2-20-138289/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-138289

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-20-138289

Määruse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2025, Narva

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu avaldus N G ja

M C (J G ja L G üldõigusjärglased) vastu

majandamiskulude võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu

(rk 80527365)

Avaldaja esindaja:

Igor Sumarok (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik I:

N G (ik XXX)

Puudutatud isik II:

M C (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kaasata J G ja L G üldõigusjärglased N G ja M C puudutatud isikutena menetlusse.

2. Kinnitada Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu ja N G ja M C vahel 20.

detsembril 2024 sõlmitud kompromiss järgnevas:

2.1. N G ja M C tunnistavad, et seisuga 01. aprill 2021 moodustas nende solidaarne

majandamiskulude põhivõlg Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu ees 618,98

eurot. Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu kinnitab, et 2021. aasta lõppuks

oli põhivõlg kustutatud N G poolt.

2.2. Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu loobub viivisenõudest N G ja M C

vastu.

2.3. N G ja M C kohustuvad solidaarselt hüvitama Sillamäe linn, Ranna tn 39

korteriühistule tsiviilasjas nr 2-20-138289 kantud menetluskulud summas 397,60

eurot, millest õigusabi 372,60 eurot ja riigilõiv 25 eurot.

2.4. N G ja M C tasuvad punktis 4. (kohtumääruse p 2.3. – kohtu märkus) nimetatud

summa hiljemalt 07. aprilliks 2025 osamaksetega alljärgneva maksegraafiku

alusel:

Makstähtaeg

Osamakse suurus

1.

07.01.2025

99,40 eurot

1(5)

2-20-138289

2.

07.02.2025

99,40 eurot

3.

07.03.2025

99,40 eurot

4.

07.04.2025

99,40 eurot

2.5. Kõik kompromissi alusel tasumisele kuuluvad summad tasuvad N G ja M C

Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu pangakontole nr XXX Swedbankis

selgitusega „kompromiss ts.asjas 2-20- 138289”.

2.6. Juhul, kui tasumine toimub kompromissi punktis 5. (kohtumääruse p 2.4. –

kohtu märkus) sätestatud maksegraafiku järgi, viivist ei rakendata.

2.7. Juhul, kui N G ja M C viivitavad mistahes osamakse tasumisega osaliselt või

täielikult rohkem kui 3 päeva, kompromissi punktis 5 (kohtumääruse p 2.4. –

kohtu märkus) sätestatud maksegraafik tühistatakse automaatselt, mille

tagajärjel on Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistul õigus nõuda

kompromissis käsitletud summade kohest tasumist ning pöörata kompromissi

sundtäitmisele täies ulatuses.

2.8. Punktis 5. (kohtumääruse p 2.4. – kohtu märkus) sätestatud maksegraafiku

täitmata jätmisel ja selle punktis 8 (kohtumääruse p 2.7. – kohtu märkus)

toodud põhjusel tühistamisel kohustuvad N G ja M C tasuma Sillamäe linn,

Ranna tn 39 korteriühistule täiendavalt punktis 4 (kohtumääruse p 2.3. – kohtu

märkus) nimetatud summale ka seadusjärgset viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tasumisele kuuluvatelt summadelt (397,60 eurot)

alates 01. jaanuarist 2025 kuni kohase tasumiseni.

2.9. Pooled kinnitavad, et nendel puuduvad teineteise vastu mis tahes nõuded, mis

tuleneksid otseselt või kaudselt tsiviilasjas nr 2-20-138289 käsitletud asjaoludest,

välja arvatud nõuded ja kohustused, mis tulenevad käesolevast kompromissist.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-138289 menetlus.

4. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

5. Jätta Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu, N G ja M C kompromissilepingus

märkimata menetluskulud nende endi kanda.

6. Menetlusosalistele kompromisslepingus märkimata hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

7. Tagastada Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistule avalduse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 2,50 eurot ning kanda see avaldaja arveldusarvele nr XXX

Swedbankis.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

2(5)

2-20-138289

Viru Maakohtu menetluses on Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu avaldus J G ja L G

vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Kohus tuvastas, et J G ja L G on surnud ning

menetlus oli peatatud kuni õigusjärglaste menetlusse astumiseni. Kohus uuendas 11. detsembri

2024 määrusega menetluse, kuna selgusid J G ja L G pärijad. Kohus kohustas sama määrusega

pärijaid menetlusse asutama, milleks tuleb esitada seisukoht menetlusse astumise osas. Kohus

märkis ka, et üleskutsele vastamata jätmise korral loetakse õigusjärglus isiku poolt omaks

võetud. J G ja L G pärijad - N G ja M C (üldõigusjärglased) ei ole esitanud seisukohta

menetlusse astumise kohta, kuid on kohtuga ühendust võtnud ja menetlusosalised esitasid

kohtule 20. detsembril 2024 sõlmitud kompromissilepingu. Menetlusosalised kinnitasid

kompromissis, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palusid kompromiss

kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusse tuleb kaasata puudutatud

isikutena J G ja L G pärijad ning menetlusosaliste 20. detsembri 2024 kompromiss tuleb

kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 353 lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole

lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole

üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud

menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud

tähtaja möödumist. TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest

isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus

menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas on J G ja L G üldõigusjärglasteks N G ja M C. Pärijad

tuleb kaasata menetlusse puudutatud isikutena.

TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses

kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Menetlusosalised esitasid 20. detsembril 2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid

asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on korteriühistu ja võlgnikud ning

kompromissi sisuks on võla tasumise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled

menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud.

Kohus tuvastas, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei

riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab

menetlusosaliste kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

3(5)

2-20-138289

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud

jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, kompromisslepingus märkimata

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu tagastamine

Avaldaja esitas kohtule taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu s.o 25 euro

tagastamiseks. Avaldaja palub riigilõiv tagastada tema arveldusarvele.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata avalduse

läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist

loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu

45 eurot ning avalduse esitamisel Viru Maakohtule täiendavalt – 5 eurot, kokku 50 eurot.

Avaldus oli kohtule esitatud 11. detsembril 2020.

Avalduse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-te 5 ja 6 järgi tasuti avalduse või

kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist

esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avalduse

esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasuti riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte

alla 45 euro.

Seega on avaldaja tasunud riigilõivu õiges suuruses ning kehtiva TsMS redaktsiooni kohaselt ei

ole võimalik tagastada riigilõivu, mis oli tasutud maksekäsu kiirmenetluses. Seoses

kompromissi sõlmimisega on võimalik tagastada avaldajale pool täiendavast riigilõivust s.o

summas 2,50 eurot.

Edasikaebamine

Menetlusosalised avaldasid, et paluvad välistada määruskaebuse esitamise õiguse.

4(5)

2-20-138289

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Nimetatud sätet võib kohaldada ka hagita menetluses, kui menetlusosaliste ring on selgelt

piiritletud ning on teada, kelle õigusi menetlust lõpetav määrus puudutab. Kohus leiab, et

korteriühistu avalduses võlgnevuse nõudes on selge menetlusosaliste ring ning määrus

puudutab ainult korteriühistu ja võlgnike õigusi. Seega peab neil olema võimalus sarnaselt

hagimenetlusega välistada edasikaebamise õiguse.

Seega ei ole kohtumäärus edasikaevatav.

Allkirjastatud digitaalselt

Aarne Lõhmus

Kohtunik

5(5)