Legislator Case Law & Legislation
1-24-7130/8 AI generated

1-24-7130/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-24-7130/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada MARKO KREUS süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Legislator headnote

AI generated

1-24-7130/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Tunnistada MARKO KREUS süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7130 (24259050363)

Kohtunik

Kristel Jaakus

Kohtuistungi sekretär

Raili Raja

Prokurör

Iris Asuküla

Kriminaalasi

Marko Kreus süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1 ja § 203

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Marko Kreus, isikukood 38304082250, Eesti Vabariigi

kodanik, elukoht xxxx; keskharidus; emakeel eesti keel;

töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud 4-l korral; tõkendit ei ole

kohaldatud; kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel

määratud korras

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239 – § 249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus

otsustas:

Tunnistada MARKO KREUS süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks)

aastat vangistust.

Tunnistada MARKO KREUS süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta

6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista Marko Kreusile

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Marko Kreus ei

pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS

§ 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määrata Marko Kreus katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja

poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Marko Kreusi käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud

ravile, s.o registreerima end kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise

õe/psühhiaatri vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ulatuse tuvastamiseks ja vajalike

uuringute läbiviimiseks. Ravivajaduse ilmnemisel on Marko Kreus kohustatud alustama

raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses ning esitama ravil käimise kohta

tõend(id) kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Kreusi käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Marko Kreusile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 08.01.2025.

ASITÕENDID

Elektroonilised andmekandjad, s.o neli plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 714 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Marko Kreusilt menetluskuluna

sundraha 615 (kuussada viisteist) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marko Kreusilt menetluskuluna kaitsjatasu

578,28 (viissada seitsekümmend kaheksa eurot 28 senti) eurot kohtueelses menetluses kaitsja

poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Marko Kreusil tasuda menetluskulud kokku

1348,28 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt,

et esimesel kuul tuleb tasuda 116,28 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt

112 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585,

viitenumbriga

99925700000250 ning selgitusega: „Marko Kreus, 1-24-7130, menetluskulude osamakse“.

Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas

täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1

rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad

esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle

eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Marko Kreusi (Kreus) süüdistatakse selles, et tema 04.05.2024 kella 01:50 paiku xxxx maja

juures lõi R O ühel korral rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Maas

lamavat kannatanut lõi Marko Kreus korduvalt jalaga peapiirkonda. Eeltoodud tahtliku

tegevusega tekitas Marko Kreus kannatanule R Ojale füüsilist valu ja tervisekahjustused –

vasaku silmakoopa seinte ja ninaluude murrud, lahtine haav vasakul pool näol, nahaalused

verevalumid mõlema silma ümbruses, nahamarrastused näol ning peaajuvapustus.

Eelnimetatud terviskahjustused on pikaajalised kestusega üle nelja nädala, kuid vähem kui

neli kuud.

Sellise tegevusega pani Marko Kreus toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli

nädalat, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse Marko Kreusi selles, et tema lõhkus 04.05.2024 kella 01:50 paiku xxxx

maja juurde xxxx tänava äärde pargitud R O kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga

xxxx kõik aknaklaasid (v.a kõrvalistujapoolne tagumine aknaklaas) ning sõiduki salongis

paikneva spidomeetri kaitseklaasi, tekitades oma tahtliku tegevusega R O varalist kahju

kogusummas 7369,20 eurot, millest 7179,20 eurot hüvitas R O kindlustusandja Swedbank

P&C Insurance AS.

Sellise tegevusega pani Marko Kreus toime võõra asja rikkumise ja hävitamise, kui sellega on

tekitatud oluline kahju, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 p 1

kohaselt loetakse oluliseks kahju, mis ületab 4000 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHTT

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 04.12.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Marko

Kreusile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest 2 aastat vangistust ja KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus

kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistust 2 aastat. KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Marko Kreus ei pane 2 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt Marko Kreus on kohustatud:

1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada Marko Kreusi katseajal alluma ettenähtud ravile, s.o

registreerima end kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe/psühhiaatri

vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ulatuse tuvastamiseks ja vajalike uuringute

läbiviimiseks. Ravivajaduse ilmnemisel on Marko Kreus kohustatud alustama raviga

spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses ning esitama ravil käimise kohta tõend(id)

kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Kreusi katseajal osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Asitõendid

Elektroonilised andmekandjad, s.o neli plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

Süüdistatav Marko Kreus on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise

põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Marko Kreus on kokkulepet sõlmides väljendanud

oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid

sätteid. Marko Kreus tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 ja § 203 lg 1 järgi ning mõista

talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Marko Kreusi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 155 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud

õigusabi eest summas 578,28 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme

kuritegude korral on 1329 eurot.

Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (04.12.2024) oli teise astme

kuritegude puhul sundraha suurus 1230 eurot. Alates 01.01.2025 muutus töötasu alammäära

suurus summani 886 eurot, mistõttu on sundraha suurus teise astme kuritegude puhul alates

käesoleva aasta algusest 1329 eurot. Arvestades, et sundraha suurus on sõltuvuses töötasu

alammäära suurusest ja kuna kokkulepe sõlmiti 2024. aastal ning kokkuleppe osapooltel

puudub võimalus määrata, millal kohus kujundab seisukoha kokkuleppe kohta kohtulahendis,

siis on põhjendatud jätta töötasu alammäära suurenemise põhjusel osa sundrahast summas

99 eurot välja mõistmata.

Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, jätta sundrahast kokku 714 eurot riigi kanda

ning võimaldada Marko Kreusil tasuda menetluskulud kokku 1348,28 eurot ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb

tasuda 116,28 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 112 eurot.

Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja

tasumise korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Jaakus

Kohtunik