2-24-18594/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2025 kell 11.30, Pärnu

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-18594

Tsiviilasi

Võlgnik M. U. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M. U. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus

nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: XXX; tel 44

313 13)

RESOLUTSIOON

1. M. U. maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja M. U. (isikukood XXX) pankrot 08. jaanuaril 2025 kell 11.30.

3. Nimetada M. U. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht

Lai 10, Pärnu 80010; e-post: XXX; tel 44 313 13).

4. M. U. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31. jaanuaril 2025 algusega kell 09.45

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3). Üldkoosolekul saab

osaleda ka veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pankrotihaldurile.

Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud võlausaldajatele.

5. M. U. peab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja

kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. M. U. on vande andmiseks kohustatud isiklikult

ilmuma 31. jaanuaril 2025 kell 9:45 Pärnu Rüütli tn kohtumajja.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,

alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja

kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

2-24-18594

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada M. U. (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

8. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Andrus Õnnik usaldusisiku kohustusi,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

9. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 10. jaanuariks, esimene aruanne esitada 10. jaanuariks 2026.

10. M. U. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad M. U. kanda.

14. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1166 eurot, millele lisandub 22%

käibemaks 256,22 eurot, kokku koos käibemaksuga 1422,52 eurot.

15. Anda M. U.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 866 euro ja lisanduva käibemaksu

190,52 euro ulatuses, kokku summas 1056,52 eurot. M. U. ei pea saadud menetlusabi riigile

tagasi maksma.

16. Maksta usaldusisiku tasu katteks 1056,52 eurot (tasu 866 eurot + käibemaks 190,52 eurot)

välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank.

17. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista M. U.-lt

usaldusisiku tasu katteks välja 366 eurot (s.o tasu 300 eurot ja lisanduv käibemaks 66 eurot), mis

maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr E861010902001530007 AS-is

SEB Pank.

18. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

20. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS

1. M. U. esitas 07. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt oli võlgnik koduste probleemide tõttu sunnitud kodust eemale minema, sõlmis

laenulepinguid selleks, et rentida külaliskortereid, kus viibida. Laenulepingute sõlmimine ja raha

saamine oli lihtne ja see ei tundunud kuidagi ohtlik. Laenulepinguid suutis võlgnik täita, kuid

peagi tekkis olukord, kus ühe laenuga tasus teisi laene. Refinantseeris laene samuti ja ka sellest

ei piisanud. Töökohal tegi ületunde, et oleks ka elamiseks raha, kuid see hakkas tervisele.

2-24-18594

Maksekohustused käivad üle jõu, võlgnik maksab enamuse sissetulekutest ära laenude

tagasimaksmiseks ja ei jää vahendeid elamiskulude jaoks.

Võlgnik on vabaabielus ja tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik töötab, tema netotöötasu on

1100 eurot kuus. Maksejõuetusavalduse kohaselt ei kuulu võlgnikule registritesse kantavat vara

ega muud väärtuslikku vallasvara.

Avalduses esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kaheksa võlausaldaja ees täitmata

kohustusi kokku üle 32 000 euro, kuid ühegi kohustuse kohta ei ole algatatud kohtu- ega

täitemenetlust. Võlgniku varaks on üksnes töötasu.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

10. detsembril 2024 saatis võlgnik kohtule taotluse vaadata maksejõuetusavaldus läbi kirjalikus

menetluses.

2. Kohus 11. detsembri 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks

Andrus Õnniku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku

hinnangu esitamiseks.

USALDUSISIKU HINNANG

3. 02. jaanuaril 2025 esitas usaldusisik Andrus Õnnik kohtule aruande. Tuginedes tema käsutuses

olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on

käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma

sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Usaldusisiku hinnangul on M. U. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks mõtlematult võetud

maksevõimet ületavad laenud. Kohustuste kasvule ja maksejõuetuse tekkimisele on kaasa

aidanud laenude võtmine varasemate laenude tasumiseks. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt

vähemalt 2022 aasta lõpust, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet.

Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku vähemalt 32 448,14 eurot, millest

sissenõutavaks on muutunud detsembrikuu maksed ca 1000 euro ulatuses. Võlausaldaja

Multitude Bank p.l.c. (varasem Ferratum Bank) on teatanud, et ei soovi menetluses osaleda,

võlausaldaja TF Bank AB ei ole usaldusisiku päringule vastanud. Usaldusisik märgib, et võlgnik

on juba viimased 2 aastat tasunud makseid uute laenude arvelt ja sellega lükanud edasi laenude

sissenõutavaks muutumist, kuid seetõttu on ka laenukohustused kogu aeg suurenenud. Aruande

esitamise ajal ei olnud veel võlgniku kohustused muutunud sissenõutavaks, kuid seoses

vahendite puudumisega on kohe sissenõutavaks muutumas. Võlgniku võetud laenudel ei ole

kaaslaenajaid, käendajaid ega muid tagatise andjaid.

Võlgnikule ei ole kuulunud viimase kolme aasta jooksul ega kuulu ka praegu kinnisasju,

sõidukeid, äriühingute osalusi ja relvi ega muud registervara. Varasemalt, ajavahemikul

11.12.2019 -01.07.2020 oli võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Seat Altea (registrimärk

XXX), praegu on võlgnik elukaaslase nimele registreeritud sõiduauto Peugeot 308 (XXX,

2017vl) kasutaja. Koduse majapidamise esemetest ja tehnikavahenditest kuuluvad võlgnikule

tema enda ja mõlema lapse telefonid ning lastele ostetud sülearvuti, lisaks teler, kohvimasin,

tolmuimeja ja lastevoodi. Järelmaksuga on praegu soetatud: kaks telefoni, teler, tõukeratas ja

kõlar (igakuiste osamaksete summa ca 82 eurot). Võlgniku valduses ei ole teistele isikutele

kuuluvat vara. Teiste isikute käes ei ole M. U.-le kuuluvat vara. Eraisikute ees kohustused

puuduvad ja pole ka eraisikutele ise 3 aasta jooksul laene andnud. Tal ei ole teadaolevalt

pooleliolevaid kohtuasju.

Praegusel ajal koosneb M. U. sissetulek töötasust (AS-is XXX) summas ca 1100 eurot ja

peretoetusest 160 eurot, mis laekuvad tema Swedbank AS-i kontole. Võlgnikul on kontod LHVs

ja Swedbankis. Välispankades kontosid ei ole. Ta on seotud laste kontodega.

Maksejõuetusavalduses on võlgnik oma tuludena näidanud keskmiselt 1260 eurot/kuus ja

2-24-18594

kuludena 435 eurot/kuus. Tulude-kulude vahe on läinud laenumakseteks. Tegelikult on

perekonna igakuised kulud ca 1000 eurot ja puudujääva osa (ca 500-600 eurot) tasub

elukaaslane.

Võlgnik elab elukaaslase ja kahe lapsega alates 2014. aastast praeguses elukohas XXX. Tegemist

on üürikorteriga, mille eest tasub pere üüri 280 eurot ja kommunaalkulusid, kokku igakuine kulu

kokku keskmiselt 420 eurot/kuus. Elamispinnaga seotult võlgnevusi ei ole. Elukaaslane ja laste

isa S. V., kes tegeleb ehitusega, maksab korteriga seotud kulud, samuti panustab toidukuludele ja

lastega seotud kuludele. Elukaaslasel on ka laenud ja teadaolevalt ka makseraskused.

M. U.-l oli pensioni II sammas, kuid ta võttis selle välja 03. septembril 2021, summa oli 3085,77

eurot ja selle eest tasuti mõned laenud ning kulus ka laste peale ja olmekuludeks. Praegu

võlgniku nimele registervara registreeritud ei ole.

Võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei ole.

Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal on kaks alaealist last (12-aastane ja 17-

aastane).

Viimase 3 aasta kontoväljavõtete alusel on usaldusisik tuvastanud, et: novembris 2022 oli

võlgniku sissetulekuks töötasu ja peretoetus kokku 1273 eurot, millest maksis laenumakseid

kokku 872 eurot (68% sissetulekust) ja igapäevasteks kuludeks jäi 401 eurot. Novembris 2023

maksis võlgnik 1176 eurosest sissetulekust laenumakseid 909 eurot (77% sissetulekutest) ning

novembris 2024 saadud 1057 eurosest sissetulekust juba 1004 eurot (st 95% laekumistest),

kuludeks jäi vaid 53 eurot. Võlgnik võttis samal ajal juurde uusi laene, et tasuda eelmisi laene ja

jooksvaid kulusid. Veel 2024.a novembris võttis võlgnik juurde laene kokku 1650 eurot, millest

tasus booking.com portaalile 349,87 eurot ja ülejäänud 1300 eurot igapäevasteks kuludeks.

4. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada M. U. pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja M. U. pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada M. U.-d vandega kinnitama, et esitatud

andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada M. U. kohustustest

vabastamise menetlus.

5. Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 13,5 töötunni eest 1166 eurot, millele

lisandub käibemaks 256,22 eurot. Sellest 1056,52 eurot (866 eurot + lisanduv käibemaks 190,52

eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 300 eurot + käibemaks

66 eurot mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt.

6. FiMS § 18 lg 1 näeb ette, et kohus peab võlgniku ja usaldusisikuga arutama võlgnevuse

tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetluse liik.

Võlgnik taotles avalduse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus 11. detsembri 2024 määruses

selgitas, et kohus vajadusel määrab avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi, kui usaldusisiku

aruandest ilmnevad asjaolud, mida tuleb võlgnikuga suuliselt arutada (näiteks kui usaldusisiku

hinnangul oleks võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega,

esinevad maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise alused vms). Selliseid asjaolusid

usaldusisiku aruandest ei ilmne ning kohus leiab, et maksejõuetusavaldus on võimalik läbi

vaadata kirjalikus menetluses, nagu võlgnik on taotlenud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt

2-24-18594

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on

füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

8. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 32 000 eurot, millest detsembris 2024

oli sissenõutavaks muutunud nõuded 1000 euro ulatuses ning ülejäänud nõuded on

sissenõutavaks muutumas lähiajal. Samal ajal võlgniku regulaarne töötasu jääb alla 1200 euro.

Võlgniku igakuised kohustused on sissetulekuga sama suured või ületavad seda, võlgnikul ei ole

mingit muud vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku

sissetulekust kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.

9. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi

ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

10. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M. U. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu

pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022. aasta lõpuks,

kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet ning ta täitis laenukohustusi uute

laenude võtmisega.

11. M. U. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab M.

U. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

12. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

13. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

14. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

2-24-18594

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

15. M. U. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele,

on vajaliku kogemusega, usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja

võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku

usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnikul ei ole vastuväiteid Andrus

Õnniku pankrotihalduriks nimetamisele.

16. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

17. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

18. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

19. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

2-24-18594

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) tema enda kanda ja

neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.

20. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määruse nr 87 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2025

kuupalga alammäär 886 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on

177,20 eurot.

21. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku

tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

M. U. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi,

arvestusega 130 eurot/tunnis oleks usaldusisiku tasu 1755 eurot, millele lisandub käibemaks

22%. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades

võlgniku väikest sissetulekut, siis taotleb usaldusisik tasu väiksemas summas, s.o 1166 eurot

(lisandub käibemaks) ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest.

22. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 1056,52 eurot (sh käibemaks 190,52

eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 5¹ viidatud määruses

sätestatud piirmäära. Ülejäänud 366 eurot (300 eurot + käibemaks 66 eurot) palub usaldusisik

välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus

Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

23. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

2-24-18594

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1166 eurot, millele lisandub 256,22 eurot käibemaksu (22%).

24. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse §

29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku

tehtavate toimingute katteks.

25. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 13,5 tunni

(s.o 27 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral oleks tasu

suurus seega 891 eurot (=27 x 33), millele lisandub käibemaks. Selle tunnitasu järgi arvutatav

tasu ületab alates 1. jaanuarist 2025 kehtivat kuutasu alammäära (886 eurot). Usaldusisik taotleb

võlgnikule anda menetlusabi sellest piirmäärast väiksemas ulatuses, 866 euro ja lisanduva

käibemaksu ulatuses.

26. Kohus leiab, et M. U.-le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega

piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks.

Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse

algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähene.

Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt

ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.

27. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses,

1056,52 eurot (866 eurot + käibemaks), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile

tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 366 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus

välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik