2-24-17325/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17325

Kohtuasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus I.W paigutamiseks

tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 20.11.2024. a määrus

Harju Maakohtu 22.11.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Avaldaja Sihtasutus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik I.W (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Haapsalu linn (Haapsalu linnavalitsuse kaudu,

registrikood 75012802)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.11.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 22.11.2024. a määrus muutmata.

3. Jäta I.W määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

2-24-17325

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 20.11.2024 Harju Maakohtule

avalduse I.W (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi

jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.

1.1.

Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik alates 18.11.2024 psühhiaatriakliinikus, kus

talle kohaldati alates kella 13.08-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele

lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik psühhiaatriahaiglas

statsionaarsel ravil teist korda. Puudutatud isik pöördus esmakordselt psühhiaatri

ambulatoorsele vastuvõtule 2018. a seoses hasartmängusõltuvusega. Esmakordselt

hospitaliseeriti puudutatud isik 2021. a ajavahemikus 22.01.–16.02.2021, kui ta muutus oma

elukaaslase suhtes agressiivseks. Enne ravile saabumist oli puudutatud isik rääkinud kuu aega

imelikku juttu, otsinud kõikjalt erilisi tähendusi, vaadanud U.S.A president D. Trumpiga

seotud saateid ja vandenõuteooriaid. Haiglaravil viibimise ajal oli puudutatud isiku mõttekäik

tugevalt häiritud ning käitumine ettearvamatu. Ravi tulemusena isiku seisund stabiliseerus.

Pärast haiguse taandumist käis puudutatud isik esialgu psühhiaatri ambulatoorsetel

vastuvõttudel ning sai antipsühhootilist toetusravi, kuid koostöös arstiga ravi lõpetati.

Puudutatud isik käis ambulatoorsel vastuvõtul viimati 08.11.2024, mil tema seisund oli juba

ägenenud.

1.2.

18.11.2024 toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kiirabiga politsei kaasabil.

Puudutatud isikule kutsus kiirabi elukaaslane, kelle sõnul oli patsient kodus rahutu ja

ettearvamatu. Viimase kahe päeva jooksul oli puudutatud isiku käitumine agressiivseks

muutunud. Puudutatud isik sundis oma dementset ema ja ämma jooma vastu tahtmist punast

veini ning palvetama, et deemoneid välja ajada. Puudutatud isik kägistas oma elukaaslast,

kuna uskus, et tegu on deemoniga ning naine ei allunud korraldusele veini juua. Puudutatud

isik viis kodus läbi erinevaid rituaale ning suhtles kosmosega, rääkides monoloogina

vandenõuteooriatest. Puudutatud isik avaldas elukaaslasele, et pooldab D. Trumpi ja V.

Putinit, on vaktsiini- ja LGBT vastane. Paari päeva jooksul kutsuti patsiendile korduvalt

politseid ja kiirabi. Valvetoas oli patsiendi käitumine ähvardav, düstroofiline, mõttekäik oli

laialivalguv. Puudutatud isik avaldas laiaulatuslikku luulu mõjutuselamustest, telepaatiast,

deemonitest, kosmosega suhtlemisest ja energiate vahetamisest. Puudutatud isikul esines

tähendus-, mõjutus- ja suurusluulumõtteid. Puudutatud isik hospitaliseeriti ägeda

psühhootilise, ettearvamatu ja psühhootilistest elamustest juhitud käitumise tõttu. Pärast

osakonda suunamist muutus puudutatud isik järsku füüsiliselt agressiivseks ning vajas

mehhaanilist ohjeldamist.

1.3.

Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - täpsustamata püsiv luululine häire

(F22.9), mis avaldub tähendus-, mõjutus- ja suurusluulumõtetena ning neist lähtuvalt on

puudatatud isiku käitumine ebaadekvaatne ja agressiivne. Tal puudub haiguskriitika ning ta

keeldub ravist. Haiglaravita jäämisel võib ta olla oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega

ohtlik nii iseendale kui teistele - ta ründas oma elukaaslast, oli agressiivne ema ja ämma

suhtes, tema mõttekäik ja käitumine on psühhootilistest elamustest tingituna ebaadekvaatne ja

ettearvamatu.

1.4.

Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline haiguse taandumine 4-päevase

ravi tulemusena sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas.

2-24-17325

Seetõttu on vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajab tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi, sealhulgas rahustava toimega ravimite manustamist.

2. Maakohus ei kuulanud esialgse õiguskaitse kohaldamisel neljaks päevaks ära

puudutatud isikut, tema pereliikmeid ega kohalikku omavalitsust. TsMS § 534 lg 4 kohaselt

võib kohus puudutatud isiku või muud isikud ära kuulata ka pärast esialgse õiguskaitse

kohaldamist.

3. Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 20.11.2024 ning kajastas ärakuulamist

22.11.2024. a määruses. Ärakuulamisel oli puudutatud isiku jutt laialivalguv ning ta pidas

oma käitumist normaalseks. Mõttekäik oli segane. Puudutatud isik avaldas, et saab kõikjalt

(sh kosmosest) erinevat infot, kuna tegeleb intensiivse mõttetööga. Teabe sisu puudutatud isik

ei täpsustanud. Puudutatud isik rääkis deemonitest inimeste ümber, keda inimesed ei näe ning

avaldas, et on prohvet, kes võib elada tuhandeid aastaid. Ta joob punast veini, kuna see on

Kristuse veri, ning sunnib ka oma lähedasi seda jooma. Puudutatud isik avaldas, et on varem

saanud depressiooni ravi. Haiglas manustatud ravimid tekitavad puudutatud isikule nõrkust.

Puudutatud isik selgitas, et sai ülevalt poolt teate, et tuleb veini juua ning et ta teab, mis

tulevikus juhtuma hakkab. Puudutatud isik saab oma teadmised X-ist ja Twitterist. Puudutatud

isik eitas agressiivset käitumist ning ei tunnistanud ravivajadust.

4. Ärakuulamisel selgitas raviarst, et puudutatud isiku seisund ei ole võrreldes arvamuse

andmise ajaga muutunud. Puudutatud isikuga ei ole võimalik sisulist suhtlust läbi viia. Päev

varem üritas puudutatud isik ravimite võtmisest keelduda, sülitades need välja. Puudutatud

isik on kõige suhtes negatiivselt meelestatud ning leidis, et tema elukaaslane on deemon.

Kuna elukaaslane keeldus veini joomisest, ärritus puudutatud isik tema peale.

5. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga

20.11.2024 ning vestles ka puudutatud isiku raviarstiga.

Harju Maakohtu 20.11.2024. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus

2-24-17325

6. Maakohus rahuldas 20.11.2024 määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud

isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli

ööpäeva alates 18.11.2024 kella 13.08-st kuni 22.11.2024 kella 13.08-ni. Maakohus andis loa

manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning kohaldada arsti valitud muid

ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma. Menetluskulud

jättis maakohus riigi kanda.

6.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse

(PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Puudutatud

isikul esineb raske psüühikahäire - täpsustamata püsiv luululine häire (F22.9). Ravita jäämisel

võib ta seada oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse käitumisega ohtu nii iseenda kui ka

ümbritsevate tervise. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse

ajel ebaadekvaatselt käituda ning sellega nii ennast kui ümbritsevaid ohtu seada. Puudutatud

isik ründas oma elukaaslast ning oli oma ema ja ämma suhtes agressiivne. Haiglaravile

saabumisel oli puudutatud isiku käitumine ähvardav ning ta vajas mehhaanilist ohjeldamist

ning rahustamist ravimite abil. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on maakohtu hinnangul pigem

kindel kui tõenäoline. Isiku varasemat käitumist arvestades on põhjust eeldada, et ta võib teisi

ohustavalt käituda ka edaspidi. Muu psühhiaatriline abi ei ole praegusel juhul piisav, kuna

puudutatud isik ei taju oma ravivajadust ning ei pea ennast haigeks.

6.2.

Maakohus selgitas, et võtab avaldaja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi 40 päevani

pikendamise taotluse osas seisukoha hiljemalt esialgse õiguskaitse kohaldamise viimasel

päeval, s.o 22.11.2024.

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta

7. Puudutatud isiku raviarsti 21.11.2024 esitatud teabe kohaselt ei olnud puudutatud isiku

seisund 21.11.2024 seisuga paranenud, mistõttu on vajalik tahtest olenematu ravi

pikendamine 40 päevani.

8. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja ravi pikendamise taotlust.

Harju Maakohtu 22.11.2024. a esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus

9. Maakohus pikendas 22.11.2024. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset 40 päevani alates 18.11.2024 kuni 28.12.2024 või mõne nimetatud kuupäevale

eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise

haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel

tahtevastaselt ravimeid. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS §

534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi

kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab

puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei

ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus nii maakohtu 20.11.2024. a

määruse kui ka 22.11.2024. a määruse tühistada. Puudutatud isik selgitas määruskaebuses, et

2-24-17325

politsei käis tema juures kahel korral tema Vilniuses elava õe kõne peale. Puudutatud isiku

sõnul ei olnud ta joobes ega vägivaldne, kui politsei talle järele tuli. Politsei meelitas

puudutatud isiku endaga kaasa tulema lubadusega, et kontrollitakse tervist ja siis saab

puudutatud isik koju tagasi. Tegelikult võeti puudutatud isik täiesti põhjendamatult

haiglaravile. Puudutatud isik oli enda hinnangul haiglaravile toomise ajal ning ka haiglas

olemise ajal adekvaatne.

11. Haapsalu linn vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

12. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire,

millest tulenevalt pole ta võimeline oma ravivajadust mõistma ega oma käitumist kontrollima.

Puudutatud isikul esineb täpsustamata püsiv luululine häire (F22.9), mis avaldub tähendus-,

mõjutus- ja suurusluulumõtetena ning neist lähtuvalt on patsiendi käitumine ebaadekvaatne ja

agressiivne. Haiglaravita jäämisel võib ta oma haigusseisundist mõjutatud käitumise tõttu olla

ohtlik nii iseendale kui teistele. Puudutatud isikule vajaliku psühhoosivastase ja meeleolu

stabiliseeriva ning rahustava ravi tagamine on teostatav vaid tugevalt kontrollitud

ravikeskkonnas. Psühhoosist paranemine on pikaajaline.

13. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5

kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste

tühistamiseks. Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

15. Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6

alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel

seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus

peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad

hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1).

Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud

isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata

ulatuses.

16. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1)

isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist

või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi määramise

otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite

arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel

hindama.

17. Kolleegium leiab, et praegusel juhul on täidetud isiku kinnisesse asutusse paigutamise

eeldused, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud on

2-24-17325

psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt

põhjendanud (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse

taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul täpsustamata püsiv

luululine häire (F22.9), mille tõttu on tema käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Oma

seisundi tõttu oli puudutatud isik ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isik toodi ravile

kiirabiga politsei kaasabil. Valvearsti vastuvõtule saabudes oli puudutatud isik agressiivne

ning teda tuli füüsiliselt ohjeldada. Puudutatud isik oli olnud agressiivne oma elukaaslase

suhtes ning sundinud oma ämma ja ema alkoholi tarbima. Puudutatud isik selgitas

ärakuulamisel, et kuna elukaaslane keeldus veinijoomisest, ärritus puudutatud isik tema peale

(vt maakohtu 22.11.2024. a määruse p 10). Seega oli puudutatud isiku 4-päevane tahte

vastane ravi põhjendatud. Kuna puudutatud isiku seisund ei paranenud märkimisväärselt ka 4-

päevase ravi järel, oli ka ravi jätkamine põhjendatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas

Haapsalu linn 17.12.2024 avalduse puudutatud isiku tahte vastase ravi pikendamiseks kuni

kolme kuuni. Avalduse menetlemisel koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (koostatud

19.12.2024) kohaselt oli puudutatud isiku käitumine ekspertiisi tegemise ajal endiselt

mõjutatud luulumõtetest. Ekspertiisi kohaselt puudutatud isikul täpsustatud diagnoosi kohaselt

äge psühhootiline seisund skisofreenia sümptomitega F23.2 (dtl 133), millega kaasneb

aktiivsuse tõus. Psühhoos ei olnud ekspertiisi läbiviimise ajal veel taandunud ning tema

haiguskriitika oli minimaalne ja suhtumine ravimitesse negatiivne (dtl 134). Seega võib

puudutatud isiku käitumine olla väljaspool haigla tingimusi endiselt ohtlik ning psühhoosist

mõjutatud. Ohtlikkust suurendab ka asjaolu, et varem on puudutatud isik olnud psühhoosi

ägenemise ajal väga vägivaldne. Arvestades senise ravi käiku ja haiguskriitika puudumist, on

ilmne, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

18. Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite hinnangutest, puudutatud isiku

ärakuulamisest ning avaldaja seisukohast määruskaebusele, samuti hilisemas menetluses

teostatud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui

esialgselt määratud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ning veendus

tema tervislikus seisundis. Seega on maakohus on õigesti tuvastanud puudutatud isiku

ohtlikkuse endale ja teistele ning sellest lähtuvalt puudub alus esialgse õiguskaitse

kohaldamise määruste tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.

19. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt