3-24-3413/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuaril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3413

Haldusasi

Y.X-i kaebus regionaal- ja põllumajandusministri 28.

novembri 2024. a määruse nr 73 „Ajutised

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite

piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ § 8 lg 2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.X

Eeldatav vastustaja – Regionaal- ja Põllumajandus-

ministeerium

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Y.X esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Regionaal- ja

Põllumajandusministri 28. novembri 2024. a määruse nr 73 „Ajutised püügikitsendused,

püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ § 2 lg 8. Selle

sätte järgi on Pärnu lahes Kotinina ja Tahkunina vahelisest ühendussirgest põhja pool keelatud

vedeli kasutamine.

Kaebaja on harrastuskalur. Kaebaja leiab, et see norm rikub tema õigust püüda 2025. a-l

vedelit kasutades koha Pärnu lahes määruses märgitud kohas. Kaebaja leiab, et piirang ei

panusta efektiivselt kohavarude taastamisse ja kohtleb harrastuskalureid võrreldes kutseliste

kaluritega ebavõrdselt.

2. Halduskohtul ei ole volitust tühistada ministri määrust (vt HKMS § 5 lg 1). Sellist

nõuet ei saa halduskohtule esitada (vt kaebuses lubatud nõuded HKMS § 37 lg 2; Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 80).

Nõuda saaks haldusakti, s.o üksikjuhtumi reguleerimiseks antud õigusakti (otsuse) tühistamist

(vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1). Praeguses asjas on vaidlustatud aga määrus,

s.o piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks antud õigusakt (vt HMS § 88).

3. Halduskohtul on õigus jätta määrus kui õigustloov akt kohtuasja lahendamisel

kohaldamata, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. See võimalus on

halduskohtul aga üksnes olukorras, kus kaebaja on kohtusse pöördunud selleks, et vaidlustada

oma õiguste kaitseks konkreetset haldustegevust (haldusakti või toimingut) (vt HKMS § 44 lg

1). Praegusel juhul sellist konkreetset haldustegevust, millega piiratakse kaebaja õigusi,

toimunud ei ole.

4. Mõnikord saab sellisel juhul anda kaebajale soovituse esitada haldusorganile oma

õiguste kaitseks taotlus, mille lahendamiseks sooritatav haldustegevus on halduskohtus

vaidlustatav näiteks tühistamis-, või kohustamiskaebusega. Ka võib mõnel juhul olla võimalik

esitada kohtule keelamiskaebus selleks, et haldusorgan hoiduks kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest, või ennetav tuvastamiskaebus õiguste

rikkumise ohu korral (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 3-

17-749, p-d 10 ja 11). Sellise kaebuse raames saaks kaebaja taotleda kohtult määruse

kohaldamata jätmist.

Praegusel juhul ei näe kohus kaebajal võimalust ka selliseid taotlusi ega nõudeid esitada. Seda

põhjusel, et kõnealusest määrusest tulenev piirang ei riiva oluliselt ega pöördumatult kaebaja

õigusi avalik-õiguslikus suhtes. Seetõttu poleks näiteks tuvastamiskaebuse esitamise võimalus

kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt HKMS § 38 lg 4).

5. Kalavarud on ühelt poolt avalik loodusressurss ning teisalt osa elurikkusest, mida tuleb

samuti käsitada avaliku hüvena. Kaebajal harrastuskalurina ei ole subjektiivset õigust kala-

varusid enda harrastuse huvides kasutada. Kõnealune piirang riivab mõnevõrra kaebaja õigust

vabale eneseteostusele (põhiseaduse § 19). Seda aga mitte intensiivsemalt kui igasugused

avalikus ruumis tegutsemise piirangud riivavad ükskõik kelle tegutsemisvabadust. Piirangu

tõttu ei saa kaebaja püüda konkreetset liiki kala (koha) konkreetsel alal (Kotinina ja

Tahkunina vahelisest ühendussirgest põhja pool) konkreetsel viisil (vedelit kasutades).

Kaebajal säilib aga avar võimalus tegeleda oma harrastusega muul viisil.

6. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 1

alusel. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus kõnealuse määruse vaidlustamiseks.

Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebuse rahuldamine on asjaoludest

tulenevalt väga ebatõenäoline.

7. Kaebusest nähtub, et harrastuskalurite organisatsioonid pöördusid 30. oktoobril 2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole kõnealuse kohapüügi piirangu muutmiseks.

25. novembril 2024 toimus osapoolte vahel e-kohtumine. Ministeerium vastas

organisatsioonidele pärast kohtumist koostatud kirjaga nr 16-5/4622-1. Kirjas on selgitatud, et

seda määrust kehtestatakse igaks aastaks. Ministeeriumil on plaan teha 2025. a-l koostöös

teadlaste ja harrastuskalastajatega katsepüügid, et selgitada, milliseks on kujunenud välja-

püütavate mõõduliste ja alamõõduliste kohade osakaal. Ministeerium kinnitas, et teema on

oluline. Ministeerium lubas hoida püüdjaid edasiste tegevustega kursis.

8. Eeltoodu kinnitab, et kaebajal koos teiste harrastuskaluritega on võimalus esitada oma

seisukohad ja kaitsta oma huve ministeeriumiga koostöö ja suhtlemise abil.

9. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/