3-24-3092/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3092

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses vanglas

tegutseva kassitoaga

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27.11.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.11.2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

X.X. palub määruskaebuses anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja eeltoodud

taotlust taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s

5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi

saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse

määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi

andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd,

kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi

anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi

õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi

andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi

mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille

kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei

ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks

õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus

vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus

kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)