Legislator Case Law & Legislation
3-24-1793/10 AI generated

3-24-1793/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1793/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Z.C esitas 04.05.2024 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna

Legislator headnote

AI generated

3-24-1793/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja Z.C esitas 04.05.2024 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna

Keywords

AI generated
limited work availability access to a profession abandonment of employment vocational rehabilitation measure reintegration into employment harassment at work
AI generated
2-05-1793/14
Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjoni 12 aprilli 2005 otsusega loeti P P`a ja AS Rugges`i vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks 06.
2-22-18791/58
Kohustada Worx OÜ-d muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse, et poolte töösuhte lõppemise kuupäev on 1.
2-19-11903/50
08.08.2019.a. esitas kostja Hiiu Graanul OÜ kohtule taotluse hageja I K poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Samuti esitas Hiiu Graanul OÜ kohtule avalduse tuvastada Hiiu Graanul OÜ ja I K vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 08.06.2019.a. Hiiu Graanul OÜ palus välja mõista I K lt hüvitis töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest.
2-15-15894/15
S. N. töötas alates 2008. aastast Eesti Energia Kaevandused AS Logistikaettevõttes vedurijuhi abina. Seoses raudteevedude mahu langusega soovis tööandja viia töötaja perioodiks 01.09-30.09.2015. a ajutiselt tööle raudtee monteerija ametikohale. Töötaja kutsuti raudtee teemehhaaniku kutseeksamit sooritama 05.08.2015. a. Töötaja eksamile ei läinud ning keeldus teste tööülesannete täitmisest. 13.08.2015. a esitas tööandja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt tööleping öeldi erakorraliselt üles 30.09.2015. a TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Viimaseks tööpäevaks on 30.09.2015. a. Ülesütlemisavalduse kohaselt töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel ei ole võimalik töömahu vähenemise tõttu. Alates 01.03.2015. a on Logistikaettevõttes raudteevedude maht võrreldes eelmise aasta sama perioodiga igakuiselt 25% madalam ning veomahtude suurenemist ette näha ei ole.
2-16-2723/22
Jätta rahuldamata OÜ Indreko Grupp hagi Jaanus Pärjala vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1793

Haldusasi

Z.C kaebus Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-

0078070 ja 20.05.2024 otsuse nr 124031016 tühistamiseks

ning kohustamisnõue

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Z.C

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle

Rebane

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.02.2025.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja Z.C esitas 04.05.2024 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja

töötukindlustushüvitise saamiseks.

2. Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna

arvele (dtl 27).

3. Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsusega nr 124031016 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis

määramata (dtl 3).

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.06.2024 kaebaja kaebus, milles ta soovis, et kohus

mõistaks vastavalt seadusele talle välja rahalise toetuse kuni uue töö leidmiseni ja töötasu

saamiseni. Kaebaja sõnul keeldus töötukassa töötukindlustushüvitise tasumisest seoses tema

3-24-1793

rahvatantsuõpetaja töölepingutega Lääne-Harju Vallavalitsusega ja Rapla Vallavalitsusega.

Töötukassa peab tingimuseks antud lepingute lõpetamist ja selle töö tegemist tööampsudena.

Kaebaja sõnul ei ole nendel tingimustel võimalik töölepingut lõpetada ning seetõttu ei saa

kaebaja töötukindlustushüvitist.

5. Tallinna Halduskohus võttis 03.07.2024 määrusega Z.C kaebuse menetlusse Eesti

Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 ja 20.05.2024 otsuse nr 124031016

tühistamiseks ning nõudes kohustada Eesti Töötukassat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.

6. Vastustaja Eesti Töötukassa vastas kaebusele 06.09.2024 (dtl 24-25).

7. Kohus määras 29.10.2024 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate

seisukohtade esitamiseks tähtaja ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja sõnul keeldus Eesti Töötukassa talle töötuskindlustushüvitise maksmisest seoses

sellega, et tal on rahvatantsu õpetaja tööga seotud töölepingud Lääne-Harju Vallavalitsusega ja

Rapla Vallavalitsusega. Nimetatud rahvatantsu õpetaja tööd teeb kaebaja 6 tundi nädalas ja

sõidab sellega seoses ühes kuus läbi ca 1000 km, kuid töötasu on kokku vaid 339,33 eurot.

Rahvatantsu õpetaja töötasust tasub pool Kultuuriministeerium tingimustel, et kollektiivid

peavad olema osalenud laulu- ja tantsupeo protsessis ning tantsuõpetajal peab olema

kutsetunnistus ja kehtiv tööleping. Töötukassa sõnul saaks kaebaja töötuskindlustushüvitist, kui

ta teeks seda tööd tööampsudena. Kaebaja märgib, et ta ei saa aga sõlmitud töölepinguid

lõpetada, sest siis ei saaks omavalitsus ministeeriumi poolt tantsuõpetaja palga toetust. Kaebaja

tööleping lõpetati Tehnohooldus OÜ omaniku poolt, kõigilt tema töötasudelt on varasemalt

kinni peetud 1,8% ja tööandja on maksnud 0,8% töötukindlustuse makseteks. Kaebaja leiab, et

tal on praeguses olukorras õigus töötuskindlustushüvitisele kuni uue töö leidmiseni ja töötasu

saamiseni.

9. Kaebaja märgib, et kultuuri ja hariduse valdkonnas makstavad töötasud ei võimalda

normaalset äraelamist ka täiskoormusega töötades, töötada tuleb mitmel töökohal. Kui töötajal

on seadusega pandud kohustus tasuda töötuskindlustusmakseid, siis peab selle eest saama ka

hüvitist.

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

11. Vastustaja selgitab, et kaebajat ei võetud 17.05.2024 otsusega nr TA24-0078070 töötuna

arvele, kuna kaebajal on kehtiv töösuhe. Tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 8 lg 4 p 3

kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või

muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.

12. Töötukassa andmekogu andmetest selgus 17.05.2024, et kaebaja töötab asutuses Kolme

Kandi Rahvamaja, seetõttu ei olnud TöMS § 8 lg 4 p 3 järgi kaebajat õigus töötuna arvele võtta.

TöMS § 8 lg 2 kohaselt kontrollib töötukassa isiku töötuna arvelevõtmise tingimustele vastavust

töötukassa andmekogu andmete alusel, mis sisaldab töötamise registri (TÖR) andmeid. Kui

andmed puuduvad või on ebaõiged, on töötukassal töötuna arvelevõtmise tingimustele

vastavuse kontrollimiseks õigus nõuda isikult lisaandmeid. Andmed kaebaja töötamise kohta

olid töötukassa andmekogus (lisatud) olemas ning töötamine selle alusel tõendatud.

13. TÖR-ist nähtub, et kaebaja töötas tähtajalise võlaõigusliku lepingu alusel perioodil

01.01.2024-30.06.2024 asutuses KOLME KANDI RAHVAMAJA (77001932). Lisaks on

2(4)

3-24-1793

kaebajal alates 01.10.2019 tööleping LÄÄNE-HARJU KULTUURIKESKUSEGA, (75020204),

mis ei ole TÖR andmetel lõppenud. Seega vastustaja 17.05.2024 otsuse tegemise ajal oli

kaebajal kehtiv töösuhe, mistõttu kaebajat polnud õigus töötuna arvele võtta. Vastustaja selgitas

kaebajale töötuna arvele võtmise avalduse menetluse käigus töötuna arvelevõtmise tingimusi, sh

võimalust edaspidi ajutiselt töötada tehes nö tööampse.

14. Eesti Töötukassa 20.05.2024 otsusega nr 124031016 jäeti kaebajale töötuskindlustushüvitis

määramata, kuna töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 kohaselt on õigus

töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud TöMS § 8 kohaselt. Kuna

Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna

arvele, siis puudub kaebajal TKindlS § 6 lg 1 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele.

15. Vastustaja rõhutab, et õigus töötuskindlustushüvitisele on üksnes töötuna arvel oleval isikul.

TKindlS § 6 lg 1 p 1 ütleb üheselt, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on

töötuna arvele võetud. TöMS § 8 ja TKindlS § 6 lg 1 p 1 on imperatiivsed sätted, st vastustajal

puudub kaalutlusõigus, kas isik töötuna arvele võtta või maksta hüvitist, kui ilmnevad sätetes

kirjeldatud asjaolud.

16. Töötuna arvele võtmine ei ole seotud isiku sissetuleku suurusega, vaid töötamise faktiga.

Samuti ei ole isikul õigust hüvitisele seetõttu, et tema majanduslik olukord on halb. Eeltoodud

põhjendustel on vastustaja otsused õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

töötukassa otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

18. Töötukindlustuse seadus (TKindlS) § 6 lg 1 p 1 ütleb selgelt, et õigus

töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete

seaduse § 8 kohaselt. Viidatud tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 lg 4 p 3 kohaselt ei võeta

isikut töötuna arvele, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse

osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses.

19. Vaidlust ei ole, et esitatud tõenditest (TÖR-i väljavõte, dtl 28) nähtub, et kaebaja töötas

tähtajalise võlaõigusliku lepingu alusel perioodil 01.01.2024-30.06.2024 asutuses Kolme Kandi

Rahvamaja (77001932). Lisaks on kaebajal alates 01.10.2019 tööleping Lääne-Harju

Kultuurikeskusega, (75020204), mis ei olnud TÖR-i andmetel vastustaja vastuse esitamise

hetkel 06.09.2024 lõppenud. Seega Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-0078070

tegemise ajal oli kaebajal kehtiv töösuhe (võlaõiguslik leping) Kolme Kandi Rahvamajaga ja

tööleping Lääne-Harju Kultuurikeskusega, mistõttu kaebajat polnud õigus töötuna arvele võtta.

Niisiis oli töötukassa 17.05.2024 otsus nr TA24-0078070, millega keelduti kaebajat töötuna

arvele võtmast, õiguspärane.

20. Vastustaja on õigesti osundanud, et kuna Eesti Töötukassa 17.05.2024 otsuse nr TA24-

0078070 kohaselt ei võetud kaebajat töötuna arvele, siis puudub kaebajal TKindlS § 6 lg 1 p 1

alusel õigus töötuskindlustushüvitisele. TKindlS sätestab ühemõtteliselt ja selgelt, et õigus

töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturumeetmete

seaduse § 8 kohaselt. Seega oli töötukassa 20.05.2024 otsus nr 124031016, millega kaebajale

jäeti töötuskindlustushüvitis määramata, samuti õiguspärane.

21. Kaebaja muud etteheited kultuuritöötajate palgataseme kohta ning

laulu- ja

tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise

tingimuste ja korra osas ei ole praeguse vaidluse puhul asjakohased. Vastustaja poolt esitatud

TÕR-i väljavõttest selgub ka et kaebaja on alates 08.07.2024 töötajana registreeritud

üldosakonna juhataja ametikohal uues põhitöökohas Lavateir AS. Seega edaspidise

3(4)

3-24-1793

töötuskindlustushüvitise saamise soovi korral peab kaebaja seadusandluses seatud piirangutega

arvestama ning tantsuõpetaja töö ei lähe töötuna arveloleku ajal töötamisena arvesse tõepoolest

vaid sel juhul, kui see jääb TöMS §-s 11 sätestatud ajutisele töötamisele seatud piiridesse.

22. Eelnevast lähtudes jätan kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

4(4)