2-24-127992/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025, Tartu

Tsiviilasi nr

2-24-127992

Tsiviilasi

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali

kaudu hagi J.A vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

900 eurot 66 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti

filiaali kaudu (registrikood 11223507)

Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver

Kostja: J.A (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. detsember 2024

Protokollija

kohtuistungisekretär Kärt Savisto

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu hagiavaldus J.A

(J.A) vastu.

2. Mõista J.A-lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks välja 900

eurot 66 senti.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu menetluskulud J.A kanda.

5. Mõista J.A-lt AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu kasuks välja

menetluskulu 245 eurot.

Edasikaebamise kord

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kaudu (hageja või BTA) esitas 11.

septembril 2024 Tartu Maakohtule hagi J.A (kostja) vastu 900 euro 66 sendi

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxx linnas xxxxxxxxxxx

kortermaja ees liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx, mida juhtis

kostja, kellel ei olnud seisuga 5. märts 2024 mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes oli

joobeseisundis, sõitis otsa pargitud sõidukile xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ning

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

xxxxxxxxxx omanikul tekkis kostja tegevuse tagajärjel kahju. Sõiduki vaatas üle RS

Autoteenused OÜ, kes koostas hinnapakkumise sõiduki juhtumieelsesse olukorda viimiseks.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki esimene kaitseraud, mis vajas pleki- ja

värvitöid, osaliselt ka uusi tagavaraosi. Vahetust vajasid esimese kaitseraua võre, iluvõre ja

iluvõre iluliist, kokku summas 436 eurot 33 senti. Samuti olid vajalikud plekitööd summas 99

eurot 90 senti, plastiremondi tööd ja materjal summas 38 eurot 80 senti, värvimistööd summas

156 eurot 48 senti ja värvimaterjalid summas 141 eurot 41 senti ning lisatarvikud summas 27

eurot 74 senti, kõik kokku 900 eurot 66 senti (koos käibemaksuga). Taastusremondi kulud

vastavad kostja poolt sõidukile tekitatud kahju tagajärgede likvideerimise mõistlike kulude

suurusele.

Liikluskahju põhjustanud xxx valdaja liikluskindlustusleping oli sõlmitud BTA-s. Hageja

hüvitas liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule tekitatud kahju, tasudes 21.

septembril 2023 RS Autoteenused OÜ-le xxxxxxxxxx taastusremondi maksumuse 900 eurot

66 senti.

13. märtsil 2024 saatis hageja kostjale tema e-posti aadressil tagasinõude summas 900 eurot

66 senti, millele kostja ei reageerinud. 27. juunil 2024 saatis hageja kostjale meeldetuletuse ja

määras täiendava tähtaja tagasinõude tasumiseks. Kostja ei ole nõuet täitnud.

2. Kostja hagiavaldust ei tunnista. Kostja ei ole teinud ühtegi avariid, mida temale ette

heidetakse. Asja arutamisel kohtuistungil 11. detsembril 2024 selgitas kostja, et tema oli küll

6. märtsil 2023 alkoholijoobes ja sõitis, kuid avariid ei põhjustanud. Kostja võeti vahi alla

ning järgmisel päeval ei olnud uurijaga avariist juttu. Kui kostja lahkus xxxxxxxxxxx maja

juurest, siis tema ei põrganud ühegi autoga kokku. Kostja võeti vahi alla 6. märtsil 2023 ning

seejärel kannab ta vangistuslikku karistust, sh selle eest, et ta juhtis 6. märtsil 2023

xxxxxxxxxxx maja ees sõidukit xxxxxxx, numbrimärk xxxxx, olles joobeseisundis. Kostja ei

ole saanud vangistuses oma e-posti kasutada ning sai nõudest teada maksekäsu

kiirmenetluses. Kahju ulatuse osas kostjal vastuväited puuduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p-i 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, punkt 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

5. Hageja väidab, et ööl vastu xxxxxxxxxxxxx toimus xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja

ees liiklusõnnetus, kus sõiduk xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx, mida juhtis kostja, kellel

ei olnud seisuga 5. märts 2024 mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes oli joobeseisundis,

sõitis otsa pargitud sõidukile xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ning lahkus

sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud

teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Kostja seletas kohtuistungil, et tema küll sõitis ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx maja

ees sõidukiga xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx ning oli ka alkoholijoobes, kuid avariid

ta ei põhjustanud, vähemalt ei mäleta ta sellest midagi (vt kohtuistungi protokoll, dtl 66-68).

Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 4.

märtsi 2024 vastuskirja (dtl 26). PPA vastuskirjast nähtub järgmine: Politsei- ja

Piirivalveameti Kagu politseijaoskonnas on registreeritud juhtum nr 2610,23,0001148 kus

Kagu politseijaoskonda pöördus xxxxxxx K. K. , kelle sõnul oli tema sõiduautole xxxxxxxxx

reg. märgiga xxxxxx otsa sõidetud xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees. Isiku sõnade

kohaselt parkis tema oma sõiduauto xxxxxxxxx 18:00-19:00 vahelisel ajal xxxxxxx kortermaja

ette ning avastas xxxxxxx hommikul kella 07:55 ajal, et tema pargitud sõidukile on otsa

sõidetud. Antud asjas alustati väärteomenetlust nr 2610,23,000864 Liiklusseadus § 223 lg 1

alusel. Menetluse käigus on tuvastatud, et sündmuskohalt leiti K. K. poolt ja anti

ülekuulamisel politseile üle sõiduauto xxxxxxx tagaosa plastikdetail. xxxxxxx reg.märk

omaniku J.A L. (L. ) ülekuulamise käigus on öelnud, et ta juhtis antud sõidukit xxxxxxxxx

südaöö paiku ja tema sõiduki taha võis olla pargituna hõbe või sinine sõiduauto aga

parkimiskohalt väljumiseks xxx juht manööverdama ei pidanud vaid sai sõita otse edasi.

Keegi teine tema sõidukit sel õhtul ei juhtinud. Menetlusalune isik oma sõnade kohaselt

kokkupõrget ei tajunud. Peale xxxxxxxxxxx juures lahkumist peeti ta politsei poolt

paarkümmend meetrit eemal kinni. Menetluse käigus ülekuulamisel K. K. poolt üle antud

sündmuskohalt leitud detaili võrreldud J.A L. kuuluva sõiduauto xxxxxxx reg.märk xxxxx

tagumise luugi purunenud plastikosal, kuhu sündmuskohalt leitud detail sobis. Viidatud

tõendist nähtub lisaks, et kuivõrd J.A suhtes alustati xxxxxxxxxxxxxxxx KarS § 424 alusel,

kuulub liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel (s.o mootorsõiduki poolt varalise kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine) alustatud väärteomenetlus lõpetamisele, kuna

teos esinevad kuriteo tunnused, ning isikut on juba käesolevaks ajaks kriminaalkorras

karistatud.

Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et hagiavaldusele vastu vaieldes tuleb kostjal oma

vastuväiteid tõendada. Kostja ei soovinud tõendeid esitada ega taotleda kohtult tõendite

kogumist (dtl 67).

Lähtudes olemasolevatest tõenditest, s.o PPA 4. märtsi 2024 vastuskirjast ning kostja enese

poolt 11. detsembri 2024 kohtuistungil antud seletusest (kohus tunnustab lihtmenetluses

tõendina ka seletust, mis ei ole antud vande all), on kohus seisukohal, et hageja väide selle

kohta, et kostja põhjustas ööl vastu xxxxxxxxxxxxx xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees

liiklusõnnetuse, sõites sõidukiga xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx otsa pargitud

sõidukile xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx, on tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et

kostja oli sel hetkel alkoholijoobe seisundis. PPA vastuskirjast ja kostja seletusest nähtub, et

kostja peeti vahetult pärast sündmuskohalt lahkumist kinni, ta võeti vahi alla ning käesolevalt

kannab ta vangistuslikku karistust, sh KarS § 424 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise

eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuivõrd kostja väidab, et tema avariid

ei põhjustanud või vähemalt ta ei mäleta seda, ei ole vaidluse all, et kostja liiklusõnnetusest

politseid ei teavitanud, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohtule esitatud tõendid on siiski ebapiisavad selleks, et

tuvastada, et kostja juhtis ööl vastu xxxxxxxxxxxxx sõidukit omamata mootorsõiduki

juhtimisõigust.

6. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduauto xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx

valdaja liikluskindlustusleping oli sõlmitud BTA-s (vt poliis nr C0050671065, dtl 27-28).

Seega oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki valdaja tsiviilvastutus liiklusõnnetuse hetkel

kindlustatud hageja poolt.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-st 24 tuleneb, et kindlustusandja hüvitab kindlustatud

isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju võlaõigusseaduse

7. peatükis (s.o §-id 127-140) sätestatud ulatuses, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi.

7. xxxxxxxxxx omanikul tekkis kostja tegevuse tagajärjel otsene varaline kahju

võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 tähenduses. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise.

Hageja on selgitanud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduki xxxxxxxxxx esimene

kaitseraud, mis vajas pleki- ja värvitöid, osaliselt ka uusi tagavaraosi. Hageja poolt kirjeldatud

kahjustused on tõendatud kohtule esitatud fotodega (dtl 39-44). Hageja selgituse kohaselt

vajasid vahetust esimese kaitseraua võre, iluvõre ja iluvõre iluliist, kokku summas 436 eurot

33 senti. Samuti olid vajalikud plekitööd summas 99 eurot 90 senti, plastiremondi tööd ja

materjal summas 38 eurot 80 senti, värvimistööd summas 156 eurot 48 senti ja

värvimaterjalid summas 141 eurot 41 senti ning lisatarvikud summas 27 eurot 74 senti, kõik

kokku 900 eurot 66 senti (koos käibemaksuga). Hageja on sõiduki taastusremondi kulude

maksumuse tõendanud RS Autoteenused OÜ poolt 23. märtsil 2023 koostatud kalkulatsiooni

(dtl 30-35) ja 23. mai 2023 arvega nr 23187 summas 900 eurot 66 senti (dtl 36). Kostja ei

vaielnud kohtuistungil hageja poolt nimetatud kahju ulatusele vastu (dtl 67). Kuivõrd kostja

kahju ulatusele vastu ei vaidle, asub kohus seisukohale, et hageja poolt nimetatud ja tõendatud

parandamistööde maksumus summas 900 eurot 66 senti on VÕS § 132 lg 3 kohaselt

mõistlikus suuruses ning seega põhjendatud.

8. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes

juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja ei oleks ööl vastu

xxxxxxxxxxxxx xxxx linnas xxxxxxxxxxx kortermaja ees oma sõidukiga pargitud sõidukile

xxxxxxxxxx otsa sõitnud, ei oleks xxxxxxxxxx vigastusi saanud ning kahju sõiduki

parandamiskulude näol ei oleks tekkinud. Seega esineb kostja teo ja xxxxxxxxxx omanikul

tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

9. Eeltoodust tuleneb, et hageja oli LKindlS § 24 alusel kohustatud kostja asemel hüvitama

kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju summas 900 eurot 66 senti.

10. LKindlS § 53 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu,

kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (punkt 2) ning ka siis, kui sõidukijuht põhjustas

liiklusõnnetuse olles ise joobeseisundis (punkt 4). Eelnevalt tuvastatule tuginedes on hagejal

õigus LKindlS § 53 lg 1 punktide 2 ja 4 alusel nõuda kostjalt tagasi tema asemel hüvitatud

kahjusummat 900 eurot 66 senti.

Hageja on 13. märtsil 2024 saatnud kostjale e-posti aadressil xxx tagasinõude, paludes kahju

900 eurot 66 senti hüvitada hiljemalt 27. märtsiks 2024 (dtl 37-38). Kostja selgitas

kohtuistungil, et vangistuses viibimise tõttu ei ole ta kostja nõudekirja kätte saanud (dtl 68).

Kostja sai nõudest teadlikuks siiski hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kättetoimetamisega. Kostja ei ole tagasinõuet täitnud.

11. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 900 eurot 66 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehti kostja kahjuks. Menetluskulud jäävad seega kostja kanda.

Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 245 eurot – maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasus hageja riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 180 eurot.

Arvestades hagi hinda, s.o 900 eurot 66 senti, on hageja riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1

alusel tasunud riigilõivu õiges suuruses. Riigilõiv 245 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 järgi

põhjendatud menetluskulu. Seega, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 245

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik