Legislator Case Law & Legislation
2-24-17278/4 AI generated

2-24-17278/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-17278/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Revensen OÜ (edaspidi hageja), H. A. (kostja I) ja R. A. (kostja II) (koos edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise nõudes alljärgnevalt:

Legislator headnote

AI generated

2-24-17278/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: A. (kostja I) ja R. A. (kostja II) (koos edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise nõudes alljärgnevalt:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg

7. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-24-17278

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi H. A. ja R. A. vastu ühisvara

jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699),

lepinguline esindaja I. V. (e-post: XXX)

Kostja I H. A. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja II R. A. (isikukood XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Revensen OÜ (edaspidi hageja), H. A. (kostja I) ja R. A. (kostja II) (koos

edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise nõudes alljärgnevalt:

1.1. H. A. ja R. A. tasuvad kompromissi alusel solidaarselt hagejale 4082,87 eurot,

mis moodustub järgmiselt: tsiviilasjas nr 2-18-126467 kostjalt I Aare Autopood

OÜ kasuks välja mõistetud põhivõlgnevus 1909 eurot, ajavahemiku 29.10.2018-

02.01.2025 eest sissenõutavaks muutunud viivis 943,94 eurot, menetluskulud

467,50 eurot ja ajavahemiku 11.11.2019-02.01.2025 eest sissenõutavaks

muutunud menetluskulude viivis 192,43 eurot; tsiviilasja nr 2-24-17248

menetluses tasutud riigilõiv 210 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 360

eurot.

1.2. H. A. ja R. A. tasuvad solidaarvõlgnikena võlgnevuse 4082,87 eurot hagejale

järgmise maksegraafiku alusel:

15.01.2025 – 100,00 eurot, 15.02.2025 – 100,00 eurot, 15.03.2025 – 100,00 eurot,

15.04.2025 – 100,00 eurot, 15.05.2025 - 300,00 eurot, 15.06.2025 – 300,00 eurot,

15.07.2025 – 300,00 eurot, 15.08.2025 – 300,00 eurot, 15.09.2025 – 300,00 eurot,

15.10.2025 – 300,00 eurot, 15.11.2025 – 300,00 eurot, 15.12.2025 – 300,00 eurot,

15.01.2026 – 300,00 eurot, 15.02.2026 – 300,00 eurot, 15.03.2026 – 300,00 eurot,

15.04.2026 – 300,00 eurot, 15.05.2026 – 82,87 eurot.

1.3. Maksed peavad laekuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EEXXX LHV Pangas

selgitusega „ts asi 2-24-17278 “.

1.4. Maksekohustuse rikkumise korral on Revensen OÜ-l õigus täiendava teavituseta

koheselt täitemenetluses sisse nõuda kõik kompromissist tulenevad tasumata

summad ning lisanduva viivise.

2-24-17278

1.5. Kui kostjad ei tasu resolutsiooni punktis 1.2 märgitud kohustust tähtaegselt, siis

vastutavad kostjad täitmata kohustuse ees solidaarselt ning kostjad on

kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,022% päevas kuni nõude

täitmiseni.

1.6. Hageja kinnitab, et pärast kompromissi kinnitamist ja hageja arvelduskontole

summa 4082,87 eurot tähtaegset laekumist puuduvad hagejal mistahes nõuded

kostjate I ja II vastu.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-24-17278 menetlus.

3. Tagastada Revensen OÜ-le riigilõiv 210 eurot ning kanda see Revensen OÜ

arvelduskontole nr EEXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi H. A. ja R. A. vastu ühisvara jagamise

nõudes. Pooled esitasid kohtule 03.01.2025 allkirjastatud kompromisslepingu. Hageja on

palunud tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool. Pooled leppisid kokku menetluskulude

jaotuses ning lühendasid edasikaebamise tähtaja kolmele päevale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4 on

sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi

ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub

seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud

juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud

kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes lõpetatakse.

Kohus märgib, et on muutnud kompromissi sõnastust selliselt, et seda saaks kinnitada,

muutmata sealjuures kokkuleppe sisu. Nimelt sisaldub poolte kompromisslepingu punktis 1.1

ekslik viide sellele, justkui oleks praeguses menetluses esitatud kostjate vastu rahaline nõue,

mida kostjad olevat kompromisslepinguga tunnistanud. Tegelikult oli kohtu menetluses

ühisvara jagamise nõue. Kompromisslepinguga on kostja II sisuliselt ühinenud kostja I

kohustusega, s.o astunud võlasuhtesse senise võlgniku kõrvale (VÕS § 178). Kohus kõrvaldab

viite ekslikule nõudele ning sõnastab tingimuse ümber selliselt, et kostjad tasuvad solidaarselt

varasemast kohtulahendist tuleneva nõude, samuti praeguse menetluse menetluskulud.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

2-24-17278

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi

kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt

TsMS § 430 lg-st 5 kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva

isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Hageja on taotlenud seoses kompromissi sõlmimisega ühisvara jagamise nõudelt tasutud

riigilõivust poole tagastamist kontole, millelt riigilõiv tasuti. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4

tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1

kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse

osalised sõlmivad kompromissi. Ühisvara jagamise hagilt on tasutud riigilõivu 420 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

menetluskulude jaotuses.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik