2-24-133431/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-133431

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

OÜ Europark Estonia hagi S Hi vastu 40 euro nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

40 eurot, lihtmenetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

OÜ Europark Estonia (registrikood

10811490, asukoht: Solaris keskuse

bürooplokk, 3 korrus, Estonia pst 9,

Tallinn,

e-post:

krediidihaldus@europark.ee )

E A, EFTA Legal OÜ, e-post: xxx

S H (isikukood xxx, elukoht: xxx )

RESOLUTSIOON

1. OÜ Europark Estonia hagi rahuldada.

2. Välja mõista S Hilt OÜ Europark Estonia kasuks 40 (nelikümmend) eurot (sh

leppetrahvi võlgnevus 25 eurot ja 15 eurot sissenõudmiskulud.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3.1. Välja mõista S Hilt OÜ Europark Estonia kasuks hageja menetluskulude katteks 450

(nelisada viiskümmend) eurot.

3.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3.3. Makserekvisiidid:

Saaja: EFTA Legal OÜ;

IBAN: xxx (Swedbank);

Selgitus: Sõiduki nr märk, leppetrahvi kuupäev;

Viitenumber: xxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Otsuse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtule 29.10.2024. a esitatud hagiavalduses taotleb OÜ Europark Estonia (EP, hageja) S

Hilt (SH, kostja) välja mõista hageja kasuks kokku 40,00 eurot (millest põhivõlg (leppetrahvi

võlgnevus on 25 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot) ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis SH 29.08.2023. a sõiduki registreerimismärgiga xxx EP poolt

parkimist opereeritavas Pargi keskuse parklas Jõhvis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes,

mille eest on talle esitatud leppetrahvinõue (nr xxx) 55 eurot, jääk 25 eurot, sest SH on tasunud

30 eurot.

3. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.

4. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise fikseerimist leppetrahvinõude,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. SH ei ole leppetrahvi vaidlustanud.

5. EP saatis kohtueelselt SH meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid SH sellele ei vastanud.

6. EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on

paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu

juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale

sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks

kehtestanud tingimused. EP esitas kohtule selle kohta fotod.

7. Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu hagiavalduse lisas esitatud leppetrahvinõudega,

millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud

fotodega (leppetrahvinõuetega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee ).

8. Hageja taotleb jätta kostja hageja menetluskulud, hageja tasutud riigilõiv kokku 100 eurot,

õigusabikulud 220 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot, kokku 340 eurot.

Lisaks välja mõista viivis menetluskuludelt.

9. Hagis tegi hageja kostjale kompromissettepaneku.

10. Kohus võttis 30.10.2024. a määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat kohtule

vastama.

11. 13.11.2024. a esitas kostja kirjaliku vastuse, milles märkis järgmist. Kostja ei eita, et ta ei

pannud oma autole parkimiskella ja on nõus, et oleks pidanud maksma selle eest trahvi. Kostja

on trahvi maksnud, kuid hageja nõuab, et kostja annaks rohkem raha selle eest, et ei ole trahvi

õigeaegselt maksnud. Hageja tõendiks, et trahvi ei tasutud õigeaegselt, on fotod, millele on

kirjutatud kuupäev, mil trahv välja anti. Kostja ei ole kindel, et see kuupäev on täpne.

Naguhageja isegi teab, võib ta ise määrata kuupäeva seadmesse, millega foto tehti, ja kuna

hageja on abi saaja, siis võiks ta seda teha tahtlikult. Kostja on nõus maksma hagejale kogu

raha, kui hageja suudab tõestada, et dokumentidel (fotodel) olev kuupäev on täpne ja seda ei

ole hageja poolt kasumi saamise eesmärgil muudetud. Kui hageja seda ei suuda tõestada,

käsitleb kostja hageja tegevust väljapressimisena ja on sunnitud võtma meetmeid.

12. 15.11.2024. a saatis kohus pooltele kohtunõude, milles tegi pooltele ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks.

13. 25.11.2024. a arvamuses on hageja seisukohal, et leppetrahv on osaliselt tasumata. Hageja

selgitab, et vastavalt leppetrahvil märgitule väljastati nõue 29.08.2023. a ning maksetähtaeg oli

05.09.2023. a. Nõue väljastati summas 55 eurot, kuid tähtajani 05.09.2023. a oli seda võimalik

tasuda vähendatud summas 30 eurot. Kostja ei tasunud leppetrahvi maksetähtajaks. Nõude

katteks laekus 30 eurot 25.09.2023. a ehk ligi 3 nädalat peale tähtaega, mil leppetrahv kuulus

tasumisele täies ulatuses, st summas 55 eurot. Kostjale on saadetud meeldetuletuskiri

järelejäänud võlgnevuse kohta rahvastikuregistrijärgsele aadressile 28.09.2023. a. Seoses

meeldetuletuse saatmisega lisandus leppetrahvi jäägile (25 eurot) ka sissenõudmiskulu 15

eurot. Kostjal oli võimalik vältida lisakulu tekkimist, tasudes leppetrahvi maksetähtajaks.

Kohtupraktikas on sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 15 eurot peetud põhjendatuks

olukorras, kus parkimiskorraldaja on saatnud võlgnikule meeldetuletuskirja leppetrahvi kohta

võlgniku rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostjal oli võimalik tasuda võlgnevus ka

maksekäsu kiirmenetluses, kuid jättis siiski nõude tasumata. Eelnevale tuginedes leiab hageja,

et hagi esemeks olev leppetrahv on osaliselt tasumata ning nõude jäägi väljanõudmine on

õigustatud. Kostja väide sõidukist tehtud fotode võltsimise kohta on paljasõnaline. Kostja sõnul

ei ole hageja esitatud fotod kostja sõidukist usaldusväärsed ja seetõttu ei ole tõendatud, et

leppetrahv väljastati fotodel märgitud kuupäeval ja et nõue jäi maksetähtajaks tasumata. Hageja

sellega ei nõustu. Esiteks märgib hageja, et tal puudub igasugune huvi tõendeid võltsida –

hageja opereerib u 500 parkimisalal, tõendite võltsimisega kaasneks suur ajakulu ning oluline

mainekahju, mis ületab kordades leppetrahvil väljatoodud summat. Teiseks on ka

kohtupraktikas peetud väidet, et sõidukist tehtud ajatempliga fotod ei ole tõenditena

aktsepteeritavad, sest kuupäevad on lisatud fototöötluse teel, paljasõnaliseks. Seades hageja

esitatud tõendid kahtluse alla, tuleb kostjal oma väidet ka vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendada.

Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ning on üksnes eitanud hageja esitatud fotode

usaldusväärsust. Tutvudes sõidukist tehtud fotodega, on näha, et leppetrahv on jäetud kostja

sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Kuigi nõude sisu ei ole fotodelt loetav, ei saa ka sellest

järeldada, et tegemist on millegi muu kui leppetrahviga.

14. 27.11.2024. a arvamuses sedastas kostja, et kui ta olen rikkunud parkimisreegleid, on ta

valmis trahvi maksma. Ta tahab lihtsalt veenduda, et OÜ Eropark Estonia töötajad ei ole teinud

viga. Süüdistused, et kostja on rikkunud parkimisreegleid, põhinevad kuupäeval, mille on

tekitanud tehnoloogia, mida kasutati auto pildistamiseks ja pileti trükkimiseks. Kostja ei ole

kindel, et OÜ Europark Estonia töötajad on seadmesse seadnud õige kuupäeva ja et kuupäev on

fotodel ja trahvikviitungil õige. Kostja ei väldi vastutust, talle meeldib lihtsalt kord. Palun

tõendage, et päeval, mil minu autost tehti fotod ja trahvitšekk trükiti, olid kuupäevad fotode

tegemiseks kasutatud seadmetes õigesti seadistatud.

15. Kohus teatas 05.12.2024. a pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 08.01.2025. a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

18. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1

mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe

tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

19. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja hageja opereeritavas parklas Pargi keskuse juures

Jõhvis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõue.

Hagiavalduse kohaselt hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub,

et parkimisala on tähistatud, selle järgi tohib parkida 3 tundi tasuta parkimiskella kasutades,

muul juhul tuleb parkimise eest tasuda. Kostja võtab õigeks, et ta ei kasutanud parkimisel

parkimiskella, samuti ei vaidle vastu hageja väidetele, et parkimise eest oli tasumata (puudus

mobiilse parkimise või piletiautomaadist võetud parkimispilet). Nimetatu on nähtav ka

sõidukist tehtud fotodelt.

20. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul

vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu 23.03.2016. a

lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017. a lahend nr 3-2-1-68-16, p 31).

21. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh

viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2).

22. Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojamehe vahele

29.08.2023. a kell 13:48:49.

23. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust

autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017. a lahend tsiviilasjas

nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019. a lahend nr 2-17-117146, p 12).

24. Kohus leiab, et kostja väited kuupäevaga manipuleerimise osas leppetrahvikviitungil (ja

fotodel) hageja kasu saamise eesmärgiga, on paljasõnalised. Esiteks on kostja osa leppetrahvist

(30 eurot) tasunud leppetrahvi vaidlustamata. Teiseks on selliseid väiteid ka varem

kohtumenetluses kasutatud. Asja materjalidest nähtub, et vastavalt leppetrahvil märgitule

väljastati nõue 29.08.2023. a ning maksetähtaeg oli 05.09.2023. a. Nõue väljastati summas 55

eurot, kuid tähtajani 05.09.2023. a oli seda võimalik tasuda vähendatud summas 30 eurot.

Kostja ei tasunud leppetrahvi maksetähtajaks. Nõude katteks laekus 30 eurot alles 25.09.2023.

a ehk ligi 3 nädalat peale tähtaega, mil leppetrahv kuulus tasumisele täies ulatuses, st summas

55 eurot. Harju Maakohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-22-117894 punktis 55 märkinud:

„Ainuüksi tulenevalt sellest, et fototöötluse teel on võimalik fotole kuupäeva lisada, ei saa

järeldada, et antud juhul on fotodele lisatud ebaõige kuupäev. Kostja ei ole esitanud ühegi

asjatundja arvamust, mis tema väiteid fotode võltsimise kohta tõendaks. Leppetrahvinõudele

lisatud faili atribuutidest ei saa kohus järeldada, et kostja ei saanud kätte sõiduki kojamehe

vahele asetatud leppetrahve või et mõnda dokumenti oleks võltsitud“.

25. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu

määrati kostjale leppetrahv summas 55 eurot põhjendatult ja nimetatud nõude jääk (25 eurot)

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki valdaja suhtes

leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimiskorralduse nõuded täitmata. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

26. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude kohaselt täitnud või tal

puudub kohustus seda täita.

27. Hageja on tõendanud, et kostja on hagis märgitud päeval parkinud Pargi keskuse parklas,

kus mõistlik inimene pidi märkama sinna paigaldatud liiklusmärkidelt ja teavitustahvlitelt

parkimistingimuste ja korralduste infot.

28. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi parkimiskorralduste rikkumise eest

25 eurot.

29. Hageja taotleb kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 15 eurot.

30. Kohus rahuldab nõude. Kohtueelselt saatis hageja kirja teel nõudekirja kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja

nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega

ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja

teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 võib pärast

lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15

eurot) on hageja arvestanud transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline

nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta kostjale.

31. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks 40 eurot (25 + 15).

32. Arvestades hagihinda (40 eurot), menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba

edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

33. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

34. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja

kuludest (TsM § 144 p1) ja kohtukuludest (TsMS § 138 lg 2). Hageja kinnitab, et kõik kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

35. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 3 tunni eest tunnihinnaga

110 eurot, kokku 330 eurot. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole

ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot

käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015. a 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta

(RKTKm 27.02.2017. a 3-2-1-159-16, p 24). Koos riigilõivu ja menetluskuludega maksekäsu

kiirmenetluses (20 eurot, TsMS § 172 lg 9 ja § 484-2) on hageja kandnud kokku on

menetluskulusid suuruses 450 eurot (100 + 330 + 20).

36. Detailselt on õigusabi kulud järgmised: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine,

riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine

– 2 h; kostja hagivastusega tutvumine – 5 minutit; hageja 25.11.24. a seisukoha koostamine,

lisa komplekteerimine – 55 min. Kohus leiab, et hageja lepinguline esindaja on nimekirjas

nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks

kohtumenetluses vajalikud.

37. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

38. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik