4-24-3751/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

07.01.2025

Väärteoasja number

4-24-3751

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

Daniil KLIMENKO väärteoasi Liiklusseaduse §227

lg.2 järgi

Kaebuse esitaja

Daniil KLIMENKO

sünd. 10.09.2003, isikukood 50309103710, elukoht xxx,

töökoht xxx

Kohtuväline menetleja

Asja MALAHHOVA

Ida Prefektuuri eriasjade uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 25.10.2024 otsus väärteoasjas

nr.2440,24,005058 Daniil KLIMENKO karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2

järgi rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 (ükssada

kaheksakümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas.

Mõista Daniil KLIMENKOLE Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel karistuseks rahatrahv

30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

Daniil KLIMENKO kaebus jätta rahuldamata.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtus võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Annika Kivimägi koostas 26.09.2024 väärteoprotokolli nr. AB 1558446 Daniil

Klimenko kohta selles, et viimane juhtis 26.09.2024 kell 11.09 Ida-Virumaal

Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu - Valga maantee 36-ndal kilomeetril mootorsõidukit

Volkswagen Golf Plus (registreerimismärk XXXXXX) asulasisesel teel kiirusega 77

+/- 6 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 50 km/h. Seega ületas juht

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra.

Sellega rikkus Daniil Klimenko Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätteid ja pani toime

väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 25.10.2024 otsusega väärteoasjas

nr.2440,24,005058 määrati Daniil Klimenkole Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel

karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 €.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selles esindaja seisukohal, et menetlusalune

isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on

koostatud õigesti. Väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad.

Kiiruse oletamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam

kaotada. Kiirust ei tohi ületada ka sel juhul, kui asula lõpu märgini jääb väike

vahemaa.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv liiklusalane

väärteokaristus. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud

puuduvad.

Menetlusalune isik Daniil Klimenko esitas 12.11.2024 Viru Maakohtule kaebuse,

milles palub vähendada trahvisummat.

Kaebuse kohaselt leiab selle esitaja, et tegemist on põhjendamatult kõrge

trahvisummaga ja arvestades rikkumise asjaolusid on ebaproportsionaalne. Rikkumise

koht ei oma tüüpilisi linnapiirkonna tunnuseid. Kõnniteede, ristmike, tiheda asustuse ja

suure liikluskoormuse puudumise tõttu ei kujutanud kiiruse ületamine 21 km/h võrra

ohtu teistele ja ei tekitanud riski liikluses osalejatele. Kiirus fikseerimisel jäi asula

lõpuni 100 m.

Kaebuse esitaja soovis kohtumenetluse toimumist kirjalikus vormis.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 13.12.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/16789-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus

kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kirjaliku vastuse kohaselt karistatakse Liiklusseaduse §227 lg.2 kohaselt

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 km/h

rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6

kuuni. Sama paragrahvi lg.5 p.1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 – 3 kuud.

Menetlusalune isik juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit sõidukiirusega 77 km/h +/- 6

km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületas lubatud

suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuse väidetega, et kuna kiiruse

fikseerimise kohas on kiiruspiirangu märgi lõpuni umbes 100 m, sõidutee on sirge,

mõlemal pool sõiduteed on põllud ja mõned hooned, puuduvad ristmikud ja

kõnniteed, mis ei vasta linnapiirkonnale, ei seadnud ta oma käitumisega ohtu teiste

liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selline

menetlusaluse isiku seisukoht näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse

ja Liiklusseadusega kehtestatud nõuetesse ning hoolimatust oma tegudesse nende

toimepanemise ajal. Esitatud argumentidega vabandab menetlusalune isik oma

rikkumist. Mootorsõidukijuht

peab

olema

tähelepanelik

paigaldatud

liikluskorraldusvahendite suhtes ja neid järgima. Liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud

piirkiirused on kohustuslikud. Piirkiirust ei tohi ületada. Antud kohustus on nõue,

mida mingil juhul ei tohi jätta täitmata. Väärtegu on toime pandud asulas, kus

liikumas on jalakäijad, suure liiklustihedusega kohas, kõrval on ristmik ja Olerex

tankla.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv liiklusalane

väärteokaristus Liiklusseaduse §223 lg.1 ja §236 lg.1 järgi. Kahjuks varem määratud

rahatrahv summas 200 € oma eesmärki ei täida ja isik käitub endiselt liiklust

ohustaval viisil.

Otsuse vastuvõtmisel arvestati kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust

raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o.

vähem, kui sanktsiooni keskmine määr. Antud karistuse määr on vastavuses nii

karistuse määramise põhimõtetega kui ka teo raskusega ning isiku süüga, karistus on

eesmärki täitev.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Daniil Klimenko

kaebuse väited rahatrahvi suuruse osas väärivad tähelepanu ning kohtuvälise

menetleja poolt on rikutud menetlusnorme.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et ta soovib kohtumenetluse toimumist kirjalikus vormis.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 13.12.2024 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/16789-5 Viru Maakohtu 06.12.2024 päringule nr.4-24-3751 nähtub, et

kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad

küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus

määratud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis

mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud

seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja

toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 26.09.2024 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1558446 ja 25.10.2024

koostatud otsusest väärteoasjas nr.2440,24,005058, on menetlusalune isik rikkunud

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 26.09.2024

koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1558446 kohaselt juhtis ta samal päeval kell

11.09 Jõhvi – Tartu - Valga maantee 36-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulasisesel

teel kiirusega 77 +/- 6 km/h.

Käesolevas väärteoasjas ei ole eelneva üle vaidlust. Nimetatud asjaolu on

menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt

ülekuulamise protokolli. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka

maakohtule esitatud kaebuses.

Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud politseisõiduki pardakaameraga tehtud

videosalvestised ja Kiirusmõõturi kasutamise 26.09.2024 protokoll. Viimasest nähtub,

et 26.09.2024 kell 11.09 kasutati Jõhvi – Tartu – Valga maantee 36-ndal kilomeetril

kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr.DP021146, antennid KC068289 ja KR021387, tabloo

DI014709, seadme testid olid tehtud 26.09.2024 kell 08.22, seade oli töökorras.

Mõõtmine toimus hea nähtavusega valgel ajal sademeteta kuiva kattega asulasisesel

teel. Sõiduradade arv 1 + 1, kahesuunaline tee. Mõõtja liikus 1 sõidurajal, kiirusmõõtur

oli paigaldatud statsionaarselt vastutuleva objekti kiiruse mõõtmisest liikuvast

sõidukist ja kiirema objekti jälgimiseks. Mootorsõiduk liikus 1 pärisuunalisel

sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Kiirus mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul ning segavaid

faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlane, kiirusmõõturi lugem 77 km/h,

laiendmääramatus +- 6 km/h, lõplik mõõtetulemus 71 km/h. Juhile näidati seadme

tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal kasutati videoregistraatorit Kenwood

DRV-A501W.

Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt.

Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis ja

kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima

sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole

vaidlustanud ka menetlusalune isik ise.

Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka

maakohtule esitatud kaebuses.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust

isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud

väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega

tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat

sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust

ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et

väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse

isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud

käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust

ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti

ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsusega määratud menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 €.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §227 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena kergem karistuse liik –

rahatrahv.

Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja

leiab, et rangema karistuse liigi – juhtimisõiguse äravõtmine – määramine ei ole

käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus

juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu

17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13).

Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest. Tegemist ei ole kiiruse ületamisega. 08.03.2024 toimepandud

kahe väärteo eest määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv kokku 50

trahviühiku ulatuses, karistuse täitis menetlusalune isik 07.08.2024. Käesolevas

kohtuasjas menetletava kiiruse ületamise pani menetlusalune isik toime 26.09.2024,

s.o. vaid veidi rohkem kui kuu möödumisel peale eelmise rahatrahvi tasumist.

Käesolevas väärteoasjas ei olnud ilmselgelt tegemist eluohtliku ja kiiruse ületamist

vältimatult vajava olukorraga. Vastupidi, teades, et juhil on ettenähtud sihtkohta vaja

jõuda kellaajalise täpsusega, tuleb sellega arvestada juba liiklema asudes ja jätta

piisav ajavaru.

Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades, on alati

tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides

sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist

ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Tegemist on otsese tahtlusega

toimepandud väärteoga. Käesolevas väärteoasjas tuleb tähelepanu osutada ka

asjaolule, et tegemist oli asulasisese teega ning Jõhvi – Tartu – Valga põhimaanteega.

Oma kaebuses on menetlusalune isik viidanud, et maantee ääres on lai teepeenar

paremal. Maakohus leiab, et see viitab igal juhul sellele, et kõnnitee puudumisel on

see ettenähtud jalakäijate liikumiseks. Kaebuses märgib menetlusalune isik ka sellele,

et rikkumise kohas puuduvad kõnniteed, koolid, ristmikud. Maakohus selle

seisukohaga ei nõustu. Kõnnitee puudumisele maakohus juba viitas, samuti on enne

asulasisese kiiruse piirangu lõppu ristmik ja tankla. Ristmiku olemasolu on selgelt

nähtav ka kaebusele lisatud fotodel. Sõidukiiruse valik liikluses on alati juhi enda

otsustada. Kaebuses viitas menetlusalune isik sellele, et ületas kiirust, kuna hilines

kutseeksamile. Sellele kaebusele väitele maakohus juba vastas. Kui ka lähtuda

asjaolust, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust vaid lühiajaliselt, siis

näitab see, et menetlusalune isik lihtsalt ei järgi kehtestatud kiirusepiiranguid, kuna

tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti vähemalt 71 km/h. Nagu maakohus

juba varasemalt käesolevas kohtuotsuses varasemalt märkis, on Liiklusseaduse §15

lg.1 p.2 alusel suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

Järgnevalt hindab maakohus karistuse ja selle suuruse määramist kohtuvälise

menetleja otsuses.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem

eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab

menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel

tuleb kohaldada raskemat karistusliiki.

Kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud KarS §56 lg.1 ja toodud välja, et

karistamise aluseks on isiku süü. Maakohus nõustub selle seisukohaga igati. Samas ei

nähtu samast otsusest, kui suureks on selle tegija menetlusaluse isiku süüd hinnanud

ja missugustel põhjendustel.

Süü suuruse kindlaksmääramisel arvestab maakohus käesolevas kohtuotsuses juba

ülalviidatud asjaolusid – asulasisene tee, kõnnitee puudumine maantee ääres, ristmiku

olemasolu, menetlusaluse isiku põhjendused kiiruse ületamisele. Samuti arvestab

maakohus ka seda, et kiiruse ületamine oli sanktsiooni algmääras, samuti varasemat

väärteokaristust ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning asjaolu, et

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus menetlusalune isik kiiruse

mõõtmise ajal maanteel üksinda.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning

karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist.

Kõike eelnevat kokku võttes leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on

keskmisest väiksem.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule oma otsusega määranud karistuse veidi väiksemana

sanktsiooni keskmisest määrast ja põhjendanud seda üleüldise tõdemusega kiiruse

ületamise ohtudest. Konkreetselt antud menetlusaluse isiku osas karistuse suuruse

määramise kohta on kohtuvälise menetleja otsuses vaid 2 lauset, need puudutavad

varasemat väärteokaristust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu ja

raskendavate asjaolude puudumist. Ka oma 13.12.2024 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/16789-5 on kohtuvälise menetleja esindaja põhjendanud määratud karistuse

suurust peamiselt argumentidega, mis sobivad igasse otsusesse, mitte sidunud neid

konkreetse menetlusaluse isikuga. Maakohus peab siinkohal vajalikuks ka rõhutada, et

kõik argumendid tuleb siiski välja tuua kohe väärteootsuses, mitte hilisemas

kirjalikus vastuses maakohtu päringule.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud

karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja

otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Küll aga

leiab maakohus, et arvestades kõike eeltoodut, on seaduslik alus vähendada karistuse

suurust.

Maakohus leiab, et põhjendatud on Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel mõista

menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120

€. Maakohus arvestab siinkohal konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega, isiku

süü suurusega ja menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on

viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi tühistada karistuse suuruse osas ning teha selles

osas uus otsus, mõistes talle karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist rahatrahvi suuruse osas, arvestades kaebuse

põhjendusi, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja poolt

koostatud otsus kuulub osaliselt tühistamisele menetlusnormide rikkumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik