2-24-121140/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-121140

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja Y.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.K vastu.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja, avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Y.K (kostja, võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu

1 (3)

Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku, kuid maakohtul ei õnnestunud

kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 15.10.2024.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest

hagi ei allu Eesti kohtule.

4. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule.

5. Kostja on xx kodanik, kelle elukoht Eestis ei ole teada ja kelle elukoht võib olla xx,

mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada

Eesti kohtule.

6. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse

ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele

kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui

kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole

sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [---]. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS)

tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingud on

kvalifitseeritavad tarbijalepingutena määruse art 17 lg 1 punkti a) tähenduses – pooled

sõlmisid kaks järelmaksuga kaupade müügilepingut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada

menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles

liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest

materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht,

kus isik alaliselt või peamiselt elab.

Hagis on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Nimetatud korteri omaniku tütar

avaldas kohtule, et kostja sellel aadressil ei ela. Rahvastikuregistrist nähtuvalt ei ole kostjal

Eestis alanejaid ega ülenejaid sugulasi, kostja emakeeleks on läti keel, kostjal ei ole kehtivat

isikut tõendavat dokumenti. Töötamise registrist nähtuvalt ei ole kostja kunagi Eestis töötanud

ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis maksustatavat tulu saanud.

Kostja on xx kodanik. Kostja elukoht võib olla xx. Kostja profiiliandmetest

sotsiaalmeediaplatvormil Facebook nähtub, et tema elukoht on xx Riias.

2 (3)

Elisa Eesti AS-i üldtingimuste p 9.3. viimase lause kohaselt lahendatakse tarbijaga seotud

vaidlused tarbija elukohajärgses kohtus. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse

kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja TsMS § 104

lg-ga 3 ning kostja elukoht võib olla xx, mistõttu allub asi xx kohtule. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks.

8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)