2-24-1554/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-1554

Tsiviilasi

D. R. hagiavaldus E. S. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D. R. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: T. R. (isikukood XXX)

Kostja: E. S. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

06.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt E. S. (isikukood XXX) hageja D. R. (isikukood XXX) kasuks

elatis ühekordse summana 1100 eurot ajavahemiku 1.02.2024-31.12.2024 eest.

3. Välja mõista kostjalt E. S. (isikukood XXX) hageja D. R. (isikukood XXX) kasuks

alates 01.01.2025 elatis 100 eurot kuus.

4. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks T. R. arveldusarvele nr XXX selgitusega

„Elatis D. R.“.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2-24-1554

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. T. R. esitas 29.01.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E. S. vastu D. R. põlvnemise

tuvastamiseks ja D. R. (edaspidi hageja) hagiavalduse E. S. (edaspidi kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks.

2. Pärnu Maakohus 13.11.2024 osaotsusega rahuldas T. R. hagi E. S. vastu põlvnemise

tuvastamise nõude osas õigeksvõtul põhineva osaotsusega ning tuvastas, et hageja põlvneb

kostjast. Põlvnemise tuvastamise nõudes jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja nõue

3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.02.2024 seaduses sätestatud

miinimumsummas. Hageja palub määrata elatise tasumise hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole. Elatis tuleb taotluse kohaselt tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks.

4. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kordagi elatist tasunud ega muul moel rahaliselt

toetanud. Hageja ei ole kordagi kostja juures viibinud ja kostja ei ole ülalpidamises osalenud.

Hageja elab koos oma emaga. Lapse igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 66

eurot, kulutused toidule 67 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele

50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 36 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele

30 eurot, kokku 264 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja oma vastuväidete kohaselt ei ole võimeline miinimumsummas elatist tasuma, kuna

kostjal on veel teisi lapsi. Kostja on valmis tasuma elatist 100 eurot kuus ning seejärel

olenevalt töökohast seda suurendama. Kostja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension

360 eurot. Kostja viimane töökoht oli XXX, kus kostja töötas 2024 suvel ehitustöölisena ning

kostja palk seal oli umbes 1000 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära

pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

8. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

9. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

2-24-1554

arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

-

hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 79-81);

-

hageja elab koos emaga ning kostja hageja ülalpidamises ei osale;

-

hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures ulatuses on kostja kohustatud elatist tasuma. Kohus

leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks

piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende

koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna

hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja

tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

12. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on alust elatist välja mõista alla miinimummäära. PKS §

102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

13. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks

suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et

vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

p 15).

14. Kostja on käesolevas menetluses välja toonud, et kostjale on Eesti Töötukassa 03.07.2023

otsusega määratud osaline töövõime kestusega 2 aastat, periood 15.06.2023-14.06.2025.

Töötukassa otsuse kohaselt on kostjal XXX. Kostja kirjeldatud piirangud XXX, kuid

piirangud XXXkinnitust. Kostjal on XXX tõttu takistatud igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine ja inimestevaheline suhtlemine (dtl 121-123). Kohus leiab, et üksnes Eesti

Töötukassa väljastatud otsus ei ole piisav tõend töövõimetuse tõttu sissetuleku teenimise

võimatuse tõendamiseks. Kohus hindab asjaolusid ja tõendeid kogumist. Kohus on teinud

päringu Maksu- ja Tolliametile saamaks teavet kostja sissetulekute kohta. Päringu vastuse

kohaselt on perioodil juuni-detsember 2024 kostja töötasu brutosumma 2024 juuni olnud

559,09 eurot, 2024 juuli 1238,26 eurot ning 2024 august 423,04 eurot. Muud töötasu kostja

päringu vastuse kohaselt antud perioodil saanud ei ole (dtl 139-140). Seega on kohtul alust

2-24-1554

arvata, et kostja on lisaks töövõimetuspensionile võimeline vähemalt mingis osas teenime

lisatulu.

15. Samuti on kostja esile toonud, et kostjal on lisaks hagejale kolm alaealist last, kelle suhtes

on kostjal ülalpidamiskohustus. Kostja on kohtule avaldanud, et käesoleval hetkel on tema

sissetulekuks üksnes töövõimetuspension 360 eurot ning tema viimane töötasu oli suvel 2024

umbes 1000 eurot. Kostja on kohtuistungil avaldanud, et on võimeline maksma hagejale

elatist 100 eurot kuus.

16. Kohus leiab, et arvestades PKS § 102 lg-s 2 sätestatut, hageja poolt hagiavalduses välja

toodud lapse vajaduste suurust ühes kuus (264 eurot) ja asjaolusid, et kostjal on lisaks

hagejale kolm alaealist last ning et kostjal on tuvastatud osaline töövõime, mis võimaldab

töötamist piiratud tingimustel ja mahus, on põhjendatud välja mõista kostjalt alates

01.02.2024 elatis 100 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui kohus mõistaks elatise välja

suuremas määras, siis ei jääks kostjal enam vahendeid enda tavapäraseks ülalpidamiseks ning

sellisel juhul ei oleks ka kohtuotsus ilmselt täidetav. Kohtule ei ole esile toodud ega esitatud

tõendeid selle kohta, et kostjal oleks vara, mille realiseerimise arvelt oleks tal võimalik

maksta hagejale suuremat elatist.

17. Kohus mõistab elatise hagiavalduse esitamisest 01.02.2024 kuni 31.12.2024 hageja kasuks

välja ühekordse summana, milleks on 1100 eurot (11 x 100 eurot) ning alates 01.01.2025

elatise 100 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud

makseid. Käesoleval juhul pole menetlusosalised kohtule avaldanud, et kostja oleks menetluse

ajal hagejale elatist tasunud. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et

elatis tuleb tasuda T. R. kontole nr XXX selgitusega „Elatis D. R.“ iga kuu 10. kuupäevaks.

18. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse

muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda ka põhjusel, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt.

20. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik