2-23-1712/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

08.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1712

Tsiviilasi

Eesti Maavara OÜ hagi O.F vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 05.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

O.F apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

8794,81 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Eesti Maavara OÜ (registrikood

10817713), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed J.P ja

S.C ning lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ott

Lepmets ja Tauri Tigasson

Kostja (apellant) O.F (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.11.2024, millel osalesid J.P, Tauri

Tigasson, O.F ja Margo Põbo

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 05.02.2024 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

5. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 8794,81 €.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p 5) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Eesti Maavara OÜ (hageja) esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule hagi O.F (kostja) vastu

kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista omandi kaotuse eest hüvitise

6715 € ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 1244,10 € ning mõlemalt summalt viivise

VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi täitmiseni.

1.1.

Hageja tõi esile, et sõlmis 11.03.2021 kostjaga Ränga kinnistul (kinnistu) kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise lepingu (leping I). Hageja võõrandas raieõiguse 24.03.2021

lepinguga (leping II) edasi Metsahake OÜ-le (MH). MH raius kokkulepitud aja jooksul

kokkulepitud mahus metsa ja vedas raiutud palgid langilt minema. Samuti tellis ta

metsatraktori, et korjata langilt hakkepuiduks töödeldavad raiejäätmed (raidmed). MH sai

novembris 2022 teada, et raidmed on kinnistult kadunud. Kostja kinnitas, et võõrandas need

18.10.2022 mahus 395 m³ kokku 6715 € eest kolmandale isikule.

1.2.

MH loovutas kõik metsaraiega seotud nõuded hagejale. Hageja saatis 09.12.2022

kostjale nõudekirja, milles nõudis MH omandi õigusvastasest võõrandamisest tekkinud kahju

hüvitamist. Kohtuväliselt pooled hüvitise suuruses kokkuleppele ei jõudnud. Hageja kasutas

nõudekirja ja täiendavate seisukohtade esitamiseks ning kohtuväliste läbirääkimiste

pidamiseks õigusabi, millele kulus 1244,10 €.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja korrastas endale kuuluva kinnistu ja võõrandas sinna

jäetud raidmed seaduslikult. Lepingu I p-dest 1.2, 4.1 ja 4.4 tulenevalt võis hageja raieõigust

teostada kuni 04.02.2022 ning saadud metsamaterjali metsast välja vedada ja raielanki

puhastada kuni 04.08.2022. Seega leping I lõppes 04.08.2022 ning lepingu eseme valdus ja

päraldised läksid tagasi omanikule. Lepingu I lõppemise ajaks tuli hagejal otsustada, millise

raielangi puhastuse viisi ta valib. Hageja ei valinud lepingu I tähtaja jooksul raielangi

puhastamise viisiks raidmete äravedu, vaid vallidesse kogumise, jättes need kõdunema.

Tegemist on ilmselgelt raidmete utiliseerimisega ja hageja on valduse lõpetanud omandist

loobumise tahtega. Kui hagejal olnuks soov raielangi puhastamise viisiks valida raidmete

äravedu, tulnuks sellest teavitada kostjat ja taotleda lepingu I tähtaja pikendamist. Seda hageja

ei teinud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 05.02.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt.

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 11.03.2021 lepingu I, mille ese oli raieõigus kinnistul;

-

hageja võõrandas 24.03.2021 lepinguga II raieõiguse edasi MH-le;

-

MH raius kokkulepitud mahus metsa, vedas raiutud palgid langilt minema, tellis

metsatraktori, et koguda hakkepuiduks töödeldavad raidmed kinnistul kuhja;

-

raieõigust sai teostada kuni 04.02.2022 ja metsamaterjali võis lepingu I kohaselt välja

vedada ja raielanki puhastada kuni 04.08.2022 ning MH ei viinud raidmeid

tähtaegselt ära ega puhastanud raidmetest raielanki tähtaegselt;

-

novembris 2022 teatas kostja, et müüs raidmed kolmandale isikule;

2 (8)

-

MH loovutas 09.12.2022 hagejale kõik lepingulised ja lepinguvälised nõuded, mis on

seotud kinnistul raieõiguse teostamisega;

-

hageja saatis 09.12.2022 kostjale nõudekirja, milles nõudis MH omandi

õigusvastasest võõrandamisest tekkinud kahju hüvitamist ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks kantud õigusabikulude hüvitamist;

-

kostja esitas vastuse nõudekirjale 19.12.2022, milles kinnitas, et võõrandas raidmed

18.10.2022 mahus 395 m³ kokku 6715 € eest;

-

hageja esitas 10.01.2023 kostjale täiendavad seisukohad, andes kostjale nõude

täitmiseks täiendava tähtaja;

-

kostja teatas16.01.2023, et jääb oma seisukohtade juurde ja on nõus tasuma

hüvitisena 3000 € vaidluse vältimise eesmärgil;

-

hagejale on esitatud õigusteenuste osutamise eest 02.12.2022 ja 03.01.2023 arved

kokku summas 1244,10 €.

3.2.

Leping I vastab rendilepingu tunnustele (VÕS § 339) ja sellele tuleb täiendavalt

kohaldada üürilepingu kohta sätestatut (VÕS § 341). Raieõiguse võõrandamine MH-le, st

lepingu II ese on kostjale kuuluva kinnistu allrendile andmine võimalusega teostada seal

raieõigust. Tegemist ei ole lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 lg 1 tähenduses, sest lepingus II

vastavad tahteavaldused puuduvad.

3.3.

Kasvav mets on TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa ja kuulub TsÜS § 53 lg 2 ls

1 järgi kinnisasja omanikule. Mahavõetud mets on TsÜS § 50 lg 2 järgi vallasasi. Vähemalt

tulundusmets on tegemist kinnisasjast saadav vili TsÜS § 62 lg 2 tähenduses, mille

omanikuks saab kinnisasja omanik AÕS § 115 lg 1 järgi vilja kinnisasjast eraldumisel, st

metsa mahavõtmisel. Mahavõetud metsa kui vallasasja omandiõiguse saab AÕS § 92 lg 1

järgi üle anda (vt RKTKo 15.06.2011, 3-2-1-51-11, p 16).

3.4.

Raieõiguse olemusest (MS § 37 lg 7) ja AÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt saab raieõiguse

teostaja kinnisasjalt langetatud puude ja nende langetamisel tekkinud raidmete kui vilja (TsÜS

§ 62 lg 2 tähenduses) omanikuks juba nende kinnisasjast eraldumisel, st puude langetamisel ja

raidmete tekkimisel. Raidmete tekkimise ajaks oli juba sõlmitud hageja ja MH vaheline

allrendileping, mille kohaselt sai raidmete omanikuks MH, mitte hageja. Kostja ei ole väitnud

ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et MH ja kostja vahel oleks sõlmitud kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise lepingut. Seega ei ole MH ja kostja vahel lepingulisi suhteid ja MH

saaks kostja vastu esitada üksnes lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. MH on lepinguvälise

kahju hüvitamise nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Seega tuleb asja lahendamisel

kohaldada lepinguvälise kahju hüvitamise sätteid ja lepingu kehtivuse ajal oli raidmete

omanik MH.

3.5.

Maakohtu hinnangul ei mõjutanud MH omandiõigust see, kas ta viis raidmed kinnistult

ära lepingus kokku lepitud tähtpäevaks või mitte. Kostjale läks tagasi lepingute lõppemisel

kinnistu valdus, mitte aga MH omandiõigus raidmetele. AÕS § 115 ei sätesta, et kui eraldatud

vilja ei ole teatud aja jooksul ära viidud, siis läheb selle omand kinnistu omanikule tagasi.

3.5.1.

Tõenditest ei järeldu, et MH oleks väljendanud raidmete virnastamisega tahet nende

omandist loobuda. Esitatud fotodelt nähtub, et kinnistult on raidmed kokku kogutud nende

edasise töötlemise eesmärgil, mitte ei ole raidmeid vallidesse kogutuna kõdunema jäetud.

Tunnistaja X sõnul veeti raidmed kinnistul kokku, virnastati, et hakkur saaks hakkima tulla.

Lisaks nähtub TaMAr OÜ 31.05.2021 arvest, et raidmed koguti kokku ja MH tasus selle eest

1125 €. Taolise kulu kandmise vajadus oleks puudunud, kui MH oleks jätnud raidmed metsa

kõdunema. Eeltooduga on tuvastatud, et MH ei valinud raielangi puhastamise viisiks sellel

raidmete vallidesse kõdunema jätmise, vaid virnastas raidmed edasise töötlemise eesmärgil.

3 (8)

3.5.2.

MH lepingu pikendamist ei palunud, kuid selle tagajärjeks ei ole omandiõiguse kaotus

raidmetele. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks hagejale esitanud lepingu rikkumisest

tulenevaid nõudeid. Arvestades lepingute kestusega ja sellega, et lepingu järgselt võis hageja

raielanki puhastada veel 04.08.2022, ei ole kostja mõistlikult käitunud, asudes juba 2,5 kuud

hiljem kinnistu korrastamise eesmärgil ilma hagejalt eelnevat teavet küsimata raidmeid ise

hakkepuiduna võõrandama. Kostja pidi aru saama, et tegemist on materjaliga, mida on

võimalik hakkepuiduna kasutada ja võõrandada, mitte ei olnud tegemist kõdunevate

raidmetega. Asjaolu, et raidmed virnastati kinnistule ning raidmete äravedu venis, ei anna

alust asuda seisukohale, et MH kaotas raidmetele omandiõiguse.

3.5.3.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ja tõendamata kostja väide, et MH loobus

raidmete omandist, kuna ei viinud vallidesse kogutud raidmeid tähtaegselt kinnistult ära.

Kostja ei saanud raidmed omandada AÕS § 96 alusel ka lepingu lõppemisel. MH oli raidmete

omanik ajal, mil kostja need ära viis, seega tuleb kostjal hüvitada MH omandiõiguse

rikkumisest tekkinud kahju.

3.6.

Edasi kontrollis maakohus, kas hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue AÕS § 84

lg 1 ja VÕS § 1043 jj järgi. Kohtule ei esitatud väiteid või tõendeid, et kostja andis MH-le või

hagejale tähtaja raidmete kinnistult äraveoks. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et ei

pöördunud seoses raidmetega hageja poole, sest selleks puudus vajadus. Samas valdas kostja

hagejale kuuluvaid raidmeid õiguslikul alusel kuni 04.08.2022. Alates 05.08.2022, mil leping

lõppes, saab lugeda, et kostjal ei olnud raidmete valdamiseks õiguslikku alust ja tema valdus

oli seega AÕS § 34 lg 1 tähenduses ebaseaduslik. Alates sellest ajast oli kostja valdus

pahauskne AÕS § 35 lg 2 tähenduses. Kostja väidetest ja metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktist nähtuvalt võõrandas ta raidmed oktoobris 2022, st ajal, mil tal puudus

õiguslik alus raidmete valdamiseks ja ta pidi olema sellest teadlik. Seega on AÕS § 84 lg 1

alusel kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Raidmete väärtuse üle pooled ei vaidle ja

akti järgi oli see 6715 €. VÕS § 127 lg 1 ning § 132 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb nimetatud summa

kostjal hagejale hüvitada.

3.7.

Hageja kohtueelne õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik kulu, mis on tehtud selleks,

et püüda asja esmalt kohtuväliselt lahendada. Hageja on õigusteadmisteta isik, seega ei saa

ette heita advokaadi abi kasutamist nõudekirja ja täiendava sisukoha esitamisel. Arvestades

vaidluse keerukust ning seda, et õigusabi osutas vandeadvokaat, on tunnitasu 110 € mõistlik.

Kostja hageja õigusabikulude hüvitise nõudele vastu ei vaielnud. Järelikult tuleb kostjal

hüvitada hageja kohtueelne õigusabikulu 1244,10 €.

3.8.

Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue. Arvestades

põhivõla (7959,10 €) suurust on sissenõutavaks muutunud viivis 925,06 €. Lisaks tuleb

kostjal tasuda viivist alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kahjuhüvitise

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

3.9.

Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud 4086 € (riigilõiv 770 € + õigusabikulu

3121,20 € + transpordikulu 194,80 €) ja hageja taotluse alusel menetluskuludelt viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

4.1.

Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme. Kohus tuvastas kahjunõude

olemasolu ebaõigesti ja lahendas asja vääralt lepinguvälisest suhtest lähtuvalt. Hageja ja

kostja vahel on sõlmitud leping I ning vaidlust ei ole selles, et lepingu tähtaja jooksul ja

lepingus ettenähtud mahus raiuti puitu ning veeti raiealalt minema. Hageja omakorda sõlmis

sisult identse lepingu II MH-ga. Kostja lähtus oma tegevuses lepingus I kokkulepitust.

4 (8)

4.2.

Raidmed olid kogutud vallidesse. Kostjal ei olnud võimalik aru saada, kas need jäeti

kinnistule sooviga ära vedada või olid jäetud kõdunema. Keegi ei olnud kostjat teavitanud

soovist tähtaegu pikendada ja äraveo tähtajad olid möödas. Samuti olid kinnistult lahkunud nii

töötajad kui ka tehnika. Seega oli kostjal piisav alus eeldada, et leping I on lõppenud ning

hagejal puudus soov raidmed ära vedada ja ta valis koristusviisiks vallidesse kogutud

raidmete kõdunema jätmise. Vastasel korral oluks korrektne, kui lepingupool, kes soovib

raidmed ära vedada peale lepingu lõppemist, annab sellest teisele poolele teada. Kostjal

puudus vajadus nõuda hagejalt raidmete äravedu, sest lepingu I p 4.4 järgi võis vallidesse

kogutud raidmed jätta kõdunema. Seega võis kostja eeldada, et raidmed utiliseeriti vastavalt

lepingu I p-le 4.4.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse ja hageja kannab kõik senised

menetluskulud. Ühtlasi muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda.

7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus

kvalifitseeris lepingud I ja II õigesti. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu käsitlusega,

et raieõiguse alusel tekib selle teostajal (MH) omandiõigus langetatud puidule (sh raidmetele)

ja hageja saab panna maksma talle loovutatud MH nõude, mis tuleneb MH ja kostja vahelisest

lepinguvälisest võlasuhtest. Hageja nõude õiguslik alus on seega mh VÕS § 1043 koostoimes

§ 1045 lg 1 p-ga 5.

8. Raieõiguse lepingute kohta märgib ringkonnakohus senise kohtupraktika põhjal sisse-

juhatavalt järgmist.

8.1.

Maakohus leidis asjakohaselt, et raieõiguse võõrandamise lepingu põhisisu avavad MS

§ 37 lg-d 6 ja 7. Raieõigus annab MS § 37 lg 7 ls 1 järgi õiguse langetada puid lepingus

fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest

puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise

lepinguga kaasneb MS § 37 lg 7 ls 2 järgi õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule.

Selliselt vastab raieõiguse võõrandamise leping õiguslikult eeskätt kinnisasja rendilepingu

tunnustele. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)

kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase

majandamise reeglite järgi saadavat vilja ning rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu

ehk renti (VÕS § 339). Raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimine ei mõjuta iseenesest

metsaomaniku seadusest tulenevaid kohustusi (sh MS §-s 42 sätestatu) (kokkuvõtvalt nii ka nt

RKTKo 11.03.2024, 2-21-7681/54, p 13 esimene lõik).

8.2.

Kuigi üldisemalt on rendilepingule VÕS § 339 järgi omane lisaks maa kasutamise

õigusele ka rentniku õigus saada kinnisasjalt vilju, on raielepingu peamine sisu kinnisasjal

kasvava metsamaterjali omandamine. Lepinguga kaasnev maa kasutamise õigus teenib üksnes

raietöid teha võimaldamise eesmärki (ettevalmistustööd, puude langetamine, ladustamine ja

väljavedu, võimalikud hoolde- ja korrastustööd). Rendilepingu esemest korrapärase

majandamise reeglite järgi saadava vilja puhul on seadusandja silmas pidanud üldjuhul

regulaarset vilja saamise võimalust, kuid metsa raiumise puhul on vilja saamine sisuliselt

ühekordne, kuivõrd uue metsa kasvamine võtab aega aastakümneid. Pärast metsaraiet ei saa

sama maa-ala kohta sõlmida samadel tingimustel uut raieõiguse võõrandamise lepingut, kuna

kinnisasja olemus on pikaks ajaks muutunud. Seetõttu on raielepingutega kaasnev

maakasutusõigus pigem sekundaarne ja piirdub üksnes raietööde tegemiseks vajalike

kasutusviisidega. Raieõiguse omandaja saab kokkulepitud tähtajaks õiguse ja võimaluse teha

kinnisasjal raietöid ja omandada raiutud puit (RKTKo 11.03.2024, 2-21-7681/54, p 13 teine ja

5 (8)

kolmas lõik). Siiski järeldub eelnevast, et raieõiguse teostaja õigus renditud kinnisasja

kasutada on ajaliselt piiratud – sarnaselt teiste rendilepingutega.

8.3.

Rendi maksmise kohustus maa kasutamise võimaluse ja sh maatüki viljade omandamise

võimaluse eest kuulub rendilepingu olemuslike tunnuste hulka. VÕS § 339 ls 2 järgi hõlmab

tasumisele kuuluv rent eelduslikult nii tasu kinnisasja kasutamise kui ka kinnisasja

majandamisega kaasnevate viljade eest. Seejuures on võimalik rendi suurus kokkuleppel

siduda ka nt saadud vilja kogusega. Nii võib tasu raieõiguse kui maakasutusõiguse eest

sisalduda müügihinnas, mille arvutamise alus on võõrandatava metsamaterjali väärtus, isegi

kui lepingus endas ei ole seda sõnaselgelt nimetatud (RKTKo 11.03.2024, 2-21-7681/54, p

14). Järelikult annab rendileandja oma kinnisasja ka raielepingu puhul teise isiku kasutusse

tasu eest.

8.4.

Kokkuvõtvalt reserveerib raieõiguse omandaja sisuliselt endale raiete tegemise

võimaluse ehk õiguse kasutada kinnisasja sellel kasvava metsa raiumiseks lepingus ettenähtud

mahus ja ajal. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleks lähtuda sellest, et raieõiguse

müügihinna arvestuse reeglid põhinevad eeldusel, et leping täidetakse (raietöid tehakse) kogu

(või peaaegu kogu) kavandatud mahus (RKTKo 11.03.2024, 2-21-7681/54, p 15).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sarnaselt eeldada, et kõik raieõiguse sisule vastavad tööd

tehakse lepingus selleks ette nähtud ajal, kui osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et pärast lepingu I lõppemist selle

tähtaja möödumise tõttu, peab kostja MH-le (ja nõude loovutuse tõttu hagejale) hüvitama

kinnistule jäetud raidmete maksumuse. Erinevus maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohtades

avaldub eelkõige selles, et ringkonnakohtu hinnangul ei käitunud kostja õigusvastaselt.

9.1.

Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, v.a

juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (VÕS § 1045 lg 2 p

2). Käesoleval juhul tuleneb MH nõusolek talle kuulunud raidmete kinnistule jätmise või

nende võõrandamisega kolmandale isikule sellest, et MH ega hageja ei viinud raidmeid

kinnistult ära selleks kokku lepitud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus põhjendab seda

järgmiselt.

9.2.

Nõusolek kui tahteavaldus võib olla antud ka kaudselt, sh väljenduda teos (TsÜS § 68 lg

3). Tahteavalduse sisu kindlakstegemine eeldab selle tõlgendamist. Kindlale isikule tehtud

tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja

seda tahet teadis või pidi teadma (TsÜS § 75 lg 1 ls 1). Kui aga tahteavalduse saaja

tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1 ls 2). Need põhimõtted ja reeglid kohalduvad ka VÕS § 1045 lg

2 p 2 kohase kannatanu nõusoleku puhul (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 41).

9.3.

Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid esmalt kostja ja hageja kinnistul raieõiguse lepingu I

(dtl 11–17), mille p-de 1.2, 4.1 ja 4.4 järgi võis hageja raieõigust teostada kuni 04.02.2022

ning saadud metsamaterjali metsast välja vedada ja raielanki puhastada kuni 04.08.2022.

Hageja omandas lepinguga I teatavad õigused eelmise p 8 alapunktides kirjeldatud mahus.

Hageja andis need õigused lepinguga II (dtl 18–34) sisuliselt üle MH-le, kuid ta ei saanud

vähemalt kostja suhtes anda üle suuremaid õiguseid võrreldes sellega, mis ta oli kostjalt

saanud lepinguga I. Lepingule II lisatud väljavõtte järgi kehtisid raieõigust kajastavad

metsateatised kuni 04.02.2022 ja ka selle lepingu p 4.3 järgi tuli metsamaterjal välja vedada ja

raielank puhastada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast metsateatiste lõppemist, st 04.08.2022.

Samuti ei ole pooltel vaidlust selles, et metsateatiste ja kummagi lepingu tähtaega ei

pikendanud ning MH ega hageja ei teatanud kostjale, et nad vajaksid raidmete kinnistult

äraveoks täiendavat tähtaega. Lepingud I ja II lõppesid mõlemad tähtaja möödumise tõttu

(VÕS § 341, § 309 lg 1 ls 1), kusjuures raielangi puhastamiseks ja raidmete äraveoks

6 (8)

vajalikus osas lõppes hiljemalt 04.08.2022 nii hageja kui ka MH õigus kostja kinnistut

vastavalt rendi ja allrendi õigussuhte alusel kasutada. Kõnealustest lepingutest ega seadusest

ei tulene rentnikule ega allrentnikule (hagejale ja MH-le) asja omaniku (kostja) suhtes õigust

asja (kinnistut) mingilgi viisil kasutada pärast rendisuhte lõppu, sest asi tuli tagastada (VÕS §

341, § 334 lg 1 ls 1). Muu hulgas ei olnud MH-l õigust hoida kinnistul (tasuta) raidmeid isegi

juhul, kui ta arvas neid kuuluvat endale.

9.4.

Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et kostja teadis MH tegevuse motiive ja edasisi

kavatsusi. Samuti ei nähtu poolte avaldustest, et kostja oleks pidanud neid teadma. MH ja

hageja käitumist lepingute I ja II tähtaja möödumisel tuleb käesoleval juhul tõlgendada

lähtudes objektiivsest tõlgendamisstandardist (TsÜS § 75 lg 1 ls 2). Objektiivse tõlgendamise

eesmärk on välja selgitada tahteavalduse sisu, võttes arvesse, kuidas oleks sellest aru saanud

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik samasugustel asjaoludel. Objektiivset

tõlgendamist õigustab vajadus kaitsta kostjat kui kinnisasja omanikku, kes andis lepinguga I

metsamaa kasutamise õiguse eespool p 8 alapunktides kirjeldatud tähenduses ja ulatuses

hagejale üksnes tähtaegselt. Raieõiguse võõrandajalt ega ka üldisemalt rendileandjalt ei saa

esiteks eeldada, et ta on nõus andma oma asja kasutusse pikemaks ajaks kui kokku lepitud,

ega teiseks asja kasutamise viisiga (raieõiguse teostamisega) seotud spetsiifilisi teadmisi.

9.5.

Metsa majandamise eeskirja (keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88, edaspidi:

eeskiri) § 9 lg 3 loetleb raielankide puhastamise lubatud viisid. Viidatud sätte kohaselt võib

raidmed mh jätta hunnikute või vallidena kõdunema (p 1), põletada (p-d 1 ja 2), kasutada neid

kokkuveoteede tugevdamiseks (p 3) või ära vedada (p 5). Vallidesse või hunnikutesse

kõdunema jäetavad raidmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast (eeskirja § 9 lg 7).

Lepingu I p 4.4 ls-te 2 ja 3 järgi sai hageja valida, kas jätta vallidesse kogutud raidmed

kõdunema, tugevdada nendega kokkuveoteid või vedada need ära. Lepingu II p 4.4 järgi andis

hageja omakorda MH-le õiguse valida samade raielangi puhastamise viiside vahel. Eelneva

põhjal oli MH-le teada, et hiljemalt 04.08.2022 peab ta otsustama, kuidas kinnistul asunud

raielank puhastada ja oma otsuse ka teostama. Kui MH raidmeid selleks tähtpäevaks kinnistult

ära ei viinud, sai kostja rollis olev mõislik isik sellest aru, et kogutud raidmed jäeti kõdunema.

Mõistlik eriteadmisteta isik ei pidanud täiendavalt hindama, kas kinnistule kogutud raidmed

(dtl 36–38) on vallid eeskirja § 9 lg 3 p 1 tähenduses, ega ka uurima, kas metsanduse

valdkonna töötajatel on raidmete kokkuveost ja raielangile jätmisest mingeid muid arusaami.

9.6.

Niimoodi avaldas MH oma käitumisega ühtlasi, et tal ei ole raidmete omamise ega

nende eest hüvitise saamise soovi, st ta nõustub nende omandi kaotamisega ilma

vastusooritust saamata. Eelnev ongi VÕS § 1045 lg 2 p 2 tähenduses nõusolek, mis välistab

kostja vastu esitatud kahjunõude rahuldamise. MH käitumisega avaldatud nõusolek ei ole

vastuolus seaduse ega heade kommetega. Seadusest ei tulene, et rentnik või konkreetsemalt

raieõiguse teostaja ei või loobuda nõudest saada hüvitist lepingu alusel kasutatud kinnistule

pärast kasutustähtaja lõppu jäänud asjade eest. Samuti ei eksi asjaomane nõusolek ausalt ja

õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete

vastu.

9.7.

Kuivõrd MH käitumisest sai mõistlik isik aru nii, et ta oli nõus raidmete jätmisega

kinnistule ilma selle eest hüvitist saamata, siis on välistatud kostja kui kinnistu omaniku teo

(raidmete võõrandamine kolmandale isikule) õigusvastasus. Järelikult ei ole kostja tekitanud

MH-le õigusvastaselt kahju ja MH-l ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 1043 alusel. Ühtlasi ei

ole MH-l nõuet muul õiguslikul alusel ega saa olla sama nõuet loovutuse tulemusena hagejal.

Hageja põhinõue jääb neil kaalutlustel rahuldamata. Hagejal pole alust nõuda kostjalt

kohtueelse õigusabikulu hüvitamist ega viivist. Hagi jääb tervikuna rahuldamata.

10. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kulude jaotuse

põhimõttelise muutmise tõttu tuleb maakohtul need uuesti kindlaks määrata (TsMS § 177 lg

2, vt nt RKTKo 22.05.2024, 2-22-10813/50, p 16).

7 (8)

11. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinnaks 8755,01 €, mis ei ole täpne ja

mida ringkonnakohus TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 ning § 137 lg 1¹ alusel muudab. Hageja nõudis

7959,10 € (= 6715 + 1244,10) ja alates hagi esitamisest viivise maksmist. VÕS § 113 lg 1 ls 2

järgne viivise määr hagi esitamise ajal oli 10,5% aastas. Nii kujuneb hagi hinnaks TsMS §

122 lg 2, § 123, § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 8794,81 € (≈ 7959,10 + 7959,10 ×

10,5%).

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)