3-25-15/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-15

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagava

toimingu sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Maarika Orusaar

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Loataotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmiseks Transpordiameti liiklusregistrisse Xile kuuluvatele sõidukitele

xxxxxxx (reg. nr xxxxxx) ja xxxxxxx (reg. nr xxxxxx).

2. Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut täitetoimingute sooritamisest.

3. Kohtulahendist avalikustada üksnes resolutsioon ja kohtu põhjendused ning

asendada läbivalt nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed, muud isikuid otseselt

identifitseerida võimaldavad andmed ning puudutatud isikule kuuluv (sh

täitmistoimingule allutatud ja muu) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku

nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei

näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse

piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse

koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse

sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks

toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist

välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust

(Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p

11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik

kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest,

et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri

esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata

isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab

seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.

7. Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi

14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 punkti 12 kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka

halduskohtule taotluse esitamisega, sest sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud

juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud

asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel

(vt ka Riigikohtu 02.07.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12).

8. Maksuhaldur koostas 28.11.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/063284-6 (dtl 17-26), millega

registreeris X OÜ käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates 19.04.2023 ning kohustas

X OÜ-d tasuma maksusumma 46 015,76 eurot. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole

2(5)

maksukohustuslane maksuotsust vaidlustanud. Maksuhaldur kinnitas, et ei ole äriühingult

maksuvõlga sundkorras sisse nõudnud, kuna äriühingu varast ei jätku maksuvõla tasumiseks

ning äriühingul puudub registervara. Samuti seisuga 01.02.2024 puuduvad äriühingul

töötajad. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et alustas 02.12.2024 korraldusega nr 12.2-

3/065508-1 X OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli, tegemaks kindlaks, kas X OÜ tegeleb

Eestis ettevõtlusega käibemaksuseaduse tähenduses ehk iseseisva majandustegevusega, mille

käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust. Korraldusega kohustati X OÜ-d esitama

perioodi oktoober–november 2024 ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid ning

vastama ettevõtlusega tegelemist ja käibemaksukohustuslaseks olemist puudutavatele

küsimustele, kuid äriühing jättis korralduse täitmata. X OÜ-l on esitamata juuli 2023 ning

jaanuar–november 2024 KMD-d, mistõttu kustutab maksuhaldur äriühingu

käibemaksukohustuslaste registrist. Kohus nõustub MTA järeldusega, et eeltoodu viitab

asjaolule, et äriühingul puudub majandustegevus ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda

tema vara arvelt.

9. MTA on kohtule esitatud taotluses selgelt välja toonud põhjendused, et vastutusmenetluse

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine puudutatud isikule (MKS § 1361 lg 1).

Maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik äriühingu ainus juhatuse liige. Maksuhaldur

algatas esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

10. Kohtu hinnangul on tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on

taotluses selgelt jälgitav. Maksuhalduri hinnangul nõuab maksuhaldur võimaliku

vastutusotsusega puudutatult isikult solidaarselt X OÜ-ga kogu maksuvõlgnevuse summas 46

015,76 eurot. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et äriühingul oli perioodil jaanuar–

detsember 2023 kohustus TSD-l deklareerida, kinni pidada, arvestada ja tasuda puudutatud

isikule tehtud palgaväljamaksetelt tulumaks kokku 1043,70 eurot, sotsiaalmaks kokku

4380,67 eurot ja töötuskindlustusmakse kokku 318,65 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et

puudutatud isik oli töötamise registris registreeritud ametinimetusega „ehitusplatsi

koordinaator“ ja äriühingu ainuke töötaja, mistõttu maksuhaldur tuvastas, et äriühingu

pangakontolt väljavõetud sularahast osa on töötasu. Töötasu suuruse määramisel lähtus

maksuhaldur maksumaksjale soodsaimast lähenemisest, võttes aluseks sarnasel ametikohal

makstavat töötasu, mille kohaselt on kuine töötasu nimetatud ametikohal 1151 eurot. Samuti

kohustus äriühing perioodidel jaanuar–juuni 2023 ja september–detsember 2023

deklareerima, arvestama ja tasuma tulumaksu puudutatud isikule tehtud dividendide

väljamaksetelt kokku 25 982,90 eurot, kuna maksuhaldur luges X OÜ pangakontolt sularahas

välja võetud 103 931,40 eurot dividendideks ehk osanikust puudutatud isiku passiivseks

omanikutuluks.

11. Maksuhaldur on kohtule selgitanud, et vastutusmenetluse tulemusena võib maksuhaldur

jõuda järeldusele, et puudutatud isik vastutab äriühingu seadusliku esindajana süüliselt

maksukohustuste rikkumise eest, kuna puudutatud isik oli X OÜ ainsa töötajana reaalselt

tegev ning vastutav maksukohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest ning rikkus

maksukohustust tahtlikult. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku

tegevuse ning X OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada

maksuvõla tasumise eest solidaarselt X OÜ-ga. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et

puudutatud isik on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse

koostamisele tema suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

12. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub

3(5)

tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete

alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrollperioodil rikkus MKS §-s 8

märgitud kohustust. Kohus leiab, et kuna maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik

äriühingu juhatuse liige, oli tal kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, deklareerida

ja tasuda seaduses sätestatud makse. On üsna ilmne, et olukorras, kus juhatuse liikmel on

kohustus makse deklareerida, kuid ta jätab selle tegemata, esineb põhjuslik seos juhatuse

liikme tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel.

13. Maksuhaldur on selgitanud, et osaühingul puudub vara, mille arvelt maksukohustust

sundtäita. Äriühingul puudub registervara ning puuduvad ka väärtpaberikontod, samuti on

maksuhalduri andmetel äriühingu kontrollperioodil kontrollitud pangakonto suletud. Sellest

tulenevalt peab kohus tõenäoliseks, et maksuotsusega määratavat maksusummat pole

äriühingu vara arvelt võimalik sisse nõuda. Seega on maksuhaldur usutavalt põhistanud, et

vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on puudutatud isiku

solidaarne vastutus X OÜ maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1 tähenduses. Taotluses

välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud

või ilmselgelt võimatu.

14. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus,

et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur

ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks,

loataotluse võib esitada juba põhjendatud kahtluse korral (Tallinna Ringkonnakohtu

15.10.2021 määrus nr 3-21-1977, p 10). Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-

3-1-4-13, p 22). Kohus nõustub maksuhalduriga, et asjaolu, et puudutatud isik ei ole taganud

ettevõtte poolt maksuseaduste täitmist, ning et puudutatud isik on äriühingu pangakontole

laekunud raha sularahas välja võtnud ega ole täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust,

näitab puudutatud isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sealjuures arvestades, et

puudutatud isikul ei ole toimunud aastal 2024 mitte kusagilt palgaväljamakseid ning ta ei ole

ka muid makseid saanud, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks.

Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt käibemaksukohustuse deklareerimata

ja tasumata jätmisele võib puudutatud isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Kohus leiab, et MTA

seisukoht isiku võimaliku käitumise kohta on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt esineb

põhjendatud kahtlus, et tulevikus määratava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

15. Kohus nõustub MTA-ga, et käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid,

mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole

möödunud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg. Käesolevas asjas

algab maksukohustuste aegumistähtaeg 10.02.2028, kuna vanim deklareeritud tasumata

maksukohustus pärineb jaanuarist 2023. Kuivõrd puudutatud isik tegutses tahtlikult, siis

rakendub viie aastane aegumistähtaeg (MKS §-s 98 lg 1). See, kas juhatuse liikme tegevus

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või

kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate

toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (Riigikohtu 02.07.2017 määrus asjas nr 3-3-1-

17-17, p 13). Hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja

kogumis hindamist (vt nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades

ei ole üldjuhul kohane (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas 3-19-1672 p 21). Kohtule esitatud

4(5)

asjaolude pinnalt ei ole praegusel juhul tahtlus ja sellest tulenev viieaastase aegumistähtaja

kohaldamine välistatud.

16. Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA taotleb luba käsutamise

keelumärgete seadmiseks puudutatud isiku omandis olevatele sõidukitele xxxxxxx (reg. nr

xxxxxxx) ja xxxxxxx (reg. nr xxxxxx). Käsutamise keelumärge ei takista puudutatud isikul

asja kasutamist (vt nt Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141, p 13). Seega ei ole

täitetoiming isikut ebaproportsionaalselt koormav, arvestades sh asjaolu, et sõidukite väärtus

on väiksem puudutatud isikule tõenäoliselt määratavast rahalisest kohustusest.

17. MTA on selgitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu,

kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks. Tagatise ulatuse määramisel lähtub maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku

sundtäitmise kulude suurusest. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise

väärtuseks 48 995,26 eurot. Maksuhaldur on oma taotluses selgitanud asendustagatise

väärtuse kujunemist ja kohus nõustub nende selgitustega.

18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks

Transpordiameti liiklusregistrisse Xile kuuluvatele sõidukitele xxxxxxx (reg. nr xxxxxx) ja

xxxxxxx (reg. nr xxxxxx).

19. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

20. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul,

asendades läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, isiku- ja registrikoodid ning

puudutatud isikule kuuluv (sh täitmistoimingule allutatud ja muu) vara tähemärkidega

(HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

5(5)