal purjus peaga,

aga täpsemalt sellest õhtust ei mäleta. See, et Arthur Kušanov ei ole nimetatud pakenditega

kokku puutunud on vastuolus DNA-ekspertiisiaktiga nr X ning kohus jätab selles osas Arthur

Kušanovi ütlused tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ja ka teiste

tõenditega kinnitust leidnud, et Arthur Kušanov oleks ainult nende pakenditega kokku

puutunud varasemalt ehk siis, kui seal veel narkootilist ainet sees ei olnud.

09.04.2024. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 119-136) vaadeldi Arthur Kušanovi

kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefonist Xiaomi MI 97 rakenduse Facebook

Messenger vestlusi. Mobiiltelefonis on kasutusel abonentnumber +X . Vestlustest nähtub, et

10.07 räägib süüdistatav Arthur Kušanov M. L , kuidas tüüp on kadunud. Samal teemal

vestleb Arthur Kušanov ka K. V , et mingit isikut ei saa kätte. 12.07 räägib Arthur Kušanov

M. L , kus arutatakse, et hea et poiss kodus on. 16.07 vestleb Arthur Kušanov K, kus on

teemaks, et miks Arthur Kušanovit taga otsitakse, vaid poissi otsitakse ikka. Samuti räägitakse

kuulujuttude teemal, keegi on kits ja arutletakse karistuse üle. Süüdistatav Arthur Kušanov

kirjutab, et „prigo ja seente“ pärast ei lähe keegi vangi ning arutatakse, et miks Kardo

Lilleleht nii kiiresti vabastati ja et kas Kardo Lilleleht „pani suure venna maha“. 14.07 räägib

Kardo Lillelehega tema kinnipidamisest ja läbiotsimisest. 15.07 on grupis „X taktika“

räägitud et „X“ on kits. Räägitakse ka karistuse teemal, et on puhas leht ja ainult „prigo“, mis

pole tänapäeval midagi. Süüdistatav räägib, et 48 tundi ongi see aeg, võetakse ütlused ja

müümist tõendatud pole. Lisaks teab süüdistatav öelda, et 7,5 g on kriminaalne ja toob näite et

„Han paneb vahepeal 5 g 24ga“. 16.07 räägib Arthur Kušanov H. V , et keegi teda ei otsi ja

see on poisi enda rida, tema pole sellega seotudki. Samuti räägitakse jällegi karistustest, et

karistust all pole ning et varsti hakkavad kõik järjest kukkuma. Lisaks mainib süüdistatav, et

ta arvab, et keegi Kardo Lillelehe enda kundedest on ta „maha pannud“. Arthur Kušanov lisab

veel, et kavalal hetkel õnnestus tal eemal olla, “muidu oleksin ise ka seal töllerdanud raudselt.

Palaval päeval poisi pärast kambris“.

Kaitsja Kaire Aus leiab, et nimetatud tõend ei kinnita Arthur Kušanovi süüd ka kaudselt.

Kaitsja hinnangul on tegemist noorukite omavahelise vestlusega ja ositi mittearusaadava

slängiga. Kohus märgib, et kohtu hinnangul on tegemist lubatud tõendiga. Vestlustes on tõesti

kasutatud erinevaid slänge, kuid nendest on üheselt aru saada, et räägitakse siiski ikka

narkootikumidest. Eeltoodud Facebook Messengeri vestlused kinnitavad, et Arthur Kušanov

teadis, et Kardo Lilleleht peeti kinni. Samuti viitavad vestlused, et ta teadis ebaseadusliku

narkootilise aine käitlemisega seotud asjaolusid. Lisaks nähtub, et Arthur Kušanov omas

piisavalt teadmisi narkootiliste ainete ning karistuste kohta. Arthur Kušanov selgitas kohtus

ütlusi andes, et ta ise hiljem uuris seda teemat, kui kuulis, et Kardo Lillelehel on midagi

juhtunud. Ta selgitas, et ta seostas seda Kardo Lillelehega, sest ta teab, et ta on kunagi

narkootilisi aineid tarvitanud. Kui nad omavahel suhtlesid, siis Kardo Lilleleht narkootikume

ei tarvitanud. Arthur Kušanovi ütluste kohaselt ei teadnud ta suvel 2023. a enne oma puhkust,

et Kardo Lillelehe elukohas oli kanepit ja ta sai sellest teada siis kui kõik inimesed hiljem

sellest rääkima hakkasid. Kohus on seisukohal, et need Arthur Kušanovi ütlused ei haaku

1-24-3028

eeltoodud vestlustega. Arthur Kušanov on vestlustes mures, et Kardo Lilleleht nii varakult

välja lasti ning äkki ta rääkis politseile midagi. Kui Arthur Kušanov Kardo Lillehele elukohast

leitud kanepiga seotud ei oleks, siis ei tohiks ka selle teema osas nii palju muret tunda ja ei

peaks ennast teistele õigustama. Lisaks viitab ka Arthur Kušanovi öeldu, et tal õnnestus

kavalal hetkel eemal olla, muidu oleks ise ka poisi pärast kambris istunud, sellele, et ta oli

Kardo Lillelehe tegutsemisest teadlik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Arthur Kušanovi

ütlused Kardo Lillelehe poolt kanepi käitlemise mitte teadmisest tõendikogumist välja kui

ebausaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku teiste tõenditega.

Lisaks nähtub, et Arthur Kušanovi telefonis olid ka tema lennupiletid. Lennupiletite kohaselt

lahkus Arthur Kušanov Eestist Malagasse 06.07.2023. a ja tagasi tuli 16.07.2023. a. Arthur

Kušanov peeti kahtlustatavana kinni 16.07.2023. a Tallinna lennujaamas Tartu mnt 101,

Tallinn (I kd, tl 21-23). Arthur Kušanovi viibimine Hispaanias on tõendatud varjatud

jälgimisega ning ka Arthur Kušanovi enda ütlustega. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et

09.06.2023. a on Arthur Kušanovi kasutuses olnud abonentnumber olnud X, ning 23.06.2023.

a X ning 06.07.2023. a X ning 16.07.2023. a A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu. Süüdistatav

Arthur Kušanov selgitas, et viibis Hispaanias ka ajavahemikus 09.06.2023. a kuni 23.06.2023.

a. Mõlemal korral oli ta seal õe juures abiks. Süüdistatav hoidis seal nende koera ning kuivõrd

seal on renditavad korterid, siis ta abistas õde nende korrastamisega ja turistidega

tegelemisega.

Enne 06.07.2023. a Eestist ära minekut Arthur Kušanov viibis koos Kardo Lillelehega

05.07.2023. a Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumil. Seda kinnitab 13.07.2023. a

asitõendi vaatlusprotokolli koos DVD-plaadiga (I kd, tl 50-54), milles on vaadeldud Pärnu

siseturvalisuse ühishoone territooriumi turvakaamerate salvestusi ning millelt on näha

05.07.2023. a ajavahemikul kell 15.02 kuni 15.12 kahe mehe liikumist. Samuti on 18.07.2023.

a Päästeameti kirjast aadressile ppa@politsei.ee koos lisadega (I kd, tl 47-49) näha Arthur

Kušanovi Pärnu siseturvalisuse ühishoone uksekaardi kasutus. Selle kohaselt viibis Arthur

Kušanov Pärnu siseturvalisuse ühishoone territooriumil 05.07.2023. a ehk ajal kui ta oli

puhkusel.

Arthur Kušanov selgitas, et Pärnu siseturvalisuse hoones käisid nad koos Kardo Lillelehega

sellepärast, et ta läks siis just puhkusele ning viis kolleegidele jäätist. Ka Pärnu siseturvalisuse

ühishoone territooriumi turvakaamerate salvestustelt on näha, et Arthur Kušanovil on käes

valge karp ning ta kinnitas, et videol on tema koos Kardo Lillelehega ning et tal on jäätisekarp

käes. Arthur Kušanov selgitas, et ta võttis Kardo Lillelehe sinna kaasa, et talle näidata autosid,

jõusaale ja teisi eluruume, kuna Kardo Lillelehte on päästetöö alati huvitanud.

Kuivõrd ekspertiisi käigus tuvastati, et Arthur Kušanovi DNA oli ka kinni kuumutatud

pakendis, siis viitab see sellele, et ta pidi Kardo Lillelehe juurest leitud spordikotis olnud

narkootilise ainega kokku olnud puutunud enne kui ta 06.07.2023. a Eestist lahkus.

Päästeameti 22.03.2024. a teatisest koos lisadega (I kd, tl 144-152) nähtub, et Arthur Kušanov

töötab X ametikohal alates 03.12.2018. a töölepingu alusel. Varasem teenistusstaaž samal

ametikohal oli 12.07.2013-01.06.2018. Arthur Kušanov on 15.07.2013. a andnud ka X vande.

Kaitsja Kaire Aus esitas tõendina Arthur Kušanovi lõputunnistuse (I kd, tl 153), millest

nähtub, et Arthur Kušanov on läbinud keskhariduse baasil kutseõppe X. Samuti esitas kaitsja

Arthur Kušanovi hinnetelehe (I kd, tl 154), kus nähtuvad ained, mida Arthur Kušanov on

Päästekoolis õppinud. Kaitsja soovib eeltooduga tõendab, et Arthur Kušanov ei oma

õppepõhiseid teadmisi narkootiliste ainete kohta. Narkootiliste ainetega seonduvaid

1-24-3028

õppematerjale Arthur Kušanov õpingute kestel ei läbinud ning nimetatud asjaolu tõendab, et

temal ei olnud ega pidanudki olema oskusi tunda ära mistahes koguses narkootilist ainet

välimuse, lõhna vms tunnuse alusel. Samuti ei nähtu ka Arthur Kušanovi poolt Päästeametis

alates 2019. aastast läbitud täiendõppe nimekirjast (I kd, tl 155), et teda oleks kuidagi

õpetatud ära tundma narkootilisi aineid, mingit vahet tegema nendel erinevatel ainetel või tal

oleks olnud mingisugunegi puutumus nende ainetega õppepõhiselt. Ka süüdistatava Arthur

Kušanovi ütluste kohaselt puuduvad tal narkootikumidest teadmised, sest ta ise neid ei tarvita.

Talle ei meeldi narkootikumid ja samuti ei ole teda koolitatud kuidagi ära tundma või siis

eristama mingit narkootilist ainet. Küll aga on need teadmised politseil, kiirabil ja

pommirühmal. Tal puudub selles valdkonnas kogemus nii tööalaselt kui ka eraeluliselt.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Arthur Kušanov ei oleks aru saanud, et Kardo

Lillelehe elukohast beežist kotist leitud ca 1,2 kg aine puhul võib tegemist olla narkootilise

ainega ja seda suures koguses. Kaitsja argumendid, et Arthur Kušanov ei olnud läbinud

vastavaid õppeaineid ja koolitusi narkootiliste ainete tundmiseks ning et tal puuduvad seetõttu

teadmised narkootilistest ainetest, on paljasõnalised. Süüdistatava Arthur Kušanovi

Messengeri vestlused teiste inimestega kinnitavad, et tal on piisavalt teadmisi narkootiliste

ainete kohta. Ka keskmine kõrvalseisja, kes ei ole ise varem narkootikumidega kokku

puutunud saaks aru, et Kardo Lillelehe elukohast leitud narkootilise aine puhul on tegemist on

suure koguse narkootilise ainega kanep.

Lisaks märgib kohus, et KarS § 307 lg 2 sätestab, et toimepandud esimese astme kuriteost

mitteteatamine kuriteo toimepanija vanema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna, õe,

vanavanema, lapselapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase või tema vanema poolt ei ole

süüline. Kardo Lilleleht nende isikute hulka ei kuulu, kuivõrd on tuvastatud, et Kardo

Lilleleht ja Arthur Kušanov olid sõbrad. Süüdistatava Arthur Kušanovi ütluste kohaselt

tunneb ta Kardo Lillelehte aastaid. Samuti kinnitas ka Kardo Lilleleht, et ta tunneb Arthur

Kušanovit 3 või 4 aastat.

Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et Arthur Kušanov teadis, et Kardo Lilleleht hoiab

enda elukohas X korteris suures koguses narkootilist ainet kanepit, millega on toime pannud

KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk esimese astme kuriteo, kuid jättis sellest

õiguskaitseasutustele teatamata.

Kohus leiab, et Arthur Kušanov pani kuriteo toime kavatsetusega. Arthur Kušanov teadis, et

Kardo Lilleleht on käidelnud narkootilist ainet. Arusaamatuks ei saanud talle jääda ka see, et

tegemist on suure kogusega. Vaatamata sellele ei olnud Arthur Kušanovil tahet teavitada

eeltoodust õiguskaitseasutusi. Seega on Arthur Kušanovi puhul täidetud KarS § 307 lg 1

subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Arthur

Kušanovi käitumine KarS § 307 lg 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Arthur Kušanovi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja

süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Arthur Kušanovi õigusvastasust või süüd välistavat

asjaolu. Arthur Kušanov on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid

asjaolusid ei esine. Arthur Kušanov on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 307 lg

1 järgi.

Karistus

1-24-3028

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni

keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele

kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Ühtlasi on

Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav

õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid

karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski

kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 11, 24. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-10-

09, p 30.3, 18. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-59-15, p 8). Riigikohtu suunised ei võta

kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid

asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus

(RKPJKo nr 5-20-5 p 19).

KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 307 lg 1

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kardo Lilleleht

käitles

kokku 948,65 g kanepiõisikuid ehk marihuaanat. Kardo Lilleleht käitles ainet koguses, millest

piisaks joobe tekitamiseks keskmiselt 1265 inimesele. Samuti käitles Kardo Lilleleht lisaks

kanepile veel seente viljakehi massiga 0,11 g, mis sisaldasid jälgedena narkootilist ainet

psilotsübiin/psilotsiin, seente viljakehi massiga 7,93 g, mis sisaldasid narkootilist ainet

psilotsübiin/psilotsiin ning ka pruuni pulbrit massiga 0,038 g, mis sisaldas

dimetüültrüptamiini (DMT). Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et teod on toime

pandud kavatsetusega, s.o raskeima tahtluse vormis. Lisaks arvestab kohus Arthur Kušanovi

süü hindamisel, et tegemist on päästjaga ning temalt oodatakse oma ametikohale vastavat

eetilist käitumist. Arvestades eeltoodut saab pidada süüdistatavate Kardo Lillelehe ja Arthur

Kušanovi süüd keskmisest väiksemaks.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kardo Lillelehe

karistusregistri väljatrükist (I kd, tl 31) nähtub, et isikul puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused. Samuti on ka Arthur Kušanov karistusregistri väljatüki (I kd, tl 24)

kohaselt kriminaalkorras karistamata.

Kardo Lillelehe osas esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja oma süü

tunnistamine. Arthur Kušanov oma süüd ei tunnista ning tema käitumises karistust

kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud Arthur Kušanovi osas

puuduvad.

Kaitsja Mart Missik leidis, et narkootilise aine müüki tõendatud ei ole, mistõttu puudub Kardo

Lillelehe käitumises ka omakasu motiiv. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Arvestades

narkootilise aine kogust ning asjaolu, et osa narkootilisest ainest oli pakendatud

ühekordseteks annusteks ning mille juurest leiti ka sularaha, on ilmne, et nimetatud

narkootiline aine oli mõeldud edasimüümiseks. Samuti selgus Arthur Kušanovi Facebook

Messenger vestlusest, et Kardo Lillelehel on olemas ka nn kunded, mis tähendab, et ta tegeleb

1-24-3028

narkootilise aine müügiga. Seega kohtu hinnangul esineb Kardo Lillelehe osas karistust

raskendava asjaoluna omakasu motiiv KarS § 58 p 1 tähenduses.

Lisaks toob kaitsja Mart Missik välja, et kanep, millega on võimalik 1265 isikule narkojoovet

tekitada, on märkimisväärne kanepi kogus, kuid samas ei ole tegemist kange või sünteetilise

narkootilise ainega, vaid tegemist on ainega, mille käitlemist üha rohkem välisriikides

legaliseeritakse. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et tegemist ei ole nn kange või

sünteetilise narkootilise ainega, kuid kohtu hinnangul on tegemist siiski narkootilise ainega,

mis kahjustab rahva tervist. Kohus leiab, et oluline on aine kogus ehk kui mitmele isikule

käideldud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks ning käesoleval juhul oli narkootilise aine

kogus suur. Siinjuures ei oma tähtsust ka asjaolu, et teatud välisriikides kanep on

legaliseeritud, sest kohus peab lähtuma siiski Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ning

Eesti Vabariigis ei ole ilma vastava loata kanepi käitlemine lubatud.

Kaitsja Mart Missik märkis, et Kardo Lillelehel on püsiv töö- ja elukoht Soomes. Kaitsja

esitas kohtule ka Kardo Lillelehe tööandja iseloomustuse (I kd, tl 162). Kardo Lillelehe

tööandja on kinnitanud, et ta on Kardo Lillelehe tööandja olnud 1,5 aastat ning Kardo

Lilleleht on väga töökas ja kohusetundlik töötaja. Kohus leiab, et töökoha olemasolu ning

asjaolu, et tööandja on temaga rahul ja iseloomustab teda positiivselt, ei vähenda kuidagi

Kardo Lillelehe süüd.

Kohus, arvestades Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi isikuid, süü suurust, Kardo Lillelehe

osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning Arthur Kušanovi osas karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid,

leiab, et Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada

alla sanktsiooni keskmäära lähedase karistusega.

Küll aga leiab kohus, et saavutamaks karistuse eesmärke, ei pea kohus vajalikuks, et Kardo

Lilleleht kannataks kogu talle mõistetava vangistuse ära reaalselt. Kohtu hinnangul annab

Kardo Lillelehele piisava signaali teo tõsidusest osaliselt vangistuse ära kandmine.

Eeltoodu alusel kohus karistab Kardo Lillelehte KarS § 184 lg 1 alusel 3-aastase

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

10.07.2023-12.07.2023, s.o 3 päeva ning veel kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda

2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud

karistusest koheselt reaalselt ärakandmisele 2 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud osa,

s.o 2 aastat ja 9 kuud vangistust tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Kardo Lilleleht

ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus leiab, et Arthur Kušanovi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna on

võimalik rahalise karistuse mõistmisega keskmise määra lähedale. Arthur Kušanovit ei ole

varasemalt kriminaalkorras karistatud, seega puudub vajadus KarS § 307 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo eest isiku karistamiseks esmakordselt kohe vangistusega.

Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla

väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toime panemise ajal

oli 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (I kd, tl 25-26) nähtub, et süüdistava

keskmine päevasissetulek on 32 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda

päevamääraks 32 eurot.

1-24-3028

Lähtudes eeltoodust karistab kohus Arthur Kušanovit KarS § 307 lg 1 järgi rahalise

karistusega 200 päevamäära (päevamääraga 32 eurot), s.o 6400 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel

tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.07.2023. a s.o 1 päev vangistust

ehk 3 päevamäära ning lugeda kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 197 päevamäära,

s.o 6304 eurot.

Tõkend

Tõkendit süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse

ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Kardo Lillelehele ja Arthur Kušanovile kohaldatud

tõkendit ning isikud ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus

vajalikuks Kardo Lillelehe ja Arthur Kušanovi suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada.

Konfiskeerimine

11.07.2023. a läbiotsimisprotokollist koos fototabeli ja DVD-plaadiga (I kd, tl 55-88) nähtub,

et Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimisel avastati muuhulgas seljakoti sahtlist 50-eurone

pangatäht. Spordikoti sahtlist leiti sularaha 22x50, 2x20 ja 1x10 eurot ning dressipluusi

taskust leiti 5x10 eurot. Seega kokku leiti Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimisel 1250 eurot.

Pärnu Maakohtu 20.09.2023. a määrusega nr 1-23-5484 (I kd, tl 35-40) on arestitud KarS §

832 sätestatud konfiskeerimise tagamiseks Kardo Lillelehe elukohast X, X leitud ja ära võetud

sularaha kokku 1250 eurot. Nimetatud sularaha on kantud Rahandusministeeriumi

arvelduskontole (I kd, tl 41-42, 43-46).

Prokurör taotles kohtult KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Kardo Lillelehe elukoha

läbiotsmise käigus ära võetud ja arestitud sularaha 1250 eurot. Kaitsja Mart Missik palus jätta

konfiskeerimata Kardo Lillelehelt arestitud sularaha summas 1250 eurot.

KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus

sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja

varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik

on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga

saadud vara).

Seega on KarS § 832 alusel vara konfiskeerimise esimene tingimus see, et kohus oleks isiku

mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus Kardo Lillelehe süüdi

mõistnud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Teiseks peab karistusseadustikus olema ette nähtud alus vara laiendatud konfiskeerimiseks

KarS § 832 alusel. Käesoleval juhul KarS § 184 lg 5 p 2 näeb ette, et KarS §-s 184 sätestatud

kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

KarS §-s 832 sätestatule. Seega on ka teine tingimus vara laiendatud konfiskeerimiseks

täidetud.

Kolmandana tuleb tuvastada, kas vara, mida prokurör soovib, et kohus konfiskeeriks, kuulub

kuriteo toimepanijale ehk Kardo Lillelehele.

Arestitud sularaha summas 1250 eurot on leitud ja ära võetud Kardo Lillelehelt tema elukoha

läbiotsimisel. Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Kardo Lillelehele kuuluva varaga,

sest kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et antud sularaha kuuluks kellelegi teisele.

Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et antud sularaha ei kuuluks Kardo

1-24-3028

Lillelehele. Seega leiab kohus, et sularaha mis Kardo Lillelehe valdusest leiti ja arestiti,

kuulub Kardo Lillelehele.

Neljandaks on vajalik kohtul analüüsida, kas esineb alus eeldada, et kuriteo toimepanija ehk

antud juhul Kardo Lilleleht on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara

arvelt.

Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija

kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise

tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust.

Kaitsja Mart Missik märkis, et Kardo Lilleleht on kinnitanud et ta töötab ja töötas ka

varasemalt Soomes. Kaitsja esitas väljatrüki Soome elanike registrist (I kd, tl 156-157) ning

sellest nähtub, et Kardo Lilleleht elab Soomes ning tal on seal sissekirjutus alates juulist 2024.

Samuti esitas kaitsja kaks Kardo Lillelehe töölepingut. 02.10.2023. a on sõlmitud tööleping

Kardo Lillelehe ja RakennusPlus OÜ vahel (I kd, tl 158-159) ning 01.09.2024. a Kardo

Lillelehe ja Palokatko Expert Oy vahel (I kd, tl 160-161). Kaitsja hinnangul on 1250 euro

teenimine Soomes töötades on eluliselt usutav. Samuti lisas kaitsja, et süüdistus on esitatud

ainult narkootiliste ainete valdamises. Tõendatud ei ole, et Kardo Lillelehe puhul eksisteerib

erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel.

Kardo Lillelehe väljavõttest ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme kohta (I kd, tl 32-33) nähtub, et MTA-l ei ole andmeid isiku tulude kohta aastatel

2020-2023. Maksukohuslaste registri väljavõtte kohaselt oli 2019. a Kardo Lillelehele

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa 46 eurot.

Kardo Lilleleht on andnud ütlusi, et spordikotis oleva sularaha sai ta töö eest, mitte kanepi

müügist. Ta selgitas, et ta ei käi ametlikult tööl, kuid tal on nn mustad tööotsad sõbra juures.

Kohtu hinnangul on need ütlused sedavõrd üldsõnalised, et ei ole võimalik kontrollida vara

legaalset päritolu. Seega jätab kohus Kardo Lillelehe ütlused sularaha saamise osas

tõendikogumist kõrvale.

Eeltoodust nähtub, et Kardo Lillelehel puudus sel ajal legaalne sissetulek. Samas on isikul

igapäevased vältimatud kulutused, mille jaoks on inimesel vaja rahalisi vahendeid. Seega

arvestades asjaolu, et isikul on vältimatud püsikulud, Kardo Lillelehe viimane legaalne

sissetulek oli 2019. aastal 46 eurot, on põhjendatud alus arvata, et Kardo Lillelehel on

sissetulek, mis on saadud narkootilise aine müügist.

Kaitsja Mart Missik leiab, et süüdistuses on etteheidetud ainult narkootilise aine valdamist

ning Kardo Lillelehte ei saa käsitleda narkootilise aine müüjana. Samuti ei viita üheselt

narkootilise aine müümisele ka asitõendite hulgas olnud kaks kaalu ja kolbpiip. Lisaks

märgib, et tõendatud ei ole, et suurest kanepi kogusest oleks võetud väiksemaid koguseid ja

neid müüdud. Seda kinnitab narkootilise aine ekspertiisiga tuvastatud ainete THC sisalduse

võrdlemisest, mille kohaselt oli leitud kanepil erinev THC sisaldus. Väiksemad kogused olid

mõeldud ilmselt enda tarbeks, mistõttu ei saa öelda, et kogu Kardo Lillelehe elukohast leitud

kanep oli mõeldud müügiks.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnanul viitavad otseselt narkootilise aine

müümisele Kardo Lillelehe elukohast leitud fooliumnutsakad, milles oli kanep. Kõik

fooliumnutsakad kaalusid ca 1 g ehk need olid pakendatud ühekorseteks annusteks. Lisaks

1-24-3028

kinnitab kanepi müügiga tegelemist ka asjaolu, et Kardo Lillelehe seljakotis ja dressipluusi

taskus oli koos sobivateks kogusteks pakendatud kanepile veel ka sularaha. Samuti leiti

grammkaal ja sularaha ka spordikotist, kus asus ca kilo kanepit. Lisaks viitab kanepi sellisele

pakendamisele ja edasimüümisele Kardo Lillelehe elukohast läbiotsimisel leitud

fooliumpaber, grammkaal ja veel pakendamata kogus 17,1 g kanepiõisikuid.

KarS § 832 lg 1 kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et

tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kohus leiab, et süüdistatav Kardo Lilleleht ei ole

tõendanud, et läbiotsimisel leitud sularaha 1250 eurot oleks pärinenud legaalsetest allikatest.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Kardo Lillelehe poolt toimepandud kuriteo olemuse ja tema

legaalse sissetuleku puudumise tõttu on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha on

soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav kriminaaltuluna. Seetõttu

leiab kohus, et esinevad alused Kardo Lillelehe vara konfiskeerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt kohus konfiskeerib KarS § 832 lg 1 alusel Kardo Lillelehe elukoha

läbiotsimise käigus ära võetud sularaha 1250 eurot, mis on Pärnu Maakohtu 20.09.2023. a

määrusega nr 1-23-5484 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE932200221023778606 Swedbankis (viitenumber 3100082116).

Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid

KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise

vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik

luba puudub. Süüdistataval puudub narkootilise aine omamiseks vajalik luba. Seega tuleb

narkootiline aine, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, KarS § 83 lg 4 ja § 191

alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

11.07.2023. a Kardo Lillelehe elukoha läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära grammikaal

(pakend nr 6), kolbpiip (pakend 14), digitaalne kaal (pakend 16), plastikkarp seeneeostega

(pakend 5) ja plastikkarp seeneeoste ja seentega (pakend 4). Samuti saadeti ekspertiisist tagasi

pakendid (pakend 1/3). Eelviidatud esemed asuvad hoiul Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas

aadressil A. H. Tammsaare pst 70 ja on pakendatud pakendisse nr 1. Kohus leiab, et see tuleb

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

16.07.2023. a Arthur Kušanovi kinnipidamise käigus temalt ära võetud mobiiltelefoni Xiaomi

MI 9T asitõendi vaatluse käigus tehti Facebook Messengeri vestlustest fotod, mis asuvad

Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Kohus leiab, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Samuti tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kardo Lillelehelt

ära võetud mobiiltelefonist ja seadmetest tehtud koopia andmefailid, mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti andmehoidlas.

Menetluskulud

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka

menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu Arthur Kušanovi valitud kaitsjale koos

käibemaksuga 4636 eurot (I kd, tl 193-200). Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub

1-24-3028

menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjale makstud tasud Arthur Kušanovi enda

kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: narkootilise aine

ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 756 eurot (I kd, tl 93), DNA-ekspertiis

(ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 1425 eurot (I kd, tl 103) ja DNA-ekspertiis

(ekspertiisiakt nr X ), mille tegemise kulu on 57 eurot (I kd, tl 111). Kohus leiab, et

kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud ja need on tõendina lubatavad.

Narkootilise aine ekspertiisiakti nr X ekspertiisiobjektideks olid Kardo Lillelehe elukoha (X)

läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootilised ained. Narkootilise aine ekspertiisi koostamine

oli vajalik selleks, et selgitada välja, kas tegu on narkootiliste ainetega, milline on ainete kaal

ja mitmele isikule piisab ekspertiisiks esitatud ainetest narkojoobe tekitamiseks. Ekspertiisist

saadud teave oli vajalik selleks, et hinnata nii Kardo Lillelehe kui ka Arthur Kušanovi süüd.

Seega kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi kulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Kardo

Lillelehelt ja Arthur Kušanovilt.

DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ) osas märgib kohus, et kuigi ekspertiisiaktist nr X

nähtuvalt leiti pakenditelt Kardo Lillelehe DNA, ei tähenda, et see ekspertiisi teostamine

puudutab ainult Kardo Lillelehte. Ekspertiis oli vajalik, et selgitada välja, kelle bioloogilist

materjali leidub ekspertiisiks esitatud esemetelt. Ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja

olenemata sellest, kas ja kelle DNA sellelt leiti, oli see vajalik kriminaalasja lahendamiseks

tervikuna, mitte ainult konkreetse isiku süü lahendamiseks. Kohus leiab, et ekspertiisi kulude

väljamõistmise otsustamisel on oluline hinnata, kas ekspertiisi määramine oli vajalik.

Nimetatud ekspertiisi käigus saadud teave on oluline mõlema süüdistatava süü hindamisel.

Seega kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi kulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Kardo

Lillelehelt ja Arthur Kušanovilt.

DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr X ) oli seotud üksnes Arthur Kušanoviga, mistõttu tuleb see

ekspertiisi kulu välja mõista Arthur Kušanovilt.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt

on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga

alammäär, s.o 2050 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1230 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud.

Prokurör taotles Kardo Lillelehele kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras määratud

kaitsja tasude summas 436,80 eurot tema enda kanda jätmist. Kohus märgib selles osas, et

kuivõrd prokurör ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis nimetatud kulu tõendaks, siis ei saa

kohus ka vastava kulu tekkimist hinnata.

Eeltoodu põhjal tuleb Kardo Lillelehelt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 3140,50

eurot ja Arthur Kušanovilt 2377,50 eurot.

Kardo Lilleleht ega tema kaitsja ei ole avaldanud, et menetluskulude kohene tasumine käib

süüdlasele üle jõu ja soovi tasuda menetluskulud pikema aja jooksul. Seega Kardo Lilleleht

on kohustatud tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul alates

1-24-3028

kohtuotsuse jõustumisest. Samuti tuleb Arthur Kušanovil riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Annika Roost

Kerli Õismets

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik