2-24-124032/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124032

Tsiviilasi

Menetlusosalised

Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi (X) vastu võla nõudes

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ)

Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagihind

6553,51 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr

TL3960930 tulenev võlgnevus summas 5173,60 eurot.

3. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlgnevuselt (3763,05 eurot)

määras 36,67% aastas alates 31.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta Xi kanda.

6. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 950 eurot

(riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 320 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse

kulu)). Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata

kulude põhjendamatuse tõttu.

7. Välja mõista

Xilt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning

sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus luges hagimaterjalid kostjale kooskõlas TsMS § 314¹ lõikega 3 kättetoimetatuks

28.11.2024. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus

selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja

on teostanud päringud registritesse kostja maksevõime hindamiseks ja hinnanud kostja

maksevõimet kostja pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja

on krediidivõimeline ning kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul, arvestades kostja sissetulekuid ja laenumakse suurust, oli kostjal võimekus

tagastada laenu vastavalt lepingule. Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.

Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv

summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud

summas 507 eurot, arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et

riigilõivukulu summas 630 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on

põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav

lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr

2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-

110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna

hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja

põhjendatud õigusabikulu kokku eurot ilma käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb

hageja põhjendatud menetluskuludeks 950 eurot, millest 630 eurot on riigilõiv, 20 eurot on

maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab poolte

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 950 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik