2-23-12371/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12371

Kohtuasi

K.U (K.U) hagi K.F-i (N.V) ja N.V (N.V) vastu

kostjate kohustamiseks kogumismahuti hageja

kinnisasjalt eemaldamiseks ja hageja omandiõiguse

edasisest rikkumisest hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.08.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.U 09.09.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

3500 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

K.U

(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Joonas Põder (e-post:XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): K.F

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): N.V

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Raul Uesson (e-post XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 28.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.08.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. K.U apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus K.U kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagiavalduse kohaselt asub K.U (hageja) kinnistul kinnistusregistri registriosaga nr

1551802 (Kopli kinnistu) kogumismahuti, mille on sinna ehitatud N.V ja K.F poolt

(kostjad), kes on naaberkinnistu kaasomanikud (Jõeäärse kinnistu).

2. Kogumismahuti on ehitatud hageja territooriumile, millele hageja pole andnud nõusolekut

ja asub seal õigusvastaselt. Kogumismahuti asukoht nähtub jooniselt:

3. Hageja ei ole sõlminud kostjatega ühtegi kokkulepet või lepingut, mis oleks andnud aluse

kogumismahuti rajamisele hageja kinnisasjale. Kogumismahuti rajamisega sekkusid

kostjad õigusvastaselt hageja õiguslikku ja faktilisse mõjupiirkonda, mille tulemusena

rikuti hageja omandiõigust. Hageja õigus enda kinnisasja puutumatusele kaalub üles

mistahes kostjate huvi jätkata kogumismahuti õigusvastast kasutamist või hoiustamist

hageja kinnisasjal.

4. Tõendatud ei ole see, et just vaidlusalune mahuti sai 1995-1996 aastal sellesse kohta, kus

see käesoleval ajal asub, paigutatud. Hageja esitas maamõõtja MO valmistatud skeemi,

millest nähtub, et vaidlusaluse kogumismahuti suue asub hagejale kuuluval Kopli

kinnistul. Sama kinnitab kohapeal tehtud foto, millelt on nimetatud mahuti suuet näha.

Samuti nähtub kõnealuselt fotolt, et plastiktoru ja selle kate, millega mahuti on

maapinnaga ühendatud, on uued – plastik ei ole pleekinud ega murenenud. See annab

märku, et kogumismahuti ei paigaldatud 1995. aastal, vaid hiljem. Kui 1995. aastal

kogumismahuti esmakordselt paigaldatigi, siis on seda hiljem ümber ehitatud.

5. Kostjate faktilised väited on väärad ja tõendamata. Kosjad ei ole tõendanud, et on 1995.

kuni 1996. aastal vaidlusaluse mahuti kinnistu omanike nõusolekul rajanud. Kostjad ei ole

tõendanud, et hageja või kinnisasja eelnev omanik oleks üheski instantsis kogumismahuti

asukoha ja paigutamise heaks kiitnud.

6. Lisaks sellele, et hageja kinnistu mahuti teenindamiseks kasutamise õiguse puudumise

tõttu pole mahuti kasutamine õiguslikult võimalik, pole tõendanud kostjad, et

kogumismahuti kasutamisele oleks väljastatud kasutusluba või oleks mistahes muu

õiguslik alus selle kasutamiseks.

7. Hagejale väljastatud detailplaneeringust ei tulene kostjale ühtki subjektiivset nõudeõigust,

sh mitte enda kogumismahuti talumise nõudmise nõudeõigust. Detailplaneering ei näe ega

saakski näha hagejale ette kostjate kogumismahuti talumise kohustust, veel vähem

kostjatele subjektiivset õigust nõuda hagejalt selle talumist.

8. Kostjate viide PlanS § 131 lg-le 3 on kohatu – vaidlusalune kogumismahuti ei ole avalikes

huvides olev tehnorajatis. Ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon ei ole samuti asjassepuutuv –

kostjate paigutatud kogumismahuti teenindab eksklusiivselt kostjate elamut ja ei ole

ühiskanalisatsiooniga ühendatud.

9. Hageja palub: kohustada kostjaid eemaldama kogumismahuti kinnisasjalt registriosa nr-ga

1551802 (katastritunnus 42301:004:0631) ja hoiduma hageja omandiõiguse edasisest

rikkumisest.

10. Kostjad väidavad enda 27.11.2023 menetlusdokumendi p-s 2.4, et pooltel olevat

kujunenud välja tava, mis kohustavat kostjat kogumismahutit taluma. See väide on väär ja

tõendamata. Mistahes tava ei ole pooltel välja kujunenud ega saakski olla, kuivõrd kostjad

ei ole hagejat teavitanud mahuti olemasolust enne 2018. aastat. Ühtlasi, isegi kui selline

tava oleks kujunenud, ei järelduks sellest hageja kohustust kogumismahutit taluda. Sellist

talumise alust seadus ette ei näe.

11. Hageja selgitab, et AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise eeldus on see, et vastav tehnorajatis ka

sellisena kasutusel oleks. Seda ei ole kostjad tõendanud. Kostjad on selgitanud, et

soovivad seada servituuti hageja kinnistule, kuna see on kogumismahuti kasutamiseks

vajalik – kuivõrd seda servituuti neil seni ei ole, on ilmne, et kostjad ei ole mahutit seni

saanud õiguspäraselt kasutada. Kostjad on kas ebaseaduslikult kasutanud vaidlusalust

mahutit, sest on ise selgitanud, et vajavad selleks ligipääsu hageja kinnistult (millele neil

hetkel kasutusõigust ei ole ega pole eelnevalt olnud) või ei ole seda üldse kasutanud. Ühel

juhul pole selle mahuti kasutamine õiguslikult võimalik, teisel juhul pole seda faktiliselt

kasutatud.

12. 14.06.1995 vastu võetud Planeerimis- ja ehitusseadusse § 58 lg 4 näeb ette: „Ehitist võib

hakata kasutama pärast kasutusloa saamist kohalikult omavalitsuselt.“ Kuivõrd kostjad

ise väidavad, et mahutit rajati 1995. kuni 1996. aastal, siis on ilmne, et ka kostjate endi

käsitluse kohaselt ehitati see ajal, mil Planeerimis- ja ehitusseadus nägi ehitiste

õiguspärase kasutamise eeldusena ette kasutusloa saamise. Seega, kuivõrd kõnealusele

mahutile ei ole mistahes ajal väljastatud kasutusluba, on selge, et seda ei ole kasutatud ega

saa õiguspäraselt kasutada. Selle asjaolu ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15

täheldatu valguses on ilmne, et kostjad ei saa hagejalt nõuda kogumismahuti talumist.

13. AÕS § 148 ei ole asjassepuutuv. Heausksus AÕS § 148 mõttes tähendab seda, et

kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale.

Antud juhul ei ole kostjad väitnud, et nad ei teadnud, et kogumismahuti rajatakse võõrale

kinnisasjale. Vastupidi, kostjad on menetluses pidevalt väitnud, et kogumismahuti rajati

Kopli kinnistule D. K.U ja C. K.U suulisel nõusolekul. Selle tähenduses olid kostjad

teadlikud, et rajavad kogumismahuti võõrale kinnistule. Heausksus AÕS § 148 tähenduses

ei ole teadlikult võõrale kinnisasjale rajamine, sh kui selleks oli väidetav luba.

14. Kostjad on seisukohal, et hagejal lasub kogumismahuti talumiskohustus, sest hageja on

andnud selleks nõusoleku, kui allkirjastas 17.01.2018 Loksa küla Kopli kinnistu

detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokolli. Hageja selle

väitega ei nõustu. Kostja ei ole kohtule hageja allkirjastatud protokolli esitanud. Isegi, kui

hageja selle allkirjastanud oleks, siis ei tuleneks käesolevast protokollist kogumismahuti

talumiskohustust. Protokollis p-s 3 on kirjas: „Planeeringut korrigeeritakse ning lisatakse

servituudi ala torustikele [.] Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Jõeäärse

kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev.“ Eeltoodust ei

nähtu, et hageja oleks nõustunud kogumismahuti enda kinnistul paiknemisega. Protokollis

pole isegi täpsustatud, millistest torustikest jutt käib. Kõnealuses protokollis ei selgitata

kogumismahuti paiknemise ega talumiskohustuse kohta mitte midagi. Protokollist nähtub

hoopis, et mistahes Jõeäärse kinnistut teenindavate mahutite tühjendamine peab toimuma

Jõeäärse kinnistu kaudu – sellest järeldub pigem vastupidiselt see, et hageja ei pea taluma

kogumismahutite võimaliku kasutamisega seonduvaid häiringuid. Hagejal ei ole mistahes

kohustust taluda mahuti asetsemist enda kinnistul ega võimaldada selle teenindamist enda

kinnistu kaudu.

15. Hagejale jääb siinkohal arusaamatuks, kuidas tekib hagejale servituutide seadmisega

kohustus taluda kogumismahuti enda kinnistul asumist. Kirjeldatud lepingust ei mainita

servituutide seadmise kohustust vaidlusalusele kogumismahutile. Lisaks ei ole

detailplaneeringu seletuskirjas sätestatud kogumismahuti talumiskohustust või kohustust

seada kogumismahuti talumiseks servituut. Kõnealuse lepingu p-s 5.6.7 on hageja

nõustunud tasuta teeservituudi seadmisega tähisega posits. 9 ja posits. 18, mis ei ole

kuidagi seotud kogumismahutiga, kuivõrd kogumismahuti asub pos 7.

Detailplaneering ja selle menetlus ei ole hageja kinnistule paigaldatud kogumismahutiga

seotud. Nagu märgitud, ei saa detailplaneeringust kostjatele niikuinii tuleneda

subjektiivset õigust nõuda hagejalt enda paigaldatud kogumismahuti talumiseks.

Notariaalne leping on sõlmitud Kuusalu valla ja hageja vahel ning kostjad ei ole selle

lepingu poolteks. See tähendab, et detailplaneeringu elluviimisega seonduvat saab

hagejale ette heita ainult Kuusalu vald kui lepingupool ning seda ka alles 10. aasta

möödumisel alates detailplaneeringu kehtestamisest. Seega on kostjate väited, et

detailplaneering kohustab hagejat õigusvastast kogumismahutit oma kinnistul taluma,

väärad ja asjakohatud.

16. Riigikohus seletas lahendi nr 3-2-1-43-06 p-s 15: „Kolleegiumi arvates eeldab rajatise

tehnorajatiseks lugemine lisaks tehnorajatise faktilisele kasutamisele või selle

võimalikkusele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust lisaks

talumiskohustusele.“ Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et neil oleks õiguslik alus

või kasutusluba vaidlusaluse mahuti kasutamiseks. Kuna neil puudub ligipääs hageja

kinnistule, kus mahuti asub, ning neil ei ole olnud ka eelnevat kasutusõigust, ei saa nad

mahutit õiguspäraselt kasutada. Seega ei saa AÕSRS § 152 lg 1 kohalduda.

Hageja sai Kopli kinnistu omanikuks 1994. aastal, mil Loksa vallavalitsus tegi otsuse

asjakohane õigusvastaselt võõrandatud maa omandireformi raames tagastada. Kuivõrd

hageja maale oli ehitatud võõras elamu, jäeti see koos 0,15 ha maaga Q. N.V-le, kostja I

isale. Otsuses märgitud Aidamäe 7a jagati seeläbi Kopli, Jõeäärse ja Aidamäe

kinnistuteks.

17. Kostjate väide, et kogumismahuti kinnistule 1995. aastal heauskselt ja kolhoosi esimehe

GA nõusolekul rajati, on eelneva valguses vale. Kinnistu tagastati hagejale juba 1994.

aastal.

Kinnistute piirid määrati kindlaks 1998. aastal. Ajalooliselt on Jõeäärse kinnistu piirid

olnud väiksemad, kui need on käesoleval ajal. Kuigi 1994. aasta otsusega jäeti Q. N.V-le

1500 m2 pindalaga määda, siis 1998. aastal piiri kindlaks määramisel võimaldati Jõeäärse

kinnistu omanikul ca 500 m2 maa võrra enda kinnistut nö laiendada – 1998. aasta

eksplikatsioonikaardi järgi on Jõeäärse kinnistu pindala 2081 m2.

Enne piiriküsimuse lahendamist oli Jõeäärse kinnistu omanik juba enda valduses oleva

maa võrkaiaga ümbritsenud ja ajalooliselt oli Jõeäärse kinnistu õueala veel väiksem.

Piiriläbirääkimiste tulemusel ei laiendatud Jõeäärse kinnistu piire lääne suunas, st tänasel

päeval kogumismahuti suunas, kuigi see kostjate väitel juba alates 1995. aastast samas

kohas on asunud. On ilmne, et kui Jõeäärse kinnistu omanikud ei soovinud 1998. aastal

kinnistu piire selliselt seada, et kogumismahuti asukoht nende kinnistule jääks, siis

kogumismahutit 1998. aastal vastavas kohas ka ei olnud. Vähemasti nähtub Jõeäärse

kinnistu omanike käitumisest 1998. aastal, et selle olemasoluga ei ole arvestatud.

Kostjate vastuväited hagile

18. Kostjad leiavad, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Ajavahemikul 1995 – 1996 on K.F ´i

(Kostja I) ettevõte Sentura OÜ rajanud Kuusalu valla Jõeäärse kinnistu (katastritunnus

42301:004:1320) kogumismahuti enda kinnistuga piirnevale Kopli maaüksusele, mis

kuulus kuni 17.02.1999 riigile. Kopli kinnistu (katastritunnusega 42301:004:0631)

esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mil kanti selle omanikuna kinnistusregistrisse

K.U.

19. Detailplaneering on vastu võetud Kuusalu Vallavalitsuse 16.04.2015 korraldusega nr 263.

17.01.2018 aset leidnud Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku

tulemuste avaliku arutelu käigus on huvitatud isik K.U mh nõustunud ning kinnitanud

alljärgnevat:

a.

Kuna Jõeäärse kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning

puudub mahutile ligipääsuks hooldustee, siis on detailplaneeringust huvitatud isik

K.U 17.01.2018 Kuusalu Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu

korrigeerimise ning lisama servituudi ala torustikele. Mahutite tühjendus peab

edaspidi toimuma Jõeäärse kinnistult. Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on

joonisel salvkaev.

b. Planeeritavale alale jääb mh Jõeäärse kinnistu (katastritunnus 42301:004:1320).

(Lisa4. Loksa küla Kopli kinnistu DP kehtestamine1, 101-Kopli_Loksa-DP-1k-

Seletus, lk 5, p 3.1). Kopli kinnistul asub Jõeäärse kinnistu kogumismahuti, ulatusega

ca 1 m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb mahutile ette 2 m ulatusega kuja.

Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Jõeäärse kinnistu. Tehnovõrkude

tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad

kinnisasjade omanikele Asjaõigusseaduse § 158 sätted.

20. Jõeäärse kinnistul asub kostjatele kuuluv elamu (Ehitisregistri kood 116013436), mis on

kasutusele võetud 1937. a. 1995/1996 aastatel Kopli kinnistule rajatud Jõeäärse kinnistu

kogumismahuti ja osa selle torustikust on Jõeäärse kinnistu elamu eesmärgipäraseks

kasutamiseks ning majandamiseks vajalikud. Seega on täidetud AÕS § 158 lg 1 sätestatud

eeldused eelnimetatud rajatiste talumiseks Kopli kinnistul.

21. Hageja on Kuusalu Vallavalitsuse protokollis juba 17.01.2018 kinnitanud, et on teadlik

Jõeäärse kinnistu kogumismahuti paiknemisest planeeritaval Kopli kinnistul. Ühtlasi on

K.U eelnimetatud protokolliga nõustunud planeeringut ja selle joonist korrigeerima ning

lisama servituudi ala torustikele ja mahutile.

Hageja on võtnud huvitatud isikuna, s.o detailplaneeringu koostamise taotlejana endale

Jõeäärse kinnistu kogumismahuti talumiskohustuse.

Ajavahemikul 1995/1996 on toonasele riigimaale (praegusele Kopli kinnistule), mis on

esmakinnistatud 17.02.1999, andnud K.F-ile Jõeäärse kinnistu kogumismahuti rajamiseks

suulise loa hageja vend C. K.U ning K.U ´i ema D. K.U, kes koos õe perega kõnealusel

kinnistul elasid (UV´i selgitus).

22. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe, mille alusel on K.U võtnud kohustuse mh

korrigeerida DP joonistel ja koondplaanil kajastatud Jõeäärse kinnistu salvkaevu

kogumismahutiks, kuid K.U ei ole eelmärgitud kohustust täitnud.

23. Isegi kui eeldada, et K.U ´i hagiavalduses väljatoodud väited on objektiivsed, mida need

ei ole, siis AÕSRS § 15² lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma

olemasolevat tehnovõrku või - rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.

Jõeäärse kinnistu kogumismahuti ning selle torustik on rajatud ajavahemikul 1995/1996,

kuid Kopli kinnistu esmakinnistamine on toimunud 17.02.1999, mistõttu tuleb hagejal

taluda Jõeäärse kinnistu kogumismahutit ja selle torustikku Kopli kinnistul.

24. K.U on asunud Kopli kinnistu detailplaneeringut ellu viima, mistõttu on selle tingimuste

realiseerimine hagejale kohustuslik (Riigikohtu 05.03.2019 otsus kohtuasjas nr 3-13-385,

p 12, teine lõik).

K.U on talunud kostjate poolt reformimata riigimaale osaliselt rajatud kogumismahutit

alates 17.02.1999, s.o 24-aastat, mida saab pidada poolte vahel väljakujunenud tavaks.

Aastatel 1995-1996 kehtinud regulatsioon ei nõudnud hajaasustusega piirkondades ja

uusasumites, kus puudus ühiskanalisatsioon, kogumismahuti paigalduseks projekti.

Kuivõrd tollane ehituse regulatsioon ei nõudnud kogumispaagi paigaldamiseks ehitusloa

või ehitusteatise olemasolu, siis puudub isegi kehtiva EhS-i regulatsiooni alusel

loakohustuseta ehitisele kasutusloa või kasutusteatise nõue. Aastatel 1995-1996 kehtinud

ehitusregulatsiooni järgi tuli reovee kanaliseerimine lahendada mahuti paigaldamise teel

võimalikult loogilisse ning sobilikku asukohta. Kuna Jõeäärse maaüksusel paiknesid WC

ja aia vahel peenrad, marjapõõsad ja õunapuud, siis osutus kõige sobilikumaks mahuti

paigaldamise asukohaks sel ajal veel Loksa Kolhoosi haldusalas oleva põllu vaheline

tühermaa. Kogumismahuti paigaldamiseks on kostjad luba küsinud ka Loksa Kolhoosi

esimehelt GA´ult, kes selleks loa andis.

25. Hageja viide Ehitisregistri andmetele on seda kummastavam, et Ehitisregistri andmetel on

üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. (EhS § 61 lg 1). Pealegi omab kostjate elamu

nii veevarustust kui kanalisatsiooni, kusjuures kanalisatsiooni olemasolust kostjate elamus

on hageja teadlik alates Kopli kinnistu omandamisest 17.02.1999 ehk üle 24 aasta.

Jõeäärse kinnistu kogumismahuti on Jõeäärse kinnistu kasutusloaga elamu

eesmärgipäraseks kasutamiseks ning majandamiseks vajalik. Seega on täidetud AÕS §

158 lg 1 sätestatud eeldused eelnimetatud rajatise talumiseks Kopli kinnistul.

Kogumispaagi asukohas ei võimalda kehtiv detailplaneering hagejale ehitusõigust,

mistõttu ei riiva pinnases paiknev Jõeäärse kinnistu kogumispaak hageja omandiõigusi.

Kogumispaagi teisaldamine või uue kogumispaagi rajamine ning selle Jõeäärse kinnistu

elamuga ühendamiseks / teenindamiseks tarviliku torustiku ehitamine teise kohta on

kostjatele ebamõistlikult kulukas ning seda ei näe ette kehtiv detailplaneering ega

30.11.2021 notariaalakt.

26. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjatele kuuluva Jõeäärse kinnistu kogumismahuti

paikneb Kopli kinnistul, siis ei ole tõendatud K.U ´i väidetava omandiõiguse rikkumine,

mistõttu on hagi alusetu.

27. Hageja nõude kogumismahuti eemaldamiseks hageja Kopli kinnistult välistab mh AÕS §

148. Jõeäärse kinnistu kogumismahuti on rajatud heauskselt, mistõttu peab K.U seda

taluma. Kui hageja tõendab, et Jäeäärse kinnistu kogumismahuti asub Kopli kinnistul, siis

on hagejal võimalik taotleda kostjatelt kokkuleppelist hüvitist, kuid mitte kogumismahuti

eemaldamist.

28. Alusetu on hageja väide, nagu kohalduks AÕSRS § 15² lg 1 antud õigusvaidluses üksnes

juhul, mil kostjad tõendaksid kogumismahuti kasutamist hageja ees kogumismahuti

tühjendamist tõendava dokumentatsiooni alusel.

29. Alusetu on hageja väide, justkui oleks ta saanud Kopli kinnistu omanikuks 1994a. AÕS §

119 kohaselt saadakse kinnisomand pärast kinnisasja omandamise tehingut, st tehingut,

millega kohustutakse omandama (ostja) või võõrandama (müüja) kinnisasja. Kinnisasja

omandamise tehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatust nähtub, et

hageja on saanud Kopli kinnistu omanikuks alles 17.02.1999, mitte 1994.

Maakohtu otsus

30. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

31. Otsuse põhjenduste kohaselt leiavad kostjad, et vaidlusalune kogumismahuti ei asu hageja

kinnistul. Hageja ja ka kohus on vastupidisel seisukohal. Kogumismahuti paiknemist

osaliselt hageja kinnistul on varasemalt kinnitanud ka kostjad ise, kuid on vaidluse käigus

vastuoluliselt oma positsiooni muutnud. Kogumismahuti paikneb (vähemalt osaliselt või

täielikult) hageja kinnistul, mida kinnitab maamõõtja skeem ja detailplaneeringu skeem.

Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et kogumismahuti asuks üksnes nende kinnistul.

32. Asjakohatu on menetlusosaliste vaidlus piiriprotokollide kinnitamise ja paiknemise osas.

Maa-ameti andmed piiride paiknemise kohta on tõepoolest informatiivsed, kuid annavad

kõige täpsema ja ajakohasema seisu maakatastris registreeritud katastriüksuste

üldandmete kohta. Vastupidist peab tõendama menetlusosaline, kes vastuväite on

esitanud.

33. Kostjad leiavad, et hagejal on kogumismahtu talumiskohustus AÕS § 158 ning AÕSRS §

15² lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et kogumismahuti on täna olemas ja see on lokaalne

rajatis, st see on vajalik üksnes kostjate elamu ja majapidamise teenindamiseks ning see ei

ole osa suuremast tehnovõrgust. Puudub vaidlus ka selles, et kinnistusraamatusse ei ole

kogumismahutiga seonduvalt kandeid tehtud.

34. Riigikohus on märkinud, et AÕS § 158 kui ka § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei

ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (RKTKo nr 2-15-

17137, p 15). Sama lahendi p-is 19 on Riigikohus lisanud: „Seega ei näinud 3. juulil 2007

kehtinud ega näe ka praegu kehtivad AÕS §-d 158 ega 1581 ette üldist seadusest tulenevat

talumiskohustust, vaid andsid üksnes õiguse nõuda teatud olukorras piiratud asjaõiguse

või sundvalduse seadmist.“ Käesoleval ei ole vastavat nõuet kohtu menetluses, mistõttu ei

ole viidatud sätted asjakohased. Liiati ei ole tegemist seadusest tuleneva talumiskohustuse

alusnormidega. Seega ei välista AÕS § 158 hageja nõuet.

35. Hagejale kuuluv Kopli kinnistu on esmakinnistatud 17.02.1999. Pooled vaidlevad, millal

on kõnealune kogumismahuti rajatud. Kostja märgib, et kogumismahuti on rajatud 1995-

1996, hageja märgib, et see on tõendamata ja tegelikkuses on mahuti paigutatud oluliselt

hiljem. Hageja on dokumendi ehtsuse vaidlustanud ja seda põhistanud. Vaatamata kohtu

sellekohasele selgitustele ei ole kostjad pidanud vajalikuks tõendi ehtsuse kinnitamiseks

käekirjaekspertiisi taotlust esitada. Seega leiab kohus, et tõendi ehtsus ei ole tõendatud,

mistõttu jätab kohus sellega arvestamata. Kostjad tuginevad mh OT kirjalikele seletustele,

kust nähtub, et isik aitas aastatel 1995-1996 kostjal I kogumismahutit kinnistule

paigaldada. Isik andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi, kus kinnitas, et 1995. a kevad-

suvel aitas ta vaidlusalust kogumismahutit paigaldada. Tunnistaja kirjeldas tööde

kulgemist ja sisu ning enda panust. Samuti kirjeldas tunnistaja seda, kuhu kogumismahuti

paigaldati. Kohtul puudub põhjus tunnistaja ütlustes kahelda, mistõttu loeb kohus

tõendatuks, et vaidlusalune kogumismahuti on paigaldatud enne maa esmakinnistamist.

36. Hageja on ka viidanud, et mahutist tehtud foto pinnalt peaks saama järeldada, et see on

paigaldatud pärast maa esmakinnistamist või vähemalt oluliselt hiljem kui kostjad

väidavad. Kohus möönab, et fotodelt nähtuvad rohelised kaaned ei ole tõenäoliselt

ajastukohased ega ole vastavuses ka tunnistaja antud kirjeldusega (malmist kaaned), kuid

eeltoodu ei anna tõsikindlat alust järeldamaks, et hageja väide peab paika. Kostjad on

selgitanud, et malmist esialgsed kaaned on vahetatud hiljuti plastikkaante vastu, et neid

oleks lihtsam ära võtta ja paaki tühjendada.

37. Asjakohatu on hageja viide, et talumiskohustuse seisukohalt on oluline, et

kogumismahutit kasutatakse. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-43-06 (p 15)

on tehnorajatise faktilise kasutamise või selle võimalikkuse ja rajatise kasutamise

õiguslikku võimalikkust ja lubatavust analüüsitud, kuivõrd esines vaidlus, kas mingit

rajatist on võimalik tehnorajatiseks lugeda. Käesolevas tsiviilasjas selline vaidlus ei

tõusetunud – puudub vaidlus, et kogumismahuti puhul on tegemist tehnorajatisega, mille

eesmärgiks on kostjate kinnistul paikneva elamu teenindamine seoses reovee

kanaliseerimisega. Asjakohatud on ka viited sellele, et kogumismahutit ei kasutata –

hageja on esitanud paljasõnalise vastuväite ega ole esile toonud ega tõendanud, et

kanalisatsioon toimuks kostjate kinnistul mingil teisel viisil. Hageja on küll väitnud, et

kogumismahuti on ebaseaduslik, kuid hageja viidatud kohtulahendist tuleneb põhimõte, et

talumiskohustus võib puududa, kui tehnorajatise sihtotstarbeline kasutamine on õiguslikult

võimatu (nt seda takistab kolmanda isiku õigus, seda ei ole võimalik tühjendada vms).

Selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, mistõttu jätab kohus hageja vastuväite kõrvale.

38. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejal on vaidlusaluse kogumismahuti

talumiskohustus AÕSRS § 15² lg 1 alusel, mistõttu puudub kostjatel kohustus selle

eemaldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

39. Kohus ei pea eeltoodu tõttu vajalikuks analüüsida teisi kostja väiteid, mis puudutavad

võimalikke talumiskohustuse aluseid (detailplaneering, hageja ja valla vahel sõlmitud

leping, AÕS § 148, ümberpaigutamise ebamõistlikkus).

Hageja apellatsioonkaebus

40. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt

puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub Kopli kinnistu, mis on esmakinnistatud

17.02.1999 ja kostjatele kuulub Jõeäärse kinnistu, mis on Kopli kinnistu naaberkinnistu.

Maakohus leidis hageja hinnangul õigesti, et:

1) kogumismahuti asub hageja kinnistul (otsuse p 44);

2) AÕS § 158 ei ole asjakohane ega välista hageja nõuet (otsuse p 45);

3) UVi kirjaliku tõendi ehtsus pole tõendatud ja tuleb jätta arvestamata (otsuse p 45).

41. Hageja hinnangul tegi kohus eksliku järelduse, kui leidis, et hageja viidatud fotode alusel

ei saa tuvastada, et kogumismahuti on paigaldatud pärast maa esmakinnistamist või

vähemalt oluliselt hiljem, kui kostjad väidavad. Isegi kui mahuti esmakordselt rajati 1995.

aastal, on ilmne, et tänaseks ei asu hageja kinnistul enam see väidetavalt 1995. aastal

rajatud mahuti ja see on vahepeal uuega asendatud.

42. Kohus leidis vaidlustatud otsuses, et hagejal on vaidlusaluse kogumismahuti suhtes

talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 1 alusel. AÕSRS § 152 lg 1 järgi kinnisasja omanik

AÕSRS § 152 lg 1 alusel kohustatud taluma: 1) tehnovõrku või -rajatist; 2) mis on

püstitatud enne maa esmakinnistamist.

43. Maakohus eksis kui leidis, et poolte vahel pole vaidlust, kas vaidlusalune kogumismahuti

on tehnorajatis AÕSRS § 152 lg 1 tähenduses (otsuse p 45). Hageja on läbivalt olnud

seisukohal, et AÕSRS § 152 lg 1 ei kohaldu, st tegemist ei ole tehnorajatisega AÕSRS §

152 lg 1 tähenduses. Riigikohtus selgitas tsiviilasja nr 3-2-1-43-06 lahendis, et rajatise

tehnorajatiseks lugemine AÕSRS § 152 lg 1 tähenduses eeldab lisaks tehnorajatise

faktilisele kasutamisele ka rajatise kasutamise õiguslikku võimalikkust ja lubatavust.

44. Kogumismahutile ei ole väljastatud kasutusluba ning ehitusregistrist nähtub, et Jõeäärsel

kinnistu hoonel puudub sootuks kanalisatsioon. Kui ehitisel ei ole kasutusluba, ei ole seda

võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS 50 lg 1). Mahuti ehitamise

aegu kehtima hakanud Planeerimis- ja ehitusseaduse § 58 lg 4 nägi veel selgemas keeles

ette, et ehitist võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist KOV-ilt. Seega on

selge, et seda ei või kasutada, st selle õiguslik kasutamine on võimatu.

45. Isegi, kui väita, et AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaidlusalusel kogumismahutil

kasutusluba nõutav, puudub kostjatel siiski õiguspärane võimalus mahuti kasutamiseks,

sest neil ei ole sellele ligipääsu, mis ei kätkeks õigusrikkumist. Kostjad selgitasid

menetluses, et vajavad mahuti tühjendamiseks teeservituuti. Kuivõrd kostjatel servituudi

abil kogumismahuti suudme juurde ligipääsu ei ole, siis järeldub, et selle kasutamine on

neile õiguslikult võimatu. Selle ligipääsu puudumist tõendab täiendavalt asjaolu, et mahuti

suue asub hageja kinnistul, mida kostjate kinnistust eraldab võrkaed. Hageja ei luba

kostjatel mahuti enda kinnistu kaudu teenindamist; hagejal ei lasu vastava loa andmise

kohustust.

46. Sellisele ligipääsu puudumisele viitas ka Harju Maakohus otsuse p-s 45 kui AÕSRS § 152

lg 1 kohaldamist välistavale ent on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastav

asjaolu sel puhul esineb. Kolmanda isiku õigus, mis sel puhul takistab mahuti

tühjendamist, on hageja omandiõigus.

47. Lisaks väärib märkimist, et ei ole kostjad tõendanud, et neil oleks olnud kinnistu omaniku

luba kogumismahuti paigaldamiseks hageja kinnistule.

48. Seega kohaldub AÕSRS § 152 lg 1 vaid sellist rajatist, mida ka faktiliselt kasutatakse. See

kattub ka mõistlikult võttes sätte eesmärgiga kohustada taluma selliseid rajatisi, mis on

ehitatud ebaselges õigusruumis, ent mille kasutamisega teenitav huvi võib kaaluda üles

uute omanike omandiõiguse riive. Kui rajatist ei kasutata siis ei teeni selle talumine

mistahes legitiimset huvi ja selle talumise kohustus riivaks omaniku omandiõigust

ebaproportsionaalselt. Sel puhul puudub hagejal AÕSRS § 152 lg 1 järgne kogumismahuti

talumiskohustus, sest vaidlusalust kogumismahutit faktiliselt ei kasutata. Kostjatel puudub

äratuntav õigustatud huvi selle hageja kinnistul hoidmise suhtes. Kohus on otsuse p-s 45

leidnud, et hageja väited selle kohta, et kogumismahutit reaalselt ei kasutata on

paljasõnalised, kuivõrd hageja polevat seda tõendanud. Kohus on vääralt jaotanud poolte

tõendamiskoormise, rikkudes sellega TsMS § 230 lg-t 1. Kohus on põhjendamatult asunud

seisukohale, et hageja peab tõendama, et kogumismahutit tegelikult ei kasutata, kuigi

tegelikult peaksid kostjad tõendama vastupidist. Hageja selgitas, et ükski lähiümbruse

reoveekäitlusega tegelev ettevõte ei võtnud omaks kostjate kinnistu teenindamist. Ühtlasi

tõi hageja korduvalt välja, et ei ole lubanud mahuti enda kinnistu kaudu teenindamist, ning

kuna selle suue asub hageja kinnistul, siis pole selle kasutamine ilma hageja nõusolekuta.

Vastus apellatsioonkaebusele

49. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

50. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohtu otsuse seisukohad

jäävad muutmata, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse

seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi eeltoodu

ulatuses maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, v.a arvatud osas, milles

ringkonnakohus selgelt korrigeerib maakohtu seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebusele

toob ringkonnakohus esile järgmise.

51. Asja materjalidest nähtub:

-Hagejale kuulub Kopli kinnistu, mis on esmakinnistatud 17.02.1999.a (kinnistusregistri

registriosa nr 1551802).

-Kostjatele kuulub Jõeäärse kinnistu, mis on Kopli naaberkinnistu.

-Kostjate kinnistul asuva elamu reovee kanaliseerimiseks on paigutatud maapõue

kogumismahuti.

-Nimetatud kogumismahuti on lokaalne rajatis, st selle olemasolu on vajalik üksnes

kostjate elamu ja majapidamise teenindamiseks.

-Kinnistusraamatusse ei ole kogumismahutiga seonduvalt kandeid tehtud.

-Hageja soovil algatati Kuusalu Vallavalitsuse 01.06.2011.a korraldusega nr 34 Loksa

küla Kopli detailplaneering.

-Kuusalu Vallavalitsuse 16.04.2015 korraldusega nr 263 võeti detailplaneering vastu ja

suunati avalikule väljapanekule. Avaliku väljapaneku jooksul laekus 1 kiri vastuväidetega

Loksa küla Jõeäärse kinnistu omaniku poolt. Detailplaneering esitati Harju maavanemale

järelevalve teostamiseks, maavanem lõpetas järelevalve menetluse ja tagastas planeeringu

vallavalitsusele menetluse jätkamiseks ja uue avaliku väljapaneku korraldamiseks.

-Kuusalu Vallavalitsuse 28.09.2017 korraldusega nr 476 võeti Loksa küla Kopli kinnistu

detailplaneering teistkordselt vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avaliku

väljapaneku ajal esitati 2 kirja ettepanekute ja vastuväidetega.

-17.01.2018 toimus Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek ning

vastavalt 17.01.2018 Kuusalu Vallavalitsuse protokollile on detailplaneeringust huvitatud

isik K.U 17.01.2018.a Kuusalu Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu

korrigeerimise, selliselt, et lisatakse servituudi ala torustikele, mahutite tühjendus toimub

edaspidi Jõeäärse kinnistult, kuna Jõeäärse kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub

planeeritaval alal ning mahutile puudub juurdepääsutee. Leiti, et planeeringu joonist tuleb

korrigeerida, kuna joonisel oli salvkaev.

-15.01.2019 andis rahandusministeerium Loksa küla Kopli kinnistu detailplaneeringule

heakskiidu ja tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise otsustamiseks.

-30.11.2021 sõlmisid Kuusalu Vallavalitsus ja hageja notariaalselt tõestatud lepingu, mille

kohaselt kohustus K.U enne kruntidele hoonete ehituslubade väljastamist rajama

tehnovõrgud ja-rajatised vastavalt detailplaneeringule.

-30.11.2021 notariaalselt tõestatud lepingu nr 2704 p 5.8.2 järgi kohustus arendaja (K.U)

omal kulul tagama detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise

kinnistusraamatusse.

-Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 otsusega nr 16 kehtestati Loksa Küla Kopli kinnistu

detailplaneering.

-Detailplaneeringu seletuskirja p-s 8.5 sisaldub mh märkus, et Kopli kinnistul asub

Jõeäärse kinnistu kogumismahuti, ulatusega ca 1m kinnistu piirist. Planeeringulahendus

näeb ette 2 m ulatuses kuja. Mahuti tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Jõeäärse

kinnistu.

-Hageja on asunud eelnimetatud otsusega kehtestatud detailplaneeringut ellu viima (on

asunud mõõdistama detailplaneeringuga kehtestatud maaüksusi ning moodustama krunte).

52. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hagejal on kohustus taluda oma

kinnistul kostjate elamu teenindamiseks vajalikku kogumismahutit.

53. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus tõendeid hinnates põhjendatult, et

kogumismahuti asub hageja kinnistul ning et see paigutati sinna 1995/96 aastal.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, neid kordamata,

juhindudes TsMS § 654 lg-st 6.

54. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult ka seda, et kogumismahuti on

kostjate kasutuses, sest kostjate kinnistul asuva elamu reovee kanaliseerimiseks muud

võimalused puuduvad. Hagejad on asjas väitnud, et kostjad ei kasuta mahutit, samas on

hageja asjas väitnud ka seda, et kostjad on mahuti alles hiljuti paigaldanud või seda

parendanud. Ringkonnakohtu arvates on eelnimetatud väited vastuolulised, sest mahuti

parendamiseks puuduks vajadus, kui seda ei kasutata. Asjast nähtuvalt leidis tõendamist,

et mahutil on hiljuti, st vähemalt enne kohtumenetluse algust, vahetatud kaaned.

Ringkonnakohtu arvates viitab mahuti kaante vahetus selle kasutamisele, sest

mittetoimiva mahuti korrastamiseks puuduks igasugune vajadus, seda enam, et see asub

hageja kinnistul.

55. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et maakohus leidis ebaõigesti, et vaidlusalune

kogumismahuti on tehnorajatis, kuivõrd kogumismahuti kasutamine ei ole õiguslikult

võimalik. Sellel ei ole kasutusluba ning kostjatel puudub kogumismahuti teenindamiseks

vajalik teeservituut.

56. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selles, et kogumismahuti

talumiskohustuse tuvastamiseks oleks maakohus pidanud analüüsima, kas kogumismahuti

kasutamine on õiguslikult võimalik. Maakohus asus otsuses seisukohale, et puudub

vajadus analüüsida kostja väiteid, mille järgi tuleneb kogumismahuti talumiskohustus

detailplaneeringust ja/või hageja ja valla vahel sõlmitud lepingust. Ringkonnakohus

eelnimetatuga ei nõustu, korrigeerides selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

57. Ringkonnakohtu arvates on vaidlus tekkinud seetõttu, et kuigi 30.11.2021 notariaalselt

tõestatud lepingu nr 2704 p 5.8.2 järgi kohustus arendaja (K.U) omal kulul tagama

detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse, ei

sätestanud leping selgesõnaliselt hagejale kohustust seada kostjate kinnistu kasuks

servituut mahuti jaoks.

58. Hageja on menetluses avaldanud seisukoha, et detailplaneering ja selle menetlus ei ole

hageja kinnistule paigaldatud kogumismahutiga seotud. Ringkonnakohtu arvates on

nimetatud seisukoht otseses vastuolus asjas esitatud tõenditega.

59. Nimelt nähtub asjast, et 2015.a avalikule väljapanekule suunatud detailplaneering jäi

kehtestamata põhjusel, et kostjad esitasid sellele vastuväited. 2018.a avalikule

väljapanekule teistkordselt esitatud detailplaneering, kuigi algselt esitati ka sellele

vastuväiteid mh kostjate poolt, kehtestati seetõttu, et hageja nõustus mahuti olemasoluga.

See asjaolu nähtub vallavalitsuse protokollist, mis sisaldab järgnevat: „Kuna Jõeäärse

kinnistu omaniku kanalisatsioonimahuti asub planeeritaval alal ning puudub mahutile

ligipääsuks hooldustee, siis on detailplaneeringust huvitatud isik K.U 17.01.2018 Kuusalu

Vallavalitsusega kokku leppinud detailplaneeringu korrigeerimise ning lisama servituudi

ala torustikele. Mahutite tühjendus peab edaspidi toimuma Jõeäärse kinnistult.

Planeeringu joonist korrigeerida, hetkel on joonisel salvkaev.“ Puudub vaidlus, et arutelul,

mille fikseerimiseks protokoll koostati, oli kohal ka hageja isiklikult.

60. Detailplaneering ja selle seletuskiri on hageja ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel 30.11.2021

sõlmitud lepingu osaks. Seega on oluline käesolevas asjas, et detailplaneeringu

seletuskirja p 8.5 sätestab, et Kopli kinnistul asub Jõeäärse kinnistu kogumismahuti,

ulatusega ca 1m kinnistu piirist. Planeeringulahendus näeb ette 2 m ulatuses kuja. Mahuti

tühjendus peab edaspidi toimuma läbi Jõeäärse kinnistu.

61. Eeltoodu alusel tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et mahuti olemasolu oli

vähemalt alates 2015.a hagejale teada, sest detailplaneeringu avalikul arutamisel hageja

juuresolekul mahuti olemasolu ja selle kasutamisega seotud asjaolud fikseeriti,

detailplaneeringus oli mahuti olemasolu selgelt märgitud ning detailplaneeringu

seletuskirjast tuleneb selgelt ka see, et mahuti pidi jääma olemasolevasse kohta. Vastasel

korral poleks detailplaneering mahuti olemasolu ja mahuti teenindamiseks kuja

olemasolu ette näinud.

62. Kostjad on asjakohaselt esile toonud, et Riigikohtu 05.03.2019 otsuses nr 3-13-385, p-s 12

on kolleegium rõhutanud, et detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu

koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti.

Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu

realiseerimist. Kui aga detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida

detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega

ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu

planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks

määras.

63. Ringkonnakohtu arvates tuleneb hageja, kui huvitatud isiku, taotlusel algatatud

detailplaneeringu menetlemise lõpptulemusest, sh hageja ja kohaliku omavalitsuse vahel

sõlmitud lepingus kokkulepitust, hagejale kohustus taluda kostjate kogumismahutit, sest

leping oli sõlmitud detailplaneeringu järgimiseks. Kuna hageja on detailplaneeringut

asunud ellu viima, kogumismahuti kasutamine on õiguslikult võimalik, leidis maakohus

lõpptulemusena põhjendatult, et vaidlusalune kogumismahuti on tehnorajatis ning seda

tuleb hagejal taluda.

Menetluskulude jaotus

64. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS

§ 177 lg 1 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/