2-24-13906/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13906

Tsiviilasi

K.L. Lxxxx avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr 191/2006/1849

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

avaldaja/võlgnik: K.L. (isikukood: XXX, e-post: XXX).

puudutatud isik/sissenõudja: R.L. (isikukood: XXX, e-post:

XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.L. Lennu avaldus.

2. Lõpetada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.03.2006. a kohtuotsusest tsiviilasjas

nr 2-05-20497 tulenevate nõuete osas täitemenetlus täiteasjas nr 191/2006/1849

kohtulahendist tulenevate nõuete aegumise tõttu.

3. Jätta menetluskulud K.L. Lxxxx kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldajal tuleb määruse täitmiseks pöörduda

kohtutäituri poole.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. K.L. (avaldaja) esitas 13.09.2024. a Tartu Maakohtule avalduse, milles palub lõpetada

täitemenetlus nõude aegumise tõttu täiteasjas nr 191/2006/1849 (avalduses ekslikult

0191/2006/1849). Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks,

kuid täitur menetlust ei lõpetanud, sest sissenõudja avaldusele ei vastanud.

2. R.L. (sissenõudja) avalduse osas seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist

või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on

möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

5. Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt toimub täitemenetlus täiteasjas nr

191/2006/1849 sissenõudja R.L. Lxxxx (K.L.) avalduse ja Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja 03.03.2006. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-20497 (täitedokument) alusel.

Tegemist on elatise nõudega Txxxx Lxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) ja Rxxxxx

Lxxxxx(sündinud xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.01.2006 kuni laste täisealiseks

saamiseni. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtuotsus jõustunud 13.04.2006. a.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011. a kehtinud

redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust

kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat.

Alates 05.04.2011. a kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud

aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg

algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

7. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1

aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui

enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks

varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse

aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1. Riigikohus on

VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne 5. aprilli 2011

tekkinud aegumata nõuetele hakkas 5. aprillil 2011. a kulgema 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist

tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13

ja Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Üldjuhul

jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS §

159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

8. Kuna antud juhul on tegemist alaealistele lastele välja mõistetud elatise nõude aegumise

küsimusega, tuleb erinormina kohaldada TsÜS § 164 lg-t 2, mille järgi on vanemate ja

laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on

02.12.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-141-15 leidnud, et TsÜS § 164 lg 2 kehtib

samal viisil nii neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud varasema PKS § 61 lg 1 järgi,

mil elatist lapse ülalpidamiseks oli õigustatud nõudma tema vanem, kui ka kehtiva PKS §

97 p 1 järgi, mille kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise. TsÜS § 168 lg 1

kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

9. Seega elatisnõude puhul aegumise tähtaja arvestamine peatub ja jätkub pärast peatumise

tinginud asjaolu äralangemist, st pärast lapse täisealiseks saamist. Txxxx K.L. sai

täisealiseks 03.04.2013. a ja Rxxxxe K.L. 24.07.2014. a. TsÜS § 157 lg 5 kohaselt lapse

ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku

kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega saabus välja mõistetud elatisnõude täitmise

aegumistähtaeg Txxxx Lxxxx puhul 01.01.2024. a ja Rxxxxx Lxxxx puhul 01.01.2025. a.

10. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

03.03.2006. a otsusest tsiviilasjas nr 2-05-20497 tulenevad nõuded on aegunud ning

nende nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 191/2006/1849 tuleb

TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete osas lõpetada.

11. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi

täitekulude kandmisest.

12. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda põhjusel,

et asja lahendamine on avaldaja huvides ja avaldaja vabaneb seeläbi täitemenetlusega

kaasnevatest piirangutest. Kuna sissenõudjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik