2-20-2199/92 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2199

Tsiviilasi

aktsiaseltsi BHC hagi MHTechnic osaühingu vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks;

MHTechnic osaühingu vastuhagi aktsiaseltsi BHC vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja/vastuhagis kostja aktsiaselts BHC (registrikood

10249686; aadress Raua 8, Viljandi, 71020 Viljandimaa; e-post

xxx);

hageja/vastuhagis kostja lepinguline advokaat Hannes Olli

(Advokaadibüroo Remo´s, Tartu mnt 83, Tallinn, e-post xxx);

kostja/vastuhagis hageja MHTechnic osaühing (registrikood

14082875; aadress Vallamäe talu, Hendrikumõisa küla,

Viljandi vald, 69612 Viljandimaa; xxx);

kostja/vastuhagis hageja lepinguline esindaja K K (Õigusbüroo

VK ja Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, Tallinn, e-post: xxx).

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi BHC hagi MHTechnic osaühingu vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmise nõudes

2. Jätta rahuldamata MHTechnic osaühingu vastuhagi aktsiaseltsi BHC vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulude poolte endi kanda.

2-20-2199

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hagejate nõuded ja seisukohad

1. Hageja on esitanud hagi võla nõudes.

10.03.2018 sõlmisid AS BHC tellijana/hagejana ja MHTechnics kostjana teenuse osutamise

lepingu nr 1003-8 (edaspidi tekstis nimetatud ka Töövõtuleping). Töövõtulepingu punktis 2.1.

leppisid pooled kokku, et lepingu esemeks on tellija koostatud „Lähteülesanne MFP2 (Mobile

Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Lähteülesanne) ja

täitja poolt koostatud hinnapakkumine (01.03.2018), kus on täpsemalt kirjeldatud teenuse sisu.

(Lisa 1)

Töövõtulepingu punktis 3.3 võttis täitja kohustuse pidama arvestust tellijale osutatud teenustest

ja sellele kulunud ajamahust.

Töövõtulepingu punktis 3.6 lepiti kokku, et täitja vormistab teenuse osutamise lõpetamisel selle

kohta allkirjastamiseks tellijale üleandmise/vastuvõtmise akti.

Töövõtulepingu punktis 5.1 lepiti teenuse maksumuseks 38 000 eurot, millele lisandub

käibemaks. Teenuse osutamise eest tasumisele kuuluv 38 000 + KM tasutakse osamaksetena

vastavalt täitja poolt esitatud ja tellija poolt kinnitatud aktidele.

Töövõtulepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics

01.03.2018 pakkumine (Lisa 2) ja Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi

välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Lisa 3).

Töövõtulepingu punktis 9 nimetatud Lähteülesande sisaldab töövõtulepingu eesmärki:

Valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp vastavalt MEC Insenerlahendused OÜ

alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1

esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1). Valminud seade peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sõitma maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt; 2) liikuma maastikul ja kallasrajal; 3) liikuma

kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; 4) liikuma vabas vees siseveekogudel; 5) liikuma veest jää

peale ja jää pealt vette; 6) liikuma jää peal. Tellija nõuded seadme MFP2 tehnilisele teostusele

olid Töövõtulepingu kohaselt sätestatud MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendis

„Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi

ekspertiis“ (dok.C1802.100.1).

Lähteülesandes sätestati ka tööde tähtaeg 15.07.2018.

27.03.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1063 tähtajaga 30.03.2018 selgitustega MFP2 teostatud

tööd summa 6000 eurot.

Tulenevalt saabunud lepingutähtajast andis kostja hagejale 16.07.2018 aktiga üle enda

valmistatud seadme MFP2 prototüüp valduse. Seadme MFP2 valduse vastuvõtmisel fikseeritakse

esialgne nähtavate vaegtööde nimekiri, mille likvideerimise kuupäeva ja maksumust ei oska

2-20-2199

kostja avaldada: esiklaas, esiklaasi paigaldamine, pleksiklaasist küljeklaaside paigaldamine,

kabiini ukse valmistamine, ukse paigaldamine, hüdraulika ehitamine kahekiiruseliseks,

hüdraulika detailide paigaldamine, kabiinidetailide värvimine, kabiinidetailine ja esiosa

tihendamine, Al keredetailide tihendite ja mürasummutuse paigaldamine, pontoonide kinnituste

paigaldamine, pontoonide keevituste parendused, pontoonide esiosale tugevdusnurkade

keevitamine, pontoonide värviparandused, vintsi ja vintsi tarvikute ostmine ning vintsi paigaldus.

Vaegtööde nimekiri koostati koostöös kostja esindaja M Hga, kes vaegtööde akti ka allkirjastas.

Ilmselgelt ei toimunud seadme MFP2 vastuvõtmisel selle katsetamist, kuna puudus vajalik

olustik ning seade ei olnud sellises komplektsuses ja tehnilises seisukorras, et katsetamine oleks

ohutu, ega tekitaks kahju.

17.04.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1069 tähtajaga 20.04.2018 selgitustega MFP2

2.osamakse summa 6000 eurot.

04.06.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1079 tähtajaga 11.06.2018 selgitustega MFP2

3.osamakse summa 9164.40 eurot.

16.07.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1090 tähtajaga 19.07.2018 selgitustega MFP2

4.osamakse 6129.66 eurot ja MFP2 veekatsetuste läbiviimine 9200 eurot, summa 18 395.59

eurot.

18.07.2018 esitas kostja hagejale arve nr 1093 tähtajaga 21.07.2018 selgitustega MFP2

5.osamakse: kabiini klaaside paigaldus koos materjalidega 580 eurot; kabiini värvimata detailide

mahavõtmine ja tagasipaigaldus, põhja tihendus 400 eurot; pontoonide kinnitus 20 eurot;

pontoonide silindrite kõrvade ehitus, vasak ja parem kruvi koos mootoritega ehitu 3606.04 eurot,

summa 5527.25 eurot.

31.07.2018 saatis kostja esindaja M H e-posti teel hagejale esialgse vastuse vaegtööde

nimekirjale, kus ta siis pakkus välja nende vaegtööde teostamise tähtajad, millistega saab

alustada enne täiendavate seadmetarnete tegemist:

-

10.08.2019 Kabiini ukse valmistamine ja paigaldamine 450 eurot;

-

17.08.2018 Hüdraulika ehitamine kahekiiruseks koos detailidega 1400 eurot;

-

03.09.2018 Kabiini klaaside paigaldus koos materjaliga 980 eurot (pole saanud veel

esiklaasi hinda ja tarnet, olen mitu korda küsinud, aga oletan, et maksab c.a 200 eurot +

lahtikäivad pleksist küljeaknad, esiklaasi servade tihendamine ja katmine liistudega.

Kabiinidetailide värvimine, esiotsa tihendamine ja mürasummutus koos detailidega 1500 eurot,

pontoonide kinnitus 320 eurot;

Samas e-kirjas loetleb kostja esindaja M H puuduolevad detailid ja tööd: vints, pontoonide

tõstmiseks 2 silindrit, vasaku kruvi mootor, parema kruvi mootor, voolikute kiirliitmikud,

pumbale hüdropaagist peale- ja tagasivoolu ehitus.

Kuivõrd vaatamata lubadustele ei olnud kostja 2019. aasta alguseks vaegtöödega alustanud,

võttis AS BHC hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud

puuduste likvideerimise töödele.

21.01.2019 ja 22.01.2019 saabusid kolmelt erinevalt pakkujalt hinnapakkumised MFP2

vaegtööde likvideerimiseks. Foper OÜ esitas 2 pakkumist erinevate puuduste kõrvaldamiseks

(hüdraulika ja kahekiiruseliseks muutmine ning hüdrovintsi müük ja paigaldus), J.I.T AS esitas

2-20-2199

keretööd ja pontoonide hinnapakkumise ning Ral Est OÜ detailide värvimise hinnapakkumise.

Vaegtööde parandamise maksumuseks tuli pakkumiste kohaselt 19692 eurot.

Nagu eelpool viidatud, siis töövõtulepingu esemeks oleva seadme MFP2 valmistamise aluseks

oli MEC Insenerlahendused OÜ koostatud alusdokument „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“

(dok.1612.40.0). Seetõttu pöördus hageja MEC Insenerlahendused OÜ poole, et lepingueseme

tehnoloogilise lahenduse väljatöötanud insenerid vaataksid kostja teostatud töö üle ja annaks

hinnangu töö lepinguvastavusele.

MEC Insenerlahendused OÜ alustas ekspertiisiga 15.01.2019 ning teostas insenertehnilised

uuringud 15.01.2019 ja 10.05.2019.

08.04.2019 pöörduti taas kostja poole ja anti hageja poolt kostjale veelkord täiendav aeg

16.07.2018 vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimiseks.

08.04.2019 vastas kostja: „Tere. Palun saatke see vaegtööde leping.“ Hageja vastas kostjale

samal päeval vaegtööde nimekirja saatmisega.

Kuna ka 08.04.2019 e-kirjavahetusele puuduste kõrvaldamist ei järgnenud, siis saatis hageja

kostjale 21.05.2019 Sikuti Advokaadibüroo vahendusel töö lepingutingimustega vastavusse

viimise nõude. Selles nõudes tuletati uuesti meelde millised vaegtöid poolte poolt fikseeriti ning

anti veelkord täiendav tähtaeg töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Nõudekirjas

avaldas hageja kostjale, et kui kostja ei ole kuupäevaks 31.05.2019 puuduste kõrvaldamisega

isegi alustanud, siis loetakse, et kostja on lõplikult keeldunud töö lepingutingimustega vastavusse

viimisest. Samas nõudekirjas informeeris hageja kostjat, et on võtnud teistelt kostja tegevusalal

tegutsevatelt ettevõtjatelt hinnapakkumised, milliste kohaselt kostja töö lepingutingimustega

vastavusse viimise maksumuseks kujuneks koos käibemaksuga 21279.60 eurot.

31.05.2019 saatis hageja kostjale kutse, kus tegi ettepaneku osaleda 03.06.2019 MFP2

ülevaatusel, kus osaleb MEC Insenerilahendused OÜ esindaja ning sõltumatu osapoolena

kaasatud insener.

31.05.2019 vastas kostja hagejale õigusbüroo vahendusel, et ei nõustu BHC AS nõude ja selles

esitatud asjaoludega ja vaidleb kõigele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et tema tehtud MFP2

töödes ei olnud mistahes puudusi, mille kõrvaldamist saaks BHC AS nõuda.

Sellist kostja vastust tuleb lugeda otseselt hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks eesmärgiga

tekitada hagejale kahju. Esiteks oli kostjaga koos 16.07.2018 MFP2 valduse üleandmisel juba

fikseeritud pealiskaudse vaatluse tulemusena pikk vaegtööde ning ka paigaldamata detailide

nimekiri. Teiseks on seadmele MFP2 tellitud ekspertiis, mille läbiviimise juurde kostjat ka

kutsuti ning koostatud põhjalik puuduste nimekiri.

03.06.2019 viidi läbi täiendav vaatlus ja hindamine. Ekspertiisi lähteülesandeks oli fikseerida

16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktis ja vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019

ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puuduste fikseerimine. Töö teostas

diplomeeritud mehaanikainsener K T OÜ-st Kvaliten (kutsetunnistuse nr xxx, väljastatud

07.12.2009). Vaatlustel osalesid BHC AS poolt tegevjuht K L, arendusjuht H M, konstruktor M

K ja tehase juht M A ning MEC Insenerlahendused OÜ poolt M M. Nende toimingute

tulemusena valmis aruanne A/19.06.03.1.

2-20-2199

OÜ Kvaliten Mehaanikainsener K Ti 10.06.2019 aruande nr A/19.06.03.1 kohaselt tuvastati

lisaks 16.07.2018 vaegtööde nimekirja kantud puudustele veel järgnevad tootja vead ja töö

puudused:

-

pontoonide keevitamisel on keevitusõmblused maha lihvitud mis nõrgestavad

konstruktsiooni. Alumiiniumi keevitamisel ei ole lubatav keevisõmblusi maha lihvida või

freesida. Antud puudus on täheldatud pontoonide esiosa keevisõmbluste osas. Nendelt kohtadelt

tuleb pinnavärv eemaldada ja keevisõmblused kas üle keevitada või tugevdada L-profiiliga.

Keevisõmblused ei ole ülekeevitatud, tugevdused ei ole paigaldatud;

-

pontoonidel on mitmes kohas defektid, sisselõiked ja praod. Pinnavärv tuleb eemaldada ja

teha parandused keevisõmblustele. Pontoonid tuleb keevitamise järgselt üle värvida

pulbervärviga. Pontoonidel on mitmed pinna defektid;

-

kabiini kereosa, esiosa ja põhja-alused läbiviigud on tihendamata. Puudus on otseses

vastuolus lähteülesandega sõiduki ujuvuse seisukohalt. Kere ei ole selle tõttu vettpidav summuti

läbiviigu koha pealt ja vastasküljelt mis on oluliseks puuduseks MFP ujuvuse tagamise

seisukohalt just eelkõige kallasrajalt vette liikumisel aga ka keskmise või tugeva lainetuse korral.

Kõik kohad tuleks tihendada. Summuti tihendamise materjalide valikul tuleks järgida et oleks

tagatud tuleohutus ja tihendmaterjali kuumakindlus. Kere esiosas põhjast läbiviik on

tihendamata;

-

osad keredetailid on värvimata. Ilmastikukindlus ei ole tagatud. Kabiini sees metalltahvel

ei ole värvitud.

-

on alustatud tihendamist mürasummutamise eesmärgil kuid see on lõpuni teostamata.

Mõned detailid on osaliselt paigaldatud kuid värvimata ja mürasummutusmatt on paigaldamata.

Mürasummutusmatt on paigaldamata hüdroõli paagi kõrval asuvale plaadile. Kapotile ei ole

paigaldatud mürasummutusmatte;

-

kabiini keredetail on puudu ja ava jäetud lahtiseks. Kabiini uks on puudu ja paigaldamata.

Mõlemad puudused on vaja likvideerida et tagada MFP ilmastikukindlus ja tagada seadmete

kaitse väliste mõjude eest. Kabiini uks ei ole paigaldatud. Kere detail on puudu;

-

pontoonide kinnituste teostamist on alustatud kuid see töö on lõpuni tegemata. MFP

tagaosa juurde on pontoonide tõstmiseks paigaldatud kaks silindrit. Keevitustööd ja silindrite

kinnitamine pole lõpuni teostatud ning on seega ohtlik. Juhtkangid on jäetud kabiini viimata ning

seega ei ole hüdraulikasüsteemi juhtahel kaitstud juhusliku kasutamise eest ja kujutab endast

ohtu. Voolikud on kaitsmata mehhaaniliste vigastuste eest ja asetsevad nii et põhjakate ei sobitu

oma kohale. Tööde lõplikuks teostamiseks tuleks lõpetada silindrite kinnituste keevitustööd,

paigutada voolikud ja ühendused selliselt et nad ei oleks avatud välistele mehhaanilistele

vigastustele ning ei segaks inimeste liikumist sõiduki platvormil. Tuleks järgida

hüdraulikalahenduse pakkumist ja sellega kaasasolevat joonist. Kõik hüdraulika hoovastik peab

asetsema kabiinis. Pontoonide hüdrosilindri kinnitussõrmel puudub lukustus. Keevisõmblus

sõrme ja plaadi vahel ei ole pidev. Ühel liitel on ainult traageldusõmblused ja teisel on osaliselt

keevitatud. Pontoonide asend on fikseeritav hüdrosilindrite abil. Pontoonid ei liigu sünkroonselt.

Spetsiaalne asendi lukustusseadeldis puudub. Esiklaas on puudu ja paigaldamata. Pleksklaasist

küljeklaasid 2tk paigaldamata (materjal on olemas, kuid mitte paigaldatud). Puudus ei taga

sõiduki ilmastikukindlust. Välised ilmastikumõjud võivad kahjustada sõiduki elektrisüsteemi.

Esiklaas ei ole paigaldatud. Kabiini küljeklaasid ei ole paigaldatud;

-

vints ja selle paigaldamiseks vajalikud tarvikud puudu ja paigaldamata ( vintsi alusplaat

ostetud kuid kere raami külge paigaldamata) Vastavalt üleandmise aktis kirjeldatud loetelule ja

vaegtööde kõrvaldamise loetelule peab MFP olema suuteline liikuma vintsi jõul. Tööde

lõplikuks teostamiseks tuleks järgida hüdraulikalahenduse pakkumist ja sellega kaasasolevat

joonist. Puuduvad vajaliku hüdroliidesed vintsi ühendamiseks. Puudub vints. Puudub vintsi

kinnituskoht masina raamil eesotsas;

-

liikumine kahekiiruseliseks tegemata. Lähteülesandele vastavalt peab MFP olema

võimeline liikuma maismaal ja jääl tavakiirusel. Samuti peab MFP teostama lähteülesandest

tulenevaid jõukäigul liikumisi kallasrajal rasketes oludes ning suuteline liikuma iseseisvalt

2-20-2199

treilerile. Selleks on oluline et MFP on kahekiiruseline. Tööde lõplikuks teostamiseks tuleks

järgida hüdraulikalahenduse pakkumist ja sellega kaasasolevat joonist. Masin liikus ühe

kiirusega. Võimalust vahetada käiku ei ole. BHC AS esindaja sõnul, olemasoleva lahendusega ei

ole võimalik käiku vahetada, kuna puuduvad vajalikud hüdraulika elemendid;

-

olemasolev hüdrosüsteem ei võimalda samaaegselt liikuda masinaga ja liigutada

pontoone. Operaator pidi hüdrovoolikud ümber tõstma kas masinaga sõitmiseks või pontoonide

liigutamiseks.

Parima hinnapakkumise kostja töö puuduste kõrvaldamiseks tegi OÜ Pariteh hinnaga 14900

eurot + KM.

07.01.2020 esitas Pariteh OÜ hagejale teostatud MFP2 seadme vaegtööde ja puuduste

likvideerimise tööde eest arve nr 1916 summas 17880 eurot tähtajaga 21.01.2020. BHC AS tasus

07.01.2020 arve nr 1916 summas 17880 eurot 29.01.2020.

28.01.2020 vormistati hageja BHC OÜ ja Pariteh OÜ vahel üleandmise akt nr 012820, millega

hageja võttis Pariteh OÜ-lt vastu seadme MFP2 vastavalt MEC Insenerilahendused OÜ

06.01.2020 puuduste tuvastamise aktile.

Põhinõude õiguslik põhjendus

Eelkirjeldatud asjaolude ning käsitletud tõendite pinnalt selgub, et kostja esitas hagejale arved nii

puudustega tehtud tööde eest, kui ka paigaldamata seadmete ja MFP2 detailide eest. Hageja

seevastu tasus lepingus ettenähtud mahus kostja poolt talle esitatud arved ära. Hageja tellimusel

valmistatud liikurmasina MFP2 esialgsel ülevaatusel koostati ka esialgne vaegtööde nimekiri,

milliste ilmnemist kostja ka oma allkirjaga kinnitas. Hiljem teostatid põhjalik töö

lepinguvastavuse kontroll, kus ilmnesid täiendavalt nii varjatud puudused kui tootmisvead. Need

paluti kostjal kõrvaldada. Algselt ei asunud kostja neid lihtsalt teostama ning järjest täiendavate

tähtaegade andmise järel kostja lõpuks keeldus puudusi kõrvaldamast ja hakkas ka puudusi

eitama. Selle tõttu ei jäänud hagejal muud üle kui tellida masina MFP2 lepingutingimustega

vastavusse viimiseks vajalikud tööd teiselt töövõtjalt ning kanda sellega kaasnevad rahalised

kulud.

VÕS § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on

olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

Seega vastutab kostja ka nende puuduste likvideerimise kulutuste eest, mis ilmnesid 15.01.2019

ja 10.05.2019 teostatud insenertehniliste uuringute käigus. MEC Insenerlahendused OÜ töö

lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise akti vaegtööde nimekirjas

kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puudused.

VÕS § 641 lõige 2 punkt 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida

töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd

tavaliselt kasutatakse.

MEC Insenerlahendused OÜ tuvastas muuhulgas selle, et kostja valmistatud MFP2 ei vasta

ohutusnõuetele, ega oma ka nõutavaid funktsioone ja muid omadusi.

2-20-2199

VÕS § 646 lg 1 lause kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust.

Vaatamata korduvatele nõuetele, vaidlusalusel juhul kostja keeldus töö parandamisest.

VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Riigikohus on 02.03.2015 kohtuasjas nr 3-2-1-145-14 tehtud otsuse punktis 28 selgitanud: “Juhul

kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada

või lasta seda teha teisel isikul (vt VÕS § 646 lg 5). Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine

VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul.”

Käesoleval juhul fikseerisid pooled töö puudused juba MFP2 üleandmisel 16.07.2018 vaegtööde

aktis, kus oli ka lahter vaegtööde likvideerimise tähtaegade kohta – sisuliselt nõue puudused

likvideerida. Selle akti koostamisel puuduste kõrvaldamise tähtaegasid lahtritesse ei kantud,

kuna kostja ei osanud tähtaegasid nimetada. Kostja teatas need tähtajad 31.08.2018 e-kirjaga.

Sellega olid siis määratud lepingu täitmiseks uued tähtajad.

Paraku ei asunud kostja ka enda määratud tähtaegadeks puudusi kõrvaldama. Hageja oli väga

kannatlik.

08.04.2019 ei olnud kostja endiselt asunud puuduste kõrvaldamisega tegelema ning hageja saatis

kostjale 08.04.2019 e-kirja meeldetuletusega ja täiendava tähtajaga 14 päeva.

08.04.2019 palus kostja omale vaegtööde lepingu saata. Hageja hinnangul sai kostja silmas

pidada siiski vaegtööde nimekirja, mille hageja talle ka 09.04.2019 e-kirjaga ka edastas. Ka selle

meeldetuletuse saatmine vaegtööde nimekirjaga jäi tagajärjetuks.

31.05.2019 kutsus hageja kostjat seadet üle vaatama ja osalema MFP2 seisundi fikseerimisel.

31.05.2019 teatas kostja lõplikult oma juristi kaudu, viitega 21.05.2019 hageja nõudekirjale, et ei

nõustu mistahes hageja pretensioonidega ja nõuetega ning peab neid alusetuteks ja

põhjendamatuteks. Selle kirja saamise järel oli hagejale selge, et rohkem ei ole mõtet kostjat

paluda, veenda, ega oodata MFP2 seadme puuduste likvideerimisele, igasugune mõistlik aeg on

ka möödas ning need tööd tuleb tellida teiselt töövõtjalt.

Mõistliku aja määratlemisel lähtub hageja sellest, et kostjaga sõlmiti töövõtuleping 16.03.2018

ning selles oli fikseeritud poolte poolt hinnatud tööde teostamiseks vajalik tähtaeg 15.07.2018,

ehk 4 kuud. Puuduste kõrvaldamist hakati nõudma 16.07.2018 ja nõuti veel 31.05.2019, ehk

vähemalt 10 kuud. Ehk kui lepingu kogumahus täitmise mõistlikuks tähtajaks pidasid pooled 4

kuud, siis puuduste 10 kuu jooksul kõrvaldamata jätmisega oli ilmselgelt mõistlik aeg möödas.

Käesoleva hagi valguses tähendab kõik eelnev seda, et eksisteerivad käesolevas peatükis

viidatud õiguslikud alused hagi menetlemiseks ja hageja nõude rahuldamiseks.

2-20-2199

Hageja leiab, et kostja poolt kuulub hagejale VÕS § 646 lg 5 alusel hüvitamisele kulutuste

maksumus, mille hageja hüvitas puuduste kõrvaldamise eest Pariteh OÜ-le summas 17 880

eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas määras ja alates hagi esitamisest.

Viivisenõue

Hageja arvutab viivist alates Pariteh OÜ 07.01.2020 arve nr 1916 summas 17 880 eurot

tasumisest 29.01.2020.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Kuivõrd poolte vahel ei olnud viivise suurust kokkulepitud, kohaldub seadusest tulenev viivise

määr, mille suurus hagi esitamise ajal on 8 % aastas, so 0,0219 % päevas.

Hageja esitab viivisenõude suuruse tõendamiseks viiviseraporti, millel on viivis arvutatud

viivisekalkulaatori abil, mis asub aadressil www.viivisekalkulaator.ee .

Hageja põhinõude suurus on 17880 eurot ja sellest tulenev viivise suurus siis päevas ja aastas on

vastavalt 3.91 eurot päevas ja 1430 eurot aastas.

II Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hageja hagiavaldus rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista

hagejalt kostja kasuks välja alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivis.

Kostjal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise kohta. Siiski allub käesolev vaidlus vastavalt

Lepingu punktile 10.2 Harju Maakohtule.

Kostja hagi ega selles välja toodud asjaoludega ei nõustu ning vaidleb neile täies ulatuses vastu.

Seda eelkõige järgmistel põhjustel:

Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja ja kostja vahel ei ole 10.03.2018 sõlmitud teenuse

osutamise lepingut nr 1003.18 (edaspidi Leping) hageja poolt märgitud tingimustel. Seetõttu on

alusetud ja valed ka kõik teised hageja poolt hagis esitatud väited (sh väited väidetavate puuduste

kohta jne.).

Hageja ja kostja vahel puudus leping, mille osaks oleks olnud hagiavalduse lisa nr 3 ehk

lähteülesanne; hagiavalduse lisa nr 4 ehk MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse

tehnoloogiline lahendus“ nr 1612.40.0; hagiavalduse lisa nr 5 ehk „Amfiibsõiduki MFP-1

esimese etapi ekspertiis“.

Hageja ja kostja vahel oli Leping, mille alusel ehitas kostja hagejale MFP2. Hageja on kostjalt

MFP2 ka ilma mistahes pretensioonideta vastu võtnud, mida tõendab poolte vahel 16.07.2018

sõlmitud üleandmis-vastuvõtu akt 1608. Valed on hageja väited, justkui ei toimunud MFP2

vastuvõtmisel katsetusi vms.. Hagiavalduse lisaks 10 olevast kostja arvest nähtub üheselt, et

arvel on eraldi märgitud ka MFP2 veekatsetuse läbiviimine.

2-20-2199

Asjaolu, et Lepingu osaks, millest kostja oleks pidanud lähtuma, ei olnud hagiavalduse lisad nr

3, 4 ega 5 tõendab üheselt ka kostja käesoleva vastuse lisa 1. Kui võrrelda kostja vastuse lisa 1

dokumentidega (sh nendes olevate fotodega) MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse

tehnoloogiline lahendus“ ja „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“, siis on üheselt

selge, et hageja ei ole kostjalt kunagi tellinud MFP2, mis peaks vastama hageja poolt märgitud

tingimustele. Siinkohal on oluline arvestada ka seda, et MFP2 kokku panemine toimus hageja

ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi juures ning osales selles.

Mis puudutab hageja poolt austatud kohtule esitatud hagiavalduse lisaks nr 7 olevat akti, siis oli

tegemist aktiga, milles fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS)

poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud aktis vaegtöödena.

Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12), milles olid eraldi

välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei tellinud.

Siinkohal peab kostja vajalikuks selgitada, et MFP2 nagu ka MFP1 finantseerimises osales EAS.

Seetõttu on ka hagiavalduse lisaks nr 4 olevas MEC INSENERLAHENDUSED OÜ „Ujuvaluse

tehnoloogiline kirjeldus“ märgitud, et 02.05.2016 kuni 10.10.2016 aitas Aktsiaseltsile BHC

käesoleva dokumendi aluseks oleva tootearendust teostada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

arendusosaku programm. Projekti kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Veelgi enam,

nimetatud projekti kohta on info ka EAS-i kodulehel (lisa 3).

Arvestades eeltoodut ning hinnates hageja tegevust, siis jääb sellest tahtmatult mulje, et hageja

tegutseb pahas usus. Seda põhjusel, et hageja hakkas kostja vastu igasuguseid alusetuid nõudeid

välja mõtlema peale seda, kui kostja avaldas, et ta ei loobu hagejalt võlgnevuse summas 18 411

eurot väljanõudmisest. Siinkohal on oluline arvestada, et kostja on nimetatud nõude hageja vastu

esitanud tsiviilasjas nr 2-19-10047. Samuti on tähelepanuväärne, et hageja väidetav kahju on pea

samas summas, kui kostja nõue hageja vastu.

Lisaks sellele, et hageja väidetav kahjunõue on alusetu ei ole see ka eluliselt usutav ega

kooskõlas turutingimustega. Nimelt on väidetavalt parima pakkumise puuduste kõrvaldamiseks

teinud Pariteh OÜ, mis on otseselt hagejaga seotud. Seda põhjusel, et Pariteh OÜ juhatuse

liikmeks on H M (lisa 4), kes on otseselt seotud hagejaga, mida tõendab hagiavalduse lisaks nr 7

olev akt, mille on hageja poolt allkirjatanud samuti H M.

Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Samas e-kirjas loetleb kostja esindaja M H

puuduolevad detailid ja tööd: vints, pontoonide tõstmiseks 2 silindrit, vasaku kruvi mootor,

parema kruvi mootor, voolikute kiirliitmikud, pumbale hüdropaagist peale- ja tagasivoolu ehitus.

Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.

Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et kuivõrd vaatamata lubadustele ei olnud kostja

2019.aasta alguseks vaegtöödega alustanud, võttis AS BHC hinnapakkumised võimalikelt

töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas loetletud puuduste likvideerimise töödele. Seetõttu tuleks need

jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.

Arvestades kostja vastuväited hageja nõudele on asjakohatud ka hagiavalduse lisad nr 14 ja 20.

Seetõttu tuleks see jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta. Lisaks on oluline arvestada, et lisa nr

20 on koostatud väidetavalt ca aasta peale MFP2 üleandmist hagejale, mistõttu ei saa väidetavaid

puudusi kuidagi siduda kostjaga ega kostja tegevusega.

Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Eelkirjeldatud asjaolude ning käsitletud tõendite

pinnalt selgub, et kostja esitas hagejale arved nii puudustega tehtud tööde eest, kui ka

paigaldamata seadmete ja MFP2 detailide eest. Hageja seevastu tasus lepingus ettenähtud mahus

2-20-2199

kostja poolt talle esitatud arved ära. Hageja tellimusel valmistatud liikurmasina MFP2 esialgsel

ülevaatusel koostati ka esialgne vaegtööde nimekiri, milliste ilmnemist kostja ka oma allkirjaga

kinnitas. Hiljem teostatid põhjalik töö lepinguvastavuse kontroll, kus ilmnesid täiendavalt nii

varjatud puudused kui tootmisvead. Need paluti kostjal kõrvaldada. Algselt ei asunud kostja neid

lihtsalt teostama ning järjest täiendavate tähtaegade andmise järel kostja lõpuks keeldus puudusi

kõrvaldamast ja hakkas ka puudusi eitama. Selle tõttu ei jäänud hagejal muud üle kui tellida

masina MFP2 lepingutingimustega vastavusse viimiseks vajalikud tööd teiselt töövõtjalt ning

kanda sellega kaasnevad rahalised kulud. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt

tähelepanuta.

Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et Seega vastutab kostja ka nende puuduste

likvideerimise kulutuste eest, mis ilmnesid 15.01.2019 ja 10.05.2019 teostatud insenertehniliste

uuringute käigus. MEC Insenerlahendused OÜ töö lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018

üleandmise-vastuvõtmise akti vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019

läbiviidavatel ülevaatustel tuvastatud puudused. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt

tähelepanuta.

Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et MEC Insenerlahendused OÜ tuvastas muuhulgas

selle, et kostja valmistatud MFP2 ei vasta ohutusnõuetele, ega oma ka nõutavaid funktsioone ja

muid omadusi. Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.

Paljasõnalised ja valed on hageja väited, et pooled fikseerisid töö puudused juba MFP2

üleandmisel 16.07.2018 vaegtööde aktis, kus oli ka lahter vaegtööde likvideerimise tähtaegade

kohta – sisuliselt nõue puudused likvideerida. Selle akti koostamisel puuduste kõrvaldamise

tähtaegasid lahtritesse ei kantud, kuna kostja ei osanud tähtaegasid nimetada. Kostja teatas need

tähtajad 31.08.2018 e-kirjaga. Sellega olid siis määratud lepingu täitmiseks uued tähtajad. Paraku

ei asunud kostja ka enda määratud tähtaegadeks puudusi kõrvaldama. Hageja oli väga kannatlik.

Seetõttu tuleks need jätta austatud kohtu poolt tähelepanuta.

Kuigi kostja ei nõustu mistahes kujul hageja alusetu kahjunõudega, siis on selle hindamisel

oluline arvestada, et hageja on kahjunõude esitanud koos käibemaksuga. Kuna hageja on

käibemaksukohustuslane (lisa 5), mistõttu on hageja saanud käibemaksu maha arvata, siis ei saa

käibemaks olla hageja kahjunõude osa. Nimetatut on korduvalt oma lahendites selgitanud ka

Riigikohus.

Kuna kostja ei nõustu hageja põhinõudega, siis ei nõustu kostja ka hageja viivisenõudega ning

vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Lisaks on vale hageja väidetava viivisenõude periood, kuna

kostja ei ole hageja alusetust kahjust teadnud enne, kui hagiavaldusega tutvumisel. Seetõttu ei

saa hageja nõuda viivist ka varasema perioodi eest.

Sõltuvalt hageja seisukohtadest kostja vastuse suhtes reserveerib kostja endale õiguse esitada

EAS-le tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotlus.

III Vastuhagis hageja nõue

Hageja on 18.07.2017 väljastanud kostjale hinnapakkumise (29.01.2021 vastuhagi lisa 1) MFP

prototüübi valmistamiseks. Pakkumise hind käibemaksuta on 40 000 eurot ning käibemaksuga

48 000 eurot. 10.08.2017 on hageja (lepingus, kui Täitja) sõlminud teenuse osutamise lepingu nr

1008 (29.01.2021 vastuhagi lisa 2) kostjaga (Tellija). Lepingu esemeks on kostja koostatud

lähteülesande MFP (Mobile Floating Ponton, MFP 1) prototüübi välja töötamine ja katsetamine

eritingimustes. MFP1 näol on tegemist tootearendusega, mis muutus alates Lepingu sõlmimisest

2-20-2199

kuni lõpptulemuse saavutamiseni. Siinkohal on oluline arvestada, et saavutatud lõpptulemus

sobis nii kostjale kui ka EAS-le, kes projekti vastu võttis. Kui kostja tellijana leidis, et

tootearenduse tulemus on saavutatud ning on seda deklareerinud EAS-ile, kui projekti

finantseerijale, siis hagejale aru saadavalt ei saagi käesolevas tsiviilasjas olla mistahes muid

tõendeid, mis tõendaks vastupidist.

Hageja 18.07.2017 hinnapakkumises (29.01.2021 vastuhagi lisa 1) viidatud lähteülesande

aluseks olevat MEC Insenerlahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“

(1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud, mida tõendab ja kinnitab „Ujuvaluse tehnoloogiline

lahendus“ (1612.40.0) (põhihagi lisa 4) ja põhihagi lisa 5 fotode võrdlus ning tunnistaja M K

ütlused.

30.01.2018 on hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001 (29.01.2021

vastuhagi lisa 3), mille kohaselt annab hageja kostjale üle MFP1 prototüübi vastavalt

lähteülesandele. 20.12.2018 väljastas hageja arve nr 1135 (29.01.2021 vastuhagi lisa 4) MFP1

lõppmakse kohta summas 18 411 eurot koos käibemaksuga. Arve tasumise tähtaeg oli

03.01.2019. Varasemalt on hageja seoses MFP1-ga tasunud kostja arveid kogusummas 29

589.44 eurot (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisad 3 ja 4). Kuigi üleandmise-vastuvõtmise akt

nr 3001 oli hageja ja kostja vahel allkirjastatud 30.01.2018, siis esitas hageja kostjale arve nr

1135 alles 20.12.2018, kuna varasemalt pidasid hageja ja kostja läbirääkimisi seoses kostja

ähvarduste ja sooviga lõpetada poole vahel sõlmitud üürileping (üürilepingu esemeks olid kostja

ruumid, milles toimus MFP1 ja MFP2 kokku panemine). Hageja esitas kostjale arve nr 1135

kohe, kui hageja oli leidnud endale uue üüripinna, mis võimaldas hagejal jätkata oma

majandustegevust uutes ruumides.

Kostja poolt on hagejale arve nr 1135 käesoleva ajani tasumata, kuigi osutatud tööd on kostja

poolt kätte saadud ja seda allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise aktil kinnitatud. 04.04.2018 on

hageja saatnud kostja juhatuse liikmele K L`le e-kirja, milles palub kinnitust, et MFP1 esimene

leping on täidetud ja asi lõpetatud. Kostja kinnitab seda oma samal päeval edastatud e-kirjas

(29.01.2021 vastuhagi lisa 5). Kuna kostja ei ole hageja poolt 20.12.2018 väljastatud arvet

tasunud, pöördub hageja nõudega kohtu poole.

Nõude faktilised ja õiguslikud alused

10.08.2017 on hageja sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008 kostjaga. Lepingu esemeks on

kostja koostatud lähteülesande MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamine ja

katsetamine eritingimustes. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 3 lg 1 kohaselt: „võlasuhe võib

tekkida lepingust“. Hageja on sõlminud kostjaga teenuse osutamise lepingu, mille sisuks on

„MFP prototüübi väljatöötamine ja katsetamine eritingimustes“ ja lepingu p 4.1 kohaselt „peab

Tellija maksma Täitjale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule“ VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 635 lg 1 on sätestatud, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu p

4.1 kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule.

Lepingu p-s 5.1 on pooled kokku leppinud: „Teenuse osutamise maksumuseks on 40 000 eurot,

millele lisandub käibemaks. Teenuse osutamise eest tasumisele kuuluv 40 000 eurot + käibemaks

tasutakse osamaksetena vastavalt Täitja poolt esitatud ja Tellija poolt kinnitatud aktidele.“

Hageja ja kostja on MFP1 prototüübi ja katsetulemuste üleandmise kohta allkirjastanud

üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 3001 30.01.2018 (29.01.2021 vastuhagi lisa 3), millega kostja

kinnitab teenuse saamist. Kostja on kinnitanud ka 04.04.2018 e-kirjas, et MFP1 esimene leping

2-20-2199

on täidetud (29.01.2021 vastuhagi lisa 5). Asjaolu, et MFP1 puhul puudusid mistahes puudused

ja pooled lugesid Lepingu lõppenuks, tõendab kostja 04.04.2018 e-kiri ja asjaolu, et aktis nr

3001 ei ole mistahes puudustele viidatud ning samuti ei ole kostja hagejale mistahes nõudeid

väidetavate puuduste kohta esitanud. Samuti, kui võrrelda Lepingu aluseks olevat hageja

18.07.2017 hinnapakkumist ja aktis nr 3001 märgitut, siis on püstitatud tehnilised omadused

poolte hinnangul saavutatud. Siinkohal on oluline arvestada ka seda, et MFP1 kokku panemine

toimus kostja ruumides, mistõttu viibis kostja esindaja igapäevaselt protsessi juures ning osales

selles.

Asjaolu, et tegemist oli pidevalt muutuva tootearendusega, on kinnitanud ka kostja. Muuhulgas

on kostja avaldanud, et

-

hageja juhib tähelepanu, et eksperdid nimetavad ülevaatamiseks antud tööd, mitte valmis

tööks vaid „esimeseks etapiks“ ja kirjeldavad, mida kõike vaja veel teha on, et tellitud

tööle lepingukohased omadused tekiks, alustades täiendavast projekteerimisest ning

materjali paremast valikust, uutest arvutustest jne.

-

nii sõlmitigi 10.03.2018 kostjaga uus leping (Lisa 7), et MFP 1-ga tehtud vigu ja

eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP 2 ning MFP 1-ga tehtud vigu

mitte korrata. Kuna MFP1 projekt loeti täidetuks hageja poolt kostjale MPF1 prototüübi

üle andmisega, siis jätkati tootearendust projektiga MFP2. Nimetatuga olid nõus nii

kostja kui ka EAS, mida kinnitavad ka kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas EAS-lt kogutud

tõendid ning ka asjaolu, et kostja ei ole hagejale MFP1 kohta mistahes sisulisi

pretensioone ega nõudeid esitanud.

Samuti on siinkohal oluline arvestada, et

-

kostja seadusliku esindaja poolt on 23.02.2018 EAS-le esitatud vahearuanne (vastuhageja

15.04.2021 seisukoha lisa 1), mille kohaselt on MFP1 prototüüp valmis ja katsetatud.

Vahearuande esitamine on ka kronoloogilises järjekorras õige, kuna 30.01.2018 on

hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001 (29.01.2021

vastuhagi lisa 3), mille kohaselt andis hageja kostjale üle MFP1 prototüübi vastavalt

lähteülesandele. Vahearuande leheküljel 2 oleva tabeli alt 4 rida räägib MFP1 prototüübi

valmistamisest ja katsetamisest ehk siis MFP1 on nimetatud ja kostja poolt allkirjastatud

ja esitatud vahearuande alusel olnud valmis. Veelgi enam, on hinnang aruande perioodil

saavutatule, on samamoodi leheküljel 2, kastis olev tekst. Selles on märgitud MFP1

prototüübi valmistamine ehk hageja hinnangul kinnitab see, et MFP1 sai valmis ja

nimetatud projekt sai samamoodi EASi poolt lõpetatud. Vahearuandes ei ole ühtegi viidet

sellele, et esimene prototüüp ehk MFP1 oleks olnud puudustega, vastu võtmata vms;

-

23.02.2018 EAS-le esitatud vahearuandes on kostja seaduslik esindaja MFP1 kohta

deklareerinud, et esimene prototüüp on valmis ja katsetatud. Selles ühes vastuhagis kostja

seadusliku esindaja deklaratsioonis on 3 äärmiselt olulist sõna. Esimene sõna on

„prototüüp“ ehk see oli tootearendus. Kostja on nimetanud seda leiutamiseks. Pooltel ei

ole vaidlust, et see oli tootearendus, prototüüp, leiutis jne. Teine sõna, mis on oluline, on

sõna „valmis“. See leiutis prototüüp, katsetus MFP1 nime all, oli valmis ja seda eelkõige

kostja hinnangul, kes oli suhetes hagejaga tellijaks ja EAS-ilt rahastuse saajaks. Kolmas

oluline sõna on „katsetatud“, mis tähendab seda, et kostja seaduslik esindaja on

deklareerinud, et seda MFP1 on katsetatud. Kas seda on katsetatud, kuidas, millistes

tingimustes, milliste ootustega seda on katsetatud, ei ole oluline, kuna kostja ja EAS-i

projekti vedaja on kinnitanud, et see prototüüp on valmis ja katsetatud. Seega on kostja

kinnitanud, et MFP1 on sellises konditsioonis, staadiumis, mis oli MFP1-le seatud

eesmärgile vastav, mis tähendab seda, et kostja on seda deklareerinud EAS-ile ja seda

deklareerides on kostja kinnitanud, et MFP1 oli valmis, mistõttu kohustub kostja selle

eest hagejale maksma Lepingus märgitud summa;

2-20-2199

-

kostja on ise esitanud EAS-le selgitused (vastuhageja 15.04.2021 seisukoha lisa 2), mille

kohaselt hageja ehitas ja komplekteeris esimese prototüübi ehk MFP1; Kostja poolt

MFP1 vastu võtmist kinnitab ka poolte 04.04.2018 kirjavahetus, sest ei ole eluliselt

usutav, et kostja oleks soovinud minna edasi uue projektiga MFP 2 ning kinnitanud

hagejale projekti MFP1 lõpetamist olukorras, kus kostjal oleks olnud seoses MFP1

mistahes nõudeid, pretensioone vms.. Lisaks on siinkohal oluline arvestada, et projekti

MFP 2 alusel ehitati edasi projekti MFP1 alusel valminud tulemust, mistõttu ei saa olla

poolte vahel vaidlust ka selles, et kostja on MFP1 kasutusele võtnud.

Hageja on vastavalt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktile väljastanud kostjale

20.12.2018 arve nr 1135, mille tasumise tähtaeg oli 03.01.2019. Kostja ei ole arvet hagi

esitamise seisuga tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab: „Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.“ Hageja taotleb kostjalt tasumata arvest

tekkinud võlgnevuse 18 411 eurot välja mõistmist.

VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja viivise nõue hagi esitamise päeva seisuga ehk seisuga 29.01.2021 on summas 3 050.68

eurot.

Mis puudutab 30.01.2018 hageja ja kostja vahel allkirjastatud üleandmis-vastuvõtu aktis nr 3001

viidatud dokumenti „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi ekspertiis“, siis on kostja selle tellinud

omal initsiatiivil ning võimalik, et selleks, et teha enda jaoks järeldusi tuleviku projektide jaoks.

Sealhulgas ei ole vaidlust, et poolte vahel sõlmiti ka leping MFP2 koostamiseks.

Lisaks eeltoodule ei ole eluliselt usutav, et kui dokumenti „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi

ekspertiis“ koostati 30.01.2018, siis siiski oli kostja nõus allkirjastama 30.01.2018 akti nr 3001

ning 04.04.2018 kirjalikult kinnitama, et MPF1 leping on lõpetatud. Eeltoodut kinnitavad ka

tunnistaja M K ütlused.

Vastuhagis palub hageja mõista AS-ilt BHC MHTechnic OÜ kasuks välja võlgnevus 18 411

eurot ja viivis seisuga 29.01.2021 summas 3 050.68 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhinõudelt summas 18 411 eurot viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 15

360.32 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda

IV Vastuhagis kostja vastuväited vastuhagile

Kostja on esitanud käesolevas tsiviilasjas vastuhagi 18 411 euro põhivõlgnevuse ja viivise

nõudes. Hageja vastuhagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu alljärgnevatel

põhjustel.

Kostja esitatud vastuhagi lisast 1 ja 2, Hinnapakkumine ja Teenuste osutamise leping nr 1008

nähtuvalt pidi kostja andma hagejale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastab

järgmistele nõuetele: a) sõidab maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt; b) liigub maastikul ja

kallasrajal, c) liigub kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; d) liigub vabas vees siseveekogudel;

2-20-2199

e) on võimeline liikuma veest jää peale; f) liigub jää peal. Oma pakkumises täpsustas kostja, et

pakkumine sisaldab kõiki komponente, tooteteostust ja katsetusi nõutud mahus. Kostja lubas

tellimuse täita 6 kuuga alates 01.08.2017.

Kostja lubas hagejale, et valmistab eelkirjeldatud omadustega ujuvsõiduki ning see läheb

hagejale maksma 40 000 eurot + KM, so 48 000 eurot. Hageja võttis pakkumise vastu ning

10.08.2017 sõlmiti töövõtuleping nr 1008.

Töövõtulepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et lepingu esemeks on hageja koostatud „Lähteülesanne

MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“.

Töövõtulepingu punktis 3.3 lepiti kokku, et kostja III on kohustatud pidama arvestust tellijale

osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust. Tellija soovil peab kostja III esitama kasutatud

tundide aruandluse (p 3.4).

Töövõtulepingu punktis 5.1 lepiti kokku, et tasumine toimub osamaksetena vastavalt kostja III

esitatud ja hageja kinnitatud aktidele.

Töövõtulepingu punktis 7.3 lepiti kokku, et pooltel on õigus leping ennetähtaegselt lõpetada

teavitades sellest teist poolt eelnevalt kirjalikult vähemalt ühe kalendrikuu jooksul enne

planeeritud katkestamise tähtaega.

Poolte vahel lepiti 2018. a jaanuariks oli lepingu täitmise tähtaeg käes ning 23.01.2018 esitas

kostja III lepinguesemeks oleva töö hagejale ja hageja poolt selleks kohale kutsutud eksperdile

ülevaatamiseks. Samal kuupäeval koostas MEC Insenerilahendused OÜ hagejale amfiibsõiduki

MFP 1 esimese etapi ekspertiisi hinnapakkumise (Lisa 1).

MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi

ekspertiis“ valmis 30.01.2018 (lisa 2) ning selles fikseerisid eksperdid järgnevat:

Tugevuskontrolli tulemused ja järeldused

Amfiibsõiduk MFP-1 esialgne konstruktsioon on kombinatsioon terasprofiilidest ja

alumiiniumist. Eesmärk järgmises etapis on kogu konstruktsioon teha alumiiniumist selleks, et

vähendada konstruktsiooni kaalu. Praeguse konstruktsiooni tugevuskontrolli tulemused on

esitatud peatükis 4. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb konstruktsiooni täiendada tagamaks

piisavat tugevust olukorras kus ujuvalus on koormatud ebasümmeetriliselt. Võimalikud

variandid on esitatud punasega Joonis 1-1: siduda pealisehitust lisataladega ja välimiste

pontoonide ühendustalad suuremast profiilist

Ujuvusarvutus terasest raamiga alusele - arvutustest nähtub, et terasraam tuleb kaalu

vähendamiseks teha kindlasti kergemast materjalist. Samuti tuleb ujuvuse parandamiseks

edaspidi muuta roomikute kõrgust põhikorpuse suhtes ja pontoonide kuju ja asetust. Praeguse

konfiguratsiooniga on amfiibsõiduk stabiilne nii vees kui ka maapinnal, samas jääle ronimisega

on arvutuste kohaselt problemaatiline, sest vööriosa tõusmisel jääle hakkab ahtriosa kiiresti

sukelduma. Optimaalse pontooni kuju ja pikkusega on seda võimalik aga paremaks muuta.

Samas mida kergem on kogu konstruktsioon seda paremini on amfiibsõiduk võimeline jääle

minema.

Ujuvusarvutus alumiiniumist raamiga alusele – arvutustest nähtub, et kergem konstruktsioon

parandab olukorda. Samas nagu juba varem mainitud tuleb praegust roomikute ja pontoonide

konstruktsiooni paranda nii, et laeva ahter ei upuks ära kui ujuvalus liigub jääle. Arvutustest

2-20-2199

nähtub, et silindriliste pontoonide kuju ei ole eriti optimaalne kuna pontoonide veeväljasurve

väheneb väga kiiresti kui pontoon on sukeldunud sügavamale kui pool diameetrit. Suurem

roomikute kõrgus on kasulik liikumisel ebatasasel pinnasel ja järskudel nõlvadel samas on see

jääle tõusmisel takistav tegur. Seetõttu tuleb, katsetuste käigus leida sobiv roomikute ja pontoon

kõrguste kombinatsioon.

MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 „Amfiibsõiduki MFP-1 esimese etapi

ekspertiis“ lisas 1 (lisa 3) märkisid eksperdid järgmised puudused:

1. ujuvpontoonide puudumine ei võimaldanud teostada ujuvkatsetusi;

2. kasutatud mootori paigaldamine seadmele ei taganud vajalikku võimsust (25 kW);

3. mootori paigutus seadme raskuskeskme ja raami suhtes oli vale ja puudus kaitse

ilmastikuolude ja veekahjustuste eest;

4. vintsi puudumine ei võimaldanud teostada testi raskesti läbivates maastikuoludes;

5. kabiini ei olnud välja ehitatud, puudus juhiiste;

6. hüdrosüsteem võimaldas ainult kahesuunalist ja ühekiiruselist liikumist maismaal.

Puudus kahekiiruseline liikumise võimalus;

7. puudusid hüdroliitmikud pontoonide ja vintsi ühendamiseks.

Eeltoodu võtsid eksperdid kokku: pontoonide, kabiini ja lainetõkete puudumine ning nõuetele

vastava mootori puudumine ei võimaldanud läbi viia ujuvkatsetusi nagu algses lähteülesandes

planeeritud. Puudusid ohutuks juhtimiseks vajalikud vahendid ja juhiiste. Prototüübi valmidus

lähteülesandest tulenevalt oli hinnanguliselt umbes pooles ulatuses kavandatust.

Hageja juhib vastuhagis kostja tähelepanu, et eelviidatud dokumendid on kostja hagivastuse

lisaks 3 oleva 30.01.2018 akti sisuks, kus fikseeriti ära, mis seisus kostja kuupäeval 30.01.2018

lepingutäitmisega on. Nagu kostja esitatust nähtub, on ekspertiisiakt nr C1802.100.1 kostja akti

lisaks 1.

Järgmisel päeval, 31.01.2018, pärast 30.01.2018 lepingutäitmise mahu fikseerimist ja

akteerimist, esitas kostja hagejale Töövõtulepingu punkti 5.1 kohase arve nr 1056 summas

17311.20 eurot (Lisa 4) selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa. Varasemalt oli kostja III esitanud

hagejale 24.08.2017 arve nr 1029 summas 12278,24 eurot (Lisa 5) selgitusega MFP 1 teenuse

osutamise leping 1008 osamakse I.

Hageja/vastuhagis kostja juhib tähelepanu, et eksperdid nimetavad ülevaatamiseks antud tööd,

mitte valmis tööks vaid „esimeseks etapiks“ ja kirjeldavad, mida kõike vaja veel teha on, et

tellitud tööle lepingukohased omadused tekiks, alustades täiendavast projekteerimisest ning

materjali paremast valikust, uutest arvutustest jne.

Kuivõrd ekspertide poolt tuvastatud puudused olid olemuselt niivõrd fundamentaalsed – valesti

projekteeritud, vale materjal, valed arvutused ja mis kõik veel ning lepingu tähtaeg oli käes, siis

oli selge, et MFP 1 osas on kostja poolt lepingu täitmine kardinaalselt läbi kukkunud ning

lepingu täitmine võimatu. Otsustati MFP 1 arendamisega mitte jätkata. 01.03.2018 esitas kostja

MFP 2 hinnapakkumise (Lisa 6), mille üheks lähtealuseks on eelviidatud „Amfiibsõiduki MFP 1

esimese etapi ekspertiis“ dok.C1802.100.1.

Nii sõlmitigi 10.03.2018 kostjaga uus leping (Lisa 7), et MFP 1-ga tehtud vigu ja

eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP 2 ning MFP 1-ga tehtud vigu mitte

korrata.

2-20-2199

12.03.2018 pöördus hageja EAS-i poole ja palus EAS-l aktsepteerida, et kostja tegi lepingus

kokkulepitust vähem ning sellest tulenevalt teatas, et EAS toetust tuleks vähendada: 24 657.87

eurot + km, 40 000 eurot + km asemel.

EAS vastas BHC avaldusele summat vähendada omapoolse nõusolekuga. Rahaeraldust

vähendatigi EAS poolt (MFP1) kostja töö valmidusastme ulatuseni, kuna veenduti, et lepingus

ettenähtud viisil MHTehnik OÜ lepingut täita ei suuda ja projekt loeti lõpetatuks.

Arvestades eeltoodut juhib hageja tähelepanu sellele, et käesolevas menetluses hageja vastu

edukas olemiseks tulnuks kostjal tõendada, et pärast kui MFP 1 oli hagejale juba üle antud ja

pärast 30.01.2018 kuupäeva kui tehti viimane MFP 1 akteerimine, mis on sisustatud MEC

Insenerilahendused OÜ ekspertiisiaktiga, on kostja MFP 1 ehitanud tähtaegselt 100 %-liselt

lõpuni, töös pole ühtegi puudust, ta on esitanud selle töö hagejale ülevaatamiseks ja

vastuvõtmiseks ning töö on hageja ja kostja vahelise aktiga vastu võetud.

09.11.2022 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi K. Istungi salvestise ajal 02.50.56 ütleb

tunnistaja: „Mul oli see, et järgmisel hommikul tulin tööle, mulle öeldi, et seda masinat rohkem

ei ehita …. Mingeid puudusi, remonti vmt ei palutud mul teha.“ Samuti istungi salvestise

02:59:03: „tunnistaja: ma tulin hommikul tööle ja ma ootasin teisi töökaaslasi, mis edasi saab

MFP1-ga, mis me nüüd hakkame ehitama. Siis Hilt tuli vastus, et see projekt on lõpetatud, MFP1

on valmis ja nii ongi. Siis ma nägin päeva peale K L, küsisin tema käest, et ka tõesti MFP1 on

lõpetatud, et läheme edasi MFP2-ga, ta vastas jah.”

Tunnistaja selgitab, et tema tuli tööle, et MFP 1 edasi teha aga talle lihtsalt öeldi, et seda masinat

rohkem ei ehita. Ehk ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et MFP 1 ehitamine jäeti päeva pealt

pooleli. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta veel AS BHC juhatuse liikmelt Kait Lukkalt üle, et

kas tõesti on MFP 1 lõpetatud ja läheme edasi MFP 2-ga ning sai kinnituse, et Jah.

09.11.2022 kohtuistungil (salvestise 01:20:48 avaldab MHTechnics esindaja: „tunnistaja saab

anda ütlusi nii põhihagi kui vastuhagi suhtes. Tema oli reaalne inimene, kes seda MFP1 ja MFP2

ehitas. Tema oli reaalselt iga päev tööl, oli töötaja, kelle ülesandeks oli seda teha. seetõttu oskab

ta anda ütlusi, milline oli hageja soov MFP2 suhtes, MFP1 suhtes, et tegemist oli kõige paremas

mõttes tootearendusega EASi jaoks,”

Seega tunnistaja ütlused riimuvad BHC AS väidete ja asjas esitatud teiste tõenditega nagu

12.03.2018 e-kirjavahetus EAS-ga: “Vaatasin kiirelt akti. Kas on see xxx Summasid pole küll

välja toodud, aga kui kulus raha vähem, mis siis ikka. Küsi J L aktsept selles osas, et tõsta

15342,13 prototüüp MFP2 peale.”

Vastuhagis hagejal/kostja tuleks väita ja tõendada, et millal see MFP 1 kostjale tagasi anti

väidetavate tööde tegemiseks. Tõendada, mis kuupäevadel ja kes isikuliselt väidetavaid töid tegi

ning esitada töövõtulepingu punktis 3.3 nimetatud arvestused tehtud töödest, kasutatud

materjalidest ja sellele kulunud ajamahust ning kasutatud tundide aruandluse, mis on koostatud

tööde teostamise reaalajas mitte tagantjärgi.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. MHTehnik

OÜ andis üle pooliku ja puudustega. Puudused jättis kõrvaldamata. Kostja töö ei vastanud

tervikuna lepingutingimustele ning seetõttu ei olnud tegelikkuses võimalikki tööd

lepingutingimustega vastavusse viia.

Lähtudes eeltoodust palub vastuhagis kostja jätta vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi

menetlemisega seotud menetluskulud MHTechnic OÜ kanda.

2-20-2199

V Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või

muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks

üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme

võõrandamise.

VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud,

kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

5. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi jätta samuti rahuldamata.

6. Poolte vahel on vaidlus ujuvsõidukite MFP-1 ja MFB-2 seotud lepingute ja nende teostamise

kvaliteedi üle. Poolte hagis ja vastuhagis esiletoodud asjaolude kohaselt on esmalt ehitatud

ujuvsõiduk MFP-1, mille edasiarendus on ujuvsõiduk MFB-2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,

et kuna esmalt lepiti kokku ujuvsõiduk MFP-1 ehitamises ja selle puudused teostati projektis

ujuvsõiduk MFP-2, siis tuleb esmalt lahendada vastuhagis esitatud nõue ujuvsõiduk MFP-1 üle

ja seejärel lahendada hagis esitatud ujuvsõiduki MFP-2-ga seotud nõue.

I

MHTechnic osaühingu vastuhagi aktsiaseltsi BHC vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

7. Kostja esitatud vastuhagis palub vastuhagis hageja/kostja mõista AS-ilt BHC MHTechnic OÜ

kasuks välja võlgnevus 18 411 eurot ja viivis seisuga 29.01.2021 summas 3 050.68 eurot ning

mõista vastuhagis kostjalt/hagejalt vastuhagis hageja/kostja kasuks välja põhinõudelt summas 18

411 eurot viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 15 360.32 eurot.

Menetluskulud palub vastuhagis hageja/kostja jätta vastuhagis kostja/hageja kanda.

Vastuhagis kostja/hageja vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

2-20-2199

-

vastuhagis hageja on 18.07.2017 väljastanud vastuhagis kostjale hinnapakkumise MFP

prototüübi valmistamiseks;

-

10.08.2017 on pooled sõlminud teenuse osutamise lepingu nr 1008, mille esemeks oli

tellija (vastuhagis kostja) koostatud „lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton)

prototüübi välja töötamine ja katsetamine eritingimustes“ ja täitja (vastuhagis hageja)

poolt koostatud hinnapakkumises esitatud pakkumine;

-

pooled leppisid 18.07.2017 hinnapakkumises ja 10.09.2017 teenuse osutamise lepingus

kokku, et täitja annab tellijale üle ujuvaluse MFP 1, mis on läbinud katsed ja vastab

järgmistele nõuetele:

a) sõidab maha ja peale sõiduauto kerghaagiselt;

b) liigub maastikul ja kallasrajal,

c) liigub kallasrajalt vette ja veest kallasrajale;

d) liigub vabas vees siseveekogudel;

e) on võimeline liikuma veest jää peale;

f) liigub jää peal.

-

pooled leppisid teenuse osutamise lepingu punktis 5.1. kokku, et teenuseosutamise

maksumuseks on 40 000 eurot, millele lisandub käibemaks (hind koos käibemaksuga 48

000 eurot);

-

30.01.2018 on pooled allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmis akti nr 3001.

9. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled on täitnud teenuse osutamise lepingu nr 1008

tingimusi nõuetekohaselt.

10. Vastuhagis hageja/kostja on seisukohal, et täitis poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise

lepingu tingimusi nõuetekohaselt, mida kinnitab poolte vahel 30.01.2018 allkirjastatud

üleandmis-vastuvõtu akt nr 3001, mille kohaselt täitja annab tellijale üle MFP1 prototüübi

vastavalt lähteülesandele.

20.12.2018 väljastas vastuhagis hageja vastuhagis kostjale arve nr 1135 MFP1 lõppmakse kohta

summas 18 411 eurot koos käibemaksuga, arve tasumise tähtaeg oli 03.01.2019. Nimetatud arvet

vastuhagis kostja ei tasunud. Varasemalt on vastuhagis kostja tasunud seoses MFP1-ga kõik

vastuhagis hageja esitatud arved kogusummas 29 589.44 eurot.

Vastuhagis hageja on seisukohal, et kuna lepingu p 4.1 kohaselt „peab Tellija maksma Täitjale

tasu vastavalt lepingu p-s 5 sätestatule“ ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele, siis on vastuhagis kostja kohustatud vastuhagis hageja nõude täitma.

11. Vastuhagis kostja vaidleb vastuhagile vastu. Hinnapakkumine ja Teenuste osutamise leping

nr 1008 nähtuvalt pidi vastuhagis hageja andma vastuhagis kostjale üle ujuvaluse MFP 1, mis on

läbinud katsed ja vastas lepingus ja vastuhagis hageja hinnapakkumises kokku lepitud

tingimustele. Oma pakkumises täpsustas vastuhagis hageja, et pakkumine sisaldab kõiki

komponente, tooteteostust ja katsetusi nõutud mahus.

12. Vastuhagis hageja on oma seisukoha tõendamiseks esitanud 30.01.2018 sõlmitud üleandmise

vastuvõtmise akti nr 3001, mille kohaselt on üleantav toode MFP1 prototüüp vastavalt AS BHC

poolt esitatud „Lähteülesanne MFB (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja

katsetamiseks eritingimustes ja MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse

tehnoloogiline lahendus (dok.1612.40.0) (I kd, tl 194). Eelnimetatud aktile on mõlema poole

esindajad samal päeval alla kirjutanud.

Eelnimetatud üleandmis-vastuvõtmis akti lisaks nr 1 on Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi

ekspertiis (MEC Insenerilahendused, dok. Nr C1802.100.1, 30.01.2018).

2-20-2199

Samuti on vastuhagis hageja tõendina esitanud poolte vahelise kirjavahetuse, milles vastuhagis

hageja esindaja M H on 04.04.2018 kell 11.10 küsinud vastuhagis kostja esindajalt: „Saan aru,

et MFP1 esimene leping on meie poolt täidetud ja asi lõpetatud ning edasi lähme teise MFP2

lepinguga?“ Vastuseks eeltoodud e-kirjale on vastuhagis kostja esindaja K L 04.04.2018 kell

11.12 vastanud: „Saad õigesti aru ja MFP2 lepingu sa juba ka allkirjastasid“.

13. Vastuhagis kostja ei vaidle vastu, et eelviidatud ajal lõppes poolte vahel sõlmitud leping

MFP1 prototüübi väljatöötamiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled olid 30.01.2018 sõlmitud üleandmis-vastuvõtu

aktis kokku leppinud, et MFP1 prototüübi üleandmises ja kinnitanud seda vastastikku ka

04.04.2018 e-kirjavahetuses.

15. Vastuhagis hageja hinnangul on ta täitnud poolte vahelise lepingu tingimused ja on tulenevalt

asjaolust, et vastuhagis kostja on jätnud tellijana lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse

täitmata, pöördunud kohtuse osutatud teenuse tasu võlgnevuse nõudes.

16. Vastuhagis kostja vaidleb vastuhagis hageja teenuste tasu võlgnevuse nõudele vastu, leides,

et vastuhagis hageja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi.

Vastuhagis kostja hinnangul oli vastuhagis hageja lubanud täita lepingus kokku lepitud tellimuse

6 kuuga alates 01.08.2017. Poolte vahel kokku lepitud lepingu täitmise tähtaeg oli käes, millest

tulenevalt esitas vastuhagis hageja 23.01.2018 lepingu esemeks oleva töö vastuhagis kostjale,

kes oli selleks kohale kutsunud eksperdile tellimuse ülevaatamiseks. Samal kuupäeval koostas

MEC Insenerilahendused OÜ hagejale amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiisi

hinnapakkumise ja 30.01.2018 esitasid eksperdid ekspertiisiakti (MEC Insenerilahendused,

dok.nr C1802.100.1). Vastuhagis kostja hinnangul jõudsid eksperdid järeldusele, et pontoonide,

kabiini ja lainetõkete puudumine ning nõuetele vastava mootori puudumine ei võimaldanud läbi

viia ujuvkatsetusi nagu algses lähteülesandes oli planeeritud. Puudusid ohutuks juhtimiseks

vajalikud vahendid ja juhiiste. Prototüübi valmidus lähteülesandest tulenevalt oli hinnanguliselt

umbes pooles ulatuses kavandatust.

Kuivõrd ekspertide poolt tuvastatud puudused olid olemuselt niivõrd fundamentaalsed – valesti

projekteeritud, vale materjal, valed arvutused ja kuna lepingu tähtaeg oli käes, siis oli vastuhagis

kostjal selge, et MFP 1 osas on vastuhagis hageja poolt lepingu täitmine kardinaalselt läbi

kukkunud ning lepingu täitmine võimatu. Otsustati MFP 1 arendamisega mitte jätkata.

01.03.2018 esitas vastuhagis hageja MFP 2 hinnapakkumise, mille üheks lähtealuseks on

eelviidatud „Amfiibsõiduki MFP 1 esimese etapi ekspertiis“ dok.C1802.100.1.

Vastuhagis kostja/hageja on seisukohal, et vastuhagis hagejal/kostja tuleks väita ja tõendada, et

millal see MFP 1 kostjale tagasi anti väidetavate tööde tegemiseks, samuti tõendada, mis

kuupäevadel ja kes isikuliselt väidetavaid töid tegi ning esitada töövõtulepingu punktis 3.3

nimetatud arvestused tehtud töödest, kasutatud materjalidest ja sellele kulunud ajamahust ning

kasutatud tundide aruandluse, mis on koostatud tööde teostamise reaalajas mitte tagantjärgi.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. MHTehnik

OÜ andis üle pooliku ja puudustega. Puudused jättis kõrvaldamata. Kostja töö ei vastanud

tervikuna lepingutingimustele ning seetõttu ei olnud tegelikkuses võimalikki tööd

lepingutingimustega vastavusse viia.

Eeltoodust tulenevalt leiab vastuhagis kostja, et vastuhagis hageja arve nr 1056 summas 17

311.20 eurot selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa tasumise nõue tuleb jätta rahuldamata.

2-20-2199

Varasemalt oli vastuhagis hageja esitanud vastuhagis kostjale 24.08.2017 arve nr 1029 summas

12278.24 eurot selgitusega MFP 1 teenuse osutamise leping 1008 osamakse I.

17. Vastuhagis kostja on oma vastuväites välja toonud asjaolu, et poolte vahel sõlmitud lepingu

täitmise tähtaeg oli 6 kuud alates 01.08.2017. Vastuhagis hageja ei ole eelnimetatud seisukohale

vastu vaielnud. Vastuhagis hageja 18.07.2017 hinnapakkumises (I kd, tl 192) pakub vasthagis

hageja projekti alustamise kuupäevaks 01.08.2017 ja tööde kestvuseks 6 kuud. Arvestades

asjaolu, et pooled allkirjastasid MFP1 prototüübi üleandmis-vastuvõtmis akti nr 3001 (I kd, tl

194) 30. jaanuaril 2018. a, siis on poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingus nr 1008

kokku lepitud tööd/teenused üle antud 6-kuulise tähtaja jooksul. Eeltoodust tuleneb, et poolte

vaheline leping on lõpetatud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul.

Vastuhagis kostja on seisukohal, et leping lõpetati ennetähtaegselt, kuid vastuhagis hagejale seda

informatsiooni ei ole selgelt edastatud.

18. Järgnevalt hindab kohus vastuhagis kostja vastuväiteid vastuhagis hageja lepinguliste

teenuste/tööde lepingutingimustele mittevastamise kohta.

19. Vastuhagis hageja on seisukohal, et on täitnud nõuetekohaselt teenuse osutamise lepingu nr

1008 tingimusi ja on vastuhagis kostjale üle andnud lepingu tingimustele vastava MFP1

prototüübi.

20. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teenuse osutamise lepingu esemeks olnud MFP1

prototüüp anti üle 30.01.2018 üleandmis-vastuvõtu aktiga nr 3001, mille lisaks nr 1 on

Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis (MEC Insenerilahendused, dok. Nr C1802.100.1,

30.01.2018).

MEC Insenerilahendused „Amfiibsõiduki MFB1 esimese etapi ekspertiis“ (C1802.100.1,

30.01.2018) (I kd, tl 28-61, 62-63) kohaselt jõudsid eksperdid kokkuvõtlikult järeldusele, et

pontoonide, kabiini ja lainetõkete puudumine ning nõuetele vastava mootori puudumine ei

võimaldanud läbi viia ujuvkatsetusi nagu algses lähteülesandes planeeritud. Puudusid ohutuks

juhtimiseks vajalikud vahendid ja juhiiste. Prototüübi valmidus lähteülesandest tulenevalt oli

hinnanguliselt umbes pooles ulatuses kavandatust.

Punktis 1.1. - tugevuskontrolli tulemused ja järeldused – leidsid eksperdid, et amfiibsõiduk MFP-

1 esialgne konstruktsioon on kombinatsioon terasprofiilidest ja alumiiniumist. Eesmärk

järgmises etapis on kogu konstruktsioon teha alumiiniumist selleks, et vähendada

konstruktsiooni kaalu. Eksperdid on leidnud, et järgnevas projekteerimisetapis tuleb

konstruktsiooni täiendada tagamaks piisavat tugevust olukorras kus ujuvalus on koormatud

ebasümmeetriliselt.

Punkti 5 – ujuvusarvutus terasest raamiga alusele – on esitletud terasraamiga ujuvaluse

ujuvusarvutused. Arvutustest nähtub, et terasraam tuleb kaalu vähendamiseks teha kindlasti

kergemast materjalist. Samuti tuleb ujuvuse parandamiseks edaspidi muuta roomikute kõrgust

põhikorpuse suhtes ja pontoonide kuju ja asetust. Praeguse konfiguratsiooniga on amfiibsõiduk

stabiilne nii vees kui ka maapinnal, samas jääle ronimisega on arvutuste kohaselt

problemaatiline, sest vööriosa tõusmisel jääle hakkab ahtriosa kiiresti sukelduma. Optimaalse

pontooni kuju ja pikkusega on seda võimalik aga paremaks muuta. Samas mida kergem on kogu

konstruktsioon seda paremini on amfiibsõiduk võimeline jääle minema.

Punkti 6 – ujuvusarvutus alumiinimumist raamiga alusele – on käsitletud alumiiniumraamiga

ujuvaluse ujuvusarvutusi. Arvutustest nähtub, et kergem konstruktsioon parandab olukorda.

2-20-2199

Samas nagu juba varem mainitud tuleb praegust roomikute ja pontoonide konstruktsiooni

paranda nii, et laeva ahter ei upuks ära kui ujuvalus liigub jääle. Arvutustest nähtub, et

silindriliste pontoonide kuju ei ole eriti optimaalne kuna pontoonide veeväljasurve väheneb väga

kiiresti kui pontoon on sukeldunud sügavamale kui pool diameetrit. Suurem roomikute kõrgus on

kasulik liikumisel ebatasasel pinnasel ja järskudel nõlvadel samas on see jääle tõusmisel takistav

tegur. Seetõttu tuleb, katsetuste käigus leida sobiv roomikute ja pontoon kõrguste

kombinatsioon.

MEC Insenerilahendused OÜ töö nr C1802.100.1 lisas 1 (I kd, tl 62, 63) kohaselt tõid eksperdid

välja järgmised puudused: ujuvpontoonide puudumine ei võimaldanud teostada ujuvkatsetusi;

kasutatud mootori paigaldamine seadmele ei taganud vajalikku võimsust (25 kW); mootori

paigutus seadme raskuskeskme ja raami suhtes oli vale ja puudus kaitse ilmastikuolude ja

veekahjustuste eest; vintsi puudumine ei võimaldanud teostada testi raskesti läbivates

maastikuoludes; kabiini ei olnud välja ehitatud, puudus juhiiste; hüdrosüsteem võimaldas ainult

kahesuunalist ja ühekiiruselist liikumist maismaal. Puudus kahekiiruseline liikumise võimalus;

puudusid hüdroliitmikud pontoonide ja vintsi ühendamiseks.

21. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et MEC Insenerilahendused OÜ töös nr C1802.100.1

välja toodud ekspertide arvamus oli 30.01.2018 üleandmis-vastuvõtmis akti osaks, millega

MFP1 prototüüp anti üle/võeti vastu, siis pidi vastuhagis hageja olema teadlik MFP1 esinevatest

puudustest.

22. Poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu 1008 punkti 2.1. kohaselt on lepingu

esemeks tellija koostatud „Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja

töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes“ ja täitja koostatud 18.07.2017 hinnapakkumine.

Vastavalt täitja (vastuhagis hageja) 18.07.2017 hinnapakkumisele on lähteülesande aluseks MEC

Insenerilahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) (I kd,

tl 16-27).

Vastuhagis hageja vastuväite kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vastuhagis hageja

18.07.2017 hinnapakkumises viidatud lähteülesande aluseks olevat MEC Insenerlahendused OÜ

poolt koostatud „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud,

mida tõendab ja kinnitab hagiavalduse lisaks 4 ja 5 olevate dokumentide võrdlus ning tunnistaja

M K ütlused, mille kohaselt „Kui me hakkasime MFP1 ehitama, siis jutt käiski antud ekraanil

asuvast objektist, et me peaks ehitama midagi sellist. Ühel hetkel visati see prügikasti, öeldi, et

me seda tegema ei hakka, me hakkame hoopis midagi muud tegema.“

Vastuhagis kostja ei nõustu vastuhagis hageja seisukohaga, et „Ujuvaluse tehnoloogilist

lahendust“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud.

23. Kohus leiab, et vastuhagis hageja ei ole tõendanud oma väited selle kohta, et „Ujuvaluse

tehnoloogilist lahendust“ (1612.40.0) kunagi reaalselt ei kasutatud ja MFP1 prototüüpi kujundati

igapäevaselt ümber. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et vastuhagis kostja oli tellinud teenuse

osutamise lepinguga MFP1 prototüübi, mis tuli hindamiseks esitada EAS-ile, ei ole usutav, et

pooled jätsid 6-kuulise tähtajaga lepingu puhul lepingu esemeks oleva prototüübi niivõrd olulise

muudatuse kirjalikult kokku leppimata. Kohus leiab, et olukorras, kus vastuhagis kostja eitab

tootearenduse aluseks olnud dokumentide ja juhendite kasutamata jätmist, ei ole tõendatud

MFP1 prototüübi väljaehitamisel „Ujuvaluse tehnoloogilist lahendust“ (1612.40.0)

kõrvalejätmine. Samuti ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tunnistaja ütlus eelnimetatud

juhendi kõrvalejätmise kohta.

2-20-2199

Asjaolu, et pooled teadsid MFP1 prototüübi teenuse osutamise lepingu ja hinnapakkumise

kohustuslikele nõuetele mittevastavusest viitab ka asjaolu, et 10.03.2018 sõlmisid pooled uue

lepingu, et MFP 1-ga tehtud vigu ja eksperthinnangut arvestades hakata ehitama ujuvalust MFP

2. 24. Kohus leiab, et olukorras, kus tellija poolt MFP1 prototüübi vastuvõtmisel fikseeriti aktis

ekspertide arvamus toote oluliste puuduste kohta, esines vastuhagis kostjal alus jätta vastuhagis

hageja esitatud arve nr 1056 summas 17 311.20 eurot selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa

tasumise nõue tuleb jätta rahuldamata.

25. Täiendavalt leiab kohus, et alus vastuhagi rahuldamata jätmiseks tuleneb ka asjaolust, et

teenuse osutamise lepingu punktis 3.3 leppisid pooled kokku, et lepingu täitja on kohustatud

pidama arvestust tellijale osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust. Lepingu punkti 3.4.

kohaselt peab täitja tellija soovil esitama kasutatud tundide aruandluse (p 3.4). Lepingu punkti

5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepiti kokku, et tasumine toimub osamaksetena vastavalt

täitja esitatud ja tellija kinnitatud aktidele. Vastuhagis kostja on tuginenud asjaolule, et

vastuhagis hageja ei ole esitanud tööaja arvestust ja puudub tellija kinnitatud akt lepingu teise

osamakse tasumiseks.

Kuna pooled leppisid kokku lepinguliste tööde puuduses ja nende puuduste kõrvaldamises MFP2

prototüübi valmistamise ja katsetamise käigus, siis puudub alus vastuhagis hageja väljastatud

arve nr 1056 summas 17 311.20 eurot selgitusega MFP 1 koostamine 2.osa tasumise nõue

väljamõistmiseks. Samuti märgib kohus, et vastuhagis hageja ei ole pidanud poolte vahel

sõlmitud teenuse osutamise lepingu punktis 3.3. kokku lepitud korras arvestust vastuhagis

kostjale osutatud teenustest ja sellele kulunud ajamahust, millest tulenevalt ei ole võimalik

tuvastada, milliseid teenuseid vastuhagis hageja osutas vastuhagis kostjale ja kui suur oli selle

kulunud ajamaht. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastuhagis hageja tõendanud VÕS § 637 lg 1

tulenevat nõuet lepingujärgse tasu saamiseks arve nr 1056 alusel summas 17 311.20 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

II

AS BHC hagi MHTechnic OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

27. Järgnevalt lahendab kohus AS BHC esitas hagi MHTechnic OÜ vastu, kus pooled vaidlevad

MFP2 prototüübi väljatöötamise ja sellega seonduvate asjaolude üle.

28. Hageja AS BHC esitas hagi MHTechnic OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kostja

vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

29. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.03.2018 teenuse osutamise lepingu nr

1003.18. Lepingu punkti 2.1. kohaselt on lepingu esemeks tellija koostatud „Lähteülesanne

MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes

(Lähteülesanne) ja täitja poolt koostatud hinnapakkumine (01.03.2018), kus on täpsemalt

kirjeldatud teenuse sisu.

Lepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics 01.03.2018

pakkumine (Hagi lisa 2) ja Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja

töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Hagi lisa 3). Töövõtulepingu punktis 9 nimetatud

2-20-2199

lähteülesanne sisaldab töövõtulepingu eesmärki: Valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp

vastavalt MEC Insenerlahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“

(dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1).

Valminud seade peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sõitma maha ja peale sõiduauto

kerghaagiselt; 2) liikuma maastikul ja kallasrajal; 3) liikuma kallasrajalt vette ja veest

kallasrajale; 4) liikuma vabas vees siseveekogudel; 5) liikuma veest jää peale ja jää pealt vette;

6) liikuma jää peal. Tellija nõuded seadme MFP2 tehnilisele teostusele olid töövõtulepingu

kohaselt sätestatud MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendis „Ujuvaluse tehnoloogiline

lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1,

hagi lisad 4 ja 5).

16.07.2018 aktiga andis kostja hagejale üle enda valmistatud seadme MFP2 prototüübi valduse.

Sama aktiga fikseeriti esialgne nähtavate vaegtööde nimekiri, mille allkirjastas nii hageja kui ka

kostja esindaja M H.

31.07.2018 saatis kostja esindaja M H e-posti teel hagejale esialgse vastuse vaegtööde

nimekirjale, kus ta pakkus välja vaegtööde teostamise tähtajad, millistega saab alustada enne

täiendavate seadmetarnete tegemist.

Kostja puudusi ei likvideerinud, mistõttu võttis hageja hinnapakkumised teistelt ettevõtetelt.

Puudused kõrvaldas OÜ Pariteh ning tööde maksumus oli 17 880 eurot.

Hageja leiab, et kostja poolt kuulub hagejale võlaõigusseaduse § 646 lg 5 alusel hüvitamisele

kulutuste maksumus, mille hageja hüvitas puuduste kõrvaldamise eest Pariteh OÜ-le summas

17880 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist seadusest tulenevas määras ja alates hagi

esitamisest.

30. Kostja hinnangul ei kuulu hagi rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel

ei ole 10.03.2018 sõlmitud teenuse osutamise lepingut nr 1003.18 (edaspidi Leping) hageja poolt

märgitud tingimustel. MFP2 osas ei ole olemas tehnilisi lahendusi. Neid dokumente MFP2 kohta

ei koostatud. MFP2 tehti jooksvalt poolte koostöös selliseks nagu ta lõpuks valmis sai. MFP2

kokku panemine toimus hageja ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi juures

ning osales selles. See oli tootearendus kõige laiemas mõttes. Oli tootearendus MFP1, liiguti

edasi, oli MFP2. Ühel hetkel lepiti kokku, et MFP2 tulemus on saavutatud, 16.07.2018 sõlmiti

vastav akt, EAS luges projekti lõppenuks, sellega loeti asi lõppenuks.

Hagiavalduse lisaks nr 7 oleva aktiga fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

(edaspidi EAS) poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud

aktis vaegtöödena. Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12),

milles olid eraldi välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei

tellinud.

31. Poolte vahel puudub vaidlus, et:

1. 10.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja teenuse osutamise lepingu nr 1003.18.

2. 16.07.2018 aktiga andis kostja hagejale üle enda valmistatud seadme MFP2 prototüübi

valduse.

3. 23.08.2018 esitas hageja seaduslik esindaja lõpparuande EAS-le.

Pooled vaidled selle üle, mis oli 10.03.2018 sõlmitud lepingu nr 1003-8 lähteülesanne ning kas

töö anti 16.07.2018 üle puudustega.

2-20-2199

32. Kohus selgitab, et teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 puhul on tegemist töövõtulepinguga

(VÕS § 635). VÕS § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 punkti 2.1. kohaselt on lepingu esemeks tellija

koostatud ,,Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi väljatöötamiseks ja

katsetamiseks eritingimustes“ (edaspidi Lähteülesanne) ja täitja poolt koostatud hinnapakkumine

(01.03.2018). Teenuse sisu on täpsemalt kirjeldatud esitatud pakkumises. Teenuse osutamise

lepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics 01.03.2018

pakkumine (Hagi lisa 2) ja lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja

töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Hagi lisa 3).

01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt pakub kostja OÜ MH Tehnics MFP prototüübi

valmistamist ja katsetamist vastavalt hageja poolt esitatud „Lähteülesanne MFP2“, alljärgnevatel

tingimustel:

1. Lähteülesande aluseks on MEC Insenerilahendused OÜ poolt koostatud „Ujuvaluse

tehnoloogiline lahendus“ (1612.40.0).

2. Lähteülesande aluseks on MEC Insenerilahendused OÜ poolt koostatud „Amfiibsõiduki

MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1).

3. Tootearenduse käigus valmiv MFP2 prototüüp peab vastama järgmistele nõuetele ja on

läbinud järgnevad katsed: sõitma maha ja paele sõiduauto kerghaagiselt; liikuma maastikul ja

kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; liikuma vabas vees siseveekogudel;

liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal.

10.02.2018 lähteülesande kohaselt oli eesmärgiks valmistada ja katsetada MFP2 prototüüp

vastavalt MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“

(dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1).

Valminud seade pidi vastama järgmistele nõuetele: sõitma maha ja paele sõiduauto

kerghaagiselt; liikuma maastikul ja kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale;

liikuma vabas vees siseveekogudel; liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal.

33. VÕS § 641 lõige 2 punkt 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui

kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda

vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult

tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda

liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 646 lg 1 lause kohaselt kui töö ei vasta

lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui

sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,

arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. VÕS § 646

lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja

jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud

mõistlike kulutuste hüvitamist.

34. Hageja on kohtule esitanud 16.07.2018 akti, kus fikseeriti esialgne nähtavate vaegtööde

nimekiri, mille allkirjastas nii hageja kui ka kostja esindaja M H.

Vaegtööde nimekiri: esiklaas, esiklaasi paigaldamine, pleksiklaasist küljeklaaside paigaldamine,

kabiini ukse valmistamine, ukse paigaldamine, hüdraulika ehitamine kahekiiruseliseks,

hüdraulika detailide paigaldamine, kabiinidetailide värvimine, kabiinidetailide ja esiosa

tihendamine, Al keredetailide tihendite ja mürasummutuse paigaldamine, pontoonide kinnituste

paigaldamine, pontoonide keevituste parendused, pontoonide esiosale tugevdusnurkade

keevitamine, pontoonide värviparandused, vintsi ja vintsi tarvikute ostmine ning vintsi paigaldus.

2-20-2199

16.07.2018 aktis on üleantava toote kirjeldus: MFP2 prototüüp vastavalt AS BHC poolt esitatud

„Lähteülesanne MFP (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja töötamiseks ja katsetamiseks

eritingimustes“ ja MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse tehnoloogiline

lahendus“ (dok.1612.40.0). Valmidus lõplikul vastuvõtmisel on järgmine: 1. Liikumine auto

kerghaagisele ja sealt maha; 2. Liikumine maastikul ja kallasrajal; 3. Liikumine kallasrajalt vette

ja veest kallasrajale; 4. Liikumine vabas vees siseveekogudel; 5. Liikumine vintsi abil.

15.01.2019, 10.05.2019 ja 03.06.2019 viidi läbi täiendav MFP2 prototüübi vaatlus ja hindamine.

Ekspertiisi lähteülesandeks oli fikseerida 16.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktis ja

vaegtööde nimekirjas kirjeldatud ja 15.01.2019 ning 10.05.2019 läbiviidavatel ülevaatustel

tuvastatud puuduste fikseerimine. OÜ Kvaliten Mehaanikainsener K Ti 10.06.2019 aruande nr

A/19.06.03.1 kohaselt tuvastati lisaks 16.07.2018 vaegtööde nimekirja kantud puudustele veel

täiendavad tootja vead ja töö puudused.

Puudused kõrvaldas OÜ Pariteh ning tööde maksumus oli 17 880 eurot. Kõrvaldatavad puudused

olid: Esiklaasipaigaldus; Küljeklaaside paigaldus; Kabiini ukse valmistamine ja paigaldamine,

Hüdraulikasüsteemi ehitamine 2 kiirust, hüdraulikasüsteemi detailid; Kabiini detailide

värvimine; Kabiini ja esiosa tihendamine; Kabiini Al keredetailide tihendamine ja

mürasummutus; Pontoonide kinnitused (fikseerimine transpordiasendisse ja ujuvasendisse;

Pontoonide keevitamine (parandused); Pontoonide esiosa tugevdusnurkade keevitamine;

Pontoonide värvi parandused; Vints ja tarvikud; Vintsi paigaldus.

35. Kostja on esitanud kohtule 16.07.2018 akti, mille kohaselt on hageja töö vastu võtnud. Aktilt

ei nähtu vaegtöid ning selle on allkirjastanud hageja esindaja K L.

Kostja selgitab, et hageja esitatud aktis fikseeriti lisatööd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse

(edaspidi EAS) poolt täiendava finantseeringu saamiseks, mis vormistati hageja poolt esitatud

aktis vaegtöödena. Seetõttu saatis kostja hagejale ka 31.07.2018 e-kirja (hagiavalduse lisa nr 12),

milles olid eraldi välja toodud lisatööde tähtajad ja hinnad. Nimetatud lisatöid hageja kostjalt ei

tellinud.

MFP2 kokku panemine toimus hageja ruumides, mistõttu viibis hageja igapäevaselt protsessi

juures ning osales selles. Tegelikult puudusid MFP2 tegemiseks nii lähteülesanne kui ka

konkreetne dokumentatsioon, jooniste jmt näol, mille pinnalt oleks võimalik lepingutingimustele

vastavust hinnata. Tegemist oli tootearendusega, mis valmis hageja ja kostja koostöös, mistõttu

on kostja esitanud vastuväite, et hageja poolt väidetud ja märgitud tingimustel ei ole poolte vahel

lepingut sõlmitud. Kostja vastavaid vastuväiteid kinnitavad ka tunnistaja ütlused.

Tunnistaja M K ütluste kohaselt ei olnud MFP2 ehitamise jaoks mingisugust konkreetselt

dokumentatsiooni. Puhtalt suuliste nõuannete ja soovide järgi sai ehitatud. H M esitas nõuandeid

ja soove (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 01:39:08).

Tunnistaja M K avaldas, et: „Alusdokument „Ujuvaluse tehnoloogiline lahendus“

(dok.1612.40.0, lisa 4) ei olnud MFP 2 ehitamise aluseks. See ei olnud ka MFP1. Seda on

keeruline seletada, mis see on. Kui me hakkasime MFP1 ehitama, siis jutt käiski antud ekraanil

asuvast objektist, et me peaks ehitama midagi sellist. See ühel hetkel visati prügikasti, öeldi, et

me seda tegema ei hakka, me hakkame hoopis midagi muud tegema. Kui ma küsisin, miks me ei

tee seda, mida projekt ette näeb, mille eest on ka EASilt raha taotletud, siis vastuse sain ma

lihtsa, et EASis on tööstusspioone, kes võivad selle mõtte varastada ja sellepärast me teeme

hoopis midagi muud. Seda ütles mulle H M. K L väga ei puutunud tehnilisse poolde selles

projektis. Tema on BHC juht, tõenäoliselt suhteliselt tehnikakauge inimene ja ta usaldas Mt“

2-20-2199

(09.11.2022

kohtuistungi

protokoll

01:50:24).

Tunnistaja M K avaldas 09.11.2022 kohtuistungil, et hageja esitatud vaegtööde aktis nimetatud

töid ei tehtud. Neid asju ei pidanud tegelikult paigaldama. Sellest ei olnud absoluutselt mingit

juttu. Need olid kõik lisatööd. Esiklaas läks ikka ette kabiini osale. Mujale esiklaas ei saanud

minna kui ainult kabiinile. Uks kabiinile – samamoodi ei olnud meil kokkuleppes seda, et me

peaks sellist asja tegema. Ust ma ei valmistanud ega paigaldanud. Pleksiklaasi küljeklaasi

paigaldamist me ei teinud. Hüdraulikaüsteemi ehitamine kahekiiruseliseks see tähendab seda, et

sõiduks saab liikuda 2 erineva kiirusega, aeglaselt ja kiirelt. Enne oli 1 kiirus. Seda meilt ei

tellitud, et kahekiiruseline oleks. Hüdraulika detailid on igasugused voolikud, ühendusmuhvid

omavahel ühendamiseks, mida oli vaja kahekiiruseliseks ehitamiseks. Meie poolt lubatud tööde

alla ei kuulunud selle prototüübi värvimine (09.11.2022 kohtuistungi protokoll 02:11:42).

Kohtu küsimusele, kas oli pontoonidega probleeme, vastas tunnistaja M K, et need olid ehitatud

nõrgalt, aga kuna ta ei saanud väga palju kaasa rääkida pontoonide ehituses, siis ta pidin lihtsalt

leppima selle tulemusega. H M ütles, kuidas pidi tegema. Tunnistaja täitis käsku, nii nagu tema

ütles, nii tunnistaja tegi. Tunnistaja hiljem seal midagi ei parandanud. Kui katsetamas käidi, siis

tunnistaja mäletamist mööda midagi katki ei läinud, värvi maha ei kraapinud (09.11.2022

kohtuistungi protokoll 02:15:25).

23.08.2018 allkirjastanud lõpparuande (kostja 15.04.2021 seisukoha lisa 1), mille kohaselt on

MFP2 esitlemiseks valmis, siis kuidas saab olla võimalik, et MFP2 oleks olnud mistahes puudusi

ning veelgi enam puudusi, mida väidetavalt kõrvaldati ca 1,5 aastat peale MFP valmimist.

Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et on teinud hagis nimetatud kulutusi, et

need tööd üldse tehtud on.

36. Kohus, analüüsinud ja hinnanud poolte esitatud argumente ning tõendeid, on seisukohal, et

hageja ei ole tõendanud MFP2 lepingutingimustele mittevastavust.

Teenuse osutamise lepingu nr 1003.18 punkti 2.1. kohaselt on lepingu esemeks tellija

koostatud ,,Lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi väljatöötamiseks ja

katsetamiseks eritingimustes“ (edaspidi Lähteülesanne) ja täitja poolt koostatud hinnapakkumine

(01.03.2018). Teenuse sisu on täpsemalt kirjeldatud esitatud pakkumises. Teenuse osutamise

lepingu punkti 9 kohaselt on lepingu täitmise alusdokumentideks MHTechnics 01.03.2018

pakkumine (Hagi lisa 2) ja lähteülesanne MFP2 (Mobile Floating Ponton) prototüübi välja

töötamiseks ja katsetamiseks eritingimustes (Hagi lisa 3).

10.02.2018 lähteülesande ja 01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt oli eesmärgiks valmistada ja

katsetada MFP2 prototüüp vastavalt MEC Insenerilahendused OÜ alusdokumendile „Ujuvaluse

tehnoloogiline lahendus“ (dok.1612.40.0) ja „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“

(dok.C1802.100.1).

Alusdokumendi 1612.40.0 kohta on tunnistaja M K avaldanud, et see ei olnud MFP2 ega MFP1

aluseks. Algselt tuli ehitada selle alusel, kuid hageja teavitas, et EAS-is on tööstusspioone, kes

võivad selle mõtte varastada, mistõttu tehakse hoopis midagi muud. Lisaks on tunnistaja M K

avaldanud, et MFP2 ehitamise jaoks ei olnud mingisugust konkreetselt dokumentatsiooni. Ehitati

vastavalt H M juhistele. Kohtu hinnangul ei ole alusdokumendile 1612.40.0 tuginemine kohane,

kuna see ei olnud prototüüpide ehitamise aluseks.

2-20-2199

Kohus selgitab, et VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või

kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Tunnistaja M K selgituste kohaselt ehitati MFP 2, sealhulgas pontoonid, mille puudustele hageja

tugineb, vastavalt H M juhistele.

10.02.2018 lähteülesande ja 01.03.2018 hinnapakkumise kohaselt pidi valminud seade vastama

järgmistele nõuetele: sõitma maha ja paele sõiduauto kerghaagiselt; liikuma maastikul ja

kallasrajal; liikuma kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; liikuma vabas vees siseveekogudel;

liikuma veest jää peale ja jää pealt vette; liikuma jää peal. 16.07.2018 akti kohaselt on valmidus

lõplikul vastuvõtmisel järgmine: 1. Liikumine auto kerghaagisele ja sealt maha; 2. Liikumine

maastikul ja kallasrajal; 3. Liikumine kallasrajalt vette ja veest kallasrajale; 4. Liikumine vabas

vees siseveekogudel; 5. Liikumine vintsi abil. Aktis välja toodu erineb lepingus kokkulepitust.

Dokumendis „Amfiibsõiduki MFP1 esimese etapi ekspertiis“ (dok.C1802.100.1) on välja

toodud, et kabiin ei olnud välja ehitatud, puudus vints ning kahekiiruselise liikumise võimalus.

Nimetatud dokumendist ei nähtu, missugustele tingimustele pidi kabiin vastama. Lisaks on

tunnistaja M K, kes MFP2 ehitas, selgitanud, et ta tegutses vastavalt hageja juhistele.

Kohtu hinnangul ei ole hageja selgitanud, ega tõendanud, kus oli kokkulepitud, millistele

tingimustele pidi MFP2 kabiin vastama. Lisaks on MFP2 ehitanud M K on kinnitanud, et kõik

tööd (sh pontoonid) on teostatud vastavalt hageja juhistele. Kõik tööd on teostatud hageja

ruumides ning koostöös hagejaga, mistõttu ei ole usutav, et hageja ei oleks nõudnud

kokkulepitud tööde teostamist.

31.07.2018 saatis kostja hagejale e-kirjaga 16.07.2018 aktil nimetatud tööde maksumuse, seega

tuli nimetatud tööde eest hagejal täiendavalt kostjale tasuda. Puuduste kõrvaldamisel ei oleks

kostja nõudnud täiendavat tasu, vaid need oleksid kaetud lepingu maksumusega.

Arvestades eelnevat, leiab kohus, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et teenuse

osutamise lepingu nr 1003.18 alusel oli kostja kohustatud teostama 16.07.2018 aktis nimetatud

vaegtöid.

37. Kohus selgitab, et VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö

lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 646 lg 6 sätestab, et

tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda

töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja

jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõudnud kostjalt puuduste parandamist mõistliku aja jooksul

pärast teate esitamist.

Asjaoludest ning esitatud tõenditest nähtub, et MFP2 anti hagejale üle 16.07.2018. Hageja esitas

23.08.2018 EAS-ile lõpparuande, mille kohaselt on MFP Prototüüp 2 on esitlemiseks valmis.

Kohtule esitatud fotodelt nähtuvad MFP2 prototüübil EAS-i kleebised.

Täiendavad MFP2 vaatlused toimusid aga 15.01.2019, 10.05.2019 ning 03.06.2019, mille

tulemusena valmisid paikvaatluse aktid täiendavate puudustega.

2-20-2199

Hagiavalduse kohaselt vaatamata lubadustele ei olnud kostja 2019. aasta alguseks vaegtöödega

alustanud, mistõttu võttis hageja hinnapakkumised võimalikelt töövõtjatelt vaegtööde nimekirjas

loetletud puuduste likvideerimise töödele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et kostjalt oleks vaegtööde kõrvaldamist nõutud. Esimene nõudekiri on kostjale

esitatud 2019. aasta aprillis.

Hageja välja toodud vaegtöödele esitas Pariteh OÜ hinnapakkumise 01.11.2019 ning tööd anti

üle 06.01.2020.

Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et 23.08.2018 on hageja esitanud EAS-ile lõpparuanne

perioodi 23.01.2017-22.07.2018 kohta. Aruandest nähtub, et MFP Prototüüp 2 on esitlemiseks

valmis. Kuna tegemist on projekti lõpparuandega, siis ei saa olla vaidlust ega kahtlust selles, et

projekt sai lõpetatud.

Kostjalt nõuti aga tööde parandamist alles 2019.a. aprillis ning puudused kõrvaldati väidetavalt

06.01.2020.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud ka puuduste kõrvaldamist. Hagejaga seotud

isik H M on Pariteh OÜ juhatuse liige ning teostatud tööde tõendamiseks on esitatud arve ning

üleandmis-vastuvõtmisakt. Kõigi muude tööde osas on esitanud hageja ka fotod, kuid parandatud

MFP2 kohta fotosid kohtule esitatud ei ole, vaid järgmised fotod on MFP3 prototüübi kohta.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et isegi kui oleks esinenud vaegtöid, siis ei hageja nõudnud

kostjalt puuduste parandamist mõistliku aja jooksul.

38. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja võlgnevuse ning viivise nõue kostja

vastu tuleb jätta rahuldamata.

39. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii hagi kui vastuhagi jätta rahuldamata.

40. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

2-20-2199

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Kuna kohus jättis rahuldamata nii hagi kui vastuhagi, siis tuleb siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg

4 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik