2-18-19176/163 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

08.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-19176

Tsiviilasi

WESICO PROJECT OÜ hagi Farm In Productions OÜ

vastu ning Farm In Productions OÜ hagi WESICO

PROJECT OÜ ja Wesico Infra OÜ vastu

töövõtulepingust tulenevates nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13.07.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Farm In Productions OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

1 418 538,13 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellandi hagis kostja I, vastustaja I) WESICO

PROJECT OÜ (registrikood 10882277), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Kostja (apellant) Farm In Productions OÜ (registrikood

12925179), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tanel

Kalaus ja Siim Maripuu

Apellandi hagis kostja II (vastustaja II) Wesico Infra OÜ

(registrikood 11499439), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.11.2024, millel osalesid vandeadvokaadid

Raul Talts ja Tanel Kalaus ning apellandi nõukogu esimees

Tarmo Lehiste

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 13.07.2023 otsus osas, milles hageja WESICO

PROJECT OÜ hagi kostja Farm In Productions OÜ vastu rahuldati põhivõla

61 927,20 € ja samas summas viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta nimetatud nõuded rahuldamata.

I.2.

Tühistada p-s I.1 viidatud otsus osas, milles hageja hagi kostja vastu põhivõla

34 132,95 € ja sellelt summalt viivise saamiseks rahuldati tingimusteta. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahulda nimetatud põhinõue

tingimuslikult, seades selle sõltuvusse KMS nõuetele vastava arve esitamisest,

ja viivise nõue üksnes edasiulatuvalt alates tingimuse saabumisest 14 päeva

möödumisest.

I.3.

Tühistada p-s

I.1

viidatud otsus osas, milles hageja ja kostja

menetluskuludest seoses hageja hagiga jäi enam kui 78% kostja kanda. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja hagiga seotud kuludest

maakohtus 22% hageja kanda.

I.4.

Tühistada p-s I.1 viidatud otsus osas, milles maakohus jättis kehtima Harju

Maakohtu 03.10.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega need tühistada.

I.5.

Täiendada p-s I.1 viidatud otsust otsustusega, et Harju Maakohtu 04.11.2019

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima kohtuotsuse

täitmise tagamiseks, aga vähendada kohtuliku hüpoteegi summat 485 000

€-ni.

I.6.

Muuta hageja hagi hinda maakohtus ja määrata selleks 544 632,32 €.

I.7.

Ülejäänud osas jätta p-s I.1 viidatud otsuse resolutsioon muutmata,

arvestades lisaks käesoleva otsuse põhjendustega.

I.8.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.9.

Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda, v.a 22% hageja hagiga

seotud kohtuvälistest kuludest, mis jätta hageja kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada osaliselt hageja WESICO PROJECT OÜ hagi kostja Farm In

Productions OÜ vastu.

II.2. Mõista kostjalt Farm In Productions OÜ hageja WESICO PROJECT OÜ

kasuks välja põhivõlg 191 433,63 € ja viivis 191 433,63 €.

II.3. Mõista kostjalt Farm In Productions OÜ hageja WESICO PROJECT OÜ

kasuks välja põhivõlg 2391,60 € tingimusel, et hageja esitab kostjale KMS

nõuetele vastava arve 04.12.2017 lepingu nr 285-2 kohta koostatud

22.10.2018 aktis nr 9 loetletud tööde kohta netosummas vähemalt 11 958 € ja

kajastab arvel käibemaksu vähemalt summas 2391,60 € ning arve esitamisest

on möödunud 14 päeva. Mõista kostjalt hageja kasuks välja eelmises lauses

välja mõistetud põhivõla summa tasumata osalt viivis määraga 0,5% päevas

alates nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, kuid mitte

enam kui 2391,60 €.

II.4. Mõista kostjalt Farm In Productions OÜ hageja WESICO PROJECT OÜ

kasuks välja põhivõlg 31 741,35 € tingimusel, et hageja esitab kostjale KMS

nõuetele vastava arve 16.05.2018 lepingu nr 285-3 kohta koostatud

22.10.2018 aktis nr 10 loetletud tööde kohta netosummas vähemalt 158

706,75 € ja kajastab arvel käibemaksu vähemalt summas 31 741,35 € ning

arve esitamisest on möödunud 14 päeva. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

eelmises lauses välja mõistetud põhivõla summa tasumata osalt viivis

määraga 0,2% päevas alates nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast

päevast, kuid mitte enam kui 31 741,35 €.

II.5. Jätta rahuldamata Farm In Productions OÜ hagi WESICO PROJECT OÜ

ja Wesico Infra OÜ vastu.

II.6. Tühistada Harju Maakohtu 03.10.2019 määrusega rakendatud ning sama

kohtu 30.04.2021, 15.06.2021, 09.11.2021, 07.02.2022 määrustega ja Tallinna

Ringkonnakohtu 07.09.2023, 02.02.2024, 31.05.2024 (parandatud 04.07.2024),

07.06.2024, 11.10.2024, 16.12.2024 määrustega asendatud hagi tagamise

abinõud, st

II.6.1kustutada kinnistusraamatu registriosadesse nr 3859604, 3859504,

3855704, 3855904, 3856104, 3856204, 3856304 ja 3856504 Farm In

Productions OÜ kasuks 03.10.2019 määruse alusel kantud kohtulikud

2 (24)

hüpoteegid;

II.6.2tagastada Wesico Infra OÜ-le 28.04.2021, 09.06.2021, 08.11.2021,

02.02.2022, 25.08.2023, 26.01.2024, 17.05.2024, 30.05.2024, 30.09.2024 ja

09.12.2024 kokku kohtu arvele kantud 361 691,90 €, kandes nimetatud

summa pärast otsuse jõustumist Wesico Infra OÜ pangakontole

EE891010220240390227.

II.7. Harju Maakohtu 04.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

jääb kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks, aga vähendada viidatud

määruse alusel kinnistusraamatu registriosa nr 12780850 neljandasse jakku

kande nr 1 all kantud kohtuliku hüpoteegi summat 485 000 €-ni ja ühtlasi

vähendada viidatud määruse resolutsiooni p-s 3 määratud summat, mille

kohtu arvele maksmisel või mille ulatuses pangagarantii andmisel kohus hagi

tagamise asendab, samuti 485 000 €-ni.

II.8. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja Farm In Productions

OÜ kanda, v.a 22% hageja WESICO PROJECT OÜ hagiga seotud kohtu- ja

kohtuvälistest kuludest maakohtus ning 22% kohtuvälistest kuludest

ringkonnakohtus, mis jätta hageja WESICO PROJECT OÜ kanda.

Edasikaebamise ja kulude rahaliselt kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p I.6) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigi-

kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. WESICO PROJECT OÜ (hageja) esitas 20.12.2018 Harju Maakohtule hagi Farm In

Productions OÜ (kostja) vastu põhivõla 287 493,78 € ja viivise nõudes.

1.1.

Hageja tõi esile, et tema ja WPE Ehitus OÜ (endise ärinimega Wesico Ehitus OÜ,

kustutatud, edaspidi: WPE) kui töövõtjad ning kostja kui tellija sõlmisid aastatel 2017–2018

töövõtulepingud, mille ese oli rapsiseemnete töötlemise tehase rajamine. Kokku kolme

lepingu alusel tehtud tööde eest tuli kostjal tasuda hagejale, aga kostja jättis osa tehtud tööst

vastu võtmata ja veelgi suuremas ulatuses töö eest tasumata. Koostöö lõppes enne ehituse

lõplikku valmimist, sest kostja lõpetas 12.10.2018 avaldustega kaks veel pooleli olevat

lepingut.

1.2.

Hageja põhinõue koosneb viiest osasummast (sisaldavad 20% käibemaksu):

-

aktsepteeritud akti nr 7 ja selle alusel väljastatud arve nr 28151 summa 12 728,88 €;

3 (24)

-

aktsepteeritud akti nr 8 ja selle alusel väljastatud arve nr 218100 summa 2400 €;

-

aktsepteeritud akti nr 4 ja selle alusel väljastatud arve nr 218124 summa 5640 €;

-

aktis nr 9 kajastatud, kuid aktsepteerimata ja arveldamata summa 14 349,60 €;

-

aktis nr 10 kajastatud, kuid aktsepteerimata ja arveldamata summa 252 375,30 €.

1.3.

Viivist nõuab hageja põhivõla osasummadelt, mis on kajastatud kolmes nimetatud

arves, alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast päevast lepingutes kokku lepitud

määras. Hagi esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 9227,08 €. Kogu

nõudesummalt soovib hageja viivist alates hagi esitamisest. Hageja piiras viivise nõude

põhivõla suurusega.

1.4.

Kostja viivitas varasemate arvete tasumisega, mille eest hageja nõuab viivist 37 786,09

€.

2. Hageja taotles hagi tagamist, aga maakohus jättis selle taotluse 21.12.2018 määrusega

rahuldamata. Hageja esitas 01.11.2019 uue hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas

04.11.2019 määrusega ja määras seada kostja kinnistule kohtulik hüpoteeki hageja kasuks

summas 579 000 €.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ütles kaks lepingut üles põhjusel, et hageja oli töödega

olulises viivituses. Asjatundja arvamuste kohaselt on töö tehtud üksnes osaliselt ja kostja on

hagejale tasunud tehtud tööde mahust suurema summa. Ka need tööd, mille eest hageja nõuab

tasu käesolevas asjas, on osaliselt tegemata või puudustega. Kostja tasaarvestas hageja nõuded

oma vastunõudega seni makstu osaliselt tagasinõudmiseks ja leppetrahvi nõudega. Ühtlasi

keeldus kostja oma kohustuste täitmisest põhjendusega, et hagejal on tema ees täitmata

kohustused (lepingute rikkumisest tulenev leppetrahvi nõue, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-

18-19008, ja enammakstu tagastamise nõue).

4. Kostja esitas samas menetluses 27.09.2019 hagi hageja ja Wesico Infra OÜ (WI, koos

hagejaga edaspidi: vastustajad) vastu, paludes neilt solidaarselt välja mõista enammakstud

tasu 683 703,19 €, kahjuhüvitise 222 096,29 € ja elektrienergia kulu 5892,42 €. Teise

võimalusena soovis kostja kasutada samu nõudeid tasaarvestuseks hageja nõuetega.

4.1.

Asjatundja hinnangul tegid hageja ja WPE vaid 69% kahes vaidlusaluses lepingus

kokku lepitud tööst ehk väärtuses 1 394 725 € ja osaliselt lisatööd 63 281 € (käibemaksuga

summad). Töid tehti akteeritud mahust väiksemas ulatuses läbivalt ning kõikide etappide ja

hoonete juures. Samade lepingute alusel on kostja hagejale tasunud 2 141 709,19 €, millest

683 703,19 € (= 2 141 709,19 – 1 394 725 – 63 281) maksti alusetult ja tuleb VÕS § 1028 lg 1

järgi tagastada. Kostja tugineb hageja ja WPE töös neile puudustele, millele osundtakse

asjatundja arvamustes.

4.2.

Hageja rikkus lepinguid sellega, et tegi ehitustöö ulatuslike puudustega ja vastutab

sellest tingitud kahju eest. Kostja pidi hageja viivituste ja puuduste tõttu tellima asendus- ja

lisatöid kolmandatelt isikutelt, mille tõttu kandis kulusid 175 120,38 €. Lisaks tuleb asjatundja

hinnangul kõrvaldada puudused maksumusega 42 421 € (= 27 100 + 15 321). Lepigute

ülesütlemise tõttu jäi kostja kanda valvekulu ajavahemiku oktoober 2018 – mai 2019 eest

4554,91 €, mille hageja peab samuti hüvitama. Kokku on kahju hüvitamise nõue 222 096,29 €

(= 175 120,38 + 42 421 + 4554,91).

4.3.

Lepingute järgi oli hagejal kohustus tasuda töö tegemise ajal elektrienergia eest. Kostja

nõuab 2018. a maist kuni oktoobrini kulunud elektri eest 5892,42 € tasumist.

4.4.

Hageja ettevõte on läinud üle WI-le, mistõttu vastutab WI hagejaga solidaarselt. Hageja

võõrandas WI-le oma kinnisasjad ja on ilmselt üle andnud ka töölepingud, samuti on neil

ühine juhatus, aadressid ja sidevahendid.

4 (24)

5. Kostja taotles oma hagi tagamist. Maakohus rahuldas selle taotluse 03.10.2019 määrusega

ja määras seada 23 kohtulikku hüpoteeki WI kinnistutele kostja kasuks. WI esitas hagi

tagamise peale määruskaebused, mis jäid vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2020

määrusega rahuldamata ja Riigikohtu 11.03.2020 määrusega menetlusse võtmata. Menetluse

kestel on WI korduvalt taotlenud kohtulike hüpoteekide asendamist rahaga kohtu arvel, need

taotlused on rahuldatud maakohtu 30.04.2021, 15.06.2021, 09.11.2021 ja 07.02.2022 ning

ringkonnakohtu 07.09.2023, 02.02.2024, 31.05.2024 (parandatud 04.07.2024), 07.06.2024,

11.10.2024 ja 16.12.2024 määrustega.

6. Vastustajad vaidlesid kostja hagile vastu. Hageja on saanud tasu üksnes tehtud töö eest ja

kõik makstud summad vastavad nii poolte kui ka kvalifitseeritud omanikujärelevalve teostaja

(edaspidi: OJV) allkirjastatud aktidele. Hageja ja kostja lepingulise suhte tõttu ei saa kostja

nõuda raha maksmist alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja ei ole lepingut rikkunud, mh

tuvastati tsiviilasjas nr 2-18-19008, et valdavalt olid kostja etteheited ja leppetrahvi nõuded

alusetud. Tööl ei ole neid puudusi, mis kostja on esile toonud. Hageja lepingurikkumise

puudumise tõttu on kahjunõue alusetu. Elektrienergia kulu hüvitamise nõue on tõendamata.

Hageja ettevõte pole üle läinud WI-le.

MAAKOHTU OTSUS

7. Maakohus tegi 13.07.2023 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hageja hagi kostja

vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 287 493,78 € ja samas summas

viivise. Kostja hagi vastustajate vastu jäi rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Ühtlasi

jättis maakohus kehtima 03.10.2019 määrusega rakendatud kostja hagi tagamise abinõud.

7.1.

Maakohus tuvastas poolte esile toodud kolme lepingu sõlmimise ja kvalifitseeris need

töövõtulepinguks (VÕS § 635). Ühtlasi tuvastas kohus, et kostja aktsepteeris aktid nr 4, 7 ja 8

ning nende alusel esitas hageja arved summades 12 728,88 €, 2400 € ja 5640 €, mis on

tasumata.

7.2.

VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul. Lepingute p-de 7.5 alusel toimus teostatud töö eest tasumine tööde mahtude

arvestustabeli aktsepteerimise ja selle alusel väljastatud arve alusel. Lepingute p-de 7.5.1

kohaselt pidi kostja kontrollima kahe tööpäeva jooksul hageja esitatud arvestustabeli õigsust

ja selle allkirjastama või esitama sama tähtaja jooksul motiveeritud keeldumise arvestustabeli

kohta.

7.3.

Hageja esitas kostjale 23.10.2018 ja 13.11.2018 aktsepteerimiseks aktid nr 9 ja 10

kokku summas 266 724,90 €. Kostja akte ei aktsepteerinud. Kostja ei tõendanud, et ta oleks

lepingute p-des 7.5.1 ette nähtud kahe tööpäeva jooksul edastanud hagejale motiveeritud

põhjenduse aktide mitteaktsepteerimise kohta. Seega on kostja alusetult keeldunud valminud

töö vastuvõtmisest ja hageja vastav tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei toonud

esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, et aktide mitteaktsepteerimine oleks vabandatav.

7.4.

Kokkuvõttes on hageja töövõtutasu nõue VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel

põhjendatud summas 287 493,78 €.

7.5.

VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi saab hageja nõuda ka viivist. Lepingutes lepiti viivise

määradeks 0,5% ja 0,2% päevas. Põhivõla kõigilt osasummadelt arvutatud viivis ületab otsuse

tegemise aja seisuga põhivõlga. Lähtudes hageja taotlusest saab viivise välja mõista põhivõla

summas. Lisaks esitas hageja varasemate arvete tasumisega viivitamisest tuleneva

viivisenõude summas 37 786,09 €. Kostja sellele nõudele vastu ei vaielnud. Maakohus märkis

5 (24)

otsuse põhjendustes, et rahuldab ka selle nõude, aga resolutsioonis nimetatud summat ei

kajastanud.

7.6.

Kostja nõue varasema töövõtutasu tagastamiseks pole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

Hageja esitatud aktidega on tõendatud töö teostamine summas 2 017 224,55 €. Kõik

nimetatud aktid allkirjastas kostja esindajana ka OJV. Kostja laiendas asjatundja segasel

meetodil tehtud arvutusi lepingute kogumaksumusele. Kostja seisukoht on vastuolus teiste

tõenditega, sh kostja esitatud aktidega. Pole eluliselt usutav ega tõendatud, et hageja ja kostja

oleks nii pika ajavahemiku ning nii mitme akti juures teinud sedavõrd suuri sisulisi vigu, et

hagejale oleks makstud rohkem kui 50% suuremat tasu võrreldes tegelikult tehtud tööga.

7.7.

Samuti pole põhjendatud ja jääb rahuldamata kahju hüvitamise nõue. Kõnealuse nõude

esmase eeldusena tuleb kontrollida, kas hageja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). See

eeldus pole täidetud. Kostja esitatud asjatundja arvamusest ja kolmandate isikute tööde kohta

koostatud aktidest ei selgu, kuidas on need seotud hageja kohustuste ja vaidlusaluste

lepingutega. Kostja ei toonud esile ega tõendanud hageja lepingurikkumist ja sellest kostjale

tekkinud kahju. Samuti ei tõendanud kostja, et ta oleks väidetavatest puudustest hagejat

teavitanud ja andnud võimaluse puudused kõrvaldada nii nagu seda nõutakse lepingute p-des

12.1.

7.8.

Kostja ei saa hagejalt nõuda valveteenuse eest tasumist pärast lepingute lõppemist.

Lepingute p-de 8.22 järgi kohustus töövõtja tagama seoses tööde teostamisega tööala

korrashoiu ja seal olevate materiaalsete väärtuste ning isikute kaitstuse ning tööala ja seal

oleva tellija vara valve tööde vastuvõtmiseni tellija poolt. Vaidlusalused kaks lepingut

lõppesid 12.10.2018 kostja ülesütlemisavalduse tegemisega. Nimetatud kuupäevast alates

lõppesid ka eelnevas loetletud hageja kohustused. Kostja ei tõendanud poolte kokkulepet või

muud alust, millest tuleneks hageja kohustus osutada valveteenust.

7.9.

Elektrikulu hüvitamise nõue on tõendamata. Esitatud koondtabelist ei ole võimalik aru

saada, mida see kajastab ja kuidas seondub hageja kohustustega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt

peab pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid, aga kostja oma nõuet ei tõendanud.

7.10. Kokkuvõttes jäi kostja hagi tervikuna rahuldamata.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada, tehes uue

otsuse, millega jätta hageja hagi rahuldamata, kostja hagi rahuldada ning panna

menetluskulud hageja ja WI kanda. Teise võimalusena palub kostja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

8.1.

Maakohus ei eristanud piisavalt poolte kokkuleppeid ja seadusest tulenevat. Nii lähtus

kohus asja lahendades töö üleandmise ja vastuvõtu regulatsioonist VÕS-is, aga jättis

tähelepanuta lepingutingimused, mille kohaselt töö mahtude arvestustabelite aktsepteerimine

ei tähendanud töö vastuvõtmist. Hageja ja kostja ei leppinud kokku töö ositi vastuvõtmist,

vaid töö tuli üle anda ja vastu võtta lõpliku aktiga alles pärast valmimist – selleni osapooled ei

jõudnud, mistõttu VÕS § 636 lg 1, § 637 lg 4 ja § 638 ei kohaldu. Ühtlasi tegi maakohus

eksliku järelduse nagu oleks kostja alusetult keeldunud töö vastuvõtmisest.

8.2.

Aktide nr 9 ja 10 osas ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest arved on

esitamata. Lepingute p-de 7.5.1 ja 10.5 järgi tuli kostjal tasuda alles pärast arve esitamist.

Hageja põhjendas arvete esitamata jätmist liiga suure käibemaksu tasumise kohustusega

olukorras, kus võis eeldada kostja poolt tasumata jätmist. See ei ole arve esitamise objektiivne

takistus. Kirjeldatud osas arvete puudumise tõttu pole alust nõuda neilt summadelt ka viivist.

6 (24)

8.3.

Tervikuna on välja mõistetud viivisel karistav iseloom, sest kostjat kohustatakse tasuma

tegemata töö eest, kusjuures tasunõue pole sissenõutav. Neil asjaoludel tulnuks viivise nõue

jätta rahuldamata. Viivise määr on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada.

8.4.

Vaidlustatud otsus ei ole kostja nõuete lahendamise osas piisavalt põhjendatud, kostja

tõendid jäid valdavalt arvestamata. Otsusest ei ole aru saada, kuidas maakohus tegi järeldusi

või miks on hageja esitatud aktid oluliselt usaldusväärsemad tõendid kui kostja esitatud asja-

tundja arvamused. Kohus jättis tähelepanuta kostja selgitused, miks oli töö valmimisega kiire

ja kuidas mõjutas see omakorda varasemate aktide aktsepteerimist. Kostja ei pidanud andma

hagejale täiendavat tähtaega, sest ta ütles lepingud 12.10.2018 hageja oluliste viivituste tõttu

õiguspäraselt üles. Elektrikulu on tõendatud kostja raamatupidamisprogrammi väljavõttega.

9. Vastustajad vaidlesid kaebusele vastu, märkides mh, et kostja etteheited tööde tegemata

jätmise ja puuduste kohta on hilinenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uued

otsustused. Kokkuvõttes väheneb hageja hagi rahuldamise ulatus, aga kostja hagi jääb endiselt

rahuldamata käesoleva otsuse põhjendustel. Vastavalt hageja hagi rahuldamise ulatusele

muutub ka hageja nõuetega seotud menetluskulude jaotus, aga kostja hagiga seotud kulud

jäävad jätkuvalt kõik kostja kanda.

10.1. Sissejuhatavalt nõustub ringkonnakohus kostja kaebuse arusaamaga, et vaidlustatud

otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Maakohus käsitles üksikuid tõendeid ja peamiselt selliseid,

mis kajastavad vaidlustamata väiteid. Nii ei vasta otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8

nõuetele. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks ega TsMS § 2 eesmärke silmas pidades

kohaseks, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Pooled said apellatsioonimenetluses

võimaluse esitada seisukohti pärast kohtu täiendavaid selgitusi. Asja materjalidest ei nähtu, et

praeguses menetluslikus olukorras oleks veel vaja teha eelmenetluse toiminguid. Neil

kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt.

10.2. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ega andnud pooltele võimalust tuua esile

asjaolusid piisava selgusega. Eelkõige oli puuduliku eelmenetluse tõttu veel ka vaidlustatud

otsuse tegemise ajal ebaselge, millistele puudustele hageja töös kostja tugineb hageja nõudele

vastu vaieldes. Apellatsioonimenetluses esitatud kostja konkreetsemad vastuväited ja neile

vastuseks esitatud hageja sisulised põhjendused on seetõttu TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi

lubatavad.

10.3. Vaidlustatud otsus tühistatakse osas, milles hageja põhinõue rahuldati 61 927,20 € ja

sama suure viivise saamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti tuleb otsust muuta 34 132,95 €

osas, mille maakohus mõistis kostjalt välja tingimusteta, aga ringkonnakohtu hinnangul

olenevad selles summas kostja tasumise ja viivise maksmise kohustused kohase arve

esitamisest. Lisaks tuleb otsust muuta ja täiendada seoses hagi tagamise abinõude kohta

tehtavate otsusustega.

10.4. Varasemate arvete tasumata jätmise eest nõutud viivise 37 786,09 € jättis maakohus

otsuse resolutsioonis välja mõistmata. Hageja seda ei vaidlustanud, mistõttu on nimetatud

summa välja mõistmata jätmise osas otsus TsMS § 442 lg 5 ls 2 ja § 456 lg 4 ls 2 järgi

jõustunud.

10.5. Ülejäänud osas jääb otsuse resolutsioon muutmata, aga täiendada tuleb põhjendusi

(TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Kosja kaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Poolte väidete, maakohtu tuvastatu ja apellatsioonimenetluses tehtud avalduste põhjal

saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda järgmistest vaidlustamata, osaliselt juba

7 (24)

maakohtus tuvastatud ja ka järgnevalt viidatud tõenditest nähtuvastest asjaoludest (TsMS §

231 lg-d 2 ja 4 ning § 652 lg 1 p 1).

11.1. Lepingute sõlmimise ja neis kajastatud, kuid veel tasumata tööde akteerimise kohta saab

asja lahendamise seisukohalt eelkõige olulisena märkida järgmist:

-

hageja ja WPE kui töövõtjad ühelt poolt ning kostja kui tellija teiselt poolt sõlmisid

kolm projekteerimis-ehitustöövõtulepingut (kolmandas osales töövõtjana ainult

hageja):

o

07.07.2017 leping nr 285-1 (leping I, dtl 15–54, I kd tl 8–27) netohinnaga 182

709,16 € (koos käibemaksuga 219 250,99 €),

o

04.12.2017 leping nr 285-2 (leping II, dtl 55–92, I kd tl 28–46) netohinnaga

432 771,70 € (koos käibemaksuga 519 326,04 €),

o

16.05.2018 leping nr 285-3 (leping III, dtl 93–138, I kd tl 47–69) netohinnaga

1 686 182,09€ (koos käibemaksuga 2 023 418,51 €),

mille ese oli Imaveres rapsiseemnete töötlemise tehase ning selle välirajatiste

projektdokumentatsioon ja teatavad ehitustööd;

-

lepingutes I–III kokku lepitud töö eest tuli kostjal tasuda hagejale;

-

hageja koostas lepingu I alusel 29.10.2018 dateeritud akti nr 4 (dtl 298–301, I kd tl

153–154), mis allkirjastati 02.–20.11.2018; akteeritud tööde summa on 5640 € (sh

netosumma 4700 €, käibemaks 940 €) ja selles summas esitas hageja kostjale

26.11.2018 arve nr 218124 (dtl 328, I kd tl 170), mis on tasumata; sama summa on

02.11.2018 kompromissilepingu p 3 ese (vt p 11.2 esimene taane);

-

hageja koostas lepingu II alusel 31.07.2018 dateeritud akti nr 7 (dtl 320–322, I kd tl

164–165), mis allkirjastati 12.–16.08.2018; akteeritud tööde summa on 12 728,88 €

(sh netosumma 10 607,40 €, käibemaks 2121,48 €) ja selles summas esitas hageja

kostjale 31.07.2018 arve nr 28151 (dtl 323, I kd tl 166), mis on tasumata, aga mille

kohta kostja esitas 12.10.2018 ülesütlemisavalduses (vt p 11.2 teine taane)

tasaarvestuse kogu arve summas (p-d 1.3.1 ja 4.1.1);

-

hageja koostas lepingu II alusel 14.09.2018 dateeritud akti nr 8 (dtl 324–326, I kd tl

167–168), mis allkirjastati 02.10.2018; akteeritud tööde summa on 2400 € (sh

netosumma 2000 €, käibemaks 400 €) ja selles summas esitas hageja kostjale

14.09.2018 arve nr 218100 (dtl 327, I kd tl 169), mis on tasumata;

-

hageja koostas lepingu II alusel 22.10.2018 dateeritud akti nr 9 (dtl 302–303, I kd tl

155) summas 14 349,60 € (sh netosuma 11 958 €, käibemaks 2391,60 €), mis

allkirjastati töövõtjate nimel 23.10.2018 ja mida kostja ei allkirjastanud; selle akti

alusel pole hageja kostjale arvet koostanud ega esitanud; sama akti kohaselt on

lepingu II töödest kokku akteeritud 431 525 € (lisandub käibemaks) ehk 99,7%;

-

hageja koostas lepingu III alusel 22.10.2018 dateeritud akti nr 10 (dtl 304–311, I kd tl

156–159) summas 252 375,30 € (sh netosuma 210 312,75 €, käibemaks 42 062,55 €),

mis allkirjastati hageja nimel 13.11.2018 ja mida kostja ei allkirjastanud; selle akti

alusel pole hageja kostjale arvet koostanud ega esitanud; sama akti kohaselt on

lepingu III töödest kokku akteeritud 1 436 905,53 € (lisandub käibemaks) ehk 85,2%;

-

hageja, kostja, OJV ja tehase sisseseade tarnija RV OÜ koostasid ja allkirjastasid

28.08.2018 protokolli (dtl 234–237, 509–511, I kd tl 118), mis kajastab lepingu III

täitmist 27.08.2018 seisuga, aga pooled vaidlevad hilinenud või tegemata tööde

(protokollile lisatud tabelis punasega) viibimise põhjuste üle;

-

pärast aktide nr 9 ja 10 kostjale saatmist vahetasid hageja, kostja ja OJV e-kirju, mille

sisu kajastavad hageja ja kostja lepinguliste esindajate 23.11–07.12.2018 e-kirjad (dtl

1351–1354; III kd tl 260–261).

8 (24)

11.2. Lepingute I–III lõppemise osas saab vaidlustamata asjaoludena tuvastada järgmist:

-

leping I lõppes hiljemalt poolte ja teiste osapoolte 02.11.2018 kompromisslepinguga

(dtl 329–332, I kd tl 171–172);

-

lepingu II soovis kostja lõpetada 12.10.2018 ülesütlemisavaldusega (dtl 278–280, I kd

tl 141–142), milles tugines selle lepingu lõpptähtaja rikkumisele ja nõudis samal

alusel leppetrahvi maksmist summas 487 500 € sama lepingu p 17.4 alusel; kostja

tasaarvestas viidatud leppetrahvi nõudest 12 728,88 € arve nr 28151 summaga;

-

lepingu III soovis kostja lõpetada samuti 12.10.2018 ülesütlemisavaldusega (dtl 281–

285, I kd tl 143–145), milles tugines hageja viivitusele töö tegemisel enam kui 14

päeva, tuues viivitusena esile varasemases 14.09.2018 nõudekirjas (dtl 184–187, 459–

463; I kd tl 93–94, II kd tl 8–9) viidatud alused ja kuivatusteenuse pakkumise

võimekuse saavutamata jätmise; ühtlasi nõudis kostja leppetrahvi 90 156,80 € ja

kahju (ajutise vastuvõtu ehitustööd) 11 760 € hüvitamist;

-

hageja vastas kostja avaldustele 14.11.2018 (dtl 289–292, I kd tl 148–149 ja dtl 293–

237, I kd tl 150–152), vaidles ülesütlemistele ja tasaarvestusele vastu ning avaldas, et

käsitleb kostja avaldusi lepingute korralise ülesütlemisena.

11.3. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-18-19008 hageja ja WI

vastu leppetrahvi nõuded. Harju Maakohtu 07.12.2020 otsusega (dtl 1676–1690, IV kd tl

186–193, jõustus 28.02.2022):

-

jäid nõuded WI vastu rahuldamata, mh põhjusel, et kohus ei tuvastanud hageja

ettevõtte üleminekut WI-le;

-

jäi rahuldamata leppetrahvi 230 000 € nõue lepingu II p 17.4 alusel seoses tööde

lõpptähtaja rikkumisega, sest kohus ei tuvastanud hageja rikkumist;

-

rahuldati leppetrahvi 27 000 € nõue hageja vastu lepingu III p 17.5 alusel seoses

teraskarkassi paigaldamise tähtaja rikkumisega ajavahemikul 12.–29.07.2018;

-

jäi rahuldamata leppetrahvi 375 000 € nõue lepingu III p 17.6 alusel seoses

kuivatusteenuse pakkumise võimekuse tähtaja rikkumisega, sest kohus ei tuvastanud

tähtaja rikkumist;

-

jäi rahuldamata leppetrahvi 49 156,80 € nõue lepingu III p 17.14 alusel seoses

elektripaigaldise seadmete tarnetähtaja rikkumisega, sest töö tähtajaks

mittevalmimise põhjustas kostja.

11.4. Kostja tellis lepingute alusel tehtud töö kohta 15.10.2018 asjatundjalt arvamused, mis

valmisid 14.01.2019 (arvamus I, dtl 518–581; II kd tl 25–57) ja 22.03.2019 (arvamus II, dtl

613–646; II kd tl 78–95) ja ning 26.03.2019 täiendava arvamuse, mis valmis 08.04.2019

(arvamus III, dtl 757–769; II kd tl 152–158). Kostja ei väida, et ta oleks arvamuste tulemusi

hagejale tutvustanud või esitanud neil rajanevaid nõudeid ja vastuväiteid väljaspool

kohtumenetlust. Samuti pole kostja toonud esile, et ta oleks arvamustes kajastatud puudustest

saanud teada hiljem, kui on iga arvamuse koostamise kuupäev.

12. Maakohus kvalifitseeris lepingud I–III õigesti töövõtulepinguteks (VÕS § 635 lg 1).

Hageja põhinõue on suunatud töövõtutasu saamisele. Maakohus märkis selles osas

asjakohaselt nõude õigusliku alusena VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Hageja õigus

nõuda töövõtutasu tuleneb lepingute II ja III p-dest 7.1, 9.3 ja 10.5. Tasu maksmise korra

näevad mh ette p-d 7.5.1–7.5.3 ja 7.6.

13. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt käsitleda küsimusi, kas pooled on kokku leppinud

töö ositi üleandmises ja selle eest ositi tasumises VÕS § 637 lg 4 ls 2 tähenduses ning kuidas

jaotub sellest tulenevalt tõendamiskoormis. Kostja keskse vastuväite kohaselt ei ole tal

hagejale lõpetamata töö eest maksmise kohustust ja asjas ei kohaldu tavaline töövõtulepingu

9 (24)

järgne tõendamiskoormis, sest lepingutes I–III eristati töö mahtude aktsepteerimist ja lõplikku

vastuvõtmist.

13.1. Seaduse järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja vähemalt

üldjuhul tellijale ülevaatamise võimaldamisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Viidatud säte on

dispositiivne ja pooled võivad kokku leppida teisiti, nt tasu sissenõutavuse töö vastuvõtmisest

(VÕS § 637 lg 4 ls 1). Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga

osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 ls 2).

13.2. Töö eest tasumise korda käsitlevad lepingute I–III p-d 7.5.1 (lepingus III vormistatud p

7.6 alapunktina). Selle järgi tuli igas kalendrikuus tehtud ning kostja poolt kontrollitud ja

aktsepteeritud tööde eest tasuda 14 päeva (lepingus I 21 päeva) jooksul, arvates vastava arve

esitamise kuupäevast. Hagejal tuli esitada tehtud tööde arvestustabel vähemalt iga kahe nädala

tagant ning kostja pidi selle kontrollima ja allkirjastama kahe tööpäeva jooksul (mõneti

erinevalt andis lepingute p 10.4 kostjale võimaluse otsustada arvestustabelite aktsepteerimine

või põhjendatud tagasilükkamine viie päeva jooksul). Pooled märkisid, et tööde mahtude

arvestustabelite aktsepteerimist ei loe nad töö vastuvõtmiseks ning hageja kannab jätkuvalt

töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. Lisaks leppisid pooled p-des 13.1 kokku, et

töö üleandmine ja vastuvõtmine toimub pärast kogu töö nõuetekohast ja täielikku valmimist.

13.3. Ringkonnakohtu hinnangul on poolte kokkulepe hageja tasunõude sissenõutavuse osas

küllaltki selge. Kui hageja koostas ja esitas kostjale tööde mahtude arvestustabeli, siis pidi

kostja selle kontrollima ja aktsepteerima kahe tööpäeva jooksul või põhjendatult tagasi

lükkama hiljemalt viie päeva jooksul. Kui kostja kumbagi toimingut ei teinud, siis loeti

lepingute p 10.4 ls 3 järgi arvestustabel aktsepteerituks. Pärast kostjalt aktsepti saamist või

kõnealuse tähtaja möödumist sai hageja koostada arve, mille esitamisest hakkas omakorda

kulgema tasumise tähtaeg (arve esitamise kohustuse ja selle mõju kohta vt järgnevas p-d 21 ja

22).

13.4. Lisaks järeldab ringkonnakohus lepingute kõnealustest osadest, et pooled leppisid

kokku töö perioodilise ehk ositi vastuvõtmise VÕS § 637 lg 4 ls 2 tähenduses.

Õiguskirjanduses on leitud, et kui etapiviisiline vastuvõtmine toimub teatavate ajaperioodide

tagant, tunnistab tellija vastava perioodi töid vastu võttes üldjuhul, et tema hinnangul on

vastava perioodi jooksul teostatud vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööd. Sellist tööde

lõplikule vastuvõtmisele eelnevat tööde etapilise vastuvõtmise protsessi nimetatakse praktikas

(eriti ehituslepingute puhul) akteerimiseks. Akteerimise peamine eesmärk on tuvastada

töövõtja poolt teatava akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ja nende osakaal

kogu lepingu alusel teostamisele kuuluvate tööde hulgast, mille alusel määratakse üldjuhul

töövõtjale akteerimisperioodi jooksul teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa

lepingujärgsest tasust. Enamasti lepitakse sellisel juhul kokku, et tasumisele kuulub

akteeritud, st tellija poolt vastu võetud vaheaktis kajastatud tööde mahule vastav

proportsionaalne osa töövõtjale kogu töö eest maksmisele kuuluvast tasust (VÕS komm III, §

637, p 3.6.2.e). Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega. Lepingute p-de 7.5.1 ja 10.4

kohase kokkuleppe eesmärk oli tuvastada arvestustabelis kajastatud töö tegemine ja selle

osakaal kogutööst. Ühtlasi määrati tabeli kaudu hagejale makstava tasu osasumma. Järelikult

oli hagejal lepingute kehtivusajal ja on jätkuvalt õigus nõuda tasu tehtud töö eest, mis on

akteeritud kooskõlas lepingute tingimustega.

13.5. Perioodi tööde vastuvõtmisel ei ole päris sama õiguslik tähendus, mille seadus ja kohtu-

praktika on omistanud töö lõplikule vastuvõtmisele. Lepingute p-de 7.5.1, 13.4 ja 13.5

sõnastuse järgi on selge, et vaheetappide vastuvõtmisega ei kaasnenud tehtud tööde juhusliku

hävimise või kahjustumise riisiko kostjale üleminekut. Eelmises punktis viidatud

kommentaaris märgitakse, et töö vaheetapi vastuvõtmisel ei peaks olema töö suhtes VÕS § 76

lg-s 4 sätestatud tagajärge ja sellest ei peaks hakkama kulgema VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud

puudustest teatamise tähtajad. Nimetatud tagajärjed peaks sõnaselge teistsuguse kokkuleppe

10 (24)

puudumisel olema seotud töö lõpliku vastuvõtmise ning selle raames lõppakti

allkirjastamisega. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt ka selle seisukohaga, aga

teatavate mööndustega. Esiteks – nagu märgitud samale kommentaarile viidates juba eelmises

punktis, on akteerimise peamine eesmärk tuvastada perioodi jooksul tehtud töö, mistõttu

töövõtja saab tellija allkirjastatud aktile tugineda kui ühele tõendile selle kohta, et töö on

tehtud ja vastavas osas ka vastu võetud. Teiseks on käesoleval juhul pooled leppinud kokku,

et töö lepingutingimustele mittevastavusest (puudusest) tuleb kostjal teatada 10 päeva jooksul

alates puudusest teadasaamisest (lepingute p-d 10.7), st puudustest teatamise tähtaja kulgema

hakkamise osas pole oluline akteerimine või töö lõplik vastuvõtmine, vaid puudusest

tegelikult teada saamine.

13.6. Eelneva põhjal ei rakendu käesoleval juhul tavaline töölepingujärgne

tõendamiskoormis, st arvestustabelite (aktide) põhjal ei saa VÕS § 76 lg 4 alusel eeldada, et

neis kajastatud töö oli lepingukohane. Samuti ei saa kostja allkirjata aktide nr 9 ja 10 osas

eeldada, et töö on tehtud ja kohane pelgalt põhjusel, et kostja ei esitanud põhjendatud

vastuväiteid. Küll aga saab hageja tugineda allkirjastatud aktidele kui tõenditele ja kostja

teadete hilinemisele.

13.7. Teatavate tööde juures on vaidlus ka selles, kas need on üldse tehtud. Seda tuleb

eristada puudustega tööst (vt nt RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 18). Ringkonnakohus

leiab, et tõendamiskoormis jaotub siin sarnaselt eelmise punkti järeldustega.

14. Hageja nõuete lahendamisel tuleb kontrollida, kas aktides nr 4 ja 7–10 kajastatud vastava

aruandeperioodi tööd on tehtud.

15. Aktid nr 4, 8 ja 9 ei vaja hageja nõude lahendamisel tähtsust omavas osas detailset

kontrollimist. Kostja nõustus, et nende aktide tulpades „Aruandlusperioodil akteeritud“

kajastatud tööd on tehtud (kostja 29.04.2024 seisukoha p-d 1.5, 1.9 ja 1.11). Kui kostja muud

vastuväited (vt järgnevas p-d 21–25) pole edukad, on hagejal õigus nõuda nimetatud aktides

märgitud netosummas 18 658 € (= 4700 + 2000 + 11 958) töövõtutasu.

16. Aktis nr 7 on vaidlusalune üksnes pos 7, st mahutite vundamentide pinna puhastamine

peale mahutite montaaži maksumusega 675 €, mis akteeriti tervikuna. Akt koostati lepingu II

alusel 31.07.2018 seisuga, hageja allkirjastas selle 12.08.2024, OJV 13.08.2024 ja kostja

16.08.2024. Kostja tugines kõnealuse töö tegemata jätmisele 12.06.2019 hagivastuses (p 4.3)

ja viitas arvamuse I tabeli p-le 4.4.7. Viidatud osas ei käsitle arvamus I aga lepingu II alusel

tehtud töid, vaid lepingut III. Nimelt sisaldus lepingu III aluseks olnud 14.05.2018

hinnapakkumine pos 4.4.7 (lepingu III alusel koostatud aktides pos 62) sama nimetusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kostja ega OJV olla 2018. a augustis ekslikul arusaamal

akti nr 7 pos 7 töö tegeliku teostamise osas, sest akteeriti ainult kolm tööd ja kõnealune osatöö

akteeriti tervikuna. Kuivõrd arvamus I käsitleb teise lepingu järgi tehtud töid, siis puuduvad

muud tõendid sama töö kohta kui poolte allkirjastatud akt. Eespool p-des 13.5–13.7 ja

käesolevas punktis esitatud kaalutlustel loeb ringkonnakohus akti tõendina piisavaks. Niisiis

on kõnealune töö – nagu ka teised samas aktis märgitud ja vaidlustamata tööd – tehtud ja

hagejal õigus nõuda tasu akti nr 7 netosummas 10 607,40 €.

17. Akti nr 10 tööd on kostja vaidlustanud küllalt suures osas (vt kokkuvõtvalt kostja

29.04.2024 seisukoha p 1.13). Viidatud akt koostati lepingu III alusel ja hageja allkirjasta

selle 13.11.2018. Maakohus tuvastas, et akt saadeti kostjale samal päeval ja seda järeldust ei

ole pooled vaidlustanud. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus esmalt, millistele puudustele

saab kostja tugineda (p-d 18 ja 19), ning analüüsib seejärel, milliste vaidlusaluste tööde

tegemine on tõendanud (p 20).

18. Hageja tugineb puudustest ja tegemata töödest teatamise hilinemisele osas, milles neid ei

kajasta pärast akti nr 10 saamist esitatud kostja pretensioon (eespool p 11.1 viimases taandes

viidatud kirjavahetus, eelkõige 04.12.2018 e-kirjas sisalduv tabel).

11 (24)

18.1. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama (VÕS § 644 lg 1 ls 1). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud

tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644

lg 2). Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda (VÕS § 644 lg 3 ls 1). Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija

siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et

töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, v.a saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3 ls 2).

18.2. Hageja ja kostja leppisid lepingu III p-s 10.7 kokku, et töö lepingutingimustele mitte-

vastavuse avastamisel peab kostja sellest hagejale kirjalikult teatama 10 päeva jooksul ja kui

ta seda ei tee, kaotab ta õiguse mittevastavusele viidata. Kuigi pooled kasutasid lepingus sõna

„viidata“, siis on punktist tervikuna aru saadav poolte tahe välistada kostja õigus tugineda töö

mittekohasusele (VÕS § 29 lg-d 2 ja 7). Seega on pooled kokku leppinud VÕS § 644 lg 1

järgse mõistliku aja pikkuse ja see on 10 päeva. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et

kõnealusel tähtaja kokkuleppel ei ole enam mõju pärast lepingu III ülesütlemist kostja

12.10.2018 avaldusega. Sarnaselt hagejale tasu maksmise kohustusega (vt eespool p 12) jäi

osapoolte vahel edasi kehtima ka tehtud tööde ositi vastuvõtmise ja selle eest tasumise kord

(eespool p 13.2). Koos sellega kehtis jätkuvalt edasi p 10.7 tähtaeg lepingutingimustele

mittevastavusest teatamise aja kohta. Siinjuures pole oluline, kas kostjal oli alus öelda leping

üles erakorraliselt.

18.3. Kostja väitel võib ka lepingute II ja III p-de 12.4 ja 12.5 alusel esitada pretensioone ilma

ajalise piiranguta. Viidatud p 12.4 nägi ette, et tööde tegemise käigus antud kooskõlastused

või tööde vastuvõtmine ei vabasta töövõtjat ühegi lepingust tuleneva kohustuse

nõuetekohasest täitmisest ega vastutusest ja muudest õigusaktides või lepingus ettenähtud

tagajärgedest nende kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral, samuti

ei välista ega piira kooskõlastused või vastuvõtmine tellija õiguste teostamist. Lisaks kajastab

p 12.5 kokkulepet, et sõltumata sellest, kui lepingupool aktsepteerib puudusi mistahes tööde

osas või ignoreerib või talub teise lepingupoole lepingurikkumist või jätab rikkumise korral

pretensiooni esitamata või õiguskaitsevahendeid rakendamata, säilib tal siiski õigus esitada

pretensioon ja kasutada lepingus või seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid sama või

samasuguse rikkumise suhtes hiljem. Refereeritud lepingutingimused ei muuda aga olematuks

samade osapoolte kokkulepet lepingute p-des 10.7 puudustest teatamise tähtaja kohta.

Lepingute viidatud punkte tuleb nende koostoimes VÕS § 29 lg 6 järgi tõlgendada nii, et

lepingupooled ei soovinud anda pelgalt kostja kooskõlastustele või tööde vastuvõtmisele

kõigist pretensioonidest loobumise tähendust, aga samas ei soovinud nad ka anda kostjale

võimalust tugineda töö puudustele ilma igasuguse ajalise piiranguta. Seetõttu rakendub töö

puudustest teatamisele lepingute p-des 10.7 kokku lepitud 10-päevane tähtaeg alates igast

puudusest teadasaamisest.

18.4. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 13.5, et aktide allkirjastamine ei tähenda VÕS §

644 lg 1 ls 1 järgse tähtaja kulgema hakkamist. Kuigi lepingu lõppemisele ei eelnenud ega

sellega ei kaasnenud töö lõplikku üleandmist, ei saa sellest siiski teha kostja soovitud

järeldust, et töö ülevaatamise ja puudustest teatamise tähtajad polegi kulgema hakanud. Kostja

sõlmis lepingu III oma majandustegevuses ja pidi tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle

vaadata laskma (VÕS § 643). Kui leping lõppeb ennetähtaegselt enne töö lõplikku valmimist

ja vastuvõtmist (nagu käesoleval juhul), hakkab ülevaatamise tähtaeg kulgema kas lepingu

lõppemisest või vaidlusaluse osatöö vastuvõtmiseks pakkumisest – vastavalt sellele, kumb on

hilisem. Viivitamata ülevaatamise ajalise aspekti osas nägi lepingu III p 7.5.1 ls 3 ette kostjale

12 (24)

kahe tööpäeva pikkuse tähtaja. Sarnaselt eelmises punktis märgituga, kehtis see

lepingutingimus edasi pärast lepingu lõppemist.

18.5. Kostja ütles lepingu III üles 12.10.2018 ja maakohtu tuvastatud asjaoludel saatis hageja

akti nr 10 kostjale 13.11.2018. Seega tuli kostjal nii VÕS § 643 kui lepingu p 7.5.1 (sisuliselt

ka p 10.4) järgi aktis kajastatud töö üle vaadata kahe tööpäeva jooksul pärast 13.11.2018 ehk

hiljemalt neljapäeval 15.11.2018.

18.6. Pooled ei vaidle, et eespool p-s 18 viidatud pretensioonid olid tähtaegsed. Ühtlasi

nähtub nende esitamisest, et kostjal oli pärast akti nr 10 saamist võimalik selles akteerimiseks

esitatud tööd üle vaadata. Eespool p-s 11.4 märgitud asjaoludel andis kostja juba 15.10.2018

kogu senise töö ülevaatamiseks asjatundjale. Koostoimes eelnevate järeldustega lepingu III

p-des 7.5.1 ja 10.7 kokku lepitud tähtaegade kohta tähendab see, et kostja pidi nähtavatest ja

ilma asjatundja abita äratuntavatest puudustest hagejat teavitama hiljemalt esmaspäeval

26.11.2018 (esimene tööpäev pärast 15.11.2018-st kümne päeva möödumist). Keerukamatest,

varjatud või muudest alles asjatundja abiga leitavatest puudustest pidi kostja hagejale teatama

10 päeva jooksul alates puudusest teadasaamisest.

18.7. Kostja vastas hagile 12.06.2019 ning väitis vastuse p-s 4.4 viidates lisale nr 8 (dtl 584–

588; II kd tl 60–62) ja tuginedes arvamusele I, et aktis kajastatust on tegemata tööd mahus 13

304,75 €. Need ja ka hiljem menetluses esitatud väited on hilinenud, sest eelneva kohaselt

tulnuks ilma asjatundja abita nähtavatest puudustest ja tegemata töödest hagejat teavitada

hiljemalt 26.11.2018 ning arvamuses I osundatust 24.01.2019 (10 päeva pärast arvamuse

kuupäeva). Arvamuste II ja III sisule tugines kostja alates enda 27.09.2019 hagiavaldusest,

aga selleks ajaks oli neis kajastatud puudustest kostjale teatavaks saamisest möödunud ka

oluliselt enam kui 10 päeva. Kokkuvõttes on hilinenud kõik kostja teated puuduste ja

tegemata tööde kohta, mis tuginevad aktidel I–III ja ei ole kajastatud 23.11–07.12.2018

kirjavahetuses.

18.8. Kostja tähtaegselt esitatud pretensioon käsitleb töid akti nr 10 pos-des 81, 124, 128,

130–133, 147, 150–152, 159, 163, 164, 172, 183, 191, 194, 199, 218 ja 219. Kohtumenetluses

ei tugine kostja neist enam puudustele pos-des 124, 131 ja 164.

19. Eelmise punkti põhjal tähtaegselt esitatud pretensioonid hõlmavad mh pos 159 ja 183,

mille osas hageja tugineb puuduse ebapiisavale kirjeldamisele. Pos 159 (Betoonpõrand

C25/30 150mm tolmutõkkega) kohta on kostja kirjavahetuses selgelt märkinud, et seina ääred

on silikoonimata ning kilbiruumi põrandale kate paigaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja puudust piisavalt täpselt kirjeldanud ja hageja pidas võimalikuks kostja kriitikale ka

enne kohtumenetlust vastata. Pos 183 (Ääreroov C100×1.2) osas märkis kostja, et seda ei ole

paigaldatud. Seegi kirjeldus on piisavalt selge. Neil kaalutlustel tuleb ka nimetatud kahe

positsiooni osas kontrollida, kas hageja on tõendanud töö tegemise.

20. Eelneva põhjal analüüsib ringkonnakohus, kas on tõendatud nende tööde tegemine, mida

kajastavad akti nr 10 pos-d 81, 128, 130, 132, 133, 147, 150–152, 159, 163, 172, 183, 191,

194, 199, 218 ja 219. Praegu hindab kohus tööde tegemise ulatust ilma käibemaksuta

(netosummas). Iga töö juures märgitakse viide lepingu III aluseks olevale hinnapakkumisele.

Arvesse saab võtta kostja neid etteheited, mis tulenevad tähtaegsest pretensioonist.

20.1. Pos 81 (4.6.1 – Origin OÜ Kaal MVS2 paigaldusega sh kaalunäidik, kaalu andurid

paigaldustööd (värvitud C3 keskkonnaklassile vastavalt, ei sisalda programmi, arvutit,

kontrollerit mille paigaldab RV OÜ Tellija poolt eraldi tellimisel). Komplektis sisalduvad

kahe tulega foor kaabeldus, paigaldus) osas nõuab hageja 1920 € maksmist. Selle töö

maksumus algses lepingus oli 24 920 €, millest ülejäänud osasumma 23 000 € akteeriti varem.

Nii peaks algse lepingu järgne töö olema tervikuna tehtud. Kostja etteheide seisnes selles, et

kaalunäidik oli paigaldamata – ülejäänud osas pole kaalude paigaldamise üle vaidlust.

Arvamuse I järgi on tööst tehtud 95% (summas 23 674 €), sest kaal on paigaldatud

13 (24)

mittekomplekselt. Kõnealuse positsiooni osas muudeti lepingut vastavalt mõlema poole

allkirjastatud 14.05.2018 muudatustööde kalkulatsioonile (dtl 1110–1111, III kd tl 127).

Hageja koostas täiendavalt 08.10.2018 selgitava kalkulatsiooni (dtl 1112–1113, III kd tl 128–

129), mille kohta ei nähtu toimikust, et kostja oleks selle allkirjastanud või muul viisil sellega

nõustunud. Kummastki kalkulatsioonist ei nähtu, et kaalunäidik võinuks jääda paigaldamata

või milline on vastava töö hind. Hageja ei toonud esile, milles konkreetselt seisnes aktis nr 10

kajastatud töö, aga võrreldes algse pakkumusega oleks positsioon tervikuna akteeritud.

Samuti pole hageja tõendanud, et töö oleks tehtud suuremas ulatuses, kui nähtub arvamusest I.

Kui tehtud on töö 23 674 € eest ja varem akteeriti 23 000 €, siis on hagejal akti nr 10 alusel

järelikult õigus nõuda tasu nende summade vahe 674 € ulatuses, aga 1246 € (= 1920 – 674)

nõue jääb rahuldamata.

20.2. Pos 128 (4.8.26 – Varikatuse metallkarkass) osas nõuab hageja 300 € maksmist, sama

töö maksumus lepingus oli 495,30 € ja varem ei olnud tööd akteeritud. Kostja keeldus

nimetatud tööd akteerimast põhjendusega, et paigaldatud on ainult varikatuse kronsteinid,

raamid ja riputid on puudu. Hageja on sisuliselt nõustunud, et töö jäi pooleli, aga tema

hinnangul on sellest tehtud aktis kajastatud maht. Arvamuse I kohaselt on tööst tehtud 10%

väärtusega 50 €. Hageja ei ole tõendanud suuremas osas ega väärtuses töö tegemist, mistõttu

jääb nõue 250 € (= 300 – 50) saamiseks rahuldamata.

20.3. Pos 130 (4.8.28 – Kontori aknad PVC) osas nõuab hageja 660 € maksmist, mis on

viimane osa sama töö lepingujärgsest hinnast 6660 €, sest varem akteeriti 6000 €. Faktiliselt

ei vaidle pooled selle üle, et paigaldamata on aknalauad ja lisaks heidab kostja ette akende

tihendamata jätmist. Hageja soovis akende tihendamist tõendada arvamuse I fotodega nr 41–

57, tehnoloogilise muudatuse kooskõlastusega (dtl 1248–1249, III kd tl 203), samuti

aurutõkketeibi paigaldamist kajastava foto (dtl 1250, III kd tl 204) ja omadusi kirjeldava

dokumendiga (dtl 1251–1252, III kd tl 205). Kohtu hinnangul ei tõenda loetletud tõendid

kohast tihendamist. Küll aga nähtub viidatud fotodelt, et aknalauad on paigaldamata. Kostja

hagile vastates möönis hageja ka ise, et paigaldamata aknalaudade maksumus on 660 €.

Järelikult ei ole hageja tõendanud 660 € ulatuses töö tegemist ja vastav nõue jääb

rahuldamata.

20.4. Pos 132 (4.8.30 – Trepikoja uksed klaasiga 1,2×2,1m) osas nõuab hageja 2300 €

maksmist, sama töö maksumus lepingus oli 2600 € ja varem ei olnud tööd akteeritud. Kostja

algse pretensiooni kohaselt olid uksed paigaldamata ning neil puudusid käepidemed, sulgurid

ja lukud. Pooltel ei olnud sel ajal vaidlust, et uksed olid ehitusplatsil, mis nähtub ka

01.08.2018 protokollist nr 33 (dtl 1096–1101; III kd tl 118–121, osa 2 p 12) ja saatelehtedelt

(dtl 1347–1348, III kd tl 256p–257, samuti dtl 1698–1699; IV kd tl 153). Arvamuse I kohaselt

on töö tervikuna siiski tegemata. Hageja väitel on ta nõudnud tasu ainult uste eest (ilma

paigalduse ja lisadeta), aga hagejal on esile toomata ja tõendamata uste hind või väärtus.

Kuigi uste vähemalt soetushinnad võiks nähtuda WPE ostuarvest (dtl 1700–1702; IV kd tl

154), pole hageja neid esile toonud ega konkreetse vaidlusaluse tööga sidunud. Kohus ei otsi

ise asjaolusid tõenditest (nt RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17). Kostja ei ole

nõustunud hageja väitega, et akteerimata 300 € vastab uste paigalduse ja lisade maksumusele.

Hagejal on oma nõude tõendamise koormis (TsMS § 230 lg 1 ls 1) ja kostja võib hoiduda

tõendite esitamisest kuni hageja pole asunud oma väiteid tõendama (nt RKTKo 26.10.2021,

2-19-7379/61, p 20). Neil kaalutlustel jääb hageja nõue 2300 € saamiseks rahuldamata.

20.5. Pos 133 (4.8.31 – Metall välisuks klaasiga 1×2,1m) osas nõuab hageja 2000 €

maksmist, sama töö maksumus lepingus oli 2200 € ja varem ei olnud tööd akteeritud. Kostja

keeldus töö aktsepteerimisest põhjendusega, et autojuhtide WC uksel puudub lukk, käepide, r/

v uksesine plekk, uksesulgur ning labori ruumi uks ei ole sobilik välisukseks. Arvamuse I

kohaselt on 50% tööst tehtud 1100 € ulatuses. Hageja viidatud kaetud tööde aktist nr 66 (dtl

1253–1268; III kd tl 206–213) nähtub laohoone välisuste paigaldamine, aga koostoimes aktile

14 (24)

lisatud fotodega ei saa sellest järeldada, et tööl ei olnud kostja osundatud puuduseid. Kuigi

uste tarne üle ei ole vaidlust, pole hageja sarnaselt eelmises punktis märgituga toonud esile

ega tõendanud tegelikult tehtud tööd ja selle maksumust. Seetõttu jääb nõue rahuldamata 900

€ (= 2000 – 1100) ulatuses.

20.6. Pos 147 (4.8.45 – Evakuats.keerdtrepp, platvorm) osas nõuab hageja 5600 € maksmist,

mis on lepingu järgi selle töö kogu summa. Pooled ei vaidle, et sellisel kujul tööd ei tehtud.

Hageja algse selgituse kohaselt tulnuks sama summa kokkuleppel kostjaga kasutada ära

vastuvõtuhoone keerdtrepi lisa mahatulekute ja lisa kõrguse kulu kompenseerimiseks

(pakkumuse järgi kõrgus 3 m 16 astet koos piirdega ja trepp 2 m 12 astet koos piirdega, aga

tegelikult paigaldati kõrgusega 12,04 m). Hageja väidet keerdtrepi lahenduse muutmiseks

kinnitab protokoll nr 36 (dtl 142–149; I kd tl 72–75, osa 3 p 25) ja kaudselt ka protokoll nr 41

(dtl 1327–1333; III kd tl 246–249, lk 7 all). Arvamuse I järgi on vastuvõtuhoone keerdtrepi

tööd positsioonides 4.9.27 ja 4.9.28 tehtud osaliselt, st vähem kui 100%, aga akteeritud

positsiooni 4.8.45 töö puudub tervikuna. Hageja ei esitanud tõendeid oma väite kinnituseks, et

12,04 m kõrgune trepp oleks tehtud. Joonise ja fotode (dtl 1666–1668, IV kd tl 172–174)

põhjal ei ole võimalik hinnata, milline trepp tegelikult tehti ja milline on selle hind.

Protokollist nr 40 (dtl 1669–1675, IV kd tl 182–185, osa 2 p 7) nähtub küll vastuvõtuhoone

keerdtrepi paigaldustööde tegemise kava nädala jooksul, aga sellest ei järeldu, et hageja

kirjeldatud trepp sai valmis ja paigaldatud. Kuivõrd tõendatud ei ole algselt kokku lepitud töö

ega hageja väidetava asendustöö tegemine, jääb nõue 5600 € saamiseks rahuldamata.

20.7. Pos 150 (4.8.48 – Küte-ventilatsioon (Sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseade,

torustikud. Vesipõrandaküte – lepingus lisaks: gaasikatlamaja – arvamuses I selle asemel:

Õhk vesi soojapump) – aktis: Küte-ventilatsioon (vesipõrandaküte ja kollektorid 4350, kütte

torustikud 4230, soojuspump 6300, soojapumba paigaldus koos lisamaterjalidega 1800,

ventilatsioonitööd 11 520) osas nõuab hageja 16 200 € maksmist. Lepingus kokku lepitud töö

maksumus oli 28 200 € ja seda pole varem akteeritud. Kostja etteheite kohaselt oli hageja

märkinud soojuspumbale ja ventilatsioonile ebareaalselt madala, aga küttesüsteemile

ebareaalselt kõrge maksumuse. Arvamuse I järgi on tööst tehtud 30% maksumusega 8460 €,

kusjuures asjatundaja märkis kommentaariks teatavad muud hinnad. Hindade märkimisest

arvamuses ei järeldu, et asjatundja tuvastanuks selles ulatuses töö tegemise. Hageja ei toonud

esile ega selgitanud, millise täpsema hinnakokkuleppe alusel ta tasu nõuab, samuti puuduvad

hageja väited selle kohta, millise konkreetse osa tööst ta tegi. Aktis märgitud hindu liites ei

ole võimalik saada summat 16 200. Kuivõrd hageja ei tõendanud arvamuse I järeldusest

suuremas ulatuses ja maksumuses töö tegemist, siis jääb nõue rahuldamata 7740 € (= 16 200 –

8460) osas.

20.8. Pos 151 (4.8.49 – Kontori vesi-kanal (sanitaartehnika, torustikud)) osas nõuab hageja

1000 € maksmist, sama töö hind lepingus oli 7300 €, millest varem akteeriti 4000 €. Kostjal

oli akti saamisel küsimus, kas rauaeraldussüsteem on arvestatud. Hageja selgituse kohaselt ei

sisaldanud pakkumus rauaeraldussüsteemi ja ka kohus ei tuvasta lepingudokumentide põhjal,

et kõnealuse positsiooniga oli hõlmatud nimetatud süsteem. Kostja ei väitnud pretensioonis, et

akteeritud perioodil ei oleks hageja teinud tööd 1000 € ulatuses.

20.9. Pos 152 (4.8.50 – Veevarustuse 120 jm ja kanalisatsiooni (20 jm) välistrass

(veevarustus tehasehoonest ja kanalisatsioon kogumismahuti reoveele 8m³)) osas nõuab

hageja 300 € maksmist, mis on viimane osa sama töö lepingujärgsest hinnast 11 100 €, sest

varem akteeriti 10 800 €. Kostja etteheide seisnes teostusjoonise puudumises, aga

kohtumenetluses kostja sellele puudusele enam ei tugine. Arvamuses I märgiti töö küll ainult

osaliselt tehtuks, aga asjatundja ei nimetanud teostusjoonise puudumist, kuigi ta viitas

arvamuses lepingu III p-le 8.27, mille järgi hagejal oli mh teostusjooniste esitamise kohustus.

Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et hageja nõuet ei ole põhjust vähendada kostja algse

vastuväite põhjal.

15 (24)

20.10. Pos 159 (4.9.17 – Betoonpõrand C25/30 150mm tolmutõkkega) osas nõuab hageja

1000 € maksmist, sama töö hind lepingus oli 9240 €, millest varem akteeriti 8000 € – kokku

on tööst akteeritud 9000 € ja akteerimata jäi 240 €. Kostja pretensiooni kohaselt olid

seinaääred silikoonimata ja kilbiruumi põrandale kate paigaldamata. Arvamuse I järgi on tööst

tehtud 95%, st 8778 € väärtuses. Hageja ei tõendanud, et tehtud oleks rohkemas väärtuses

tööd või et tegemata tööosa maksumus on tema väidetud 240 €. Samuti on tõendamata, et

kostja pretensioonis nimetatud tööosa on kohaselt tehtud. Neil kaalutlustel jääb hageja nõue

rahuldamata 222 € ulatuses (= 9000 – 8778).

20.11. Pos 163 (4.9.21 – Kolu 4,7×5,3m karkass ja katteleht 3mm) osas nõuab hageja 6500 €

maksmist, sama töö hind lepingus oli 23 107,50 €, millest varem akteeriti 15 000 € – kokku

on tööst akteeritud 21 500 €. Kostja märkis, et talastiku keevitus oli lõpetamata ja värvimata,

puuduvad kolu plekid ja kinnitusvahendid. Arvamuse I järgi on tööst tehtud 60%, st 13 865 €

väärtuses. Hageja ei tõendanud, et tehtud oleks rohkemas väärtuses tööd või et tegemata

tööosa maksumus on tema väidetud 1607,50 € (= 23 107,50 – 21 500). Hageja küll viitab kolu

projekti kooskõlastusele (dtl 1221–1222, III kd tl 186), aga see ei tõenda töö tegemist. Samuti

ei toonud hageja esile ega tõendanud, millise konkreetse osa tööst tegi ta aktiga hõlmatud

perioodil. Ilma täpsemate asjaoludeta ei saa vaidlusaluse töö tegemist järeldada

metallkonstruktsioonide vastavusdeklaratsioonist ega kattekihi mõõtmise aktist (dtl 1129–

1220, III kd tl 140–185). Neil kaalutlustel jääb hageja nõue 6500 € saamiseks rahuldamata.

20.12. Pos 172 (4.9.30 – Vastuvõturuumi seinte vertikaalne siseplekk T20) osas nõuab hageja

8000 € maksmist, sama töö maksumus lepingus oli 8260 € ja varem ei olnud tööd akteeritud.

Kostja algne etteheide seisnes dokumentatsiooni puudumises. Arvamuse I kohaselt on töö

tegemata. Hageja väitis ja ka tõendas tarnija saatelehega (dtl 1342–1346, III kd tl 254–256), et

plekid toodi töömaale, aga möönis nende paigaldamata jätmist. Sarnaselt eespool p-s 20.4 uste

kohta märgituga, puudub kohtul ilma hageja esile toodud asjaoludeta võimalus kontrollida

nõude osalist põhjendatust nt pleki maksumuse osas. Hageja väitel oli T20 pleki maksumus

5,4 €/m² ja see nähtub ka tarnija arvelt (dtl 1703–1704; IV kd tl 156), aga hageja ei toonud

esile kõnealuses positsioonis ette nähtud pleki mahtu. Seetõttu jääb nõue 8000 € saamiseks

tervikuna rahuldamata.

20.13. Pos 183 (4.9.40 – Ääreroov C100×1,2) osas nõuab hageja 560 € maksmist, mis on

lepingu järgi selle töö kogu summa. Kostja pretensiooni kohaselt ei olnud roov paigaldatud ja

ka arvamuse I järgi on töö tegemata. Roovide saabumine töömaale koos eelmises punktis

käsitletud plekkidega on tõendatud, aga taas puuduvad hageja väited kohale toimetatud

esemete hinna ja väärtuse kohta. Nii ei ole võimalik kaaluda sellegi nõude osaliselt

rahuldamist ja 560 € jääb välja mõistmata.

20.14. Pos 191 (4.9.48 – Uste automaatika, ajam, fotosilmad, kolmiklüliti) osas nõuab hageja

200 € maksmist, sama töö maksumus lepingus oli 700 € ja varem ei olnud tööd akteeritud.

Kostjal oli akti saamisel küsimus, mis on lisaks uste positsioonidel märgitule. Arvamuse I

kohaselt on tööst tehtud 30%, st 210 € väärtuses. Kuivõrd kostja ei eitanud märgitud töö

tegemist ja asjatundja möönis akteeritust mahukamat tööd, siis tuvastab kohus, et vähemalt

200 € ulatuses on kõnealune töö tehtud.

20.15. Pos 194 (4.9.51 – El.kilbiruumi, oper.ruumi ehitus ja viimistlus) osas nõuab hageja

2500 € maksmist, sama töö hind lepingus oli 12 600 €, millest varem akteeriti 8300 € – kokku

on tööst akteeritud 10 800 €. Kostja algsest vastuväitest võib aru saada, et ta ei nõustunud

aktis kajastatud mahtude või akteeritud osa arvestusega. Arvamuse I kohaselt on tööst tehtud

10%, st 1260 € väärtuses. Ringkonnakohus ei nõustu hageja arusaamaga asjatundja

seisukohast. Nimetatud summa 1260 € kajastab kogu positsioonist tehtud tööd, mitte aga aktis

märgitud osa. Hageja ei esitanud tõendeid kõnealuse ehitus- ja viimistlustöö kohta, mistõttu

jääb 2500 € nõue rahuldamata.

16 (24)

20.16. Pos 199 (5.2.1 – Veetrass puurkaevust hooneni) osas nõuab hageja 400 € maksmist,

mis on viimane osa sama töö lepingujärgsest hinnast 11 400 €, sest varem akteeriti 11 000 €.

Kostja etteheide seisnes selles, et puurkaevule oli kate peale panemata, aga kohtumenetluses

kostja sellele puudusele enam ei tugine. Arvamuses I märgiti töö küll ainult osaliselt tehtuks,

aga asjatundja ei nimetanud puurkaevu katte puudumist. Ühtlasi on õige hageja selgitus, et

puurkaevuga seotud tööd olid lepingu I ese ja lepingu III järgi tuli rajada veetrass. Trassi

puudustele kostja tähtaegselt ei tuginenud. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et hageja

nõuet ei ole põhjust vähendada kostja algse vastuväite põhjal.

20.17. Pos 218 (5.3.6 – Muru rajamine olemasoleva kasvupinnase planeerimise, läbi-

rehitsemise ja seemne külvi teel) osas nõuab hageja 1500 € maksmist, sama töö hind lepingus

oli 12 000 €, millest varem akteeriti 7000 € ja kokku on tööst akteeritud 8500 €. Pooltel on

eriarvamus, kui suures osas on töö tehtud. Arvamuse I kohaselt on tööst tehtud 30%, st 3600 €

väärtuses. Hageja tugineb põhjendatult sellele, et võttes arvesse varasemaid akte, ei tarvitse

TR-arvamus kogu töömahu kohta olla õige. Siiski ei saa sel alusel hageja siinkohal uuritavat

nõudeosa rahuldada, sest sarnaselt eelmise punktiga ei tõendanud hageja akteerimisperioodil

töö tegemist. Seetõttu jääb rahuldamata nõue 1500 € saamiseks.

20.18. Pos 219 (5.3.7 – Äärekivid) osas nõuab hageja 14 500 € maksmist, sama töö hind

lepingus oli 18 720 €, millest varem akteeriti 640 € – kokku on tööst akteeritud 15 140 €. Ka

selles osas on pooled erimeelsed tehtud töö ulatuses ja arvamuse I järgi on tööst tehtud üksnes

8% (paigaldatud 36 jm äärekive 1170-st), st 1512 € ulatuses. Hageja selgituse ja 08.10.2018

selgitava kalkulatsiooni järgi hõlmas töö 45 m äärekivi ja asfaldi servade kaitsmist

killustikuga. Nagu märgitud eespool p-s 20.1, kostja allkirja viidatud kalkulatsioonil pole.

Siiski saab järeldada kostja nõustumust teede servadesse killustiku paigutamisega protokollist

nr 36 (osa 2 p 1), kuid samast ei nähtu, et töö oleks tehtud. Nimelt on viidatud osa pealkiri

„Objekti seis, ajagraafik, nädala jooksul teostatavad tööd“ ja sellest ei piisa, et tuvastada töö

valmimine. Järgmist protokolli nr 37 hageja ei esitanud. Samuti puuduvad muud tõendid,

mille põhjal saaks hinnata teede äärde killustiku paigutamise ulatust ja hageja ei toonud eraldi

esile äärekivide paigaldamise hinda. Neil kaalutlustel ei saa tuvastada suuremas ulatuses töö

tegemist, kui on märgitud arvamuses I. Kõnealune nõue jääb rahuldamata 13 628 € (=14 500

– 1512 + 640) osas.

20.19. Alapunktide 20.1–20.18 põhjal ei ole aktil nr 10 põhinev nõue edukas põhivõla neto-

summa 51 606 € (= 1246 + 250 + 660 + 2300 + 900 + 5600 + 7740 + 222 + 6500 + 8000 +

560 + 2500 + 1500 + 13 628) saamiseks. Ülejäänud osas, st netosummas 158 706,75 € (= 210

312,75 – 51 606) oleneb hageja põhinõude rahuldamine kostja ülejäänud vastuväidetest.

21. Hageja nõuab aktides nr 9 ja nr 10 kajastatud summade tasumist, kuid möönab ka ise, et

vastavaid arveid ta ei koostanud ja kostjale ei esitanud. Kostja leiab, et seetõttu pole selles

osas nõue sissenõutav. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ja põhjendab, miks on aktides

kajastatud tegelikult tehtud töö eest tasu ilma käibemaksuta hiljemalt hagi esitamisest

sissenõutav.

21.1. Lepingute II ja III p-de 7.5.1 ls 1 tuli kostjal tasuda teostatud töö eest 14 päeva jooksul

arvates hageja arve esitamise kuupäevast. Samade punktide ls 2 kohaselt eelnes arve

esitamisele perioodil tehtud töö mahtude arvestustabeli koostamine, kostjale esitamine ja

kontrollimine. Lepingute p-des 10.5 nähti ka ette tasumise kohustus vastavalt

arvestustabelitele ja arvetele. Lisaks leppisid hageja ja kostja lepingute p-des 7.6 kokku, et

oluliste puuduste esinemise korral koostab hageja uue (korrigeeritud) arve viie päeva jooksul

pärast (p-de 7.5.1 ls 3 ja 10.4 järgse) teate saamist kostjalt. Kostja pole toonud esile, et ta

oleks hagejale esitanud piisava täpsusega väidetava puuduste mahtu kirjeldava motiveeritud

teated aktide nr 9 ja 10 kohta.

17 (24)

21.2. Kohtupraktikas on leitud, et lepingujärgselt tehtud töö eest nõuetekohast arve esitamata

jätmine ei vabasta teist lepingupoolt tema lepingujärgsest kohustusest tasuda tehtud tööde

eest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma

arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve

esitamisel. Kohustatud pool peaks seetõttu tõendama, kas ja kuidas mõjutas arvete esitamata

jätmine tema kohustuse täitmist (RKTKo 07.11.2005, 3-2-1-110-05, p 18). Käesoleval juhul

ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid selle kohta, kuidas mõjutaks aktides nr 9 ja

10 kajastatud ja tegelikult tehtud tööde kohta arve esitamata jätmine töö eest tasumise

kohustust.

21.3. Lisaks on kohtupraktikas märgitud, et nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega

esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see

tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 12). Lisaks

võib lepingus kokku lepitud või seaduse järgi nõutava teate esitamata jätmine anda osal

juhtudel aluse keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 110 alusel (kuigi teises kontekstis

RKTKm 15.01.2014, 3-2-1-170-13, p 14, siis RKTKo 14.06.2016, 3-2-1-53-16, p 18 järgi

võib see olla asjakohane ka arve esitamata jätmisel). Käesoleval juhul on arve esitamises

kokku lepitud.

21.4. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata poolte kokkuleppele arve esitamise kohta, ei saa

kostja edukalt keelduda tehtud töö netosumma tasumisest. Eespool p-s 21.1 refereeritu järgi

kajastasid igal perioodil tehtud osatöö mahtu, hinda ja maksumust nii arvestustabel (sh aktid

nr 9 ja 10) kui ka nende põhjal koostatud arved. Varasemate aktide nr 4, 7 ja 8 ning arvete nr

218124, 28151 ja 218100 võrdlusest nähtub, et tehtud töö eest tasumisele kuuluv netosumma

oli aktides alati märgitud sama nagu arvel. Hageja koostatud arved ei sisaldanud seega mingit

uut sisulist teavet. Tehtud töö eest tasumise kohustus, samuti tasumise tähtaeg tulenesid

lepingutest. Ringkonnakohus võtab lisaks arvesse, et pärast osapoolte erimeelsuste tekkimist

ei käitunud kostja ka ise vastavalt lepingutes kokku lepitud korrale talle kontrollimiseks

esitatud aktide aktsepteerimisel või motiveeritud tagasilükkamisel, mistõttu hagejal ei olnudki

võimalik koostada korrigeeritud arveid lepingute p-des 7.6 ette nähtud korras.

21.5. Hiljemalt hagi esitamisest oli kostjale selge, millises ulatuses hageja aktides nr 9 ja 10

kajastatud töö eest tasu nõuab. Seega oli kostjal võimalus siis tasuda vähemalt see osas neto-

summast, mille ulatuses ta tehtud töid ei olnud vaidlustanud. Neil kaalutlustel asub

ringkonnakohus seisukohale, et hageja nõue on eespool p-des 15–20 kontrollitud põhivõla

osasummas 187 972,15 € (= 18 658 + 10 607,40 + 158 706,75) muutunud sissenõutavaks ja

hageja saab nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjal ei ole õigust kõnealuses osas tasumisest

VÕS § 110 ega muul alusel keelduda.

22. Lepingute II ja III p-de 7.1 järgi lisandus töö hinnale käibemaks. KMS § 15 lg 1 enne

01.01.2024 kehtinud redaktsiooni järgi oli tööde tegemise ning aktide ja arvete koostamise

ajal käibemaksumäär 20%. Aktides nr 4, 7 ja 8 ning nende alusel esitatud arvetes nr 218124,

28151 ja 218100 märgitud käibemaksu summa 3461,48 € (= 940 + 2121,48 + 400) tuleb

kostjal tasuda kohe. Kostja vaidlustas aktides nr 9 ja 10 kajastatud käibemaksu tasumise

kohustuse argumendiga, et talle ei ole esitatud KMS nõuetele vastavat arvet. See vastuväide

on osaliselt põhjendatud ja toob kaasa nimetatud aktides kajastatud ja tehtud töö eest

tasutavalt töövõtutasult arvutatava käibemaksu summa tingliku väljamõistmise.

22.1. Kohtupraktikas on ühest küljest asutud seisukohale, et kui leping näeb ette tasu koos

käibemaksuga, siis tuleb kohtulahendiga väljamõistetava summa hulka arvestada käibemaks.

Jõustunud kohtuotsuse alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt arve esitamist, milles on

kajastatud ka käibemaks (RKTKo 19.04.2006, 3-2-1-24-06, p 12). Teisest küljest on

ringkonnakohus varem otsustanud, et piisavalt erandlikel asjaoludel saab käibemaksu välja

mõista tingimuslikult, seades selle tasumise kohustuse sõltuvusse KMS nõuetele vastava arve

esitamisest (TlnRnKo, 22.06.2017, 2-12-21639, p 15 ja selle alapunktid).

18 (24)

22.2. Käesoleval juhul on VÕS § 110 lg 5 alusel samuti põhjendatud mõista kostjalt välja

käibemaks summas, mille kohta hageja pole veel esitanud arveid, üksnes tingimuslikult.

Esiteks on hageja jätnud arved esitamata pikema aja jooksul. Teiseks ei võimalda eelmises

punktis viidatud arve nõudmise õigus kostjal arvata tasutud summat maha

sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1), vaid võib tuua kaasa poolte vahel uue

kohtuvaidluse.

22.3. TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks

muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib

täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse

saabumist. Ringkonnakohus põhjendas, et kostja vastuväide annab käesoleval juhul alust

mõista käibemaksu osasumma välja tingimuslikult selle sätte tähenduses. Akti nr 9 järgne

käibemaksu summa on 2391,60 € ja akti nr 10 osas 31 741,35 € (= 158 706,75 × 20%) –

kokku 34 132,95 €. Lisaks tuleb täpsustada, millised on selle summa tasumise tingimused.

22.4. Esimene tingimus on KMS oli nõuetele vastavate arvete esitamine kummaski aktis

kirjeldatud ja tegelikult tehtud töö eest. Arved peavad kajastama käibemaksu vähemalt

eelmises punktis märgitud summades, sest eespool p-s 22.2 osundatu kohaselt on kostjal

eeldatavasti õigus need osasummad sisendkäibemaksuna tagasi saada. Teine tingimus on

ajaline. Arvete esitamisest hakkab kulgema lepingute II ja III p-de 7.5.1 ls 1 järgne

14-päevane tasumise tähtaeg.

23. Senise põhjal saab hageja nõuda kostjalt 191 433,63 € (= 187 972,15 + 3461,48)

maksmist tingimusteta ja 34 132,95 € tingimuslikult. Neist summadest suurema põhivõla, st

61 927,20 € (= 287 493,78 – 191 433,63 – 34 132,95) nõudes jääb hageja hagi rahuldamata ja

maakohtu otsus tuleb selle summa väljamõistmise osas tühistada. Kuivõrd kostja esitas mh

tasaarvestuse vastuväiteid, oleneb käesoleva punkti teises lauses põhjendatuna nimetatud

summade väljamõistmine lisaks tasaarvestuseks kasutatud vastunõuete kontrollist.

24. Kostja nõuded hageja ja WI vastu tuginevad kahele peamisele alusele: esiteks olevat

kostja tasunud hagejale tööde eest, mis tegelikult jäid tegemata, ning teiseks väidetaval

lepingurikkumisel põhinevad kahju hüvitamise nõuded. Lisaks nõuab kostja lepingu III p 8.29

alusel elektrienergia kulu hüvitamist.

24.1. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et kostja ei saa nõuda lepingute I–III

täitmiseks hagejale makstust 683 703,19 € tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS §

1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva

või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei

ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui sooritus tehakse lepingu

alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda,

kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, mh taganemise või ülesütlemisega, ei võta

tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise

väljanõudmise sätteid (RKTKo 26.06.2024, 2-21-16508/42, p 14 ja seal viidatud varasem

praktika). Kostja ei tugine lepingute I–III tühisusele ega tühistamisele. Kõnealuse

nõudesumma maksis kostja hagejale lepingute täitmiseks ja see kohustus ei ole ära langenud.

24.2. Kostja esile toodud asjaoludel võiks tal olla samas ulatuses hinna alandamise nõue VÕS

§ 112 lg 3 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib hinda alandama õigustatud lepingupool, kes on

juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, nõuda hinna alandamise korral ülemäära

makstu tagastamist. Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta VÕS

§ 112 lg 1 ls 1 kohaselt alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt

kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. VÕS § 112 lg 1

ls 2 järgi määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga.

Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ls 1).

19 (24)

Kostja ei väida, et ta oleks teinud hagejale ja WPE-le hinna alandamise avalduse. Seetõttu ei

saa kõnealust nõuet rahuldada ka hinna alandamise sätete alusel.

24.3. Olenemata kostja õiguslikest põhjendustest, saab kohus kontrollida sama nõuet kahju

hüvitamise nõudena (vt nt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 13). Põhimõtteliselt ei ole

välistatud, et puudustega töö tulemusel tekib tellijal kahju, mis avaldub tellitud ja tegelikult

saadud töö väärtuste vahes. Lepingulise kahju hüvitamise nõude esmane eeldus on

lepingurikkumine (VÕS § 115 lg 1). Lisaks rajab kostja ka oma nõude 222 096,29 €

saamiseks väitele, et hageja rikkus lepinguid II ja III. Neil kaalutlustel oleneb kostja hagi

edukus mõlema nimetatud osasumma puhul sellest, kas kostja on oma nõuete alusena toonud

esile ja tõendanud hageja sellise lepingurikkumise, millele tuginemise õigust pole kostja

kaotanud.

24.4. Kostja hagi p 3.2.3 järgi seisneb hagejale ette heidetav lepingurikkumine selles, et töö

tehti ulatuslike puudustega. Sarnaselt hageja nõudele vastuväidete esitamisega, tugineb kostja

ka oma nõudes arvamustes I–III osundatud puudustele. Ringkonnakohus põhjendas eespool p

18 alapunktides, miks ei saa kostja neile puudustele edukalt tugineda. VÕS § 644 lg 3 ls 2

võimaldaks nõuda kahju hüvitamist ka juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult

vabandatav, aga vastavaid asjaolusid kostja esile ei toonud. Lisaks põhjendas maakohus

asjakohaselt, et kostja ei ole nõudnud hagejalt esmalt väidetavate puuduste kõrvaldamist –

nagu nägid ette lepingute II ja III p-d 12.1. Sama tuleneb ka VÕS 114 lg-st ja § 115 lg 2 ls-st

1. Kostja ei toonud esile objektiivseid ja tegelikke põhjuseid, miks ei pidanud ta andma

töövõtjatele enne kahju hüvitamise nõudmist täiendavat tähtaega. Nii tsiviilasja nr 2-18-19008

lahendite kui ka käesolevas asjas tuvastatu järgi osutus põhjendamatuks kostja väide, et

hageja ei olnud võimeline töid nõuetekohaselt teostama. Seetõttu jättis maakohus kostja

nõuded 683 703,19 € ja 222 096,29 € saamiseks lõppjärelduses õigesti rahuldamata, aga selles

osas täiendab ringkonnakohus otsuse põhjendusi. Eelneva tõttu pole vaja hinnata kahjunõude

kohta esitatud muid tõendeid (dtl 647–756, 770 ja 829–833, II kd tl 96–151 ja 159–163).

24.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 5892,42 € ulatuses elektrienergia kulu

hüvitamise nõue pole tõendatud. Kõnealuse nõude õiguslik alus on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1

ja § 108 lg 1 koosoimes lepingute II ja III p-dega 8.29. Sarnaselt eespool p-s 20.4 märgituga,

oli kostjal oma nõude puhul asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis (TsMS § 230 lg 1

ls 1). Pelgalt kostja raamatupidamisprogrammi väljavõttega (dtl 771, II kd tl 164) ei ole

tõendatud hagetava kulu tekkimine ega seotus lepingutega II või III. Samuti nägi viidatud

lepingutingimus ette, et tasumine toimub vastavalt kehtivatele tariifidele ja sõlmitavatele

kokkulepetele, aga neid kostja esile ei toonud. Nii jättis maakohus kostja nõude 5892,42 €

saamiseks õigesti tõendamatuse tõttu rahuldamata.

24.6. Kuivõrd kostja nõuded on eelnevast tulenevalt tervikuna põhjendamatud, siis ei ole vaja

kontrollida väiteid WI-le ettevõtte ülemineku kohta.

24.7. Ühtlasi järeldub kostja nõuete rahuldamata jätmisest, et tema alternatiivne menetluslik

tasaarvestus pole edukas, sest puudub käesolevas asjas esitatud nõue, mida kostja saaks

kasutada tasaarvestamiseks hageja nõuetega. Kostja ei saa edukalt keelduda hageja ees

rahalise kohustuse täitmisest samale vastunõudele tuginedes.

25. Enne kohtumenetlust soovis kostja lepingu II ülesütlemise avalduses tasaarvestada

nimetatud lepingu p 17.4 alusel nõutava leppetrahvi arvest nr 28151 tuleneva nõudega

summas 12 728,88 €. Selle tasaarvestuse põhjendatuse korral oleks hageja aktist nr 7 ja selle

alusel koostatud arvest nähtuv nõue VÕS § 197 lg 2 ls 1 järgi lõppenud.

25.1. Kostja väitel võis ta nõuda alates 01.04.20218 leppetrahvi 487 500 €. Samal alusel

esitas kostja tsiviilasjas nr 2-18-19008 leppetrahvi nõude 12.07–12.10.2018 eest summas 230

000 €, mis jäi rahuldamata. Seega on kostja väidetav leppetrahvi nõue veel kohtulikult

kontrollimata aja eest 01.04–11.07.2018. Käesoleva asja lahendamisel tuleb 12 728,88 €

20 (24)

suuruse tasaarvestuse põhjal hinnata, kas kostja saab vähemalt selles summas nõuda

leppetrahvi kirjeldatud alusel.

25.2. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kostja väidab

käesolevas asjas, et hageja rikkus lepingut II, kui ei lõpetanud vastuvõtuhoone 0–tsükli

ehitustöid koos teiste ehitustöödega 31.03.2018. Kostja esitas fotod, millega soovis tõendada,

et 18.04.2018 oli vastuvõtuhoone vundamendi tagasitäide lõpetamata ja toimus

säilitusmahutite vaiade diagonaalide paigaldus, 14.05.2018 värviti diagonaale ja 20.06.2018

toimus vastuvõtuhoone vundamendi sirgeks lõikamine (dtl 456–458; II kd tl 5–7). Hageja

vaidles kostja väidetele vastu mh tõdemusega, et kostja esitatud fotode põhjal ei ole võimalik

hinnata nende tegemise aega ega ka tegelikku töölõiku, mida need kajastavad.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud kolm fotot ei tõenda hageja

lepingurikkumist olukorras, kus kohtud on kostja samal alusel, kuid hilisema ajavahemiku

kohta esitatud leppetrahvi nõude lahendamisel juba tuvastanud, et hageja oma kohustusi ei

rikkunud.

25.3. Hageja vaidles kostja 12.10.2018 tasaarvestusele 14.11.2018 mh vastu põhjendusega, et

hageja ei teatanud leppetrahvi nõudest õigeaegselt. See vastuväide oli praegu hinnatava

nõudeosa puhul asjakohane. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Kui kostja leidis, et hageja ei saavutanud 31.03.2018

selleks ajaks lepingus ette nähtud tulemust, sai ta väidetavast rikkumisest teada 01.04.2018.

Lepingulise tähtaja rikkumisel põhineva leppetrahvi nõudest teatamise mõistlik aeg VÕS §

159 lg 2 tähenduses on üldjuhul kolm kuud (RKTKo 20.12.2007, 3-2-1-121-07, p 11; RKTKo

29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13; RKTKo 02.10.2009, 3-2-1-91-09, p 11). Kostja ei toonud esile

asjaolusid, mille põhjal saaks hinnata, et käesoleval juhul on mõistlik aeg pikem. Seega oli

kostja 12.10.2018 avalduse ajaks kaotanud leppetrahvi nõude aja eest kuni 11.07.2018.

25.4. Eeltoodud kaalutlustel ei ole kostjal lepingu II ülesütlemise avalduses tasaarvestuse

alusena märgitud leppetrahvi nõuet ja viidatud tasaarvestus on toimetu. Seetõttu ei ole alust

hageja põhinõude põhjendatud osast teha mahaarvamisi.

26. Eelneva põhjal saab lahendada hageja viivise nõude, mille õigusliku aluse moodustavad

VÕS § 113 lg 1 koostoimes lepingute II ja III p-dega 17.3. Viidatud punkt lepingus II nägi

ette viivise määra 0,5% päevas ja lepingus III 0,2% päevas.

26.1. Hageja nõudis viivist kolme osasummana: esiteks varasemate arvete tasumisega

viivitamise eest 37 786,09 €; teiseks aktide nr 4, 7 ja 8 alusel koostatud arvete nr 218124,

28151 ja 218100 tasumisega kuni hagi esitamiseni viivitamise eest 9227,08 € ning

kolmandaks kogu nõutud põhivõla summalt alates hagi esitamisest. Hageja piiras viivise

nõude teise ja kolmanda osa põhivõla suurusega.

26.2. Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et rahuldab hageja viivise nõuded tervikuna.

Siiski jõudis vaidlustatud otsuse resolutsiooni üksnes otsustus, millega mõisteti kostjalt välja

viivis põhivõlaga võrdses summas 287 493,78 €. Sellest järeldub, et varasemate arvete

tasumisega viivitamise eest viivist 37 786,09 € maakohus tegelikult kostjalt välja ei mõistnud.

Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud ega taotlenud ka täiendava otsuse tegemist (vt

eespool p 10.4). Ringkonnakohtul on võimalik üksnes kontrollida viivise väljamõistmist

praeguse menetluse esemeks olevalt põhivõlalt, st hageja viivise nõude teist ja kolmandat osa.

26.3. Eespool p 23 vahekokkuvõtte kohaselt tuleb kostjal hagejale tingimusteta tasuda 191

433,63 €. Ringkonnakohus põhjendas p-s 21.5, et hiljemalt hagi esitamisest pidi olema

kostjale tasumise kohustus selge. Hagi esitamisest on tänase otsuse tegemiseni möödunud

2211 päeva. Nimetatud summa ja päevade eest arvutatud viivis lepingutes II ja III kokku

lepitud madalaima määraga 0,2% moodustab menetluse ajal 846 519,51 €, mis ületab

21 (24)

põhivõla summat. Hageja taotles viivise väljamõistmist põhivõla summas, st kostjal tuleb

tasuda viivist 191 433,63 €.

26.4. Aktides nr 9 ja 10 kajastatud tööde eest makstavalt summalt kostja poolt hagejale

tasumisele kuuluva käibemaksu kohta otsustas ringkonnakohus eespool p-des 22.3 ja 22.4, et

see kohustus muutub sissenõutavaks 14 päeva möödumisel alates nõuetekohase arve

esitamisest. VÕS § 113 lg 1 ls 1 järgi saab viivist nõuda tasumisega viivitamise korral, st

alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast. Akt nr 9 kajastas lepingus II kokku

lepitud töid ja selle lepingu p 17.3 järgi kohaldub viivis määraga 0,5% päevas, mis rakendub

käibemaksu osasummale 2391,60 €. Akt nr 10 rajaneb lepingul III ja selle p 17.3 järgne

viivise määr on 0,2% päevas, mis rakendub käibemaksu osasummale 31 741,35 €.

26.5. Kostja taotleb viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 alusel. Selles sättes viidatud VÕS §

162 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivis on

ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise määrad 0,2% ja 0,5%

päevas ei ole majandustegevusega tegelevate isikute vahelises lepingus ebamõistlikud.

Siinjuures on määr 0,2% tavapärane ja 0,5% sellest 2,5 korda kõrgem. Ringkonnakohus on

varem otsustanud, et tavapärasest kõrgem viivisemäär on praktiliselt ainus instrument, millega

töövõtja saab tellijat mõjutada järgima töövõtutasu tähtaegse maksmise kohustust. Kuna VÕS

§ 162 lg 1 järgi tuleb mh võtta arvesse teise lepingupoole õigustatud huvi, siis annab see aluse

0,5% päevamääraga viivist mitte vähendada (TlnRnKo 20.09.2018, 2-17-19465, p 12).

Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ka käesolevas asjas. Lisaks saab võtta

arvesse, et hageja ei nõua põhivõlga ületavat viivist ja juba sissenõutavaks muutunud

nõudeosalt kujuneb praeguseks efektiivseks viivise päevamääraks 0,045% (≈ 1 : 2211).

Viivisel ei ole eraldi karistavat tähendust. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus viivise

vähendamata.

27. Otsusega tuleb lahendada hagi tagamisega seonduv (TsMS § 442 lg 5 ls 1).

27.1. Maakohus jättis ekslikult kehtima kostja hagi tagamiseks 03.10.2019 määrusega

rakendatud abinõud. Viidatud määruse alusel seati kohtulikud hüpoteegid WI 23 kinnistule

kogusummas 911 691,90 €. WI taotluste alusel on maa- ja ringkonnakohus asendanud 15

hüpoteeki rahaga (kokku 361 691,90 €) kohtu arvel. WI vastu suunatud hagi rahuldamata

jätmise tõttu tulnuks kõnealused tagamisabinõud tühistada, st kohtulikud hüpoteegid

kustutada ja nende asenduseks kohtu arvele makstud raha tagastada. Ringkonnakohus teeb

TsMS § 386 lg 4 alusel vastavad otsustused.

27.2. Hageja hagi tagamiseks seati maakohtu 04.11.2019 määruse alusel kohtulik hüpoteek

kostja kinnistule summas 579 000 €. Hageja nõuete osalise rahuldamise tõttu on põhjendatud

jätta hüpoteek tagama otsuse täitmist, aga selle ulatust ja asendamist võimaldavat rahasummat

tuleb TsMS § 378 lg 4 mõtte kohaselt vähendada. Hageja saab otsuse jõustumisel nõuda

kostjalt 382 867,26 € (= 2 × 191 433,63) ja arvete esitamise järel käibemaksu 34 132,95 €

maksmist. Põhimõtteliselt on võimalik, et hageja esitab arved kohe otsuse saamisel, mistõttu

võib otsuse jõustumise ajaks olla kostjal kohustus tasuda nimetatud käibemaksusummalt

viivist, mis siiski ei saa ületada sama summat. Järgnevas otsustatava menetluskulude jaotuse

kohaselt kannab kostja valdava osa menetluskuludest, mille eeldatav summa on

ringkonnakohtu hinnangul kuni 34 000 €. Kokku on praeguse lahendi järgi põhjendatud jätta

hüpoteek kehtima summas 485 000 € (≈ 382 867,26 + 2 × 34 132,95 + 34 000).

28. Lõpuks otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse.

28.1. Käesoleval juhul on põhjendatud jaotada kulud suures osas sarnaselt mõlemas senises

kohtuastmes. Vaidluse ulatus oli põhivõlgade osas sama, viivise nõuded erinesid hageja

algselt nõutud 37 786,09 € võrra (vt eespool p 26.2), aga see ei mõjutanud oluliselt vaidluse

sisu ja poolte menetlustoimingute mahtu. Lisaks ei näe kehtiv menetlusõigus ette võimalust

22 (24)

lähtuda kaebuse osalise rahuldamise ulatusest (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 18;

RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 16). WI määruskaebuste esitamine ja menetlemine ei

tingi käesolevas asjas nendega seotud kulude teistsugust jaotust, sest hagi WI vastu oli

tervikuna põhjendamatu. Samuti ei nähtu asjas muid toiminguid, millega seotud kulud tuleks

jätta toimingu teinud poole kanda olenemata asja lahendamise tulemusest.

28.2. Kostja hagi jääb rahuldamata ja sellega seotud kulu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

28.3. Hageja hagi osalise rahuldamise tõttu saab sellega seotud kulu jaotada TsMS § 163 lg 1

järgi. Hageja nõuded on suunatud raha maksmisele, mistõttu on põhjendatud lähtuda nõuete

rahuldamise proportsioonist (vt RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 23.1). See ei takista

kohtul arvestada muid asjaolusid, sh kuidas lahenesid kesksed vaidlusküsimused ja millest

tingitult menetluses kulud tekkisid (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31).

28.4. Hageja nõuete rahuldamise ulatuse hindamisel on kohane lähtuda põhivõla netosumma

rahuldamise ulatusest, sest käibemaksu ja viivise määrade ning rakendamise üle pooled

praktiliselt ei vaielnud. Erandina oli vaidluse all küsimus sellest, kas ja mis ajast alates saab

hageja nõuda käibemaksu ja viivist põhivõla osalt, mille kohta ei ole veel koostatud arveid,

aga see ei mõjutanud oluliselt asja lahendamise tulemust. Hageja nõudis põhivõlana

netosumma 239 578,15 € (= 287 493,78 : 1,2) maksmist, millest põhjendatuks osutus 187

972,15 € nõue (vt eespool p 21.5). Rahuldatud netosumma moodustab algselt nõutust 78% (≈

187 972,15 : 239 578,15), mis on kohane proportsioon hageja nõuetega seotud

menetluskulude jaotamisel.

28.5. Apellatsioonimenetluses on teatav eripära kohtukulude jaotamisel. Kohus võib jaotada

kohtu- ja kohtuvälised kulud erinevalt (vt nt RKTKo 21.09.2015, 3-2-1-80-15, p 36). Kohtu-

kulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Toimikust ei nähtu asja

läbivaatamise kulusid (TsMS § 143). Kostja kaebuselt tasutud riigilõivu summa ei olene

hageja nõuete vaidlustamise ega rahuldamise ulatusest, sest ainult juba kostja enda hagilt

kuulus kaebuse esitamisel tasumisele lõiv maksimaalses summas. Seetõttu on õiglane, et

kostja kannab apellatsioonimenetluses kogu kohtukulu.

28.6. Kokkuvõttes jaotuvad menetluskulud nii, et need on valdavalt kostja kanda, aga hageja

kanda jääb 22% tema hagiga seotud kõigist kuludest maakohtus ja samas ulatuses

kohtuvälised kulud ringkonnakohtus.

28.7. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi

jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

29. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse sissejuhatuses mh, et hageja hagilt arvutatud tsiviil-

asja hind on 553 859,18 €, mis ei ole täpne. Ringkonnakohus muudab TsMS § 136 lg-te 1 ja 4

ning § 137 lg 1¹ alusel selles osas asja hinda. Ühtlasi selgitab kohus kostja kaebuselt arvutatud

tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses.

29.1. Hageja nõudis põhivõla 287 493,78 €, selle osasummadelt sissenõutavaks muutunud

viivise 9227,08 €, varasemate arvete tasumisega viivitamise eest viivise 37 786,09 € ja alates

hagi esitamisest kogu põhivõlalt viivise maksmist.

29.2. Hinna määramiseks tuleb välja arvutada viivis aasta kohta (TsMS § 133 lg 2).

Lepingute I ja II alusel esitatud nõuete osasummalt 35 118,48 € (= 5640 + 12 728,88 + 2400 +

14349,50) ületaks see põhivõla summat, sest aastane viivise määr on 182,5% (= 365 × 0,5).

Hageja seatud tingimusest, et viivis mõistetaks välja kuni põhivõla summani, tuleneb TsMS §

122 lg 2 mõtte kohaselt esiteks, et hagihinnana ei tule viivise nõuet arvestada põhinõudest

suuremana. Teiseks sisaldab summa 35 118,48 € hagi hinna tähenduses juba ka 9227,08 €

nõuet. Lepingu III alusel nõutud summalt 252 375,30 € on aastane viivis 184 233,97 € (≈ 252

375,30 × 0,2%).

23 (24)

29.3. Kokku on hageja hagilt arvestatud tsiviilasja hind maakohtus TsMS § 122 lg 2, § 123, §

124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 544 632,32 € (= 287 493,78 + 37 786,09 + 35 118,48 +

184 233,97). Tsiviilasja hinna määramise ja muutmise peale ei näe seadus ette kaebeõigust.

29.4. Kuivõrd maakohus ei teinud resolutsioonis otsust varasema viivise kohta, siis on otsuse

vaidlustamisel asja hind 37 786,09 € võrra väiksem, st hageja hagilt 506 846,23 €, millele

lisandub kostja hagilt 911 691,90 € – kokku 1 418 538,13 €.

30. Maakohtu otsuse osalise muutmise tõttu koostab ringkonnakohus otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²). Tervikresolutsioonis ei ole vaja korrata

otsustust tsiviilasja hinna osalise muutmise kohta, sest sel pole tähtsust otsuse täitmisel ega ka

menetluskulude kindlaksmääramisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

24 (24)