2-24-15349/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15349

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Julianus Inkasso OÜ hagi S.R.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

192 eurot 95 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553),

lepinguline esindaja Pavel Butsenko, e-post XXX

Kostja S.R.

(isikukood XXX),

elukoht XXX,

xxxxxxxxxxxxxx, XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista S.R.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja AS-i LHV Finance ja S.R.-i vahel

sõlmitud järelmaksulepingust nr 4668930 tulenev võlgnevus 179 eurot 86 senti, millest

põhivõlg on 116 eurot 98 senti, intress 7 eurot 62 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

viivis 25 eurot 26 senti.

3. Mõista S.R.-ilt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja viivis 14,90% aastas alates 9.

jaanuarist 2025 põhinõudelt 116 eurolt 98 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni,

kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude 116

euro 98 sendi ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Julianus Inkasso OÜ menetluskulude suuruseks 300 eurot. Mõista S.R.-ilt

Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu

200 eurot. S.R.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurolt) tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

2-24-15349

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitatud hagist nähtub, et esialgne võlausaldaja AS LHV Finance ja

S.R. (kostja) sõlmisid 21. detsembril 2022 järelmaksulepingu nr 4668930, mille alusel sai kostja

kauba hinnaga 194 eurot 98 senti järelmaksuga. Järelmaksuleping sõlmiti perioodiks 21. detsember

2022 kuni 15. juuni 2023, intressimääraga 14,90% aastas ja 0,04% päevas, osamaksetega 45 eurot

50 senti kuni 45 eurot 73 senti kuus. Lepingu krediidikulukuse määr oli 46,92% aastas.

Kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja on tasunud järelmaksulepingu

katteks 78 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks. Leping lõppes 28. juulil 2023

esialgse laenuandja poolse ülesütlemisega. Hageja järelmaksulepingust nr 4668930 tuleneva

kogunõude suuruseks ümberarvestatult on põhinõue 116 eurot 98 senti, intressinõue 7 eurot 62 senti

sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 25 eurot 26 senti. Hageja palus välja

mõista ka viivise 14,90% aastas kuni põhinõude nõuetekohase tasumine.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks 21. detsembril 2024.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud

(tähtaeg möödus 6. jaanuaril 2025).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik

põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2-24-15349

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ning

õigusabikulust summas 507 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta

kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot. Hagiavaldus on esitatud Tartu Maakohtule ning

eelnevalt ei ole antud menetluses hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avaldust.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt,

summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele

ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille

koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja

lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta

põhjendatuks pidada. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud

tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot

käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguline

esindaja arvestanud, et sellise tunni hinna mõistlikkust on hinnanud Riigikohus vaid

vandeadvokaatide töötasu korral.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 300

eurot (100+200).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik