2-24-11333/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11333

Tsiviilasi

M. A. hagi T. V. vastu annaku üleandmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: M. A. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post:

jana@stabimer.ee)

Kostja: T. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. A. hagi T. V. vastu annaku väljaandmise nõudes.

2. Kohustada kostjat T. V. (isikukood xxxx) andma üle hüpoteek, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandas (IV)

jaos, järjekorra numbriga kolm, uuele hüpoteegipidajale M. A.le (isikukood xxxx).

3. Kohustada kostjat T. V. (isikukood xxxx) andma nõusolek kustutada Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandas (IV)

jaos, järjekorra numbriga kolm, senine kanne hüpoteegipidaja T. V. (isikukood

xxxx) kohta ja sisse kanda uus hüpoteegipidaja M. A. (isikukood xxxx).

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud hageja M. A. kanda.

5. Määrata, et kostjal T. V. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. M. A. esitas Harju Maakohtule hagi T. V. vastu annaku üleandmise nõudes. Hagi

aluseks olevate asjaolude kohaselt xxxx.a. leiti T. V. surnukeha, xxxx. T. V. peamine elukoht

oli xxxx. T. V.`il oli kolm last, hageja, M. A., hageja, B. V. ja kostja, T. V.. T. V. oli oma

eluajal üles ehitanud, kostjale, T. V.`le kuuluva elamu asukohaga Xxxx, registriosa numbriga

xxxx. T. V. kasutas enda poolt ehitatud, kostjale kuuluvat elamut asukohaga Xxxx, peamise

elukohana kuni oma surnukeha leidmiseni xxxx.a. Kostja isa, T. V., tasus oma eluajal ka

nimetatud elamu kõik kulud.

2. Kahjuks T. V. suhted oma poja, kostja, T. V. halvenesid 2020.a. oluliselt ja kostja

soovis, et tema isa vabastaks Xxxxa, ilma igasuguse hüvitiseta maja ülesehituse (selline nagu

see maja on käesoleval ajal) tehtud kulutuste eest.

3. Hageja ja kostja isa, T. V., sellega ei nõustunud, pöördus nõu saamiseks juristide poole,

peale mida T. V. ja kostja T. V. jõudsid siiski kokkuleppele ning esitasid 28.02.2022.a. Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (notari kaudu), mille kohaselt kostjale

kuuluvale kinnistule katastritunnusega xxxx, asukohaga Xxxx, seati hüpoteek summas

500000.- eurot T. V. kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks.

4. Mõningane aeg olid isa ja poja suhted rahulikud, kuid teravnesid taas ja T. V. soovis

pojalt, T. V.ilt 500 000.- euro hüvitamist, et enda eluga edasi liikuda. Kuna kostjal isale muul

viisil hüvitist maksta ei olnud võimalik, siis asus kostja kinnistut katastritunnusega xxxx,

asukohaga Xxxx müüma. Algselt oli müügihind 795 000.- eurot, kuid kinnistu hind langes ja

müügikuulutuse väljatrükkimise ajal, 17.07.2023.a. ajal, mil T. V. oli surnud, oli nimetatud

kinnistu hinnaks 660 000.- eurot.

5. Peale isa, T. V., surma xxxx.a., selgus, et poolte isa oli teinud 18.01.2023.a. Tallinna

notar M. V. büroos testamendi, notari ametitegevuse raamatu nr. 159. Hagejale edastati

nimetatud testament 06.07.2023.a.

6. Nimetatud testamendi punktis 1.5. avaldas T. V., et ta ei ole varem teinud testamenti

oma vara kohta ning ta ei ole sõlminud pärimislepingut. Testamendi punktis 2.1. on T. V.

nimetanud kogu oma vara, mis talle kuulub tema surma päeval, ükskõik kus see asub või

millest koosneb, ainupärijaks T. V.. Testamendi punktis 2.2. on T. V. määranud annakuna

oma tütrele M. A.` le hüpoteegi summas 500000.- eurot, mis koormab Xxxx asuvat kinnistut

(registriosa nr. xxxx) ning kõik hüpoteegipidaja õigused (sh nõudeõigused), mis tulenevad

eelnimetatud hüpoteegiga tagatud nõuetest. Testamendi punktis 2.3. on T. V. määranud

annakuna oma tütrele B. V.`ile kinnisasja asukohaga Xxxx. Testamendi punktis 2.3. on T. V.

soovinud, et tema testamendi sisulisele kehtivusele ja lubatavusele kohaldatakse Eesti

Vabariigi, kui tema kodakondsusriigi õigust ning tema vara pärimine lahendatakse Eesti

Vabariigi õiguse järgi.

7. Hageja sai 03.07.2023.a. nr. 325 Tallinna notar M. V. ilt teate T. V.`i

pärimismenetlusest. Nimetatud notari teate leheküljel 2 on notar hagejale selgitanud

“Pärimisseaduse kohaselt on annakusaajal õigus annak vastu võtta või annakust loobuda.

Annaku vastuvõtmise ja sellest loobumise suhtes kohaldatakse pärandi vastuvõtmise ja

2 / 9

pärandist loobumise kohta käivaid sätteid. Annakut saama õigustatud isikud, kes soovivad

annakust loobuda, peavad kolme kuu jooksul arvates oma annaku saamise õigusest ja

pärandaja surmast teadasaamisest esitama notarile sellekohase notariaalselt tõestatud

avalduse. Kui annakusaaja eelnimetatud tähtaja jooksul annakust ei loobu, loetakse ta annaku

saajaks (pärimisseadus § 64 lg2). Hageja ja kostja isa suri xxxx.a., millest pooled said teada

xxxx.a., seega pärand avanes xxxx.a. Hageja annakust ei loobunud, seega oli hageja

15.08.2023.a. annaku vastu võtnud.

8. Kostjale, hageja annak, hüpoteek summas 500 000.- eurot, mis koormab kostjale

kuuluvat kinnistut asukohaga Xxxx, ei sobinud, seetõttu püüdis kostja takistada hagejal enne

15.08.2023.a. annakut vastu võtta.

9. Kostja oli ettevalmistanud Tallinna notar M. V. büroos 17.07.2023.a. võlaõigusliku

hüpoteegi muutmise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppe punkti 2.1.1. Omanik (kostja)

kinnitab, et sai pärandaja surmast teada pärandaja surma päeval ning testamendijärgse

pärijana ei ole ta oma isa T. V.`i pärandist loobunud ega pärandit vastu võtnud. Nimetatud

lepingu punktis 2.1.4. on märgitud, et kostja ei soovi lepingu punktis 1.3 nimetatud testamenti

vaidlustada. Kokkuleppe punktis 2.2.1. pidi hüpoteegi pidaja kinnitama, et ta sai pärandaja

surmast ja oma pärimisõigusest teada pärandaja surma päeval ning testamendijärgse

annakusaajana ta ei ole talle testamendiga määratud annakut loobunud ega annakut vastu

võtnud ning punktis 2.2.2. pidi hüpoteegipidaja, et ei soovi lepingu punktis 1.3 nimetatud

testamenti vaidlustada.

10. Nimetatud kokkuleppe punkt 4.1. kohaselt oleks pidanud lepingupooled kokku

leppima, et muudavad pärandaja T. V.` i ja T. V.` i vahel sõlmitud hüpoteegi lepingu punkti

3.1 ning sõnastada see järgmiselt:“ 3.1. Omanik ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et

juhul kui Omanik võõrandab lepingu eseme, kohustub Omanik tasuma Hüpoteegipidajale 230

000.- eurot 3 pangapäeva jooksul arvates võõrandamise käsutustehingu sõlmimisest.“ . Ehk

siis hageja oleks pidanud vähendama annaku summat.

11. Võlaõigusliku hüpoteegi muutmise kokkuleppe punkti 4.2.1. kohaselt pidi 230 000.-

eurot kantama kinnistusraamatusse ning pidi jääma kehtima igakordse omaniku kohustus

alluda kohesele sundtäitmisele. Nimetatud kokkuleppe punkti 5.2. kohaselt pidid lepingu

pooled kokku leppima, et lepingu alusel ei tehta kinnistusraamatusse hüpoteegi vähendamise

nõude tagamiseks eelmärget.

12.

29.06.2023.a. soovis hageja tutvuda võlaõigusliku hüpoteegi muutmise kokkuleppega.

Sellele sõnumile sai hageja kostjalt vastuse alles 15.07.2023.a. kell 12:08 (mis on poolteist

päeva enne allkirjastamist 17.07.2023.a., isegi vähem). Kostja kirjutas oma 15.07.2023.a.

sõnumis, kuidas isa oma eluajal oli kostjale lubanud, et kui maja saab müüdud, siis saab

kostja endale väikese maja osta ja ülejäänud raha jääb isale. Kostja on oma 15.07.2023.a.

sõnumis kirjutanud „Sina saad oma raha kunagi, maja ma maha ei müü“, sellega on kostja

otseselt hagejale tunnistanud, et tal on rahaline (500000.- eurot) kohustus hageja ees, mida ta

ehk kunagi ehk täita kavatseb.

13. Hageja, olles kostja poolt 15.07.2023.a. saadetud lepinguprojektiga tutvunud ja

leidnud, et kostja püüab hagejat petta (hüpoteegi suurus oli vähenenud üle poole algsest

hüpoteegist 500 000.- eurot ja puuduv nõude tagamise eelmärge), edastas kostjale teate

“Tühista notar! Ma ei tule nagunii Tallinna ja video teel ei tee. Eks vaatame edasi mis saab.

Ela rahulikult seal majas.“.

14. Hageja püüab veel kostjat rahustada, et kui kostja maja maha müüb (sest muud

võimalust kostjal 500000.- annakut hagejale üle anda, pole), siis annab hageja kostjale nii

palju raha, et kostja saaks endale väikse maja osta.

3 / 9

15. Kostja leiab 15.07.2023. et tal tekkivat kindlus maja müüa ainult siis kui hüpoteek 270

000.- euro võrra ära vähendatakse, siis saavat ka hageja kiiremini oma pärandi kätte. Kostja

teatab „Mul ei ole mingit huvi kinnistut müüa, kui pean peale maksma, kui saame

kokkuleppele on huvi müüa. Saad sina raha mida kasutada. Saan mina omale kodu osta“. „Ma

ei taha sind survestada aga kui ma maja ei müü ei saa sina ka raha. Müün maja maha saad sa

raha“. Tegelikkuses kostja tegelebki hageja survestamisega, et hageja kirjutaks notaris alla

kokkulepe, millega väheneks hageja annak 270 000.- euro võrra. Kostja teatab veel

15.07.2023.a. hagejale, et oma elu jooksul ta seda maja ei müü ja las siis poolte lapsed käivad

kohtus. Lisaks teatab kostja hagejale , et hüpoteegi (500 000.- eurot) olevat ainult selle pärast,

et isa saaks rahulikult elada. See hüpoteek polevat olnud mõeldud mitte kellegile teisele,

ainult isale.

16. Hageja vastas kostjale, et ärgu kostja enam helistagu ja survestagu. Tallinnasse hageja

17.07.2023.a. ei lähe. Kuna kostja oli hakanud levitama jutte, et isa ei olnud 18.01.2023.a.

testamenti tehes adekvaatne ja kostja laseb testamendi tühistada. Hageja ei soovinud enam

kostjaga mitte millestki rääkida.

17.

27.09.2023.a. saatis kostja hagejale sõnumi, et isal olevat võlgu 80 000.- eurot ja kostja

seda maksma ei hakkavat. „Tuleb pärandara pankrott“. Tegelikkuses oli hagejale teada, et

kostja on kulutanu suurema osa isa vallasvarast, kaasaarvatud isa pangakontol olnud raha. Isa

niinimetatud võlgnevus 80 000.- eurot on tegelikkuses kostja omandis oleva kinnistule, Xxxx,

teisele kohale seatud hüpoteek AS Xxxx kasuks ehk tegemist on kostja enda võlgnevusega,

seda muidugi juhul, kui kostja igakuiseid laenumakseid pangale ei tee, neid makseid tegi

varem isa, T. V..

18. Hageja sai kulleri vahendusel dokumendid. 06.12.2023.a,. koostajaks väidetavalt OÜ

Advokaadibüroo Barrister vandeadvokaat K. H.. Nimetatud dokument kannab pealkirja

avaldus T. V.i ja T. V.i vahel 28.02.2022 sõlmitud hüpoteegiga tagatava kokkuleppe,

tagatiskokkuleppe ja kohese sundtäitmise kokkulepe tühistamiseks.

19. Nimetatud avalduse punkti 1.2. kohaselt tõestas Tallinna notar G. S. T. V.i ning T. V.i

vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. 28.02.2022.a. lepingute

punktide 2.3. ja 3.1. kohaselt on T. V. finantseerinud kinnistule elamu ehitamist 500 000.-

euro ulatuses ning kui T. V. võõrandab kinnistu, kohustub T. V. tasuma T. V.ile 500000.-

eurot 3 pangapäeva jooksul arvates võõrandamise käsutustehingu sõlmimisest. 28.02.2022.a.

lepingute puinktide 3.2. ja 3.3. järgi koormab T. V. kinnistut T. V.i kasuks esimesele vabale

järjekohale seatava hüpoteegiga hüpoteegisummas 500000.- eurot, mis tagab T. V.i kõiki

nõudeid T. V.i vastu 500000.- euro tasumiseks 3 pangapäeva jooksul alates kinnistu

võõrandamisest T. V.i poolt. 28.02.2022.a. lepingu punktist 3.2. ilmneb, et kinnistu igakordne

omanik peab alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

20.

06.12.2023.a. avalduse punktis 1.4. on hagejale selgitatud, et T. V. suri xxxx.a.. T. V.

T. V.i pärijana ei ole pärandi vastuvõtmisest loobunud ning B. V. ja M. A. annakusaajatena ei

ole annakute vastu võtmisest loobunud. Seda, et kostja võttis pärandi (ei loobunud) vastu ja

annakusaajad ei ole annakutest loobunud oli selge juba 16.08.2023.a., selle eraldi kuulutamine

hagejale 06.12.2023.a. oli täiesti ebavajalik

21.

06.12.2023.a. avalduse punktis 2.1. olevat 28.02.2022.a. notariaalne leping sõlmitud T.

V. T. V.iga T. V.i poolse pettuse mõjul. Nimetatud avalduse punktis 2.1.2. on kirjeldatud,

kuidas T. V., kes sündis 13.04.1994.a., elas kogu oma eluaja vältel kinnistul asukohaga Xxxx.

Kostja mäletab, et tema isa, T. V. rääkis pidevalt, et on Xxxx investeerinud väga suuri

summasid. Hiljem, kui T. V. oli juba kinnistu omanik, rääkis isa T. V. täpsemalt, et Xxxx

elamusse on T. V. investeerinud 500000.- eurot.

4 / 9

22.

06.12.2023.a. avalduses kostja jutu kohaselt, et kuna T. V. pikaajaliselt jutustas

kostjale, et on nimetatud elamusse investeerinud 500000.- eurot, siis T. V., kui „hea poeg“,

kes olevat soovinud anda isale hingerahu, sõlmis isa rahustamiseks 28.02.2022.a. notariaalse,

hüpoteegiga tagatava kokkuleppe ja kohese sundtäitmise kokkuleppe. T. V. aga ei olevat

osanud 28.02.2022.a. ette aimata, et isal on jäänud elada vaid aasta ja mõned kuud.

23. Milles see 28.02.2022.a. T. V.i poolne pettus seisnes, ei ole võimalik 06.12.2023.a.

avaldusest aru saada. Avalduse punkti 2.1.3. kohaselt olevat kostja peale isa surma xxxx.a.

hakanud põhjalikult uurima, milliseid investeeringuid oli T. V. Xxxx elamusse teinud.

Ebaselgeks jääb, miks kostja hakkas põhjalikult uurima alles peale isa surma, kust isa

nimetatud maja täielikuks ümberehituseks raha sai, seda oleks kostja kõige paremini ja

täpsemalt teada saanud T. V.ilt endalt, samas kostja ise tõendab, et ei ole oma raha Xxxx

ülesehitamiseks pannud, kõige eest maksis isa, T. V..

24. Nimetatud 06.12.2023.a. avalduse punktis 2.3. on märgitud, et vastavalt TsÜS § 99 lg 1

p- le 3 ja §- ile 166 võib tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistada kuue kuu jooksul,

arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Seejuures peatub eelmisest lausest nimetatud

6- kuulise tähtaja kulgemine pärandvarasse kuuluva nõude korral ajani, millal pärija pärandi

vastu võtab ning nõue ei aegu enne 6 kuu möödumist pärija poolt pärandvara vastu võtmisest.

25.

12.12.2023.a. edastas hageja kostjale ja OÜ Advokaadibüroo Barrister vastuse kostja

06.12.2023.a. avaldusele. Nimetatud vastuse punktis 2 juhib hageja kostja tähelepanu

asjaolule, et kui 06.12.2023.a. avaldus ise on koostatud OÜ Advokaadibüroo Barrister

blanketile, siis volikiri on trükitud tühjale paberile, kus puuduvad viited OÜ Advokaadibüroo

Barristerile, puuduvad ka M. A. isikukood ja T. V. isikukood. Seega pole isegi arusaadav

kellele vandeadvokaat K. A. avaldusi esitab, sest näiteks xxxx.a. surnud T. V.il on nimekaim,

ja tema kohta on teavet internetis.

26. Kostja 06.12.2023.a. sõnade kohaselt, et kuna T. V. pikaajaliselt jutustas, et on

nimetatud elamusse, asukohaga Xxxx (registriosa nr. xxxx, investeerinud 500 000.- eurot, siis

T. V., kui „hea poeg“, kes olevat soovinud anda isale hingerahu, sõlmis isa rahustamiseks

28.02.2022.a. notariaalse, hüpoteegiga tagatava kokkuleppe ja kohese sundtäitmise

kokkuleppe. T. V., kostja, ei olevat osanud aga 28.02.2022.a. ette aimata, et isal on jäänud

elada vaid aasta ja mõned kuud. Jääb ebaselgeks, mida kostja sellise väljendiga soovis

hagejale selgeks teha, kas seda, et kui kostja oleks teadnud, et isa nii ruttu oma elupäevad

lõpetab, siis poleks kostja 28.02.2022.a. notariaalset lepingut isa kasuks summas 500 000.-

eurot allkirjastanud ja kostja oleks isa töö ja rahalise panuse lihtsalt omastanud.

27. Kuna kostja püüdis poolte isa näidata valguses, et T. V. ei olnud enne surma päris

adekvaatne ja ei saanud aru oma notariaalsete tehingute tagajärgedest, siis hageja selgitas oma

12.12.2023.a. vastuse punktis 11, et notari funktsioon ei ole ainult erinevate lepingute ja

dokumentide notariaalsed tõendamised vaid ka veendumine, et tehingu osapooled on täiesti

normaalsed, adekvaatsed inimesed, kes saavad aru oma tehingu tagajärgedest. T. V. ei

vedanud oma poega T. V.i 28.02.2022.a. vägisi notarisse. T. V. läks 28.02.2022.a. läks

notarisse täiesti vabatahtlikult ja T. V. pidi väga hästi aru saama 28.02.2022.a. notari

selgitustest, millised tagajärjed nimetatud tehingul on.

28. Hageja juhtis oma 12.12.2023.a. vastuse punktis 26. kostja tähelepanu

pärimisseadusele § 65 lg 1, mille kohaselt annakusaajal ei ole õigust võtta talle määratud

annakust vastu vaid osa või annaku osast loobuda. Kostja jätkas katseid hagejaga

manipuleerida, küll väites, et isal olid võlad, et tuleb läbi viia pärandvara inventuur, tuleb

pärandvara pankrot jne. Hageja juhtis oma 12.12.2023.a vastuse punktis 34. kostja tähelepanu

asjaolule, et pärandvara inventuuri tehakse pärandaja surma seisuga, kuid kostja oli jõudnud

5 / 9

inventuuriga ja pankrotiga ähvardamise ajaks isa pärandi tühjaks teha. Isa ettevõttes oli

alustatud likvideerimismenetlus, kogu ettevõttele kuulunud vara (tööpingid, uued) olid

teadmata suunas „kadunud“. Isale kuulunud sõiduautod jagatud jne.

29. Kosja väitis hagejale 27.09.2023.a., et isal on võlgu 80000.- eurot. Tegelikkuses on

tegemist kostja enda kohustusega AS Xxxx ees. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr. xxxx väljatrüki kohaselt on lisaks kostjale kuuluvale kinnistule, asukohaga

Xxxx seatud hüpoteekidele 09.09.2020.a. summas 100100.- eurot AS Xxxx kasuks ja

28.02.2022.a. T. V. kasuks seatud hüpoteegile, reale koormatised ja kitsendused keelumärge

kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur K. F., AS Xxxx kasuks. Kohtutäituri avaldus

16.07.2024.a., mis kanti sisse 23.07.2024.a.

30. Kostja on siiski asunud 18.01.2023.a. testamenti täitma. Nimetatud testamendi punkti

2.3. kohaselt on annakuna kätte saanud B. V. kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr.

xxxx), 20.03.2024.a. kinnistamisavalduse alusel.

31. Eeltoodust tulenevalt hageja palus:



kohustada T. V. andma järgmise sisuga nõusoleku ja tahteavalduse:



T. V. annab nõusoleku M. A. kasuks kinnistule, asukohaga Xxxx, mille registriosa nr

on xxxx kinnistusraamatusse hüpoteegi seadmiseks (väärtuses 500 000.- eurot).



T. V. nõusolek, (KRS § 34 primm 1 tähenduses) kinnistusraamatus kinnisasja, mille

registriosa nr. xxxx, IV jaos, punktis kolm (3), mille kohaselt on hüpoteek summas 500 000.-

eurot T. V. (isikukood xxxx) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 28.02.2022

kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.03.2022. Kohtunikuabi K. O., kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, mille kohaselt kantakse nimetatud kinnisasja IV jakku T. V. (isikukood

xxxx) asemele hageja, M. A. (isikukood xxxx), asendatakse T. V. tahteavaldusega.



Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht

32. Kostja ei vaielnud hagile vastu.

33. Kostja vastuse kohaselt hageja ei ole kostjaga ühendust võtnud annaku ülevõtmiseks ja

notari aja kokkuleppimiseks. Ainus kord, kui kostja ja hageja notari ajast on rääkinud oli

kostja poolt pakutud kokkulepe, millest hageja loobus. Kostja on teadlik, et hageja ei ole oma

pärandist (annakust) loobunud ja on selle vastu võtnud. Samuti on kostja teadlik hageja poolt

tähelepanu juhitud faktist, et hüpoteek summas 100100 eurot AS Xxxx kasuks on enne T. V.i

500 000 eurost hüpoteeki.

34. Hageja on nõudnud kostjalt annaku välja maksmist, mitte annaku üleandmist. Kostja

on keeldunud annaku välja maksmisest, mitte annaku üleandmisest. Kostja on seisukohal, et

hageja ei saa nõuda annaku välja maksmist. Tulenevalt 28.02.2022 T. V.i ja T. V.i vahel

Tallinna notar G. S. juures sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr 828

punkti 3.1 kohaselt kohustub T. V. ehk omanik tasuma hüpoteegipidajale ehk T. V.ile 500

000.- eurot juhul, kui ta võõrandab lepingu eseme ehk Xxxx kinnistu. Hageja ei saa nõuda

kinnistu võõrandamist ja annaku välja maksmist. Kostja andis B. V.ile annaku üle,

annakusaaja tahteavaldusel.

35. Kohtule esitatud faktidest ei selgu, et hageja oleks avaldanud kostjale soovi annaku

ülevõtmiseks ja et kostja oleks sellest keeldunud. Kuna kostja ei ole oma käitumisega andnud

põhjust hagi esitamiseks on kostja seisukohal, et menetluskulud jäävad hageja kanda, kes

6 / 9

pöördus kohtu poole ilma kostjat oma annaku ülevõtmise soovist teavitamata. Kostja on nõus

annaku hagejale üle andma ega soovi kohtuasja.

Kohtu seisukoht

36. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

37. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:



xxxx suri T. V. (isikukood xxxx) (dtl 11);



T. V.`il oli kolm last, hageja, M. A. (isikukood xxxx) hageja, B. V. (isikukood xxxx)

ja kostja, T. V. (isikukood xxxx);



Kostjale T. V. kuuluvale kinnistule asukohaga Xxxx on seatud hüpoteek summas 500

000.- eurot T. V. (isikukood xxxx) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma

kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks (dtl 12-13).



T. V. oli teinud 18.01.2023.a. Tallinna notar M. V. büroos testamendi. Nimetatud

testamendi punktis 2.1. on T. V. nimetanud kogu oma vara, mis talle kuulub tema surma

päeval, ükskõik kus see asub või millest koosneb, ainupärijaks T. V.. Testamendi punktis 2.2.

on T. V. määranud annakuna oma tütrele M. A.` le hüpoteegi summas 500 000.- eurot, mis

koormab Xxxx asuvat kinnistut (registriosa nr. xxxx) ning kõik hüpoteegipidaja õigused (sh

nõudeõigused), mis tulenevad eelnimetatud hüpoteegiga tagatud nõuetest. Testamendi punktis

2.3. on T. V. määranud annakuna oma tütrele B. V.`ile kinnisasja asukohaga Xxxx

(registriosa nr. xxxx) (dtl 17-19);



03.07.2023.a. kirjaga nr. 325 on Tallinna notar M. V.`ilt teavitanud hagejat T. V.`i

pärimismenetlusest (dtl 20-22).



Kuna T. V. pärand avanes xxxx ja hageja ei ole annakust loobunud, siis on hageja

annaku vastu võtnud.

38. Hageja on esitanud kohtule hagi annaku väljaandmise nõudes. Hageja taotleb asendada

kostja tahteavaldus kohtuotsusega ja tuvastada kostja nõusolek hageja kasuks kinnistule,

asukohaga Xxxx, mille registriosa nr on xxxx kinnistusraamatusse hüpoteegi seadmiseks on

summas 500 000.- eurot. Samuti taotles hageja, et asendada kostja tahteavalduse

kohtuotsusega ja tuvastada kostja nõusolek kinnistusraamatusse kande tegemiseks, et kinnistu

igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks.

39. PärS § 4 lg 1 järgi läheb pärand üle pärijale pärandi avanemisel. T. V. pärand avanes

xxxx.a. ja T. V. testamendi järgseks ainupärijaks on kostja, T. V., pärandaja poeg. PärS § 56

lg 1 kohaselt kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid

üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve

annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale

õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. PärS § 56 lg 2 kohaselt

annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üle antav

hüve. PärS § 57 lg 1 kohaselt testaator võib annaku täitmise teha kohustuseks pärijale või

teisele annakusaajale (edaspidi kumbki annakutäitja). Kui testaator ei ole annakutäitjat

määranud, on annakutäitjaks pärija, kes on pärandi vastuvõtmise korral PärS § 133 järgi

kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annaku.

40. PärS § 62 lg 1 esimese lause kohaselt annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel.

Kui annakuks on määratud õigus, tuleb annakusaajale anda ka selle õiguse alusel saadu (Pärs

§ 67 lg 2). Kui pärija ei täida annakusaaja nõuet, s.o rikub annakuks määratud eseme

üleandmise kohustust, saab annakusaaja kasutada pärija vastu VÕS § 101 lg s 1 sätestatud

7 / 9

õiguskaitsevahendeid (vt ka T. Mikk. Annak pärandvarast eseme omandamise alusena.

Magistritöö. 2010, lk 76–77). Eelkõige on annakusaajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 ja VÕS

§ 108 lg 2 I lause alusel annaku täitmist.

41. Käesoleval juhul annakutäitjaks on kostja, kelle kohustuseks on hagejale annakuna

määratud õigus (hüpoteek väärtuses 500 000 eurot kinnistule asukohaga Xxxx, registriosa nr

on xxxx) üle anda. Kohtule esitatud vastuses on kostja väitnud, et ta ei vaidle vastu annaku

täitmise nõudele. Seega tuleb kostjat kohustada annakut hagejale üle andma.

42. Testamendis määratud annaku täitmiseks tuleb kostjal ja hagejal sõlmida

vastavasisuline notariaalselt tõestatud leping hüpoteegi üleandmiseks ning esitada

kinnistamisavaldus. TsÜS § 68 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Nõude rahuldamise eelduseks on

viidatud sätte kohaselt see, et isikul (kostjal) on tekkinud lepingu või seaduse alusel kohustus

täpselt kindlaks määratava sisuga tahteavalduse tegemiseks. Kuivõrd kostja ei ole andnud

hagejale annakut üle, siis asendab kohus kohtuotsusega kostja tahteavaldused hagejale

testamendiga määratud annaku üleandmiseks ja kinnistusraamatus kande tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

44. TSMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

45. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Käeoleval juhul 30.10.2024 vastuses hagile on kostja selgitanud, et hageja ei ole avaldanud

kostjale soovi annak kätte saada. Hageja ei ole kostjaga ühendust võtnud ei telefoni, meili ega

kirja teel, et kokku leppida annaku üleandmine. Kostja ei ole keeldunud annakut üle andmast.

Kostja ei ole olnud teadlik hageja soovist annak ümber vormistada. Seega on kostja sisuliselt

hagi kohe kohtule esitatud vastuses õigeks võtnud.

46. Kohus leiab, et käesoleva juhul ei ole kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjust

hagi esitamiseks. Enne kohtumenetluse algust on hageja üksnes nõudnud kostjalt raha

väljamaksmist, mitte hüpoteegi üleandmist. Hageja poolt 12.12.2023 saadetud vastuse punkti

40 järgi kohustas hageja kostjat annak suuruses 500000.- eurot välja maksta hiljemalt

30.04.2024 (dtl 42-48). Samas puudus kostjal kohustus välja maksta hagejale 500 000 eurot.

Hageja ei ole pöördunud kostja poole kirjaliku nõudega anda üle annak, so hüpoteek summas

500 000 eurot kinnistule asukohaga Xxxx. Samuti ei ole hageja pöördunud notari poole, et

sõlmida kostjaga annaku üleandmise leping. Asja materjalidest nähtuval on kostja taotlusel

Tallinna notar M. V. büroos 17.07.2023 ettevalmistatud võlaõiguslik hüpoteegi muutmise

kokkulepe, mis jäi poolte vahel sõlmimata. Samas asjaolust, et kostja taotlusel on notari poolt

ette valmistatud võlaõiguslik hüpoteegi muutmise kokkulepe ei saa järeldada, et kostja oleks

keeldunud hagejale annaku üleandmisest. Asjaolu, et hageja sooviks oli, et kostja maksaks

hagejale välja 500 000 eurot, kinnitab ka hageja poolt 25.07.2024 kohtule esitatud hagi, milles

hageja palub kostjal välja mõista annak 500 000 eurot. Alles pärast kohtu poolset selgitamist,

et hageja saab nõuda hüpoteegi üleandmist, mitte raha väljamõistmist ja hagejale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja andmist, esitas hageja kohtule hagi, milles palus kohustada kostjat

andma hagejale üle kinnistule asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx seatud hüpoteek. Seega

on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.

8 / 9

47. Kostjal on 01.12.2024 lõplikuks seisukohas kinnitanud, et kostjal menetluskulud

puuduvad. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

9 / 9