3-24-1951/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1951

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks summas 2000 eurot seoses 25.03.2024 ja

27.04.2024 hommikusöögist ilmajäämisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu

31.12.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määruse resolutsiooni

p-de 1 ja 2 peale rahuldamata.

2. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määruse resolutsiooni

p 3 peale rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 02.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes summas 2000 eurot selle eest, et 25.03.2024 ja 27.04.2024 jäeti kaebaja

vanglas väidetavalt ilma hommikusöögist. Kaebaja arvates on talle vangla tegevusega tekitatud

lisakannatusi ja ebameeldivusi ning alandatud tema väärikust. Kaebaja sõnul esitas ta eelnevaga

seoses vanglale 25.03.2024 ja 13.05.2024 kahjunõuded, millele sai 02.07.2024 vastuse

nr 1-13/24/304-2.

2. Tartu Vangla teatas 11.12.2024 vastusena kohtunõuetele, et M. kahjunõuded on jäetud

rahuldamata kahe erineva otsusega ning edastas kõnealused hommikusöökide

mittevõimaldamisega seonduvad kahjunõuded, samuti kahjunõuete osas tehtud Tartu Vangla

28.06.2024. a otsuse nr 1-13/24/304-2 ja 24.05.2024. a otsuse

nr 1-13/24/240-2.

3. Tartu Halduskohus jättis 16.12.2024. a määrusega M. kaebuse käiguta ning andis kaebajale

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse

esitamiseks tähtaja. Kaebaja sai halduskohtu määruse avaliku e-toimiku kaudu kätte 17.12.2024.

4. Tartu Halduskohus 31.12.2024. a määrusega lõpetas asja menetluse osas, milles taotleti kahju

hüvitamist seoses 25.03.2024. a sündmusega (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse osas, mis

seondus 27.04.2024. a sündmusega (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 3).

4.1. Halduskohus leidis, et HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas

kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja

menetluse (HKMS § 124 lg 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka

ettevalmistavas menetluses ning kaebetähtaja ületamise korral võib kohus menetluse lõpetada

kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

4.2. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Sarnaselt

sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse

või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on seoses hommikusöögist

ilmajäämisega esitanud Tartu Vanglale kaks erinevat kahjunõuet, mis lahendati samuti kahe

erineva otsusega. Kaebaja seisukoht, et vangla venitas nimetatud kahjunõuete lahendamisega ja

sellest tulenevalt möödus kaebetähtaeg 02.08.2024, on ekslik. RVastS § 18 lg-st 1 tulenevalt oli

vanglal kaebaja kahjunõuete lahendamiseks aega kaks kuud nende nõuetekohasest esitamisest

arvates ning seda tähtaega järgiti. Tartu Vangla jättis seoses 27.04.2024. a hommikusöögiga

esitatud kaebaja kahjunõude rahuldamata 28.06.2024. a otsusega nr 1-13/24/304-2 ning seoses

25.03.2024. a hommikusöögiga esitatud kaebaja kahjunõude jättis Tartu Vangla rahuldamata

24.05.2024. a otsusega nr 1-13/24/240-2. Tartu Vangla edastas kohtule tõendi, millest nähtub, et

kaebaja sai viimati nimetatud otsuse allkirja vastu kätte samal päeval, so 24.05.2024. Seega tuli

kaebajal esitada 25.03.2024. a hommikusöögiga seonduv hüvitamiskaebus halduskohtule

hiljemalt 25.06.2024 (puhkepäevale langenud tähtpäevale järgnev esimene tööpäev). Kuna

kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 02.07.2024, siis on ta 25.03.2024 hommikusöögist

ilmajäämisega seonduva kahjunõude osas rikkunud HKMS § 47 lg-s 2 ja RVastS § 18 lg-s 2

sätestatud 30-päevast kaebetähtaega.

4.3. Kuivõrd praegune hüvitamiskaebus on osaliselt esitatud tähtaega rikkudes ning kaebaja ei

ole kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, siis tegi kohus kaebajale tähtaja

ennistamise taotluse esitamise ettepaneku. Kaebaja hinnangul ei ole kaebetähtaega ületatud ning

ta ei esitanud tähtaja ennistamise taotlust.

4.4. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et

kaebus on 25.03.2024 hommikusöögist ilmajäämisega seonduvas osas esitatud tähtaega rikkudes

ning tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, kuulub haldusasja menetlus selles osas HKMS §

152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetamisele. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui kaebaja

oleks esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, siis suure tõenäosusega ei saanud tal olla

kaebuse tähtaegseks esitamiseks takistusi. Kaebaja on käesoleval aastal esitanud halduskohtule

vangla vastu hulgaliselt kaebusi, sh kahjunõudeid. Ka 2024. a mais ja juunis, mil tulnuks

kõnealune hüvitamiskaebus kohtule esitada, on kaebaja pöördunud kaebuste jm avaldustega

kohtusse. Seega ei kuuluks kohtu hinnangul kaebetähtaeg ka vastava taotluse korral

ennistamisele.

4.5. Ülejäänud osas (27.04.2024 hommikusöögist ilmajäämisega seonduv hüvitamisnõue) tuleb

kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega

selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on 27.04.2024

hommikusöögist ilmajäämisega seonduva kahjunõude osas eelnimetatud sättes toodud eeldused

praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et

kohus kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks.

4.6. Tartu Vangla on kaebaja kahjunõude lahendamisel uurinud viienda üksuse E12 osakonna

kaamerasalvestisi, millelt nähtub, et 27.04.2024. a hommikul toidujagamise ajal kell 06:30:01

liigub Tartu Vangla valvur kambri 3158 juurde ning avab toiduluugi kinnipeetava toitlustamise

eesmärgil. Kambris 3158 paiknes sellel hetkel kaebaja. Enne toiduluugi avamist on toiduluugi

juures valmis ka toidujagajast kinnipeetav, kellel on ühes käes mõõteanum, milles on piim ja

teises käes on sepik. E12 osakonna kaamerasalvestiselt nähtub, et valvur seisab avatud

toiduluugi juures kokku 23 sekundit. Juba 9 sekundit pärast toiduluugi avamist saab toidujagajast

kinnipeetav aru, et kaebaja talle ette nähtud hommikusööki vastu võtma ei tule ning liigub tagasi

toidukäru juurde. Valvur seejuures jääb avatud toiduluugi juurde ning koputab mõned korrad

toiduluugi avajaga (metallist) vastu toiduluuki ning püüab kaebajat veel luugi juurde kutsuda,

kuid kaebaja toidunõudega luugi juurde ei liigu. Valvur sulgeb kell 06:30:37 toiduluugi ning

jätkab enda hommikuste toimingutega, sealhulgas toidujagamisega. Valvuri poolt antud

selgitustest tuleneb, et kaebaja ei tulnud 27.04.2024. a hommikul toitu vastu võtma seetõttu, et ta

oli sellel ajal duši all.

Tartu Vangla 28.06.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse

nr 1-13/24/304-2 kohaselt paikneb kaebaja alates 19.12.2023 eluosakonnas E12, kus leidis aset

ka vaidlusalune juhtum. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.5 sätestab E12 eluosakonna päevakava,

mille kohaselt on kell 06.00 äratus, kell 06.00–06.15 on hommikuvõimlemine, tualett ja voodite

korrastamine ning kell 06.15–07.30 on ettenähtud hommikusöök. Kohus nõustub vanglaga, et

olukorras, kus kaebaja oli nimetatud eluosakonnas paiknenud juba vähemalt kolm kuud, ei

saanud temale teadmata olla igapäevaste toimingute teostamise aeg ning ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja ei teadnud seda, et talle ka 27.04.2024. a hommikul päevakava kohaselt samas

ajavahemikus toitu tooma tullakse. Kell 06:30 ei olnud kaebaja valmis temale hommikusöögiks

ette nähtud toitu vastu võtma, kuna viibis sellel ajal duši all. Kohus nõustub vanglaga, et valvurid

ei saa toidu jagamisel ootama jääda kas ja millal lõpetab kinnipeetav pesemistoiminguid.

Toidujagamisega tuleb edasi liikuda ning toit väljastada ka teistele kinnipeetavatele. Olukorras,

kus valvur seisis avatud toiduluugi juures kokku 23 sekundit ning kutsus erinevatel viisidel

kaebajat toiduluugi juurde (nii suuliselt kui ka metallist esemega vastu toiduluuki koputades),

kuid kaebaja toiduluugi juurde ei tulnud, ei saa järeldada, et kaebaja jäi hommikusest toidust

ilma valvuri õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjena. Kaebajale pakuti toitu, kuid kaebaja ei

olnud valmis seda vastu võtma. Minnes hommikuseks toitlustamiseks ettenähtud ajal duši alla,

asetas kaebaja end ise olukorda, kus tal ei olnud võimalik toitu vastu võtta. Seega nõustub kohus

vanglaga, et tegemist on kaebaja enda valikute ja otsuste tagajärjega, mitte vangla õigusvastase

käitumise tulemiga. Järelikult on täitmata RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenev eeldus, mille

kohaselt peab kahju hüvitamiseks esinema avaliku võimu kandja tegevuses õigusvastasus.

Kohus nõustub Tartu Vanglaga ka selles osas, et isegi kui valvuri tegevus tuleks lugeda

õigusvastaseks, ei oleks siiski alust kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Vangistusseaduse

§ 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema

inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle

rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või

arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate

kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval EIK-i praktikat. EIK-i

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku

juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma

jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid

asjaolusid ei nähtu. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele

kuuluvat mittevaralist kahju 27.04.2024 hommikusöögist ilmajäämisega. Ühel hommikul

hommikusöögist ilmajäämine võis küll tekitada kaebajale mõningast ebamugavust, kuid tegemist

ei ole sedavõrd intensiivse riivega, et sellega seoses tuleks läbi viia täiemahuline kohtumenetlus,

arvestades seda, et kaebaja oleks saanud hommikusöögist ilmajäämist ära hoida, kui ta oleks oma

aega paremini planeerinud ja sööki vastu võtma tulnud.

4.7. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb 27.04.2024

hommikusöögist ilmajäämisega seonduv hüvitamiskaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel tagastada.

4.8. Asjas osaliselt menetluse lõpetamise ja ülejäänud osas kaebuse tagastamise tõttu puudub

vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust,

mistõttu jääb see läbi vaatamata.

4.9. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb ka riigi õigusabi enda esindamiseks praeguses

halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib

riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat

toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud

alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik

seisund asja otsustamist. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda

õigusi kohtumenetluses kaitsta. Seega ei ole talle riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lg

1 p 5 alusel, sest kaebus ei ole osaliselt tähtaegne ning ülejäänud osas on kohus hinnanud

kaebuse eduväljavaadet väga väheseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

5. 02.01.2025 esitas X.X. Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale

määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus

lõpetas õigusvastaselt menetluse tema kaebuse osas ja rikkus ka HKMS § 199 lg 1 p 3 nõudeid,

kuna 31.12.2024. a määrusel puudub kohtuniku allkiri. Kaebaja taotleb halduskohtu määruse

tühistamist ja tema kaebuse menetlusse võtmist ning talle riigi õigusabi korras esindaja

määramist ja tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse halduskohtule esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohus lõpetas 25.03.2024. a sündmusega seoses asja menetluse, kuna kaebus on

osaliselt esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitatud, võttes

aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2; tagastas ülejäänud osas kaebuse HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel (kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline) ning jättis kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse

määruse kõigi põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201

lg 4). Kaebaja ei ole 02.01.2025. a määruskaebuses välja toonud ühtegi sisulist

põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu 31.12.2024. a määruse muutmiseks või

tühistamiseks.

6.1. Selliseks põhjenduseks ei saa lugeda ka kaebaja väidet, et halduskohus rikkus HKMS § 199

lg 1 p 3 nõudeid, kuna 31.12.2024. a määrusel puudub kohtuniku allkiri. Kohtulahendite

infosüsteemis on üleval Tartu Halduskohtu 31.12.2024. a määrus käesolevas asjas, mille on

31.12.2024 allkirjastanud digitaalselt määruse teinud kohtunik Maria Lõbus. Samasugune info

määruse allkirjastamise kohta on olemas digitoimikus ja kohtule teadaolevalt näeb sama

digitoimiku vaadet ka kinnipeetav VAET-is, kui klõpsata määruse kirje juures paremal pool

olevat nuppu „näita allkirju/sulge allkirjad“. Seda, et selliselt (digitaalselt) allkirjastatud määrus

on igati seaduslik ja tegemist ei ole HKMS § 199 lg 1 p 3 nõuete rikkumisega, on M. le juba

korduvalt ka varem selgitatud (vt nt ringkonnakohtu määrused asjades nr 3-24-102; 3-24-254; 3-

24-421 ja 3-24-1676), mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõnealusel teemal pikemalt

peatuda.

6.2. Kuna halduskohus lõpetas käesolevas asjas osaliselt menetluse ja ülejäänud osas tagastas

esitatud hüvitamiskaebuse, siis puudus halduskohtul vajadus lahendada sisuliselt kaebaja

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust kaebuse esitamisel ja halduskohus võis

sellekohase taotluse jätta läbi vaatamata.

7. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 31.12.2024. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)