4-24-3460/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuaril 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-3460

Kohtunik

Piret Liivo

Väärteoasi

Ignati Bolšakov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 26.09.2024 otsusele

väärteoasjas 2315,24,007035 Liiklusseaduse § 224 lg 2

ja § 224 lg 3 p 1 järgi

Menetlusalune isik

Ignati Bolšakov: isikukood: 38901280252; elukoht:

xxx; e-post: xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi otsuse tegija Kairi Palits.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134

maakohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Ignati Bolšakov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

eriasjade uurija politseikapteni Kairi Palitsa 26.09.2024 otsusele nr 2315,24,007035,

millega karistati Ignati Bolšakovi LS § 224 lg 2 väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

2. Tühistada 26.09.2024 otsus nr 2315,24,007035 Ignati Bolšakov karistamises LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o 600

eurot karistuse kandmise viisi osas.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

4. Kohustada Ignati Bolšakovi tasuma mõistetud rahatrahv kokku 600 eurot osade kaupa

10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt

60 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Menetluskulude tasumisel tuleb

maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, väärteoasja number, rahatrahv“.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220245074506.

5. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline

tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa loovutama

Transpordiametile.

7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.01.2025. Kassatsioonkaebuse esitamise

viimane tähtaeg on 06.02.2025. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt

kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.02.2025.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt 08.09.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1627293 juhtis Ignati Bolšakov

08.09.2024 kell 12:30 Keemikute tn 1b suunaga Vana-Narva mnt, Maardu linn, Harju maakond

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3

nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 26.09.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007035 karistati I. Bolšakovi

LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel

määrati lisakaristus, millega võeti ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.

3. I. Bolšakov esitas 22.10.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus kohtuvälise

menetleja otsus uuesti läbi vaadata ning määrata karistusena kas rahatrahv või juhtimisõiguse

äravõtmine.

4. Esitatud kaebuses leidis I. Bolšakov, et kohtuväline menetleja on eksinud karistuse määramise

põhimõtete vastu, talle määratud karistus on liiga karm. Kaebuses kirjeldab I. Bolšakov, et

praegu on ta ajutiselt töötu ja tema pere on majanduslikes raskustes. Tema ülalpidamisel on kaks

alaealist last vanuses 7 ja 8 aastat, mis muudab igasuguse rahatrahvi tema jaoks äärmiselt

koormavaks. Kaebaja leiab, et nii 600-eurone trahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks

kuuks on liiga karmid karistused, arvestades tema praegust majanduslikku olukorda ja

perekondlikke olusid. Juhtimisõiguse äravõtmine on tema jaoks samaväärne täiendava rahalise

karistusega, kuna ta on pere ainus liige, kellel on juhtimisõigus. Ta tunnistab oma süüd selles, et

ei veendunud enne sõitu kas on täielikult kainenenud. Kaebuse kohaselt tarbis kaebaja alkoholi

eelmisel õhtul ja juhtimise ajal (kell 12:30 järgmisel päeval) tundis end hästi ning oli kindel, et

alkohol on organismist lahkunud. Palub arvestada ka asjaoluga, et rikkumise ajal ei ohustanud ta

teisi liiklejaid, ei ületanud kiirust ega sattunud liiklusõnnetusse. Lisaks ületas alkoholi sisaldus

väljahingatavas õhus vaid minimaalselt lubatud piiri.

5. Kohtuvälise menetleja poolt 02.12.2024 esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole käesolevas

väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud

rahatrahv 600 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab

üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus

rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kaebuse esitaja on kaebuses avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Samuti

nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu

leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse

kaebus kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja

väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja

lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi

hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

8. Menetlusalusele isikule on väärteomenetluses etteheidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo

toimepanemist. LS § 224 lg 2 alusel järgneb vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74

milligrammi. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

9. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude osas. I. Bolšakov ei

vaidlusta temale etteheidetava väärteo toimepanemist vaid talle määratud karistuse suurust ning

lisakaristuse määramist. Vaatamata kaebuses märgitule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks

karistuse määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud,

kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

10. Juhile keelatud seisundis mootorsõiduki Opel Combo Van (XXXXXX) juhtimist I. Bolšakovi

poolt 08.09.2024 kella 12:30 ajal Harjumaal, Maardu linnas, Keemikute tn 1b suunaga Vana-

Narva mnt tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 0510 EE nr ARMD-0144 väljatrükk,

millest nähtuvalt 08.09.2024 kell 12.42–12.46 teostati I. Bolšakovile mõõtmine ning

mõõtevahendi mõõtetulemus oli 0,26 mg/l (lõplik lugem 0,31 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l)

kohta. Tulenevalt LS § 69 lg-st 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla

alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed kinnitavad, et

I. Bolšakovi organismis oli alkoholi koguses, mis vastab LS § 69 lg-s 3 sätestatud keelule.

Tõendusliku alkomeetri väljatrükil ja korrakaitseseaduse § 38 alusel õiguste tutvustamise

dokumendil on olemas I. Bolšakovi allkirjad. Seega oli ta kohapeal teadlik mõõtmise tulemusest

ning enda õigustest joobeseisundi kontrollimisel. Kohtule esitatud materjalide hulgas on ka

mõõteseadme taatlustunnistus, mille kohaselt oli tõenduslik alkomeeter taadeldud 14.08.2024,

mõõtmise teostas kohtule esitatud tõendi kohaselt selleks pädev politseiametnik ning

mõõtemetoodikale viitavaid rikkumisi ei ole tuvastatud. I. Bolšakov ise selgitas, et tarvitas

alkoholi eelmisel päeval ja hommikul tundis end hästi ning istus rooli, kuna oli vaja toiduained

poodi viia. Samuti tõendab rikkumise toimumist tunnistaja Xga, kelle ütluste kohaselt peatasid

nad 08.09.2024 kell 12.30 teenistusülesandeid täites kaebaja poolt juhtud sõiduki ning sõidukit

juhtis meesterahvas, kelle suust tuli alkoholilõhna. Meesterahvale teostati mõõtmine

indikaatorvahendiga, mille lõplik lugem oli 0,31 mg/l. Mootorsõiduki juhina tuvastas tunnistaja

kaebaja I. Bolšakovi. Peale seda ning nähtuvalt materjalidest on juht I. Bolšakov kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

Kohtule esitatud materjalidest tulenevalt on tuvastatud, et enne tõendusliku alkomeetrisse

puhumist kontrolliti I. Bolšakovi alkoholijoovet kella 12.30 ajal, s.o koheselt peale sõiduki

peatamist, ka alkomeetriga AlcoQuant 6020 ning tulemiks oli 0.31 mg/l. Selle kohta on

koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis on esitatud kohtule. Seega on igakülgselt

tõendatud LS § 224 lg 2 objektiivsed asjaolud.

11. Kohtueelses menetluses on asunud kohtuväline menetleja otsuses seisukohale, et I. Bolšakov

pani teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades, et menetlusalune isik oli eelnevalt

teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki (õhtul tarbis õlut), pidi ta järgmisel päeval juhtima asudes

arvestama, et ta ei pruugi veel kainenenud olla. Menetleja hindas I. Bolšakovi süü keskmiseks.

12. Kohus selgitab, et LS § 33 lg 2 p 1 kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema

terviseseisund lubab sõidukit juhtida, sh veenduma, et ta on kaine. Kui juht ei võta midagi ette

selleks, et objektiivselt veenduda organismis alkoholi puudumises ja usaldab üksnes enda head

enesetunnet, siis sisuliselt ta mitte millelegi tuginedes loodab, et alkoholi organismis ei ole. I.

Bolšakov, otsustades 08.09.2024 sõidukit juhtima asuda, olukorras kus ta oli tarbinud eelmisel

õhtul alkoholi pidi möönma ja aru saama, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk

alkoholi ja esineda võib LS § 224 lg 2 koosseisule vastav asjaolu – lubatud alkoholi piirmäära

ületamine tema hingeõhus. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et koheselt oli tuntav ka alkoholi

lõhn kaebaja hingeõhus. Kohus on seisukohal, et sellise raskusega joobeastmes olev kaebaja pidi

tajuma, et ta ei ole päris kaine kuid asus vaatamata sellele juhtima mootorsõidukit, lootes

tõenäoliselt, et ei jää vahele, seega pani ta teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu

hinnangul on mootorsõiduki juhtimine sellises joobeastmes alati tahtlik tegu, mille puhul on

sõidukijuht sõidukiga liikluses kõrgendatud ohu allikas. On kummastav kaebaja seisukoht, et

karistuse mõistmisel tuleks arvestada ka asjaoluga, et rikkumise ajal I. Bolšakov ei ohustanud

teisi liiklejaid, ei ületanud kiirust ega sattunud liiklusõnnetusse. Lisaks ületas alkoholi sisaldus

väljahingatavas õhus vaid minimaalselt lubatud piiri. Kohtu hinnangul püüab kaebaja oma

teguviisi õigustada, lootusega oma süüd vähendada ning kohtule jääb selgusetuks kas kaebaja

üldse mingeid tagajärgi oma rikkumise kohta on teinud. Argument, et I. Bolšakov ei ohustanud

teisi liiklejaid on alusetu, joobes sõidukit juhtima asudes ohustas I. Bolšakov otseselt kõiki

liiklejaid ning ka iseennast. Samuti selgitab kohus, et kaebaja ei saa usaldada järelikult oma

enesetunnet sõiduki juhtimisel vaid peab veenduma kas ta on ikka kainenenud muude vahendite

abil kui oma uskumused ja enesetunne. Ühelgi juhul ei ole alkoholi tarvitatuna sõiduki juhtimine

lubatud tegevus, samuti on keelatud sõidukit juhtida „jääknähtudega“. Õigusvastasust ja süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

13. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

14. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille

hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

15. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

16. Kohtuväline menetleja määras I. Bolšakovile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks rahatrahvi 150

trahviühikut ehk 600 eurot. Lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 järgi võttis kohtuvälise menetleja I.

Bolšakovilt 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse.

17. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades äärmiselt

taunitav tegu. Kohus nõustub igakülgselt kohtuvälise menetleja poolt süü suurust mõjutanud

asjaoludega, et I. Bolšakovi süü suuruse hindamisel mängib kaalukat rolli alkoholisisalduse määr

väljahingatavas õhus, mis antud juhul oli LS § 224 lg 2 määratud vahemikus (0,25–0,74 mg).

Kuivõrd kaebaja on väärteo toimepanemist kahetsenud, arvestab kohus seda kui kergendavat

asjaolu, kuid siinjuures ei saa tähelepanuta jätta, et mootorsõiduki juhtimine alkoholi piirmäära

ületavas seisundis on raske liiklusalane rikkumine ning seega ka enamohtlik väärtegu. Sellises

seisundis mootorsõiduki juht suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Seda enam

olukorras kui isik ei tunneta oma enesetunnet adekvaatselt ning leiab ise, et muid rikkumisi ta ju

toime ei pannud ega ohtlik ei olnud. On üldteada, et alkoholi sellises ulatuses tarbinud inimene ei

ole liikluses sõidukijuhina käituma adekvaatne kujutades ohtu nii endale kui teistele liiklejatele.

18. Karistusregistri andmetel oli kaebajal käesoleva õigusrikkumise toimepanemise ajal üks kehtiv

väärteokaristus seoses lubatud sõidukiiruse ületamisega LS § 227 lg 2 järgi. Samuti nähtub

registri väljavõttelt I. Bolškovile määratud kriminaalkaristused, millest kaks on seotud sõiduki

joobes juhtimisega (KarS § 424). Varasemalt määratud rahatrahvid ja karistused I. Bolšakovile

soovitud mõju avaldada suutnud ei ole. Peab ka märkima, et väärteokaristuse eest määratud

rahatrahv on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata. Vaatamata teadmisele, et

õigusrikkumise toimepanemisele järgneb karistus, mis mõjutab lisaks kõigele muule ka tema

majanduslikku olukorda, ei näinud I. Bolšakov seda takistusena õigusrikkumise toimepanemisel,

mis näitab tema allumatust kehtestatud korrale ja muudab tema poolt uue liiklusalase rikkumise

toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning samuti tingib ohu vältimiseks lisakaristuse

kohaldamise.

19. Eelneva põhjal on kohtuväline menetleja kohtu hinnangul õigesti hinnanud I. Bolšakovi süü

keskmiseks, maakohus asub tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis analüüsides samale

seisukohale. I. Bolšakov ei ole kohtule esitatud kaebuses rikkumist eitanud kuid kaebuses esitatu

pinnalt on kohtul tekkinud veendumus, et I. Bolšakov ei saa aru oma rikkumise tõsidusest.

Sellele viitavad kaebuses toodud põhjendamata argumendid, et ta ei ohustanud teisi liiklejaid, ei

ületanud kiirust ega tekitanud avariiohtliku olukorda. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et

tegu oli toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine

lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse,

mis on oma olemuselt ohtlik. Kohus on tuvastanud, et I. Bolšakov ei tajunud või ei taha

tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute

varale.

20. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust

raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning neid ei tuvastanud ka

kohus, kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsuse, seega on rahatrahv LS § 224 lg 2 järgi

mõistetud põhjendatult sanktsiooni keskmises määras. Samuti loeb kohus põhjendatuks

lisakaristuse määramise ja seda alljärgnevatel põhjustel.

21. Kaebaja hinnangul tuleks talle määrata karistusena kas rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine -

kohtuniku äranägemisel, arvestades tema majanduslikku olukorda, perekondlikke olusid ja

raskendavate asjaolude puudumist. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Karistuse määramisel

tuleb lähtuda üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest ning seda on kohtuväline menetleja kohtu

hinnangul ka teinud. Kohus selgitab, et määratav karistus peab lisaks eeltoodut arvestades olema

ka selline, mis ei ole mugav ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seaduse

kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Karistusregistri

andmete kohaselt omab menetlusalune isik muuhulgas üht kehtivat karistust KarS § 424 järgi

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuid

märkimata ei saa jätta sedagi, et I. Bolšakovil on ka juba kehtivuse kaotanud karistusi

joobeseisundis juhtimise eest, mis on oluliseks argumendiks just lisakaristuse kohaldamisel.

Arhiveeritud karistused iseloomustavad I. Bolšaovi isikut ning annavad aluse järeldada, et I.

Bolšakovil on kalduvus alkoholi tarvitatuna sõidukirooli istuda kui ta enesetunne on hea.

Majanduslikult raske olukord (mida I. Bolšakov kuidagi tõendanud ei ole) ei saa olla õigustav

asjaolu rikkumise toimepanemiseks. Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd pisendada läbi

asjaolu, et ta oli veendunud, et on kaine ja tundis end hästi on kohtu hinnangul ohumärgiks

kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli tuvastatud. Kohus pole kindel, et

kaebaja üldse adekvaatselt suudab analüüsida oma seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal

mitte kui ta ei suuda vahet teha kainel ja ebakainel olekul. Arvestades I. Bolšakovi

iseloomustavaid andmeid ja rikkumise faktilisi asjaolusid on I. Bolšakovi kõrvaldamine liiklusest

vajalik ja põhjendatud eelkõige liiklejate tervise ja võõra vara kaitseks ning see annab vähemalt

ajutiselt teistele liiklejatele turvatunde, et ohtlik liikleja on mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatud.

22. Kaebaja põhjendas kaebuses, et vajab sõiduki juhtimisõigust, kuna on peres ainuke

juhtimisõigust omav isik. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole inimese

põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja toimetamisi

hõlpsamini realiseerida. Kaebaja pole ühegi tõendiga ega põhjendusega ka selgitanud kuidas

juhtimisõiguse ajutine puudumine vähendab tema pere igapäevast toimetulekut ning millises

määras. Juhtimisõiguse äravõtmisega ajutiselt 3 kuuks ei kaota menetlusalune isik õigust teha

tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi. Kohtul puudub igasugune teadmine,

et I. Bolšakovi tööülesanded või pere toimetulek oleks otseselt seotud sõiduki juhtimisega.

Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik ennast ise pannud. See on tema käitumise

loogiline tagajärg. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et istudes autorooli alkoholi

tarvitatuna seadis I. Bolšakov ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise ja ka kõigi

ümbritsevate vara, mistõttu on lisakaristusena põhjendatud LS § 224 lg 3 p 1 alusel tema

liiklusest kõrvaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. I. Bolšakovile määratud

lisakaristuse pikkus - 3 kuud on selle sätte minimaalne karistusmäär, seega on sellise pikkusega

lisakaristus proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga, arvestades tervikuna

õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks mõjutab kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma

isikut edaspidi seaduskuulekalt. Kohus on seisukohal, et I. Bolšakovile mõistetud põhi- ja

lisakaristus vastavad koosmõjus teosüü suurusele.

23. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata.

24. Kuigi I. Bolšakov ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kinnitamaks oma majanduslikku

olukorda, on ta seda karistuse mõistmisel palunud arvesse võtta. Kohus järeldab, et määratud

rahatrahvi tasumine 45 päeva jooksul on isikule raskendatud, mis omakorda võib kaasa tuua

kuluka täitemenetluse. Seetõttu tühistab kohus otsuse määratud rahatrahvi kandmise viisi osas

ning määrab rahatrahvi tasumise ositi. Mõistetud rahatrahv kokku 600 eurot tuleb tasuda osade

kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 60

eurot.

25. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/