2-24-12287/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.01.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12287

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M P hagi R P ja R P vastu elatise vähendamise nõudes

Kostja I osas 1080 eurot, kostja II osas 1080 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: M P (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja: M M-D (e-post xxx)

Kostja I: R P (isikukood xxx)

Kostja II: R P (isikukood xxx)

Kostjate seaduslik esindaja: K J (isikukood xxx; e-post

xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 20.05.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-4154

väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1 Välja mõista M Plt R P kasuks elatis alates 13.08.2024 kuni R P täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest

37,50 eurot).

2.2 Välja mõista M Plt R P kasuks elatis alates 13.08.2024 kuni R P täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest

37,50 eurot ning vähendatud 15 % võrra tulenevalt PKS § 101 lg 7).

2.3 Resolutsiooni p-s 2.1 ja 2.2 märgitud elatis muutub lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21 lg

2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Juhul, kui M P on kohtumenetluse kestel R Ple ja/või R Ple maksnud elatist, siis

tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

13.08.2024 esitatud ning 26.08.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu

20.05.2020 otsusega tsiviilasjas 2-20-4154 M Plt (hageja) välja mõistetud igakuine elatis R Ple

(kostja I) ja R Ple (kostja II) 270 eurot kuus. Hagejal ei ole võimalik tasuda elatist enam sellises

määras. Tekkinud on võlg ning hageja perre on sündinud xxx uus laps K P. Samuti on hageja

töötu alates juulist 2024 ja saab töötukassast toetust ca 300 eurot kuus. Hageja soovib sügisest

omandada eriala xxx kuna siiani tal mingit eriala pole ja see raskendab ka normaalselt

tasustatava töö leidmist. Hageja on võimeline tasuma elatist kokku 300 eurot kuus. Vastasel

juhul jääks tema kolmas laps halvemasse olukorda kui vanemad lapsed. Pealegi veedavad lapsed

ka isaga aega kuigi ema selleks alati võimalust ei anna.

Hageja pere kulud on üür 340 eurot kuus, kommunaalmaksed 100 kuni 200 eurot kuus, elekter ca

40 eurot, internet 25 eurot, telefon 32 eurot, lisaks mähkmed, lapse ja enda söögid jne.

Sissetulekuks peale töötuabiraha on elukaaslase miinimumpalk ja peretoetus 80 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada mõlemale kostjale makstavat elatist 150 euroni

kuus alates hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Hageja on tahtlikult kõrvale hoidnud oma laste ülalpidamisest nii, et kostjad on pidanud

kasutama juba eelmise kohtuotsuse täitmisel kohtutäituri abi. Hagejal on elatisvõlg ja puudub

igasugune arusaadav ja tõsiseltvõetav tahe oma lapsi üleval pidada. Kui hagejal oleks olnud soov

maksta lastele elatist oleks saanud seda ka teha osaliselt, kasvõi 150 euro ulatuses. Asjaolu, et

töövõimeline hageja on hetkel töötu ei ole ka aluseks elatissummade vähendamiseks, kuivõrd

hagejal on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja otsida endale ka vastavat

tööd, küll aga saab siiski teatud osas arvestada, et hageja perre on sündinud veel üks laps.

Kostjad leiavad, et antud olukorras, kus hageja leiab, et tema poolne piisav panus on 150 eurot

ühele lapsele, osutuksid hoopis nemad vähemkindlustatuteks, kui hageja kolmas laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt enam

kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Seega hagejal tuleb leida töö ja pidada ülal oma kolme

alaealist last sh kahte kostjat vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses. Vaatamata

sellele, et reaalses elus kulub kostjate ülalpidamiseks oluliselt rohkem, leiab kostja seaduslik

esindaja, et laste õiglase miinimumelatise väljaarvestamiseks saab kasutada elatiskalkulaatorit.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on

292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta).

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg

6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates

01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma

mõlemale kostjale elatist tulenevalt Harju Maakohtu 20.05.2020 otsusest tsiviilasjas 2-

20-4154 summas 270 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni (dtl 5-6). Käesolevas

tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist alates 13.08.2024 mõlema kostja osas

150 euroni kuus. Hageja on hagiavalduses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning

asjaolule, et tema perre on sündinud uus laps. 08.11.2024 esitatud seisukohas on hageja

täpsustanud, et tugineb hagiavalduse esitamisel eelkõige asjaolule, et talle on peale

eelmist kohtulahendit sündinud uus laps, kes on jäänud varaliselt vähem kindlustatuks kui

kostjad. Kostjad on olnud menetluses nõus vähendama elatist kehtiva

miinimumsuuruseni.

4. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki

pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund

on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras,

kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse

muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks

olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas

ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta

ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada

asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-20-4154 kohtulahendi tegemisel.

5. Tsiviilasjas 2-20-4154 esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad välja mõista

hagejalt elatise mõlema kostja kasuks 270 eurot (hagiavaldus nähtav kohtute

infosüsteemist). Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks ning kohus rahuldas hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega 20.05.2020. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et

hageja oli võimeline elatist nõutud suuruses igakuiselt 2020 aastal tasuma.

6. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid vähenenud

võrreldes 2020 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt

usutav, et ca 4,5 aastaga võivad olla kostjate igakuised kulud pigem suurenenud kui

vähenenud. Kuna kostjad ei ole aga tõendanud, et nende kulud oleksid kehtivast

kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis loeb kohus, et kostjate

igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale.

Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja tõendada kulutuste

suurust ega kandmist. Elatiskalkulaatori kohaselt tuleks seega käesoleval ajal hagejal

tasuda igakuiselt elatist kostjale II 250,22 eurot ning kostjale I 212,69 eurot. Kohus

arvestab, et hagejate emale laekub nii lastetoetus, kui ka lasterikka pere toetus ning kuna

kostjate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis tuleb noorema lapse elatist

vähendada 15 % (TsMS § 101 lg 5 ja lg 7).

7. Hageja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning selgitanud, et talle

on peale eelmist kohtulahendit sündinud uus laps, kes on jäänud varaliselt vähem

kindlustatuks kui kostjad.

7.1 Kohus loeb tõendatuks, et hageja võeti töötuna arvele 25.06.2024 ning talle määrati

töötutoetus 11,70 eurot päevas (dtl 22-24). Alates 16.09.2024 töötab hageja aga xxx

osalise, s.o 0,5 koormusega xxx brutotöötasuga 410 eurot, millele lisandub tulemustasu

(dtl 79-80). Samuti on tõendatud, et kohtutäitur on kostja sissetulekud arestinud (dtl 81-

82). Arestimise akti kohaselt kuulub sissetulekust kinnipidamisele igakuine elatis

summas 2 x 270 eurot ja võlgnevus 13626,40 eurot (sh kohtutäituri tasu) ning

arestimisele ei kuulu igakuiselt 0,5 kuupalga alammäära. Tsiviilasja materjalidest nähtub,

et hageja teenib lisa ka xxx-s, milles teenitud summad lähevad kohtutäiturile (dtl 83).

Registrites vara, mille arvelt elatist tasuda, kostjal puudub.

7.2 Hageja igakuised kulud moodustavad kokku hageja väitel ca 490 eurot, s.h hageja

eluasemekulud (üür, kommunaalkulud, elekter) 270 eurot, telefon ja internet 40 eurot,

toit 150 eurot, riided ja hügieenitarbed 30 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et igakuine üür

moodustab kokku 340 eurot (dtl 72-78), millest hageja osa moodustab 113,33 eurot

(arvestades, et üürikorteris elab eelduslikult kolm inimest). Samuti on hageja esitanud

septembri 2024 kommunaalkulude arve summas 118,84 eurot (dtl 84). Hageja esitatud

pangakonto väljavõtetest nähtub nii üüri tasumine üürileandjale, kui ka 7 korteriühistu

arve tasumine korteriühistule kogusummas 961 eurot, s.o keskmiselt 137,29 eurot kuus,

mis teeb hageja osaks 45,76 eurot (dtl 86-139). Ülejäänud igakuiste kulude osas ei ole

hageja aga tõendeid esitanud. Iseenesest on eluliselt usutavad lisaks eluasemekuludele ka

nt toidu, hügieeni jms kulud. Samas on hagejal täiskasvanuna võimalus valida, milliseid

kulusid ja millistes summades täiendavalt igakuiselt teha.

7.3 Kohus asub seisukohale, et väike sissetulek ja elatise võlgnevuse olemasolu, mille tõttu

on hageja sissetulek arestitud, ei ole aluseks elatise vähendamisel. Hageja ei ole

töövõimetu ega esitanud tõendeid, et hageja teeks kõik endast oleneva parema sissetuleku

leidmiseks, s.h töötamaks täiskoormusel. Kohus peab vajalikuks m.h selgitada ka, et

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas

ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus

selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle

vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et see on liiga väike.

7.4 Kohus loeb tuvastatuks, et xxx on hagejale sündinud veel üks laps (dtl 63-64). Kohus

selgitab, et ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning seega on hagejal iseenesest

kohustused ka oma kolmanda lapse suhtes. Samas on kohus 16.10.2024 kirjas (dtl 52-55)

hagejale selgitanud, et kui hageja tugineb teise lapse olemasolule, siis tuleb hagejal

esitada ka selgitus ja tõendid teise ülalpeetava igakuiste kulude kohta. Samuti tuleb

selgitada ja tõendada, milliseid kulusid seoses teise ülalpeetavaga hageja kannab. Hageja

on üksnes esitanud tõendi kolmanda lapse lasteaiakulu kohta (dtl 85) ning hageja enda

kulude nimekirjast võib eeldada, et hageja katab osaliselt kolmanda lapse

eluasemekulusid. Samas on hageja 08.11.2024 esitatud dokumendis ka selgitanud, et

kolmanda lapse kulud kannab hageja abikaasa üksinda (dtl 60, 61). Seega ei ole hageja

käesoleval juhul tõendanud, et kolmas laps jääks elatise vähendamata jätmisel

vähemkindlustatuks.

7.5 Kohus asub seega seisukohale, et elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole

käesoleval juhul põhjendatud.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Hagejalt tuleb kostja II kasuks

välja mõista elatis alates 13.08.2024 kuni kostja II täisealiseks saamiseni (s.o xxx)

250,22 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot

ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot). Samuti tuleb hagejalt kostja I

kasuks välja mõista elatis alates 13.08.2024 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (s.o

xxx) 212,69 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot

ning 1/6 poolest lasterikka pere toetusest 37,50 eurot ning vähendatud 15 % võrra

tulenevalt PKS § 101 lg 7). Elatis muutub lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ning § 21 lg 2) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud

summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik