1-23-1176/74 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-1176

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Sten Lind ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Reimo Saksa (Saks) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

120 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus

Apellandid

süüdistatava Reimo Saksa kaitsja Gregori Palm

Lääne Ringkonnaprokuratuur

Prokurörid

Arne Pruus

Eliisa Sommer

Kaitsja

Gregori Palm

Süüdistatav

Reimo Saks, isikukood 37811040296, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses, tlk 124

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-

1176 osaliselt, Reimo Saksale mõistetud karistuse osas.

1.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et Reimo Saksale mõistetud

karistus 5 kuud 27 päeva tuleb jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult

tingimisi kohaldamata, kui Reimo Saks ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

1.2 Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.

3. Rahuldada Reimo Saksa kaitsja apellatsioon osaliselt.

4. Määrata Advokaadibüroo Widen OÜ advokaadi Gregori Palmi poolt

süüdistatavale Reimo Saksale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

makstava põhjendatud tasu suuruseks 43,92 eurot.

5. Määrata, et apellatsioonimenetluse kulu kokku 373,32 eurot jääb Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Esitatud süüdistus ja maakohtu otsus.

1. Reimo Saksale esitati süüdistus tervisekahjustusega ähvardamises KarS § 120 lg 1 järgi.

Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) töötajatega varemgi kokku puutunud,

ametnikega agressiivselt käitunud, neid sõimanud ning psüühilise vägivallaga ähvardanud R.

Saks sõitis 5. oktoobril 2022. a kell 12.15 ratastraktoriga John Deere sihilikult vastassuunas

teepervele pargitud PTA-le kuuluva Toyota RAV4 suunas ja liigutas traktori esilaaduri külge

kinnitatud kolmeharulist tõstekahvlit üles-alla. Autos olnud PTA ametnikud L.L, Y.D ja M.A

kartsid, et traktori tõstekahvel tungib läbi esiklaasi salongi. Oma elu ja tervise pärast hirmu

tundnud kannatanud põgenesid sõidukist. Vahetult enne Toyotani jõudmist keeras R. Saks

traktori järsult paremale, möödus autost ja tegi äkkpidurduse.

2. Pärnu Maakohus tunnistas R. Saksa 29. detsembri 2023. a otsusega KarS § 120 lg 1 järgi

süüdi ja karistas teda vangistusega 6 kuud. Karistusaja hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel 3

päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv vangistus 5 kuud 27 päeva jäeti KarS § 74 lg-te 1

ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui R. Saks ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja -

kohustusi. R. Saksalt mõisteti välja sundraha ja määratud kaitsjale määratud tasu. Advokaadi

sõidukulu jäi riigi kanda. Maakohtu argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised.

3. Sündmuste käik oli üldjoontes selline, nagu väidab süüdistus:



PTA ametnikud L.L, Y.D ja M.A pidid 5. oktoobril 2022. a Rapla maakonnas Kärpla

külas viima läbi järelevalvetoimingut X OÜ juhatuse liikme R. Saksa suhtes seoses

PTA-le laekunud vihjetega, mis puudutasid ohtu koduloomade elule ja tervisele;



PTA ametnikud kaasasid ametiabi korras politsei, sest neil oli hirm, et R. Saks võib

neid füüsiliselt rünnata. PTA töötajatel oli R. Saksaga olnud varem konflikte,

süüdistatav on üritanud ametnikke taandada ning neid ähvardanud;



5. oktoobril 2022. a sisenesid PTA ametnikud R. Saksa talu territooriumile

süüdistatava juuresolekuta – R. Saks oli samal ajal sõitnud traktoriga Kiili külla heina

tooma. Kuigi Y.D helistas R. Saksale ja ütles, et PTA tahab kontrolli teha, katkestas

süüdistatav kõne;



Selleks, et PTA ametnikud saaksid R. Saksa talu territooriumile minna, tuli politseil

kasutada vahetut sundi: R. Saksa eelneval korraldusel tema endine elukaaslane C ja

kasutütar Q ametnikke füüsiliselt sisenemast. Naised toimetati jõuga politseiauto

juurde ja neile paigaldati käerauad. Kuna C oli R. Saksaga telefoniühenduses, kuulis

süüdistatav kõike pealt;



PTA ametnikud teostasid järelevalvetoimingud ja saatsid R. Saksale lühisõnumiga

teavituse, et nad lõpetasid. C ja Q vabastati. R. Saks jõudis kohale siis, kui PTA

ametnikud olid autosse istunud ja politseiametnikud oma sõidukisse sisenemas. R.

Saks saabus rohelise traktoriga, mis sõitis alguses kiiresti oma sõidusuunas, kuid siis

võttis traktor suuna PTA ametnike autole. Traktori esilaaduri külge oli kinnitatud

kolmeharuline tõstekahvel, mille harud on tipust teravnevad ja ca 80cm pikkused ning

asetsevad üksteise suhtes paralleelselt 60cm vahedega;



Kui R. Saksa juhitud traktor jõudis Toyotani ja traktori haaratsid olid peaaegu auto

esiklaasiga kohakuti, hüüdis Y.D, et kõik välja hüppaksid ja seda autos olnud PTA

ametnikud – L.L, Y.D ja M.A – tegidki. R. Saks pööras Toyota ette jõudnud traktori

järsult paremale ja tegi äkkpidurduse.

4. Süüdistuse väide, et R. Saks liigutas meelega traktori ette kinnitatud tõstekahvlit, ei ole

tõendatud, sest see pole tehniliselt võimalik. Samas on tõendatud, et haarats liigub sõidu ajal

amplituudiga 20-30cm üles-alla.

5. R. Saksa tegevus vastab ähvardamisele KarS § 120 lg 1 mõttes.

5.1 R. Saks sõitis ratastraktoriga, mille esilaadurile oli kinnitatud kolmeharuline tõstekahvel,

tahtlikult vastassuunas teepervele pargitud PTA sõiduki suunas. Sõidukis istunud inimesed

kartsid oma elu ja tervise pärast, pidades võimalikuks, et R. Saks võib ratastraktori

tõstekahvliga nende autosse sõita ja nii neile tervisekahjustusi tekitada. Kuna traktori haarats

liikus sõidu ajal amplituudiga 20-30cm, suurendas haaratsi üles-alla liikumine kannatanutes

hirmutunnet. R. Saksa tegu võtaks ähvardavana ka keskmine mõistlik kõrvalseisja ning seda

kinnitab tunnistaja AH reaktsioon. Politseiametnik AHl, kes istus PTA sõiduki taha pargitud

politseiautos, tekkis samuti hirm, kui ta nägi liikuvate haaratsitega traktorit suure hooga PTA

Toyota poole tulemas ning tunnistaja hüppas autost välja.

5.2 R. Saks sõitis sihilikult PTA ametnike auto suunas, teades, et seal istuvad PTA ametnikud.

Siin ei saa kõrvale jätta varasemaid sündmusi: R. Saks teadis, et PTA ametnikud sisenesid

vaatamata sellele, et C ja Q neid takistasid, tema territooriumile, ning politsei kasutas C ja Q

vastupanu murdmiseks jõudu. Samuti nähtub R. Saksa ütlustest, et ta oli ärritunud ning tema

viha oli ilmselgelt suunatud PTA ametnike, eelkõige L. L vastu, kellega süüdistatav oli

varemgi konfliktis olnud. Süüdistatava väide, et ta nägi tee äärde pargitud autosid ning pidi

sellepärast ületama traktoriga tee telgjoone ja sõitma PTA auto poole selleks, et sooritada

pööre kinnistu sissesõiduteele ja seal pidurdada, on ümber lükatud nii kannatanute kui ka

politseiametnikest tunnistajate ütlustega. Tõele ei vasta süüdistatava väide, et PTA ametnike

ja politseiauto ei olnud pargitud tee äärde. Süüdistatava ütlus on ümber lükatud M.A tehtud

fotoga PTA Toyotast. Samuti on fotot vaadates väär R. Saksa väide, et ta nägi Toyotas

ähmaselt mingisuguseid kogusid, kuna auto päikesesirmid olid alla lastud. Tunnistajad C ja Q

küll väitsid, et R. Saks ei sõitnud traktoriga vastassuunavööndis, kuid kuna tunnistajad on R.

Saksa lähedased, siis tuleb nende ütlustesse suhtuda kriitiliselt.

6. R. Saksa tuleb KarS § 120 lg 1 järgi karistada vangistusega 6 kuud. Varem kriminaalkorras

karistamata süüdistatava süü on keskmine. Kergemaliigiline ehk rahaline karistus ei tule kõne

alla, sest süüdistatava suhtumine toimepandusse jätab soovida ja tema karistust kergendavaid

asjaolusid ei ole. R. Saksale mõistetud vangistuse võib jätta tingimisi kohaldamata, kuid

arvestades, et süüdistatava tegu oli suunatud oma tööülesandeid täitvate ametnike vastu, tuleb

R. Saks allutada kriminaalhooldusele selleks, et teostada tema käitumise üle kontrolli ja

suunata teda õiguskuulekale teele.

Prokuratuuri apellatsioon.

7. Prokuratuuri hinnangul tuleb tühistada Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsuses

väljendatud seisukoht, mille kohaselt pole tõendatud süüdistuse väide, et R. Saks liigutas

traktori esilaadurile kinnitatud kolmeharulist tõstekahvlit PTA auto poole sõites tahtlikult

üles-alla ning lugeda see väide tõendatuks. Maakohtu lõppjäreldust R. Saksa süüdimõistmise

kohta prokuratuur ei vaidlusta. Oma taotlust põhjendab prokuratuur nii:

7.1 maakohus omistas liiga suure tähenduse tunnistaja SV ütlustele, et haaratsit pole

tehniliselt võimalik liigutada siis, kui traktor sõidab kiirusega üle 20 km/h. Maakohtu

seisukoht on vale. Esiteks lähtus maakohus valesti eeldusest, et R. Saksa juhitud traktori

kiirus võis olla suurem kui 20 km/h. Apellatsioonis näidatud arvutuskäik näitab, et kui traktor

oleks liikunud 50 km/h, poleks kannatanud jõudnud autost välja hüpata. Apellatsioonis

näidatud arutluskäik, mis võtab arvesse sündmuskohal viibinud isikute ütlusi traktori ja PTA

auto vahemaa kohta ning tegevuse kohta kinnitab, et traktori kiirus ei saanud olla suur.

Teiseks kinnitavad asjaolu, et R. Saks liigutas tahtlikult tõstekahvlit, kinnitavad kannatanud ja

politseiametnikest tunnistajad ning M.A tehtud foto ja HV vormikaamera salvestis.

Kokkuvõtlikult on asjas tõendatud, et R. Saksa juhitud traktori kiirus oli ca 20 km/h ning

seega oli traktoril sisse lülitatud ka n-ö töörežiim ja süüdistataval oli võimalik haaratsit üles-

alla liigutada.

Kaitsja apellatsioon.

8. R. Saksa kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus ja teha asjas

uus otsus, millega mõista R. Saks KarS § 120 lg 1 järgi õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja

kergendada R. Saksale mõistetud karistust. Menetluskulud tuleb kaitsja taotluse kohaselt jätta

riigi kanda. Oma taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii:

9. Vaidlust ei ole järgmiste faktide üle:



PTA Toyota oli pargitud XXX kilomeetril teepeenrale1;

1 Kaitsja viitab siin ka asjaolule, et osa sõidukist asetses tee peal.



XXX tee, kuhu PTA sõiduk oli pargitud, on kitsas;



PTA auto oli pargitud täpselt R. Saksa kinnistu sissesõidutee juurde nii, et oma

kinnistule sisse sõitmiseks pidi R. Saks tegema XXX teelt 90-kraadise pöörde ja enne

oma kinnistule pööramist kaldus R. Saks vastassuunavööndisse.

9.1 Kriminaalasjas on keskseks küsimuseks, kas R. Saks kaldus vastassuunavööndisse

sihilikult selleks, et PTA sõidukis olnud inimesi hirmutada (süüdistusversioon) või oli

tegemist vajaliku ja sisuliselt sunnitud manöövriga selleks, et R. Saksal oleks võimalik oma

kinnistule pöörata (kaitseversioon). Maakohtu järeldused selle kohta, et ähvardamise

objektiivne ja subjektiive koosseis on täidetud, ei ole õiged. Kohtule esitatud tõendid

võimaldavad jaatada kaitseversiooni, lisaks tegi maakohus tõendite hindamisel vigu.

10. Kui vaadata maakohtus uuritud tõendeid, siis tuleb tõdeda, et neli sündmuskohal olnud

inimest (s.o RK, L.L, Y.D ja M.A ) väidavad, et R. Saks võttis traktoriga suuna PTA auto

poole, kuid neli sündmuskohal olnud inimest (s.o R. Saks, AH, Q ja C) väidavad vastupidist.

Lisaks on ütlused vastuolus osas, mis puudutab seda, kas PTA ametnikud väljusid Toyotast

rahulikult või paanikas.

10.1 Maakohus nentis, et C ja Q ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tunnistajad on R.

Saksa lähedased. Paraku ei selgu otsusest, mida kujutab endast kohtupoolne kriitiline

suhtumine, maakohus ei ole viidanud ega tugine mingisugustele olulistele vastuoludele.

Väärib märkimist, et olulises osas haakuvad C ja Q ütlused kõikide teiste tõenditega, sh ka

tunnistaja AH ütlustega, keda kohus pidas usaldusväärseks. Iseenesest võib skepsis

süüdistatava lähedaste osas olla põhjendatud, kuid see ei tähenda, et lähedaste ütlused on

aprioorselt ebausaldusväärsed või väiksema kaaluga kui teised tõendid.

10.2 Need, kelle ütlustesse tuleks skeptiliselt suhtuda, on kannatanud. Nii näiteks ei näinud

nad erinevalt Cst ja Qst sündmust kõrvalt, vaid olid selle keerises. Pole välistatud, et kitsal

teel võibki tee keskele kaldunud traktor tunduda hirmus sõltumata juhi kavatsustest. Seda

enam olukorras, kus kannatanud kartsid R. Saksa juba varem ning seega võis neile väliselt

ohutu tegu tunduda hirmsamana. Hirm mõjutab mälupilti ning nii võib oht tunduda suurem,

kui see tegelikult on. Toodut toetab asjaolu, et isikuliste tõendiallikate ütlustes sisalduva

vastuolu tõttu on asjas tõusetunud piisav kahtlus, kas R. Saks ikka sõitis PTA ametnike

suunas. Siin väärib märkimist, et näiteks politseiametnik AH, kes väitis vastupidist, ei olnud

erinevalt kannatanutest süüdistatavaga varem kokku puutunud.

10.3 Maakohus jättis kõrvale kaitsja esitatud pildid, mis näitavad, kui suure osa teest traktor

enda alla võttis. Maakohus märkis, et fotod kohut ei veena ja teel on piisavalt

manööverdamisruumi. Tegelikult tõendavad fotod jätkuvalt väidet, et 90-kraadise pöörde

tegemiseks on vaja liikuda vastassuunavööndisse, mh võimaldab suurema varuga pöörde

tegemine tagada manöövri ohutust.

10.4 Maakohtu väide, et R. Saks oli ilmselgelt PTA ametnike tegevusest ärritunud, on

spekulatiivne. Tegelikult oli süüdistatav C ja Q pärast mures: sündmuskohale jõudnud R. Saks

läks kohe nende juurde ega pööranud PTA ametnikele mitte mingisugust tähelepanu.

10.5 Pole eluliselt usutav, et inimene, kes on otsustanud PTA ametnikke hirmutada, oma

plaanist ühtäkki täielikult loobub. Lisaks teadis R. Saks, et PTA kaasas politsei, keda ta nägi

ka sündmuskohal. Selleks, et panna politsei nähes toime kuritegu, pidanuks R. Saksa viha

olema üüratu, kuid sellise intensiivsusega emotsiooni olemasolu tõendid ei kinnita. Vastab

tõele, et eeltoodu on kaitsja spekulatsioon, aga samamoodi on spekuleeriv ka maakohtu otsuse

p-s 16 sisalduv arutluskäik. Oletuste põhjal inimest süüdi mõista ei või.

10.6 Pooled isikulistest tõendiallikatest ütlevad, et PTA ametnikud ei tundnud R. Saksa teo

tagajärjel näiliselt hirmu, kuna kannatanud väljusid rahulikult sõidukist. Isegi juhul, kui

kannatanud tundsid hirmu, on ähvardamise objektiivne koosseis täidetud ainult siis, kui

ähvardust võtaks tõsiselt ka keskmine mõistlik kõrvalseisja. Maakohus ei kahelnud kahe

sündmust pealt näinud tunnistaja – RK ja AH – ütlustes. Tunnistajate ütlused on vastuolus

selle kohta, kas R. Saks võttis suuna PTA ametnike autole või mitte. Juhul, kui AHl on õigus,

et R. Saks seda ei teinud, ei ole R. Saksa käitumine keskmise kõrvalseisja jaoks ilmselgelt

ohtlik.

11. Ähvardamine eeldab, et isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus

märkis, et R. Saks pidi suurel kiirusel traktoriga vastassuunda kaldudes nii, et selle haaratsid

inertsist kõikusid, aru saama, et ta hirmutab PTA ametnikke. Tegelikult võttis R. Saks

vajaliku manöövri tegemiseks hoogu. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistatav soovis kiiresti

jõuda oma territooriumile, kus talle teadaolevalt olid tema lähedased, kellele olid paigaldatud

käerauad. Selline sündmuste käik viitab tõsiasjale, et R. Saks ei mõelnud üldse teepervele

pargitud PTA auto peale. Mis puudutab haaratseid, siis need on traktoril olemuslikult alati

olemas. Fakt, et haaratsid sõidu ajal kõiguvad, pole etteheidetav R. Saksale.

12. Peaks ringkonnakohus leidma, et apellatsioonis esitatud argumendid ei tingi maakohtu

otsuse tühistamist, tuleks leevendada R. Saksale mõistetud karistust. Mis puudutab

karistusmäära, siis siin võiks kohus toimida vastavalt oma õiglasele äranägemisele, kuna

eeskätt vajaks revideerimist maakohtu otsustus allutada R. Saks kriminaalhooldusele. Selle

vajalikkust põhistas maakohus valede argumentidega: kannatanu isik oleks asjakohane süü

suuruse hindamisel, see ei ole põhjus hindamaks, kas süüdimõistetu vajab eripreventiivselt

kontrollnõudeid ja -kohustusi või mitte. Lisaks on igasuguse karistuse eesmärk suunata isik

õiguskuulekale teele ning maakohtu otsuses pole argumente, kuidas KarS § 74 rakendamine

seda eesmärki eriliselt toetab.

13. Vastuseks prokuratuuri apellatsioonile märgib kaitsja järgmist.

13.1 Prokuröriga on põhjust nõustuda osas, mis puudutab väidet, et isikulised tõendiallikad ei

tarvitse olla usaldusväärsed kõiges, mida nad tajusid. Tegelikult toetab prokuröri arutluskäik

selle kohta, et traktori kiirus ei olnud väga suur, kaitsja hüpoteesi, et kannatanud võisid R.

Saksa käitumist tajuda märksa hirmsamana. Peaks kohus nõustuma prokuröriga, et traktori

kiirus oli ca 20 km/h, tõusetub vältimatult küsimus, kas selline käitumine on üldse

objektiivsele kõrvaltvaatajale ohtlik. Isegi juhul, kui haaratseid üles-alla liigutati. Ka muudaks

selline järeldus ebausaldusväärseks kannatanute ütlused selle kohta, et nad kartsid eelkõige

seda, et traktori haaratsid võivad suurel kiirusel läbi klaasi tungida ja neid tabada.

13.2 Prokurör jätab tähelepanuta asjatundja ütlused, mille kohaselt eeldab esilaadurite

liigutamine seda, et traktor jääb täielikult seisma ning vahetab sõidukäigu töökäigu vastu.

Eelnev tähendab seda, et sõidukäigult maha pidurdamine ka kiirusele, mis jääb alla 20 km/h,

ei võimalda hakata laadureid liigutama. Siin väärib märkimist, et mitte keegi tunnistajatest ei

räägi sellest, et R. Saks lähenes suurel kiirusel PTA sõidukile, peatas seejärel traktori ja jätkas

seejärel aeglaselt, haaratseid liigutades sõitu.

Menetluse edasine käik.

14. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. aprilli 2024. a otsusega Pärnu Maakohtu otsuse

täies ulatuses ja lõpetas Reimo Saksa suhtes kriminaalasja KarS § 274 lg 1 alusel, sest tema

tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Ringkonnakohus rahuldas Reimo Saksa kaitsja

apellatsiooni osaliselt, prokuratuuri apellatsioon jäi rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulu

kandis riik. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur.

15. Riigikohus tühistas 12. detsembri 2024. a otsusega osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu

otsuse – välja arvatud osas, mis puudutas Reimo Saksale määratud kaitsjale

apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu suurust - ja saatis kriminaalasja uueks

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

16. Tallinna Ringkonnakohus määras 13. detsembril 2024. a, et Reimo Saksa kaitsja ja

prokuratuuri apellatsioonid tuleb läbi vaadata kirjalikus menetluses, sest

apellatsioonimenetluse pooled ei taotlenud asja esmakordsel läbivaatamisel suulist menetlust.

Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja kirjalike seisukohtade

esitamiseks ning tegi teatavaks otsuse kuulutamise aja. Mõlemad apellandid esitasid kohtu

määratud tähtajaks täiendava selgituse.

Prokuratuuri täiendav seisukoht.

17. Prokuratuuri hinnangul on Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsus seaduslik, see

tuleb jätta muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.

17.1 Prokurör märkis, et Riigikohus heitis prokuratuurile ette tõstekahvli liikumisele

(liigutamisele) liigse tähelepanu omistamist. Prokurör leiab, et olenemata sellest, kas R. Saks

tõstekahvlit liigutas või liikusid need iseeneslikult, on R. Saks täitnud KarS § 120 lg 1

objektiivse ja subjektiivse külje. Maakohtus uuritud tõenditega – kannatanute ja tunnistajate

AH ning RK ütlustega – on tõendatud, et kannatanud tundsid R. Saksa teo tõttu reaalset ohtu

oma elule ja tervisele. Kui vaadata, mida kannatanud ja viidatud tunnistajad rääkisid, siis on

õige maakohtu järeldus, et R. Saksa tegu võtaks ähvardusena ka keskmine mõistlik

kõrvalseisja. R. Saksa (ja tema kaitsja) versioon sunnitud manöövrist ei põhine tõenditel.

Väline teopilt räägib sellest, et ainuke põhjus, miks süüdistatav sõitis vastassuunda, oli soov

hirmutada Toyotas istunud PTA ametnikke.

Kaitsja täiendav seisukoht.

18. Kaitsja jäi apellatsioonis esitatud taotluste ja argumentide juurde.

18.1 Apellant nentis, et kui lähtuda Riigikohtu käsitlusest mõistliku kõrvalseisja kriteeriumi

kohta (s.o RKKKo 1-19-1848), siis pole need antud juhul täidetud ning seega ei esine R.

Saksa käitumises KarS § 120 lg 1 objektiivse teokoosseisu tunnuseid. Mõistlik kõrvalseisja

oleks tajunud seda, et R. Saks sõidab traktoriga mõneti hooletult või uljalt oma kodu poole.

Pole põhjust väita, et iga kord, kui keegi liikleb hooletult – valib suurema sõidukiiruse ja/või

teeb järske manöövreid – käitub ta kaasliiklejate suhtes ähvardavalt. Vastasel korral muutuks

arvestatav osa liiklusväärtegudest kuritegudeks. See, et kannatanud võtsid R. Saksa hooletut

sõitu oma elu ja tervise pihta suunatud ähvardusena, taandub nende puhul asjaolule, et nad

kartsid süüdistatavat varasemate kokkupuudete tõttu.

18.2 R. Saksa puhul ei ole täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivse teokoosseisu tunnused.

Isegi kui jätta kõrvale Riigikohtu poolt pigem tähtsusetuks peetud asjaolud (s.o süüdistatav

teadis politsei kohalolust ja nägi PTA Toyota taha pargitud politseisõidukit), ei ole asjas

tõendeid, mis annaks põhjust väita, et R. Saks oleks pidanud võimalikuks ja möönnud, et tema

käitumine loob kannatanule mulje, et ta tahab neile otsa sõita.

Ringkonnakohtu seisukoht.

19. Kolleegium jätab prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata, rahuldab kaitsja oma osaliselt

tühistab osaliselt Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a otsuse.

20. Prokuratuur vaidlustas maakohtu järelduse, et R. Saks ei liigutanud sihilikult Toyota poole

sõites traktori esilaadurile kinnitatud haaratseid. Ringkonnakohus prokuratuuriga ei nõustu.

Kolleegium ei jaga prokuröri seisukohta, et M.A tehtud foto traktorist ja HV rinnakaamera

salvestis2 tõendavad, et R. Saks liigutas traktoriga sõites tahtlikult selle haaratseid, sest

ajaliselt varem tehtud fotot ja salvestist kõrvutades on näha, et haaratsite asend on muutunud.

21. Iseenesest on õige prokuratuuri seisukoht selle kohta, millal M.A traktorit pildistas. M.A

tehtud fotol on traktori kabiinis näha inimkogu, mis tähendab, et pildistamise hetkel istus juht

roolis. Andmeid, et keegi teine peale süüdistatava oleks sel päeval traktorit juhtinud, ei ole.

Tunnistaja RK ütlustega3 on tõendatud, et R. Saks suundus kohe pärast traktorist väljumist C

ja Q juurde. Pole tõendeid, mis kinnitaks, et süüdistatav läks pärast lähedastega suhtlemist

uuesti traktoriga sõitma ja tagurdas või tegi tagasipöörde ning möödus uuesti PTA Toyotast.4

Järelikult tegi M.A , kes paraku ei suutnud meenutada, mis hetkel ta traktorit pildistas, foto

tõepoolest vahetult pärast seda, kui ta Toyotast väljus ja R. Saks traktoriga sellest möödus.

22. Samas ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul ei foto ega salvestus teha tõsikindlat

järeldust selle kohta, et R. Saks liigutas traktorit juhtides haaratseid sihilikult üles-alla. Esiteks

on HV rinnakaamera salvestisel traktor pargitud. Asjatundja SV märkis, et kui masin juba

seisab, on see parkimisrežiimis5. Küsimust, kas traktori transpordiasendist parkima panek

mõjutab kuidagi haaratsite kõrgust (nt tõusevad need automaatselt veidi kõrgemale selleks, et

traktor mahuks parkimiskohale paremini ära ja/või ei ohustaks kaasliiklejaid), asjatundjale ei

esitatud. Kuigi M.A tehtud fotot vaadates pole õiged R. Saksa ütlused selle kohta, et sõidu

ajal oli traktori kahvel alumises asendis, toetab süüdistatava väidet selle kohta, et ta muutis

haaratsite asendeid neid veidi kõrgemale tõstes siis, kui oli vaja, et politseiauto nende alt läbi

pääseks, HV rinnakaamera salvestis, millelt on näha, kuidas politseiautot traktori vahetust

lähedusest eemale lükatakse.6

2 Vt tlk 40 ja CD plaat, mis on tlk 151 ja 152 vahel kileümbrikus

3 Vt RK ütlused tlk 70

4 Vt siinkohal ka CD plaat, mis on tlk 151 ja 152 vahel kileümbrikus, eelkõige kell 12.28 tehtud videoklipid

5 Vt SV ütlused tlk 101pö

6 Vt R. Saksa ütlused tlk 87

23. Ringkonnakohus ei nõustu prokuratuuri väitega, mille kohaselt lükkab apellatsioonis

sisalduv arvutus ümber kannatanute ja tunnistajate ütlused traktori võimaliku liikumiskiiruse

kohta ning tegelikult sõitis traktor kiirusega ca 20 km/h, mis omakorda võimaldab juhil

haaratseid tahtlikult üles-alla liigutada. Kolleegium ei saa siinkohal jätta märkimata, et

prokuröri püüd veenda ringkonnakohut, et traktor sõitis tegelikult õuealal lubatud või sellest

isegi väiksema kiirusega, läheb tegelikult vastuollu süüdistuses esitatud väitega, mille

kohaselt sõitis traktor suurel kiirusel.

24. Prokuratuuri apellatsioonis esitatud arvutuskäik tuleb kõrvale heita. Arvutuse õigsusele

rõhuv apellant kasutas täpsete lähteandmete asemel inimeste ligikaudseid hinnanguid traktori

ja PTA Toyota vahelise kauguse kohta ning see tähendab, et rehkendus ei kajasta traktori

tegelikku sõidukiirust. Lisaks läheb prokuröri arvutus vastuollu koha peal olnud ja traktori

liikumist näinud inimeste ütlustega sõiduki võimaliku liikumiskiiruse kohta.

25. Kui vaadata R. Saksa juhitud traktori lähenemist jälginud inimeste ütlusi, võib nendes

sisalduva info jagada tinglikult kolmeks: 1) inimesed kirjeldasid midagi, mida nad vahetult

nägid (kas haaratsid sõidu ajal liikusid või mitte); 2) osa inimestest kirjeldasid midagi, mida

nad arvasid (haaratsid liikusid üles-alla ja R. Saks liigutas neid) ning 3) inimesed kirjeldasid

midagi, mida nad tajusid ja mida nad selle põhjal järeldasid (R. Saksa juhitud traktori

liikumine ja selle võimalik liikumiskiirus).

25.1 Kahtlemata on võimalik tõendina arvestada seda, mida inimesed nägid. Kuivõrd Y.D,

L.L, RK ja AH ütlesid riimuvalt, et R. Saksa juhitud traktoril liikusid sõidu käigus selle

esilaadurile kinnitatud haaratsid üles-alla7, on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud fakt, et

haaratsid sõidu ajal liikusid. Seda, et haaratsid võivad sõidu käigus iseeneslikult liikuda, ütles

ka asjatundja SV.8 Süüdistatava lähedaste kohta on maakohus õigesti märkinud, et nende

ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Haaratsite liikumise kohta ütles süüdistatava endine

elukaaslane C kategooriliselt, et need ei liikunud9 ning traktori lähenemist jälginud tütar Q

väitis millegipärast, et ta haaratsite liikumist üldse ei näinud10, kuigi võimalust, et haaratsid

liikusid, jaatas lisaks kannatanutele ja tunnistajatele RKle ning AHle ka asjatundja11. Isegi kui

eeldada, et PTA ametnikud valetasid haaratsite liikumise kohta eesmärgiga situatsiooni

võimendada, ei leia ringkonnakohus mitte ühtegi argumenti, miks pidanuks seda tegema RK

ja AH. Erinevalt RKst ja AHst on samas põhjust kogu sündmust paremas valguses esitleda

süüdistatava lähedastel.

25.2 Selle kohta, et R. Saks liigutas haaratseid, andsid ütlusi kolm inimest: Y.D („… [R.

Saks] lisas meie suunas sõites järjest kiirust, pani haaratsid liikuma.“), L.L („…haaratsite

liigutamist üles-alla nägin varakult.“) ja RK („… kui ta [R. Saks] neid [haaratseid] üles alla

liigutas…“.).12 Ringkonnakohtu arvates pole tsiteeritud osa kannatanute ja tunnistaja ütlustest

võimalik tõendina arvestada. Tegu on situatsiooni tõlgendamisega, mis põhineb inimeste

teadmise (traktori roolis on PTA ametnike suhtes vaenulikult meelestatud R. Saks) ja nähtu

(traktori haaratsid liikusid üles-alla) põhjal tehtud oletusel. Tuvastamaks, kas R. Saks liigutas

7 Vt VV ütlused tlk 61pö-62, L. L ütlused tlk 65pö-66, RK ütlused tlk 69pö-70pö ja AH ütlused tlk 72pö-73

8 Vt asjatundja ütlused tlk 101pö

9 Vt C ütlused tlk 81

10 Vt Q ütlused tlk 78

11 Vt uuesti SV ütlused tlk 101pö

12 Vt VV ütlused tlk 61pö, L. L ütlused tlk 65pö, RK ütlused tlk 70

haaratseid meelega või mitte, on antud juhul võimalik lähtuda ainult kahe inimese ütlustest:

traktorit juhtinud süüdistatav, kes teab, mida ta traktorit juhtides tegi, ning asjatundja SV,

kelle ütlused võimaldavad mõista, mis on süüdistatava juhitud traktori mudeli puhul

tehniliselt võimalik ja mis mitte. R. Saks väitis, et ta sõitis kiirusega 40-50 km/h ning enne

pööret võis see usutavasti olla 30 km/h.13 Asjatundja SV ütlustest nähtub, et kui traktor John

Deere pole tööasendis ja liigub transpordikäigul ehk kiiremini kui 20km/h, pole haaratsite

liigutamine võimalik.14 Küsimus traktori sõidukiirusest taandub seega süüdistatava ütluste

usaldusväärsusele. Siin kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul sündmuskohal viibinud ja R.

Saksa traktori lähenemist jälginud inimeste ütlused seda, et süüdistatav rääkis traktori kiiruse

kohta tõtt.

25.3 Kahtlemata ei võimalda asjas esitatud tõendid teha kindlaks R. Saksa juhitud traktori

täpset liikumiskiirust – vaatamata sellele, et sündmuskohal viibis ohtralt politseiametnikke, ei

mõõtnud mitte keegi neist traktori liikumiskiirust viisil nagu seda üldjuhul liiklusjärelevalve

käigus tehakse. Kuigi kiiruse mõõtmisega kokku puutunud politseitöötajad võivad oma

varasema töökogemuse tõttu suuta sõidukiirust teatud situatsioonides tunnetuslikult hinnata,

ei nähtu antud juhul ütlusi andnud politseiametnike AH ja RK ütlustest mitte ühtegi

pidepunkti, mis viitaks, et tunnistajad kasutanuks traktori kiiruse määratlemisel oma

varasemat töökogemust või -võtteid. Pigem vastupidi, 11 aastat politseis töötanud RK rõhutas

korduvalt, et tal on väga keeruline hinnata, mis kiirusega R. Saks sõitis.15 Vaatamata

eeltoodule on ringkonnakohtu arvates nii kannatanute kui ka tunnistajate ütlustes piisava

kvaliteediga infot, mis võimaldab öelda, et traktori kiirus ei saanud olla kuni 20 km/h. Siin

tuleb vaadata, kuidas sündmuskohal inimesed tajusid traktori kiirust ja hoo maha pidurdamist.

25.4 Traktori lähenemist kirjeldades kasutasid nii kannatanud kui ka tunnistajad valdavalt

väljendeid „lisas järjest kiirust“, „sõitis täisgaasiga“, „sõitis täiskiirusega“, „kiirendas“,

„tuli päris suure hooga“, „kiirus võrreldes tavalise sõiduautoga linnasõidul oli aeglasem,

aga sammu ikka ei pea selle kiirusega“ jpm16. Pidurdamise kohta öeldi, et „Jäi seisma ikka

järsku, enne tuli suure kiirusega, kiirendades meie suunas, siis pani [pidurid] blokki“,

„Äkkpidurdus ei olnud, aga sujuvalt ei pidurdanud“, „Kiirus oli ikka suur, värava juures

ikka kiirelt pidurdas. Oli järsk pidurdus“, „[Pidurdamine] tundus natuke järsem olevat,

„[Pidurdamine] oli äkiline, kuna pidi kiiresti seisma jääma, ei saanud korralikult pööret

teha, kuna auto ees“17. Kokkuvõtlikult võib refereeritust järeldada, et nii kannatanud kui ka

tunnistajad tajusid traktori kiirust suurena ning need, kes nägid ka pidurdamist, ütlesid, et see

oli järsk. Nii kiirendamine kui ka vajadus järsult pidurdada toetab R. Saksa ütlust selle kohta,

et esialgu sõitis ta kiirusega 40-50 km/h ja enne pidurdamist võis kiirus olla ca 30 km/h. Kui

traktor liigub kiirusega 20 km/h ja vähem, siis pole ringkonnakohtu hinnangul selline kiirus

tajutav hooga liikumisena või täisgaasiga sõiduna ning üldjuhul on väiksema kiiruse korral

ka pidurdus lühema pidurdusteekonna ja väiksema inertsi tõttu sujuvam.

26. Kuivõrd R. Saksa ütlused traktori kiiruse kohta on kolleegiumi arvates usaldusväärsed,

siis on asjatundja SV ütlustega tõendatud, et süüdistatav ei saanud sellise kiirusega sõites

13 Vt süüdistatava ütlused tlk 85

14 Vt asjatundja ütlused tlk 99pö-100

15 Vt RK ütlused tlk 69pö-70pö

16 Vt VV ütlused tlk 61pö-62, L. L ütlused tlk 65pö-66, RK ütlused tlk 69pö-70pö, AH ütlused tlk 72pö-73, Q ütlused tlk

77pö-78

17 Vt VV ütlused tlk 62, RK ütlused tlk 70, AH ütlused tlk 73pö, Q ütlused tlk 77 ja C ütlused tlk 81.

traktori haaratseid tahtlikult liigutada, kuna see pole tehniliselt võimalik. Järelikult ei ole

prokuratuuri apellatsioon põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

27. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust rahuldada kaitsja apellatsiooni osas, mis puudutab

R. Saksa teos KarS § 120 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu puudumist.

28. Kriminaalasjas on tõendatud, et R. Saks sõitis traktoriga, mille kiirus oli ca 40-50 km/h ja

mille esilaadurile kinnitatud haarats sõidu käigus üles-alla õõtsus, vastassuunavööndis tee

serva pargitud Toyota poole, kus istusid PTA ametnikud. Selline käitumine on käsitletav

ähvardusena KarS § 120 lg 1 mõttes (vt siinkohal ka RKKKo 3-1-1-5-09). Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et Toyotas olnud ja lähenevat traktorit näinud kannatanud tundsid hirmu

ja ohtu oma elule ning tervisele, sest ühel hetkel tundus neile, et traktor sõidabki hooga autole

otsa, ning traktori terava otsaga haaratsid tungivad läbi esiklaasi täpselt sinna, kus nad

istuvad. Eeltoodu on kannatanute ütlustega täielikult tõendatud.18

29. Apellant esitas siin kaks vastuväidet. Esiteks leiab kaitsja, et kannatanud reageerisid üle –

kuna R. Saks oli neid varem ähvardanud, tõlgendasid PTA ametnikud harilikku

liiklussituatsiooni valesti, arvates, et manöövrit sooritav süüdistatav tahab Toyotale otsa sõita.

Teiseks on kaitsja arvates tõendatud, et Y.D, L.L ja M.A väljusid Toyotast rahulikult ja see

näitab, et kannatanud pigem ei tundnud hirmu. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu.

29.1 Tunnistajate C ja Q ütlusi ei ole ringkonnakohtu arvates tõe tuvastamiseks võimalik

kasutada. Süüdistatava versiooni aktiivselt toetanud C kirjeldus sündmusest vastandub üpris

ulatuslikult sellele, mida kirjeldasid kannatanud ja tunnistajad RK ning AH (vt siinkohal

uuesti ka käsiloleva otsuse p 25.1). C ei näinud erinevalt teistest vaidlusaluses situatsioonis

üldse mitte midagi ohtlikku, vastates küsimusele, kas oli tunne, et [traktor] põrkab PTA

autoga kokku, et „Kindlasti mitte“.19 Ringkonnakohtu arvates ei rääkinud C tõtt, kuna see

kirjeldus ei riimu vähimalgi määral kannatanute ja tunnistajate RK ning AH ütlustega. Q

ristküsitlusel antud vastused on napid, ebamäärased ja tegelikult polegi nende põhjal selgelt

öelda, kas ja kui palju tunnistaja sündmust üldse jälgis, mäletab või sellest rääkida tahab. Nii

näiteks on tunnistaja erinevalt teistest öelnud, et traktor tuli nagu tavaliselt, ning kirjeldanud

siis kinnistule sisenemiseks vajalikku manöövrit, oskamata samas öelda, kui järsult on vaja

keerata. Seejärel ei osanud traktorit jälginud tunnistaja öelda, mis sõiduvööndis traktor sõitis

ning kas ta siis nägi, kuidas traktor möödus PTA autost või mitte. Eluliselt pole usutav, et Q ei

mäleta, mismoodi soovitas R. Saks tal ametnikega käituda või mida selgitasid politseinikud

neile pärast kinnistule sisenemist.20

29.2 Kolleegiumil pole põhjust jagada kaitsja seisukohta, et AH nägi midagi muud, kui

kannatanud ja RK. Sel põhjusel pole õige apellandi väide, et järelikult toetavad tunnistaja

ütlused süüdistatava positsiooni. Kaitsja rõhub apellatsioonis AH ütlusele, mille kohaselt:

„Ma ei saa öelda, et võttis suuna otse autole, aga trajektoor natuke muutus“. Kolleegiumi

arvates on kaitsja selle lause kontekstist välja võtnud, sest järgnevalt vastab tunnistaja

prokuröri küsimusele, kas [R. Saksal] oli võimalik sõita oluliselt paremal pool, et „Oli“.

Vastusest võib järeldada ainult üht: tunnistaja arvates oli R. Saksal võimalik sõita ka nii, et ta

poleks pidanud võtma suunda PTA ametnike auto poole, kuid süüdistatav seda ei teinud.

18 Vt VV ütlused tlk 61pö-62 ja 63, L. L ütlused tlk 65pö-66, KV ütlused tlk 67pö-68

19 Vt C ütlused tlk 81

20 Vt Q ütlused tervikuna tlk 75pö-74

Lisaks vastas AH eelnevatele küsimustele nii: „Siis nägin neid haaratseid, võttis suuna PTA

ametnike poole, haaratsid liikusid“; „Üles-alla, suund oli PTA ametnike auto poole“;

„[traktor oli] Pigem tee keskele poole, siis võttis suuna natuke PTA ametnike poole, pigem

vasakule siis“.21 Eeltoodu tõttu ei toeta ringkonnakohus kaitsja väidet, et AH sõnul ei võtnud

R. Saks suunda autole, kus istusid Y.D, L.L ja M.A .

30. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et kannatanud reageerisid üle. Siin rõhub apellant

peaasjalikult argumendile, et süüdistatav oli kannatanuid varem ähvardanud ning see

süvendas nende hirmu ja ärevust. Kolleegium märgib, et L.L ja Y.D ütlesid tõepoolest, et R.

Saks on ka varem neid ähvardanud.22 Samas PTA ametniku M.A ütlustest nähtub, et tema

vaatamata varasematele erimeelsustele R. Saksa ei kartnud, kuna süüdistatav polnud teda

kunagi varem ähvardanud ning politsei kaasati 5. oktoobri 2022. a järelevalvetoimingule mitte

tema, vaid R. Saksa peljanud Y.D ja L.L-i initsiatiivil.23 Erinevalt kolleegidest R. Saksa

eelarvamusteta suhtunud M.A kirjeldas oma tundeid autos nii: „…see oli nii jube, miks

Reimo tahtis mind ära tappa“. Väärib märkimist, et M.A tundis R. Saksa teo tõttu nii suurt

hirmu, et tema võime ümbritsevat haarata oli šokiseisundi tõttu teistest enim häiritud. Nii

näiteks ei suutnud M.A erinevalt teistest kirjeldada, kas haaratsid liikusid või mitte, ka ei

osanud ta öelda, millal ta tegi kohtule esitatud pildi traktorist ja nende autost, kannatanu

kirjeldas, kuidas ta avastas ennast kraavist välja ronimas jne.24 M.A ütluste ja reaktsiooni

valguses võib järeldada, et kaitsja väidetud süüdistatava ja kannatanute varasema suhtluse

mõju sellele, kuidas kannatanud situatsiooni tõlgendasid, oli vähene, et mitte öelda olematu.

Asjaolu, et kannatanute reaktsioon toimunule ei olnud paisutatud, kinnitavad tegelikult ka AH

ning RK sõnad: kumbki neist ei rääkinud tavapärasest liiklussituatsioonist, vastupidi:

mõlemad tunnistajad hindasid toimuvat ohtlikuks, sh AH määral, et ta pidas sarnaselt

kannatanutele vajalikuks väljuda oma sõidukist, mis seisis PTA sõiduki taga.25

31. Apellandi väitega, et kannatanud väljusid autost rahulikult, pole samuti võimalik

nõustuda.

Esiteks kinnitavad seda, et Y.D, L.L ja/või M.A väljusid autost umbropsu ja kiirustades,

kannatanute ütlused.26

Teiseks viitab kannatanute kiirustamisele fakt, et nad ei sulgenud vahetult pärast autost

väljumist selle uksi. Ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et normaaljuhul paneb autost

väljuv inimene ukse enda järgi automaatselt kinni, mitte ei jäta seda ripakile. M.A tehtud

fotol27 on näha, et Toyota uksed on pärani lahti ja seega ei olnud ei juhi kõrvalistmel ega tema

taga istunud inimesel pärast väljumist mahti autouksi sulgeda.

Kolmandaks pole kolleegiumi arvates võimalik kasutada süüdistatava ja tunnistajate C ning Q

ütlusi. Süüdistatav R. Saks ei rääkinud tõtt öeldes, et Y.D tuli autost rahulikult välja ja oli

pärast rahulik28, sest M.A , RK ja AH sõnul oli Y.D sündmusejärgselt ning hiljemgi täiesti

21 Vt AH ütlused tlk 72pö-73

22 Vt VV ütlused tlk 60 ja L. L ütlused tlk 64pö

23 Vt KV ütlused tlk 67 ja 68

24 Vt KV ütlused tlk 67-68

25 Vt RK ütlused tlk 70 ja AH ütlused tlk 72pö

26 Vt VV ütlused tlk 61pö, L. L ütlused tlk 65 pö ja KV ütlused tlk 67pö-68

27 Vt tlk 40

28 Vt R. Saksa ütlused tlk 86 ja 86pö

endast väljas29. Süüdistatava ütlused, mis irduvad kannatanute ja tunnistajate RK ning AH

ütlustest ja näitavad sündmust paremas valguses, on ringkonnakohtu hinnangul tema

kaitsetaktika osa. Põhjendusi, miks see pole võimalik süüdistatava lähedaste ütlusi arvestada,

ei hakka ringkonnakohus kordama.

Neljandaks jätab apellant AH puhul mainimata, et mõned hetked enne oma kolleege autost

lahkunud Y.D väljumist kirjeldas AH nii, et „Ametnik hüppas välja“.30 RK ütlustega on

tõendatud, et M.A ja L.L väljusid autost veidi pärast Y.D-d31. Kui vaadata AH ütlusi, siis

M.A ja L.L pidid järelikult olema need, kelle väljumine sõidukist oli tunnistaja hinnangul

rahulik32. Nendele sõnadele ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik tugineda järgmistel

põhjustel. Esiteks on tunnistaja ütlus vastuolus kannatanute ütlustega, kes kõik väitsid, et nad

kiirustasid autost Y.D märguande peale väljuma. Arvestades situatsiooni – auto poole sõitis

suurel kiirusel ratastraktor – pole ringkonnakohtul põhjust kannatanute ütlustes kahelda. AH

ütluste puhul tuleb samuti silmas pidada seda, et tunnistaja paiknes n-ö ohutsoonis –pole

vaidlust, et AH istus PTA sõiduki taga asunud politseiautos ning kokkupõrge oleks

tõenäoliselt mõjutanud ka teda. Kui võrrelda RK ja AH ütlusi, siis RK ütles, et tema fookuses

oli teel toimuv ja ta ei tea näiteks seda, kas kolmas PTA ametnik ka väljus autost või kuidas

reageeris AH.33 Oma elu ja tervise pärast kartnud, autost kiiresti väljuda soovinud ja sel hetkel

ilmselt eeskätt iseenda turvalisuse pärast muretsenud AH suutis seevastu oma sõnul

paralleelselt jälgida nii teel toimuvat kui ka seda, mida teevad samal ajal PTA ametnikud. See

ei ole üleliia usutav. Kui siia lisada tunnistaja vastuolulised hinnangud enda käitumisele: 1)

„jah, [tundsin ohtu endale], hüppasin ka välja autost“34 või 2) arvatavasti väljusin autost

rahulikult,35 pole kolleegiumi arvates võimalik, et AH fikseeris hetke, mil M.A ja L.L autost

väljusid. Märksa tõenäolisem on see, et AH väljus kõigepealt autost ning hakkas ümbritsevale

tähelepanu pöörama alles pärast seda, kui tunnetas akuutse ohu möödumist. Selleks ajaks olid

kannatanud ilmselt juba oma autost väljunud.

31.1 Kokkuvõtlikult ei ole asjas selliseid tõendeid, mis veenaks kolleegiumi, et kannatanud

valetasid öeldes, et nad pidasid neid vallanud hirmutunde tõttu vajalikuks kiiresti autost

väljuda.

32. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu järeldus, et R. Saks täitis süüdistuses

kirjeldatud teoga KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu. Kehtiva kohtupraktika järgi saab

süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud

tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid

tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (vt RKKKo 1-19-1849 p 24).

Käsilolevas asjas on tõendatud, et autos istunud kannatanud tundsid hirmu oma elu ja tervise

pärast, kui autole lähenes suure hooga R. Saksa juhitud traktor, mille esilaadurile kinnitatud

haaratsid olid auto esiklaasiga kohakuti ja liikusid üles-alla. Kirjeldatud situatsioon tekitaks

kolleegiumi hinnangul üldjuhul sarnaseid emotsioone ka kõrvalseisjates seda enam, et

käsilolevas asjas ei öelnud mitte keegi, et R. Saks oleks kiirust vähendanud. Vastupidi –

enamus tajus seda, et R. Saksa juhitud traktor võttis suure kiirusega suuna PTA ametnike

29 Vt KV ütlused tlk 68, RK ütlused tlk 70 ja AH ütlused tlk 73

30 Vt AH ütlused tlk 72pö

31 Vt RK ütlused tlk 69pö

32 Vt AH ütlused tlk 73pö vastus küsimusele: „kuidas teised PTA ametnikud välja tulid“

33 Vt RK ütlused tlk 69pö ja 70pö

34 Vt AH ütlused tlk 73

35 Vt AH ütlused tlk 73pö

autole ja enne järsku pidurdamist hoogu maha ei võtnud. Kolleegium ei jaga apellandi

seisukohta, mille kohaselt ei pruugi keskmine mõistlik kõrvalseisja tunda hirmu pargitud

sõiduautos istuvate inimeste elu ja tervise pärast siis, kui auto vahetus läheduses on ja otse

selle suunas liigub n-ö linnakiirusel ehk kiirusega 40-50 km/h massiivne põllumajanduslik

ratastraktor, mille esilaadurile kinnitatud haaratsid asetsevad sõiduauto kapoti ja esiklaasi

kõrgusel. Selline olukord on ohtlik ja nii tajus seda näiteks ka tunnistaja RK.

33. Ringkonnakohus on seisukohal, et R. Saks täitis KarS § 120 lg 1 subjektiivse koosseisu.

Oma seisukohta põhjendab kolleegium nii.

34. Esmalt pole ringkonnakohtu hinnangul subjektiivse külje puhul võimalik mööda vaadata

kõikidest varem toimunud sündmustest. Esiteks on tõendatud, et R. Saksal oli PTA-ga olnud

varemgi, enne 5. oktoobrit 2022. a erimeelsusi, mille käigus R. Saks ähvardas Y.D-d ja L.L-i .

5. oktoobril 2022. a sai kodust eemal viibinud R. Saks teada, et samad PTA ametnikud, kes on

süüdi selles, et temaga seotud äriühingud jäid ilma toetustest summas 90 000 eurot,36 on koos

politseiga tema kinnistul selleks, et jälle kontrollida ja karistada ning nad kasutavad mh

sisenemiseks jõudu C ja Q suhtes, kellele süüdistatav oli andnud korralduse ametnikke mitte

sisse lasta. Selle üle, et R. Saks kuulis tänu Cle, kes talle helistas, sündmuskohal toimuvat,

vaidlust pole. Arvestades tõendatud taustafakte on ringkonnakohtu hinnangul ilmselge, et R.

Saks oli juba tulles PTA ametnike suhtes vaenulikult meelestatud. Toodu tõttu on ainetu

kaitsja väide, et maakohtu järeldus selle kohta, et R. Saks oli PTA ametnike tõttu ärritunud, on

spekulatiivne. Mis puudutab kaitsja argumenti, et R. Saks oli oma lähedaste (tunnistajad C ja

Q) pärast mures, siis ei nähtu süüdistatava suur mure mitte kuidagi HV rinnakaamera

salvestiselt.37 Vastupidi: video kinnitab, et R. Saks on PTA ametnike ja politsei peale

maruvihane ning peab Qle loengut teemal, mille vastu politseinikud eksisid ja mida tunnistaja

peaks järgmisel korral sarnases situatsioonis tegema. Kokkuvõtlikult on tõendatud, et samal

ajal, kui kontrollkäigu lõpetanud PTA ametnikud - ja osa politseiametnikke - oli oma

autodesse istunud ja valmistumas R. Saksa kinnistult lahkuma, sõitis nende poole PTA

ametnike tegevuse tõttu ärritunud ja nende peale vihane R. Saks. Lisaks on tõendatud, et R.

Saks teadis, et tema kinnistul on need ametnikud, kellega tal on varemgi erimeelsusi olnud,

ehk Y.D ja L.L.

35. Kaitsja on seisukohal, et järgnevad sündmused taanduvad tavapärasele

liiklussituatsioonile ning oma lähedaste pärast muretsenud R. Saksale võib ette heita üksnes

hooletut sõidustiili. Apellant rõhutab siinkohal, et R. Saksa manööver oli (häda)vajalik

selleks, et süüdistataval oleks võimalik oma kinnistule keerata. Oma argumenti näitlikustas

kaitsja maakohtule esitatud fotodega.38

35.1 Fotosid vaadates võib iseenesest nõustuda apellandi väitega, et järsku pööret sooritaval

sõidukil võib tekkida vajadus n-ö lõigata vastassuunavööndit olukorras, kus tee on kitsas ja

sõiduki gabariidid suured. Samas on kirjeldatud olukorras loogiline ja liiklusohutust silmas

pidades isegi nõutav, et juht vähendab enne pööret märkimisväärselt kiirust. Seda R. Saks ei

teinud. Kannatanud ja tunnistajad RK ning AH andsid ütlusi, et traktor liikus hooga PTA

ametnike auto poole ja kõigile jäi mulje, et kohe toimub kokkupõrge. Seda, et ta oleks kiiruse

sujuvalt pöördeks maha pidurdanud, ei kinnita ka süüdistatav, kes märkis, et traktori kiirus

36 Vt R. Saksa ütlused tlk 84pö

37 Vt CD plaadil olevat salvestust, mis on tlk 151 ja 152 vahel olevas kileümbrikus

38 Vt tlk 89-90

võis enne pööret olla ca 30km/h. Lisaks ei näe erinevalt apellandist kolleegium, et R. Saksal

oleks üldse olnud vajadust mingisuguse manöövri järele kitsal teel, kus pealegi oli PTA

sõiduk kinnistu sissesõitu silmas pidades veidi ebaõnnestunult pargitud. Vaadates PTA

sõiduki paiknemist oleks tegelikult loogiline, et olukorras, kus pööret kipub segama või

raskendama või suisa takistama mõni teele või tee äärde pargitud auto, hoiab juht

vastassuunavööndisse kaldumise asemel oma suunavööndit, võtab kiiruse maha ja pargib

sõiduki lihtsalt tee äärde, vajadusel kasvõi vastassuunavööndisse pargitud autoga kohakuti.

Kui vaadata HV rinnakaamera salvestist, siis on tee pealt R. Saksa kinnistule ehk kohta, kuhu

süüdistatav kaitsja sõnul oma lähedaste juurde kiirustas, võimalik hõlpsasti ja kiiresti ka jalgsi

minna. Toodule lisaks ei saa jätta märkimata, et kaitsja viidatud tavapärase liiklussituatsiooni

kahjuks räägib ka tõsiasi, et nii RK kui ka AH pidasid ühel hetkel võimalikuks, et süüdistatav

sõidab autost väljunud ja tee peal olnud Y.D-le traktoriga lihtsalt otsa.39

36. Kõike eeltoodut silmas pidades pole põhjust korrigeerida maakohtu seisukohta selles, et

süüdistatav pani toime tahtliku teo ja täitis seega ka KarS § 120 lg 1 subjektiivse külje.

37. Kaitsja väited, mis puudutavad R. Saksale mõistetud karistust, väärivad osaliselt

tähelepanu. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, mis

puudutab R. Saksale mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 74 alusel.

37.1 Argumente, mis tingiks R. Saksale maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määra

leevendamise, kaitsja apellatsioonis pole. Apellant on piirdunud lakoonilise märkusega, et

karistust võiks vähendada ringkonnakohtu õiglasel äranägemisel. Kolleegium on seda meelt,

et maakohtu mõistetud karistus vastab täielikult R. Saksa süü suurusele ning see jääb ühtlasi

ka sanktsiooni piiridesse. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et arusaamatuks jääb

maakohtu argument, mille kohaselt on R. Saksa puhul vajalik kohaldada KarS § 73 asemel

kontrollnõuetega katseaega, sest süüdistatav pani toime kuriteo tööülesandeid täitvate

ametnike vastu.

37.2 Kolleegium nendib, et kuna kriminaalhooldus on kallis ja piiratud ressurss, tuleks see

suunata sinna, kus see on vältimatult vajalik. Varem karistamata inimese puhul võiks kohus

siiski kaalutleda, kas kohaldada süüdimõistetu suhtes kontrollnõueteta või kontrollnõuetega

katseaega. Nii näiteks võib olla tarvilik varavastaseid kuritegusid toime pannud inimese puhul

regulaarselt kontrollida, kas ta töötab ning kas tal on sellest tulenevalt piisavalt

elatusvahendeid. Vägivallateo toime pannud kindla elu- ja töökohaga süüdimõistetu puhul

võiks ringkonnakohtu arvates riske maandava tegurina kõne alla tulla mõni täiendav kohustus,

näiteks KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud sotsiaalprogramm - mis õpetab oma emotsioone

kontrollima, viha juhtima jne - kuid seda kohustust R. Saksa puhul maakohus millegipärast ei

kohaldanud ja seda pole taotletud ka ringkonnakohtult. R. Saks on varem kriminaalkorras

karistamata, süüdistatav pani kuriteo toime 5. oktoobril 2022. a. Andmeid selle kohta, et R.

Saks oleks pannud teojärgselt toime uusi kuritegusid, ei ole. Maakohus allutas R. Saksa KarS

§ 74 sätestatud kontrollnõuete ja -kohustuste n-ö standardpaketile, selgitamata, milliseid

süüdistatavast lähtuvaid riske need aitavad maandada. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas

peaks kriminaalhooldaja juures registreerimas käimine ja oma elukohaandmetest ning

sissetulekutest aru andmine hoidma ära R. Saksa uued võimalikud kuriteod, sh sellised, mis

on suunatud töökohustusi täitvate ametnike vastu. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et R.

Saksale mõistetud ja kandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud 27 päeva võib jätta KarS § 73 lg

39 Vt RK ütlused tlk 70 ja AH ütlused tlk 73

1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.

38. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et prokuratuuri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata

ja R. Saksa kaitsja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Pärnu Maakohtu 29.

detsembri 2023. a otsus tuleb tühistada osaliselt, R. Saksale mõistetud karistuse osas. Siin teeb

ringkonnakohus uue otsuse ja jätab R. Saksa poolt kandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud ja

27 päeva KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui R. Saks ei pane 1

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas tuleb maakohtu otsus

jätta muutmata.

39. Riigikohus jättis 12. detsembri 2024. a otsusega muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 30.

aprilli 2024.a otsuse osas, millega määrati kindlaks, et R. Saksale määratud kaitsjale makstava

tasu suurus on 329,40 eurot. Käsilolevas asjas esitas kaitsja ringkonnakohtule täiendava

kirjaliku seisukoha koos taotlusega määrata kindlaks ja hüvitada selle koostamise eest riigi

õigusabi tasu 131,76 eurot. Taotluse kohaselt oli kaitsja ajakulu 90 min.

39.1 Kolleegium on seisukohal, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Täiendavas

seisukohas korratakse üle juba varem, apellatsioonis esitatud seisukohti ning rõhutatakse

selles lahendis toodut, mille Riigikohus tühistas. Ringkonnakohus märgib, et võimalus esitada

täiendavaid seisukohti ei tähenda, et pool saaks apellatsiooni piiridest väljuda, see on uueks

arutamiseks tagastatud asjas mõeldud juhuks, kui on vajadus või soov korrigeerida oma

varasemaid seisukohti. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et täiendava seisukoha puhul on

põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 30 minutit. Seega tuleb hüvitatava riigi õigusabi tasu

suuruseks määrata 43,92 eurot.

39.2 Apellatsioonimenetluse põhjendatud kulu on seega kokku 373,32 eurot. Kuivõrd

ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p 4 sätestatud lahendi, kannab menetluskulu kooskõlas

KrMS § 185 lg 1 Eesti Vabariik.

/allkirjastatud digitaalselt/