2-24-13929/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-13929

Tsiviilasi

J.C maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik J.C , isikukood XXX)

Usaldusisik Svetlana Pilden

Ärakuulamise aeg

11.12.2024

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise lahendamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J.C maksejõuetusavalduse menetlus avaldusest loobumise tõttu.

2. Vabastada Svetlana Pilden J.C usaldusisiku kohustustest.

3. Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 780 eurot, millele lisandub

käibemaks 171,60 eurot, kokku 951,60 eurot.

4. Jätta menetluskulud J.C kanda.

5. Rahuldada J.C menetlusabi taotlus ning TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle

pankrotihalduri tasu kandmiseks riigipoolset menetlusabi 396 euro ja sellele

lisanduva käibemaksu 87,12 euro ulatuses (kokku menetlusabi 483,12 eurot),

ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile hüvitada.

6. Pankrotihalduri tasu katteks 396 eurot koos lisanduva käibemaksuga 87,12

eurot maksta menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest

usaldusisiku büroole Business Law Firm OÜ, mille kaudu usaldusisik

Svetlana Pilden tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on

EE481010220061434016.

7. Usaldusisiku töötasu summas 384 eurot, millele lisanudub käibemaks 84,48

eurot, jätta J.C kanda ja mõista see J.C-lt välja. Välja mõistetud summa

tuleb tasuda usaldusisiku büroole Business Law Firm OÜ, mille kaudu usaldusisik

Svetlana Pilden tegutseb ning mille konto SEB Pank AS-is on

EE481010220061434016.

8. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.10.2024 määrusega kohaldatud avalduse

tagamise abinõud, millega peatati J.C vara suhtes läbiviidav täitemenetlus

või muu sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse

lõppemiseni. Täitemenetluste registri andmetel on J.C suhtes algatatud

täitemenetlused: xxxxx, xxxxx, xxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxx,

xxxxxxxxxx.

Määrus toimetada kätte avaldajale, usaldusisikule ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. J.C (võlgnik/avaldaja) esitas 16.09.2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse ning

kõrvaldas avalduses esinenud puudused 17.09.2024. Kohus 08.12.2024 määrusega võttis

avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni ning määras kohtule esitatava

võlgniku vara- ja võlanimekirja ning nende lisade esitamiseks tähtaja. Samuti peatas kohus J.C

vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

2. Usaldusisik 07.11.2024 esitatud aruandes palus jätta võlgniku maksejõuetusavaldus

rahuldamata ja menetlus lõpetada. Aruande kohaselt kannab võlgnik Viru Vanglas karistust

tähtajaga 06.09.2025, on perekonnaseisult vallaline, lapsi ei ole. Võlgnikul puudub kinnisvara,

sõidukid ja seosed äriühingutega, ka ei ole võlgnik liitunud pensionifondiga. Päringute

tulemusena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto SEB Pank AS-s, kus toimingud

puuduvad alates maist 2023. Võlgniku igakuine sissetulek varieerub 39-st kuni 93 euroni, muu

vara kohta andmed puuduvad. Täitemenetluste toimikute ning muudest avalikest registritest

kogutud andmete järgi on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: xxxx kaudu

summas 378 eurot ja xxxxx kaudu 400,15 eurot, lisanduvad täitemenetluse kulud. Usaldusisik on

tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 778,15 euro ulatuses, millele lisanduvad

täitemenetluse kulud. Võlgniku võlgnevused on tekkinud alates 2022. aastast politsei poolt

määratud rahatrahvide ja nende mittetasumise tõttu. Rahatrahvid määrati 11.07.2022,

02.09.2022, 02.02.2023, 10.07.2023, 02.09.2023 ja 30.10.2023. Maksuandmete kohaselt oli

võlgnikul vähemalt 2022 aastal trahvide tasumiseks piisav sissetulek, ent kuna ta seda ei teinud,

pöörati trahvinõuded sundtäitmisele, suurendades seega tema kohustusi täitemenetluse kulude

võrra. 2023. aastal on võlgnik korduvalt seadust rikkunud ja saanud uusi trahve. Seega on

võlgnevuste tekkimise peamisteks põhjusteks:(a) tahtlik trahvide mittetasumine ja (b) jätkuv

seaduserikkumine ja uute trahvide määramine. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-23-7267 võlgnikult

välja mõistetud menetluskulud summas 378 eu-rot. Praegu toimub võlgniku sissetulekutest

kinnipidamine trahvinõuete täitmiseks. Menetluskulude osas ei ole veel täitemenetlust algatatud.

Võlgniku vangla tööhõivest saadav sissetulek ei ole piisav kõigi kohustuste katmiseks,

arvestades võlgnikule alles jäävat osa. Samas usaldusisiku hin-nangul ei ole alust rääkida

alalisest maksejõuetusest. Märkimist väärib ka asjaolu, et võlgniku ko-hustustele ei lisandu

viiviseid. Arvestades võlgniku kohustuste mahtu ja võlgade olemust, ei ole pankrotimenetluse

algatamine põhjendatud ega võlgniku huvides järgmistel põhjustel: 1.

Pankroti-

ja

kohustustest vabastamise menetlus on tasuline – menetluskulude kandmise kohustus on üldjuhul

avaldajal ehk võlgnikul. FIMS § 8 lg 3 kohaselt kannab võlgnik kohustustest vabastamise

menetluse kulud. Arvestades pankroti- ja vabastamismenetluse keskmisi kulusid, võivad

võlgniku kogukohustused menetluse käigus isegi kahekordistuda, mis ei teeni tema huve. 2.

Pankrotimenetlus ei ole sobiv lahendus – Pankrotimenetlus oleks antud juhul pigem

koormav ja kulukam kui tegelik lahendus võlgniku finantsprobleemidele, sest võlgnikul on

eelduslikult võimalik täita oma kohustusi jätkuva sissetuleku, isegi miinimumpalga korral

väljaspool pankrotimenetlust Samadel põhjustel ei tuleks siin ka kõne alla

ümberkujundamismenetlus algatamine. 3. Võlgniku võimekus kohustusi tasuda ilma pankroti-

ja kohustustest vabastamise menetluseta – Võlgnikul on tõenäoliselt pärast karistuse kandmist

võimalus tasuda oma kohustusi ilma maksejõuetusmenetluseta, mis oleks talle soodsam

lahendus. FIMSi kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses üheks peamiseks

kohustuseks tegeleda tulutoova tegevusega ja kui võlgnik ei suudaks neid kohustusi täita ka 3

aastat kestva kohustustest vabastamise menetluse raames, on suur tõenäosus, et kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, mistõttu pikeneb nende nõuete aegumistähtaeg 10 aasta

võrra (TsMS § 157 lg 3). Usaldusisik soovitab võlgnikul kaaluda avaldusest loobumist, kuna

menetlus ei teeni võlgniku huve ja on finantsiliselt koormav. Juhul, kui võlgnik otsustab siiski

pankroti väljakuulutamise avalduse juurde jääda, on usaldusisiku hinnangul pankrotimenetluse

algatamine ebamõistlik ja põhjendamatu, mistõttu tuleks avaldus jätta rahuldamata.

Samas esitas usaldusiisk kohtule oma töö aruande ja tasu arvestuskäigu. Esitatu kohaselt tegi

usaldusisik järgmised toimingud: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine (1

tund); päringute tegemine (krediidiasutused, registrid jt) (1 tund); vastuste/kontoväljavõtete

analüüs (1 tund); hinnangu, vara- ja võlanimekirja koostamine ja esitamine (3 tundi). Usaldusisik

palub määrata enda tasu suuruseks 780 eurot, millele lisandub käibemaks 171,60 eurot ning

mõista võlgnikult välja. Tasu mõista välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna

usaldusisiku tasu ei ole võimalik kanda pankrotivara või deposiidi arvel, palub usaldusisik

hüvitada tema tasu menetlusabi korras riigi vahenditest summas 483,12 eurot (sh. käibemaks)

(FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51 , TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri

01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord § 2 lg 1). Arvestuse aluseks olev tehe: 12 pooltundi* 33 eurot * 1,22

(käibemaks).

3. Kohus 11.12.2024 ärakuulamisel arutas võlgniku ja usaldusisikuga menetluse väljavaateid.

Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et on usaldusisiku aruande ja tema arvamusega tutvunud ning, et

soovib maksejõuetusavaldusest loobuda.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS §

477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud eprisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et

puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu

võtta. Vastavalt TsMS § 429 lg-ple 1 kuulub menetlus siinses tsiviilasjas lõpetamisele seoses

võlgniku poolt avaldusest loobumisega.

5. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu Svetlana Pildeni avaldaja usaldusisiku

ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1).

6. Vastavalt FiMS §-le 54 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata (lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi (lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (lg 9). PankrS § 23 lg 4¹ järgi määrab kohus ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse

tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.

7. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §

29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2024 aastal oli tunnitasu ülemmäär

164 eurot. Usaldusisiku aruande kohaselt on tal FiMS § 17-st tulenevate ülesannete täitmiseks

kulunud 6 tundi, tunnitasu määraga 130 eurot ehk kogusummas 780 eurot, millele lisandub

käibemaks 171,60 eurot. Arvestades menetluse kestust, asja mahtu ja usaldusisiku tehtud

toiminguid, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetusmenetluses usaldusisiku poolt koostatud

aruandes näidatud usaldusisiku tasu tuleb kinnitada ning TsMS § 168 lg 4 alusel võlgniku kanda

jätta.

8. Usaldusisik on taotlenud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmisel. Kohus on

seisukohal, et usaldusisiku õigus menetlusabi taotluse esitamiseks tuleneb PankrS § 23 lg-s 4

sätestatust. Kohtul ei ole seadusest tulenevat võimalust jätta usaldusisikule tasu määramata või

seda võlgnikult antud olukorras mitte välja mõista. FiMS ega PankrS ei reguleeri menetlusabi

andmist võlgnikule olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata. Kohus on seisukohal,

et menetlusabi on siiski võimalik anda TsMS § 181 lg 1 alusel. TsMS § 181 lg 1 p 1-2 sätestab,

et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Kuigi antud juhul annab kohus menetlusabi menetluse lõpus ja olukorras, kus menetlus

ei olnud edukas, peab kohus õiglaseks anda võlgnikule menetlusabi. Arvestades asjaolu, et

menetlus ei olnud võlgnikule edukas ja võlgnik loobus avaldusest peab kohus lisaks õiglaseks

vabastada võlgnik menetluskulude riigituludesse kasutamise kohustusest vastavalt TsMS § 190

lg 7. Arvestades, et võlgnik puuduvad vahendid endal enne maksejõuetusavalduse esitamist

olnud võlgnevuste tasumiseks, ei ole põhjendatud tekitada isikule veel rohkem võlgnevusi, mida

isik täita ei suuda. Võlgnikule tuleb anda võimalus tegeleda enda eelnevalt tekkinud

kohustustega. Menetlusabi andmisel tuleb arvestada PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmääradega.

Kohtu hinnangul ei oleks põhjendatud võimaldada menetlusabi suuremas ulatuses, kui

raugemisega lõppevas menetluses. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel

alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuupalga alammääraks 820 eurot. PankrS

§ 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri

või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasu suurus 6 tunni eest (pooltunde 12 x 33 eurot) on 396 eurot, millele lisandub

käibemaks.

8. Ülejäänud usaldusisiku tasu, s.o 384 eurot, millele lisanudub käibemaks 84,48 eurot, tuleb

võlgnikult välja mõista.

9. Pärnu Maakohus 08.10.2024 määrusega peatas võlgniku vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Täitemenetluste registri

andmetel on J.C suhtes algatatud täitemenetlused: xxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx,

xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus seatud

menetluse tagamise abinõu FIMS § 4 lg 1, TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 386 lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik