1-24-5092/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuaril 2025. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-5092

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Markus Kärner

Kriminaalasi

Rainer Ojamaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

424 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2024. a otsus

lühimenetluses

Apellant

süüdistatav Rainer Ojamaa

Süüdistatav

Rainer Ojamaa, isikukood 39305260315, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses

Prokurör

Maksim Kink

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Rainer Ojamaa apellatsioon läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise

õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Maakohtu otsus.

1. Harju Maakohus tunnistas Rainer Ojamaa KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle

karistuseks 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra

ning sellest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust. Kandmisele kuuluv

vangistus 3 kuud 28 päeva jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata,

kui Rainer Ojamaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Lisakaristuseks võeti Rainer Ojamaalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 kuuks. Kohus määras, et süüdimõistetult tuleb kooskõlas KrMS § 180 lg 1 alusel riigi

tuludesse välja mõista ka menetluskulu, 1230 eurot sundraha. Maakohtu argumendid, millega

kohus põhjendas lisakaristust, olid lühidalt järgmised:

2. R. Ojamaal on kehtiv juhtimisõigus ja tema puhul ei ole KarS § 50 lg 2 kirjeldatud

juhtimisõiguse äravõtmist välistavat asjaolu. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik mitmel

põhjusel. Esiteks nähtub süüdistatava ütlustest, et ta sõitis kõigepealt poodi n-ö peaparanduse

järele tõdemusega, et „mis see väike ots ikka teeb“. Politseipatrulli märgates ootas ta nende

lahkumist ja alustas seejärel uuesti sõiduki juhtimist. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkus on

tingitud nii R. Ojamaa suhtumisest kui ka asjaolust, et kui rikkuja teab, et ta paneb toime

kuriteo, kuid kinnipidamise ohu möödudes koheselt jätkab või kordab oma tegevust, tulebki

sellistele hoiakutele reageerida rangemalt. Teiseks otsustas purjuspäi autorooli asunud R.

Ojamaa sõidutada ka kaasreisijat. Kolmandaks pani R. Ojamaa mõne kuu möödumisel pärast

menetletavat kuritegu toime uue liiklussüüteo, kui ta ületas 7. juunil 2024. a lubatud suurimat

sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. See näitab, et R. Ojamaa ei ole teinud mitte

mingisuguseid järeldusi ja pole ka käimasoleva kriminaalmenetluse ajal käitunud liikluses

eeskujulikult. R. Ojamaa argument, et ta vajab juhtimisõigust oma alaealiste laste tõttu, ei

välista lisakaristuse kohaldamist, sest see vajadus oli talle teada ka rikkumise toimepanemise

ajal. Võttes arvesse varasemate kriminaalkaristuste puudumist ja sündmusest möödunud aega,

on põhjendatud kohaldada lisakaristust minimaalses määras ehk 3 kuud.

3. Maakohus kuulutas 29. oktoobril 2024. a otsuse resolutiivosa ning märkis, et motiivid

tehakse teatavaks hiljemalt 5. detsembril 2024. a. Maakohus allkirjastas motiveeritud

kohtuotsuse 2. detsembril 2024. a kell 23.41 ning otsus tehti samal päeval e-toimiku kaudu

menetlusosalistele kättesaadavaks.

Süüdistatava apellatsioon.

4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav R. Ojamaa. Süüdistatav palub tühistada maakohtu

otsus osas, millega kohus kohaldas talle KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust. Kaebuses

toodud argumendid on lühidalt järgmised.

4.1 Tal on erivajadusega laps, kes vajab teraapiat ning juhtimisõiguse äravõtmine raskendab

seal käimist. Lapse hooldusõigus on jagatud ning sellepärast on teise vanemaga kahasse

jagatud ka lapse teraapiasse viimine. Apellatsioonile on lisatud tõendid lapse puude ja

vajaliku rehabilitatsiooni kohta.

4.2 Juhtimisõiguse puudumine takistab tööotsinguid kuna omandatud erialal on vajalik B-

kategooria juhtimisõigus.

5. Kaebaja taotleb juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahalise karistusega.

Ringkonnakohtu seisukoht.

6. Kolleegium leiab, et R. Ojamaa apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja taotlus

asendada lisakaristus rahalise karistusega ka õiguslikult asjakohatu.

7. Esiteks ei ole ringkonnakohtul võimalik vastu võtta ja arvestada süüdistatava

apellatsioonile lisatud tõendeid, sest nende vastuvõtmist takistab eelkõige süüdistatava enda

valitud menetlusliik. R. Ojamaa nõustus asja lahendamisega lühimenetluses ning kooskõlas

KrMS § 233 lg-ga 1 lahendatakse kriminaalasi ainult toimikus oleva materjali põhjal. Kehtiva

kohtupraktika järgi on tõendite lisamine lühimenetluses välistatud ka apellatsioonimenetluses

(nt RKKKo nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1).

8. Teiseks on maakohus lisakaristuse kohaldamisel tuginenud täiesti sobilikele ja kohastele

argumentidele, mis ei ole vastuolus ei seaduse ega kohtupraktikaga. Kehtiva kohtupraktika

kohaselt ei kujuta juhtimisõiguse äravõtmine endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes

erandjuhtudel, pigem vastupidi (viimati RKKKo 4-24-1237). KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu. Maakohus tuvastas, et R. Ojamaa puhul sellist takistust ei ole. Vajadus

hoolitseda alaealise lapse eest ning soov leida tasuv töökoht, ei välista lisakaristuse

kohaldamist. Maakohus on oma otsuses viidanud kohaselt asjaolule, et R. Ojamaal on

võimalik ja tulebki oma elu ajutiselt ümber korraldada ning paralleelselt ka praktikas

juurdunud põhimõttele, mille kohaselt ei saagi karistus olla isiku jaoks meeltmööda ja mugav

(viimati RKKKo nr 4-24-1237).

9. Kolmandaks on rahaline karistus KarS § 44 kohaselt kuriteo eest kohaldatav põhikaristus ja

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine KarS § 50 kohaselt süüteo eest kohaldatav lisakaristus.

Lisakaristuse asendamine põhikaristusega ei ole seaduslik ja sellest tulenevalt ka võimalik. R.

Ojamaa taotlus on seega õiguslikult asjakohatu.

10. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/