2-23-17929/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-17929

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-17929

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi M I vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

12 790,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood: 10866568

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn 10617)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer

Kuulme (e-post: rainer.kuulme@advokaat.ee)

Kostja: M I (isikukood: XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M I hageja Omega Invest OÜ kasuks 22.06.2022 sõlmitud

refinantseerimislaenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 10 895,22 eurot,

viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 537,30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt M I hageja Omega Invest OÜ kasuks viivis tasumata

põhinõudelt alates 21.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (10 895,22 eurolt) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata osaliselt põhinõude osas summas 1637,36 eurot,

intressinõude osas summas 315,52 eurot, haldamiskulu osas summas 11,60 eurot,

lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude osas summas 12,10 eurot, pärast

lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot ja osaliselt

sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 141,24 euro.

5. Jätta T (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 88,32% ulatuses kostja M I kanda.

2-23-17929

6. Välja mõista kostjalt M I hageja Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud

summas 1704,58 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv

põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda

rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Omega Invest OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja M I vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja M I T (publ.) Eesti filiaaliga (edaspidi laenuandja)

22.06.2022 refinantseerimislaenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel väljastati

kostjale laen summas 13 000 eurot, millest 7551,76 eurot kanti laenulepingu sõlmimise

päeval kostja pangakontole ja ülejäänud osa kostja soovil kostja varasematele

võlausaldajatele kostja seniste kohustuste refinantseerimiseks. Kostja kohustus laenu

laenuandjale tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt ning oli kohustuste täitmisega viivituses enam kui kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning kostjat

hoiatati, et laenandja ütleb tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi ka talle antud

täiendava tähtaja jooksul. Laenuandja ütles laenulepingu kirjalikult üles 24.07.2023.

2-23-17929

Laenuandja loovutas 24.07.2024 Omega Finants OÜ-le kostja vastu laenulepingust

tulenevad nõuded.

3. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata põhivõlg summas 12 532,58

eurot, intress 315,52 eurot, viivised laenusummalt kuni 24.07.2023 summas 8,59 eurot,

viivised laenusummalt alates 25.07.2023 kuni 20.12.2023 448,17 eurot, lepingu

haldamisega seotud kulud summas 11,60 eurot, lepingu kehtimise ajal tekkinud

sissenõudmiskulud summas 12,10 eurot, pärast lepingu lõppemist tekkinud

sissenõudmiskulud summas 50 eurot ning viivis tasumata põhivõlgnevuselt arvestusega

0,024% päevas alates 21.12.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu krediidikulukuse määraks 11,47% aastas. Hageja

on selgitanud, et laenuandja on laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning omandanud kostja kohta teabe, mille alusel oli laenuandjal

võimalik hinnata kostja võimet laenu lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust ja jõudis ühesele seisukohale, et kostja on

krediidivõimeline. Laenuandja kontrollis kostja maksehäireid maksehäirete registritest.

Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Laenuandja kontrollis kostja sissetulekut kostja

taotluse ja kostja viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte alusel ning laenuandja jõudis

järeldusele, et kostja keskmine sissetulek oli 700 eurot kuus. Laenuandja kontrollis kostja

kohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel, mille tulemusena arvestas laenuandja kostja

kohustusena koos laenumaksega 448 eurot, s.o kostja kohustuste ja sissetulekute suhe

peale laenu väljamakset oli 64,12%. Seega tegi laenuandja kostja osas positiivse

krediidiotsuse laenu andmiseks.

5. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 02.01.2024 kohtumäärusega menetlusse.

6. 28.11.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama tõendid ja selgitused

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või alternatiivselt määrama uuesti

tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kohaselt.

7. Hageja esitas vastuse kohtunõudele 02.12.2024, milles selgitas, et kohtule oli jäänud

esitamata teine pangakonto väljavõte AS-st Swedbank, mille alusel on laenuandja

tuvastanud kostja regulaarse sissetuleku ja kohustuste suuruse. Kostja pangakonto

väljavõtte (viimase 6 kuu kohta) alusel oli kostja keskmine/regulaarne sissetulek 700 eurot

kuus ning kohustused (sh elamiskulud jm) koos laenuandja poolt väljastatud uue laenu

maksega (so 221,82 eurot kuus) kokku 448 eurot kuus. Kostja kohustuste ja sissetuleku

suhe peale laenu väljamakset oli 64,12%. Laenusumma arvelt täideti ühtlasi kõik kostja

senised finantskohustused (vt Laenulepingu esilehte). Tulenevalt eeltoodust jõudis

laenuandja kostja poolt esitatud taotluse ja kostja pangakonto andmete analüüsimise

tulemusena põhjendatud otsuseni, et kostja on krediidivõimeline ning tegi kostja osas

positiivse krediidiotsuse laenu andmiseks summas 13 000 eurot. Hageja tõi esile, et juhul

kui kohus peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

VÕS § 4034 lg 7 viimane lause ei kohaldu, esitab hageja vastava nõude ümberarvestuse,

millise nõude palub hageja kohtul rahuldada juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata.

Kostja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus olukorras, kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on 10 895,22 eurot (laenusumma 13 000

eurot – kõik tagasimaksed kokku 2104,78 eurot), millisel juhul taotleb hageja ühtlasi

sellelt summalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras

alates nõude sissenõutavaks muutumise hetkest (so 24.07.2023) kuni põhivõlgnevuse

2-23-17929

tasumiseni. Seisuga 20.12.2023 on selline viiviste võlgnevus 537,30 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas 2185 eurot ja taotleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskulude viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

8. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 02.01.2024 kohtumäärus kätte

toimetatud isiklikult KÄPO vahendusel 01.11.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli

14 päeva. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavad asjaolud. TsMS 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu.

12. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

laenuandja

ja

kostja

22.06.2022

refinantseerimislaenulepingu, mille alusel kanti anti kostjale laenu summas 13 000 eurot.

Kostjal oli kohustus laenuandjale laen tagastada vastavalt lepingus kokkulepitud

maksegraafikule.

13. Kohtu hinnangul esinevad hagi aluseks olevas laenulepingus tarbijakrediidilepingu

tunnused. Kostja on tegutsenud lepingu sõlmimisel tarbijana, kuivõrd puuduvad mistahes

viited sellele, et kostja oleks lepingu sõlminud majandus- ja kutsetegevuses. Seega

kohalduvad poolte vahel sõlmitud lepingule tarbijakrediidilepingu erisätted. Kohtul tuleb

kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel.

14. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

15. Laenuandja on kostjale 09.07.2023 väljastanud lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse

tasumata jätmisel ütleb hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles. Laenuandja ütles

24.07.2023 kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles.

2-23-17929

16. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-ga 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15).

Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste

täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020,

C 679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas

leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi

olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

17. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2022 eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse kuue kuu keskmine määr 16,30 %. Käesoleval juhul ei

ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud piirmäära.

18. Kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohustus omal

algatusel kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

olenemata vaidluse menetlusliigist. (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17)

19. Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sama sätte lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha

hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija

esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

20. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama minimaalselt

teabe tarbija varalise seisundi ja regulaarse sissetuleku suuruse kohta, sh töötasu, pensioni,

investeeringutulu, dividendide, füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest saadavate tulude,

ettevõtluse tulude, üüritulude, hüvitiste, toetuste ja elatise ning sissetulekute regulaarsuse

kohta (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); varaliste kohustuste, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suuruse, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suuruse,

ning muude kohustuste, sh muude hinnatavate regulaarsete majapidamiskulude kohta

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise kohta (KAVS § 49 lg

1 p 3); varasemate maksekohustuste täitmiste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta (KAVS §

2-23-17929

49 lg 1 p 5). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad

asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud

tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2

esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4

teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja

peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada

välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab

pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja

edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab

eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis

(RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda

tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle

puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

ja muutuda maksejõuetuks. (RKTKm nr 2-21-13098, p 18, 20-22)

21. Kohus andis 28.11.2024 kohtunõudega hagejale võimaluse tõendada ja selgitada

vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist. Hageja on kohtule selgitanud, et enne

laenulepingu sõlmimist kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registrist ning kostja

sissetulekut ja kohustusi kostja taotluse ja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja on kohtule

esitanud kostja C AS (alates dtl 23) ja AS S (alates dtl 75) arvelduskontode väljavõtted.

22. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud kostja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hageja on kohtule esitanud kostja kahe

arvelduskonto väljavõtted. Konto väljavõtteid analüüsides nähtub, et kostja on 06.05.2022

saanud Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust ja vanemahüvitist, mis viitab asjaolule, et

kostjal on ülalpeetav. Konto väljavõttest nähtuvalt on kostja arvelduskontole 24.03.2022

tehtud ülekanne summas 10 000 eurot selgitusega „22-018224-VL väljamaks“ ning kostja

on 21.05.2022 teinud väljamaksed summades 35,71 eurot selgitusega „Laenu põhiosa: 22-

018224-VL“ ja 191,98 eurot selgitusega „kogunenud intress: 22-018224-VL“.

Refinantseerimisleping nimetatud 24.03.2022 toimunud kannet ei hõlmanud,

refinantseerimislepingu alusel sai makse T (publ.) Eesti filiaal summas 1458,0 eurot ja C

AS summas 3990,24 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõtetest nähtub, et kostja on tihti

teostanud ülekandeid veel kahele enda nimel olevale arvele, millest üks on krediitkaardiga

seotud arve ning teine Revolut konto. Laenuandja ei saa olla veendunud kostja kohustuste

suuruses olukorras, kus laenuandja on jätnud kontrollimata kostja kahe konto väljavõtted

2-23-17929

või jätnud küsimata nende osas mistahes selgitused arvestades, et kohtule esitatud

kontoväljavõtetest nähtuvad kostja regulaarsed ülekanded kontrollimata kontodele. Samuti

ei nähtu asja materjalidest, et laenuandja oleks kostjalt küsinud selgitusi 24.03.2022

toimunud makse osas summas 10 000 eurot, kuid nimetatud summas laenukohustuse

olemasolu koos refinantseerimislaenulepinguga mõjutaks oluliselt kostja maksevõimet.

Hagiavalduse ja 02.12.2024 vastuse kohaselt on laenuandja arvestanud kostja keskmiseks

sissetulekuks 700 eurot kuus ning kohustusteks koos laenumaksetega ja elamiskuludega

448 eurot, millest 221,28 eurot moodustab käesoleva nõude aluseks oleva laenulepingu

osamakse. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas punktis välja toodud põhjustel eluliselt

usutav, et kostja kulud moodustuvad kokku 448 eurot. Seega leiab kohus, et laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenuandja ei ole tuvastanud

kostjal lasuvate tegelike kohustuste suurust.

23. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 ja 7 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud

tähtaja möödumisel. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

VÕS § 101 lg 1 p-st 1, 4 ja 6 nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda

leping üles ja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

24. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne.

25. Krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda tarbija

krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

26. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud

intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise

ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

27. Kohus palus hagejal selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

või alternatiivselt esitada nõude ümberarvutus. Hageja andis kostjale laenu 13 000 eurot,

millest 2104,78 eurot on kostja hagejale tasunud. Kostja põhinõue moodustab seega 10

2-23-17929

895,22 eurot. Hageja seadusjärgses ulatuses viivisenõue alates 24.07.2023 kuni

20.12.2023 moodustub 537,30 eurot. Samuti taotleb hageja edasiulatuva viivise

väljamõistmist põhivõlgnevuselt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 21.12.2023 VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kuivõrd kohus on seisukohal, et krediidiandja ei järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhinõue summas 10 895,22 eurot, viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

summas 537,30 eurot ja alates 21.12.2023 viivis põhivõlgnevuselt (10 895,22 eurolt) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi tuleb

jätta rahuldamata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu osaliselt

põhinõude osas summas 1637,36 eurot, intressinõude osas summas 315,52 eurot,

haldamiskulu osas summas 11,60 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude osas

summas 12,10 eurot, pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude osas summas

50 eurot ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 141,24 euro.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

30. Kohus rahuldas hagi osaliselt 88,32% ulatuses. Seega jätab kohus hageja menetluskulud

88,32% ulatuses kostja kanda ja 11,68% ulatuses hageja enda kanda.

31. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, kuna kostja ei

ole menetluses aktiivselt osalenud ega menetlusdokumente esitanud. Kohus määrab

kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt

Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. TsMS §

144 lg-st 1 tulenevalt on kohtuväline kulu esindaja ja nõustaja kulu.

34. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 910 eurot ja esindaja

tasu summas 1275 eurot (ilma käibemaksuta).

35. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 14 482,43 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 910 eurot.

Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

2-23-17929

36. Hageja lepinguline esindaja on hagejale õigusabi osutanud 7,5h tunnihinnaga 170 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu koosneb alusdokumentidega tutvumisest ja

analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja

komplekteerimisest, dokumentide esitamisest kohtule ning kohtunõuetele vastamisest.

37. Kohus leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud hageja

esindamiseks kohtumenetluses.

38. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 170

eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas

eraldi (3-2-1-115-14, p 14).

39. Kohus leiab, et hageja esindaja tasu summas 170 eurot on põhjendatud, arvestades hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni.

40. Kohus leiab, et lepingulise ajakulu 4h hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud

arvestades hagiavalduse olemust ja mahtu. Kohus leiab, et vandeadvokaadi põhjendatud

ajakulu on 2,5h. Muus osas leiab kohus, et hageja esindaja teostatud toimingud ja ajakulu

on olnud põhjendatud ja vajalik.

41. Kohtu hinnangul moodustab hageja põhjendatud menetluskulu kokku 1930 eurot, milles

riigilõiv on 910 eurot ja esindaja õigusabikulu 1020 eurot (ilma käibemaksuta).

42. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 88,32% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud

88,32% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas

1704,58 eurot.

43. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus

rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

44. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtunik

Kohtuotsus on parandatud 13.01.2025 kohtumäärusega.

2-23-17929