4-24-3090/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

5. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3090

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Väärteoasi

Arlet Juusaar liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Arlet Juusaar, isikukood 50203172761; XXX; emakeel:

XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; XXX;

väärteokorras karistatud kolmel korral, viimati PPA

Lõuna prefektuuri 17.07.2024. a otsusega LS § 151 lg 1

järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning LS §

227 lg 4 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5

kuuks. Kõik kolm trahvi tasumata.

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja

Cristel Jakobson

LÕPPOSA

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 110-

111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Arlet Juusaar LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 4

päeva aresti.

2. VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg-te 2, 3 alusel kohustada Arlet Juusaart ilmuma 4

ööpäeva aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (Tartu linn, Turu 56) 13.01.2025. a

kella 10.00-ks.

3. Juhul, kui Arlet Juusaar ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Tartu

Vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb

maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

4. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks süüdlase

arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti

tähtaega päevades. Ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi.

5. Kohtuotsus edastada Arlet Juusaarele, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile ning täitmiseks Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kantseleis alates 07.01.2025. a kell 10.00.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse

pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad

apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist

kasutada apellatsiooniõigust, siis kohtuotsust tervikuna ei koostata.

KOHTU SEISUKOHT

1.

30.08.2024. a väärteoprotokollis heidetakse A. Juusaarele ette LS § 90 lg 1 p 1 nõude

rikkumist ja sellega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk seda, et

tema juhtis 30.08.2024 kell 04.28 Tartu linnas Lääne tänaval mootorsõiduki Volkswagen

Passat reg.nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kui

juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud.

2. Kohus arutas etteheidetavat rikkumist 05.12.2024 kohtuistungil A. Juusaare osavõtuta

VTMS § 90 lg 1 alusel, kuna A. Juusaarele oli istungiaeg teada ja ta ei soovinud istungist osa

võtta. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et väärteo toimepanemine on

tõendatud. Kohus, hinnanud kohtu käsutuses olevaid tõendeid nende kogumis ja

siseveendumuse kohaselt, nõustub kohtuvälise menetlejaga ning leiab samuti, et etteheidetava

väärteo toimepanemine A. Juusaare poolt on tõendatud.

3. Sissejuhatavalt märgib kohus, et kuigi kohus avaldas ja uuris kohtuistungil tunnistaja

R. P. kohtuvälises menetluses antud ütlusi, tuleb need tõendikogumist välja jätta, kuna täitmata

on VTMS § 99 lg-s 8 sätestatud eeldused nende tõendina kasutamiseks. Osutatud normi alusel

saab tunnistaja varem antud ütlusi avaldada vaid siis, kui tunnistaja oli kohtuistungile

kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel1.

4. Liikudes edasi tõendite juurde, mis kinnitavad A. Juusaare poolt väärteo

toimepanemist, nähtub 30.08.2024. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et A. Juusaar

kõrvaldati samal päeval Lääne tn 7, Tartu aadressil kell 04.28 sõiduki Volkswagen Passat

reg.nr. XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus. Seda, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isikuks oli A. Juusaar,

kinnitab ka 30.08.2024 koostatud protokoll tema isikusamasuse tuvastamise kohta.

5.

30.08.2024 A. Juusaarel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist

tõendavad 24.09.2024. a karistusregistri teatiselt ja 24.09.2024. a detailandmete päringust

nähtuvad andmed. Lisaks on kohtu käsutuses nii 12.05.2024. a sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus kui ka Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2024. a otsus väärteoasjas nr

2610,24,001905.

6. Nii kõrvaldati A. Juusaar 12.05.2024 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel.

17.07.2024. a otsusega nr 2610,24,001905 karistati teda 12.05.2024 rikkumiste eest LS § 227

1 Riigikohtu 15.06.2016. a otsus nr 3-1-1-53-16, p 19 koos viidatud praktikaga

2 (5)

lg 4 ja NPALS § 151 lg 1 järgi KarS § 63 lg 3 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut ja

juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsus jõustus 06.08.2024 ja sellest tulenevalt, vastavalt

detailandmete päringu vastusele, A. Juusaarel 30.08.2024 juhtimisõigust ei olnud.

7. A. Juusaar ei ole seadnud kahtluse alla mootorsõiduki juhtimist 30.08.2024.

Kohtuvälises menetluses tema poolt avaldatu kohaselt ei olnud ta aga teadlik juhtimisõiguse

puudumisest. 30.08.2024. a väärteoprotokolli on ta omakäeliselt märkinud „Kuna olin otsuse

saanud just gmailile ja pole veel saanud otsust avada, kuna pole ID-kaarti ja Smart ID-d,

millega avada dokumente.“ ja 30.08.2024. a isikusamasuse tuvastamise protokolli „Ei

teadnud, et mul load on ära võetud, olen tutvunud protokolliga“. Kohtu hinnangul eelnevad

A. Juusaare avaldused tema vastutust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ei välista.

8. Nimelt, lisaks sellele, et A. Juusaar kinnitas 30.08.2024. a väärteoprotokollis, et

kohtuvälise menetleja otsus oli talle elektronposti teel edastatud, kinnitab seda ka kohtuvälise

menetleja poolt 30.10.2024. a kohtule teatatu – otsus saadeti A. Juusaarele e-posti aadressile

XXX, sest ta oli protokolli märkinud, et soovib otsust e-postiga. Seega, kuivõrd otsus edastati

A. Juusaarele vastavalt tema soovile e-postiga ja ta ei edastanud kohtuvälisele menetlejale

taotlusi-kaebusi, oli viimasel põhjendatud alus arvata, et A. Juusaar on otsuse kätte saanud.

Seetõttu oli kohtuvälisel menetlejal kohtu hinnangul lubatud otsuse A. Juusaarele edastamisest

arvestada edasikaebamise tähtaega ja otsus selle möödumisel jõustada. Kohtu sellist seisukohta

toetab Riigikohtu 05.05.2020. a määruse nr 1-19-7121 p-s 6 seoses kutsete edastamisega

selgitatu, et kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise

välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata

kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu.

9. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et A. Juusaar juhtis 30.08.2024 Tartu linnas

Lääne tänaval kell 04.28 mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr. XXX ja tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna see oli temalt karistusena ära võetud. Sellega

rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole

vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega realiseeris ta LS §

201 lg 2 objektiivse koosseisu.

10. Subjektiivsest küljest, kui KarS § 329 koosseis eeldab vähemalt isiku kindlat teadmist

kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu ning

teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtest või mööndes seda2, LS § 201 lg 2 kohtu

hinnangul vähemalt otsest tahtlust ei eelda. Ehk siis on see rikkumine võimalik toime panna nii

kaudse tahtlusega kui ka ettevaatamatusest. A. Juusaar pani LS § 201 lg 2 rikkumise toime

kaudse tahtlusega. Vastavalt õigusalases kirjanduses3 selgitatule ei pürgi toimepanija kaudse

tahtluse puhul tagajärje poole ega tunneta seda kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem

juhuse hooleks. 12.05.2024 kõrvaldati A. Juusaar mootorsõiduki juhtimiselt ja talle anti kätte

väärteoprotokoll ja seal oli kirjas, kuidas ta 12.05.2024 rikkumiste osas tehtava kohtuvälise

menetleja otsuse kätte saab. A. Juusaar on kinnitanud, et sai otsuse enda avaldatud e-posti

aadressile. Seega, juhul kui A. Juusaarel oli tõepoolest otsuse kättesaamisel takistusi selle

avamisel ja selle sisuga tutvumisel, oleks ta kas pidanud minema otsusega tutvuma

politseiasutusse või nendest takistustest kohtuvälist menetlejat teavitama. A. Juusaar neist

kumbagi võimalust ei kasutanud. Seejuures, arvestades 12.05.2024 toimepandud rikkumiste

tõsidust (lubatud sõidukiiruse ületamine suurel määral ja olles narkootikume tarvitanud), pidi

A. Juusaar kohtu arvates vähemalt möönma, et teda võidakse nende eest karistada muude

võimalike karistuste kõrval ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti, kuna A. Juusaar juhtis

mootorsõidukit 30.08.2024 ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus jõustus

2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 329 komm. 4

3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 16 komm. 15

3 (5)

06.08.2024, oli tal piisavalt aega, et teha kindlaks talle 12.05.2024 rikkumiste eest mõistetud

karistused, sealhulgas veenduda, kas ja mis ajaks võib temalt olla juhtimisõigus äravõetud.

Seda A. Juusaar ei teinud.

11. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb

A. Juusaart toimepandu eest karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku

süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et

süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod

toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles

pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel

kaalutlustel.4

12. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

13. Hinnates A. Juusaare süü suurust võtab kohus arvesse, et tal on varem juhtimisõigus

olnud, kuid see on temalt karistusena ära võetud. Lisaks arvestab kohus, et ta juhtis

mootorsõidukit suvel ja varahommikusel ajal, kui liiklustihedus on tavapärasest väiksem.

Arvestamata ei saa jätta sedagi, et ta ei pannud mootorsõiduki juhtimisel toime teisi

õigusrikkumisi ning pani juhtimisõiguseta juhtimise toime kaudse tahtlusega. Kohus ei ole

tuvastanud ei karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ega kergendavaid asjaolusid

KarS § 57 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, hindab kohus tema süü keskmiseks.

14. Kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest nähtuvalt on A. Juusaart enne

käesoleva väärteo toimepanemist väärteokorras karistatud kolmel korral nii narkootilise või

psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses kui ka lubatud sõidukiiruse

ületamise eest. Lisaks rahatrahvidele on talle määratud karistuseks, nagu ka juba eelpoolt

nähtus, juhtimisõiguse äravõtmine. Seejuures võib karistusregistri teatiselt nähtuvate andmete

ja ka käesoleva rikkumise alusel teha järelduse, et A. Juusaar on viimasel ajal õiguskorda

rikkunud küllaltki aktiivselt. Nimelt pani ta karistusregistri teatise kohaselt rikkumised toime

20.12.2023, 03.02.2024 ja 12.05.2024 ning käesoleva väärteomenetluse aluseks oleva

rikkumise 30.08.2024. Ühtlasi nähtub seegi, et A. Juusaarel on kõik talle karistuseks määratud

rahatrahvid tasumata ning lisaks pani ta 17.07.2024. a otsusega mõistetud karistuse kandmise

ajal, s.o 30.08.2024 toime uue liiklusalase väärteo. Eelnev näitab kohtu hinnangul ilmekalt, et

varasemalt karistused ei ole A. Juusaart oma mõtlemises ega sellest tulenevalt käitumises

korrektuure tegema pannud. Vastupidi, ta on varasematest karistusest hoolimata jätkanud

õigusvastast käitumist. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et nõustuda tuleb kohtuvälise

menetlejaga, et käesoleva rikkumise eest ei ole põhjendatud A. Juusaart karistada

kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Teda tuleb LS § 201 lg 2 järgi karistada arestiga.

15. Vastavalt KarS §-s 48 sätestatule võib väärteo toimepanemise eest kohaldada aresti

kuni kolmkümmend päeva. Kohus on, tuginedes eeltoodule kogumis, seisukohal, et nõustuda

tuleb kohtuvälise menetlejaga, et varem aresti mitte kandnud A. Juusaarele on toimepandu eest

kohaseks karistuseks 4 päeva aresti. Kuivõrd A. Juusaar ei osalenud kohtulikul arutamisel ja

seetõttu ei saa mõistetud aresti KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga asendada, märgib kohus, et

ei peaks seda võimalikuks isegi siis, kui selleks oleks olemas A. Juusaare nõusolek. Olukorras,

kus A. Juusaar ei ole varasemaid rahatrahve ära tasunud, pani viimase otsusega määratud

karistuse kandmise ajal toime uue liiklusväärteo ning ei ole olnud suuteline käesoleva

4 Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10

4 (5)

väärteoasja arutamiseks kohtusse ilmuma, puudub kohtu hinnangul igasugune alus eeldamaks,

et A. Juusaar oleks huvitatud ja suudaks talle määratud karistuse vabaduses üldkasulikku tööd

tehes ära kanda. Seega tuleb A. Juusaarel 4-päevane arest kanda ära Tartu Vanglas ja VTMS §

203 lg 3 ja § 205 lg-te 2, 3 alusel kohustub ta selleks vanglasse ilmuma 13.01.2025. a kella

10.00-ks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

5 (5)