3-24-2978/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2978

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes

Kaebaja – X

Eeldatav vastustaja - Tallinna Vangla, esindaja Ave

Kasvandik

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta rahuldamata X riigi õigusabi taotlus.

3. Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus.

4. Jätta rahuldamata X taotlus haldusasjade nr 3-24-

2978 ja nr 3-23-3026 liitmiseks ühte menetlusse.

5. Jätta rahuldamata X taotlus Tallinna Vangla

trahvimiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tallinna Vanglas registreeriti 23.08.2024 X taotlus kahju hüvitamiseks summas 28 000 eurot.

Samas palus kaebaja juristidel otsida sarnane taotlus ning see liita taotlusega, mille summa erineb

800 euro võrra. Tallinna vangla sai kaebaja taotlusest aru, et kaebaja nõuab hüvitist seoses enam

kui 4,7 aastat kestnud isolatsiooniga. Isolatsioonis olles Tallinna Vangla: 1) ei võimaldanud

kaebajal piisavalt suhelda, 2) ei taganud kaebajale piisavalt tervishoiuteenuseid, 3) kajastas ja

väljastas õigusvastaselt kaebaja terviseandmeid, 4) ei väljastanud kaebajale žiletti ja ümbrikuid, 5)

vangla teenistujad käitusid õigusvastaselt.

2. Tallinna Vangla tagastas 18.10.2024 vastusega nr 5-37/24/110-2 X taotluse osas, milles kaebaja

nõuab kahju hüvitamist kuni 1.09.2024 eraldatud lukustatud kambris hoidmise, kuni 9.07.2024

lukustatud kambris ebapiisava suhtlemisvõimaluse, vangla, sh meditsiiniosakonna, dokumentides

ebaõigete andmete kajastamise, terviseandmete vangla töötajatele väljastamise, žileti ja ümbrikute

mitteväljastamise eest; jättis rahuldamata X taotluse osas, milles ta nõuab kahju hüvitamist seoses

ajavahemikul 10.07-21.08.2024 ebapiisava suhtlemisvõimaluse tagamisega, jurist Ann-Enel Valteri

poolt kohtule väära info (ekspertiisiakt) esitamisega, vanglaametnike Jevgeni Karii ja Anti Parna

käitumist puudutavas osas.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 29.10.2024 X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes summas 28 000 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise

taotluse ja riigi õigusabi taotluse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata

(määrus jõustus 28.11.2024).

5. X täiendas kaebust 1.12.2024, 2.12.2024, 7.12.2024, 8.12.2024, 27.11.2024, 30.11.2024,

13.12.2024 esitas kaebaja lõplikud seisukohad ning riigi õigusabi taotluse.

Kohtu põhjendused

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS §

11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse

õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav

(vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19). Samuti selgitas Riigikohus 30.11.2023

määruses asjas nr 3-22-1679, et kaebajal tuleb kahju hüvitamise nõude esitamisel ära näidata kahju

põhjustanud avaliku võimu kandja tegevus ja väidetavalt saabunud kahjulikud tagajärjed (p 15). Kui

kaebaja neid ära ei näita, on see HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi aluseks tagastada kaebus. Samasugune

kohustus on vanglal kohustuslikus kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse lahendamisel.

Vastasel korral ei ole hiljem võimalik hiljem nõudeid korrektselt menetleda, sh hinnata vajadusel

nõuete kattuvust.

7. Tallinna Vangla tagastas 18.10.2024 vastusega nr 5-37/24/110-2 X taotluse osas, milles kaebaja

nõuab kahju hüvitamist kuni 1.09.2024 eraldatud lukustatud kambris hoidmise, kuni 9.07.2024

lukustatud kambris ebapiisava suhtlemisvõimaluse, vangla, sh meditsiiniosakonna, dokumentides

ebaõigete andmete kajastamise, terviseandmete vangla töötajatele väljastamise, žileti ja ümbrikute

mitteväljastamise eest. Tallinna Vangla tõi 18.10.2024 vastuses välja, et esitatud kahju hüvitise

nõuded kattuvad osaliselt varasemalt esitatud nõuetega, millised Tallinna Vangla direktor on juba

läbi vaadanud (vt Tallinna Vangla 18.10.2024 vastuse p 6, dtl 61-65, 69-77, dtl 78-82, 83-84, dtl

85-89, dtl 90-92, dtl 93-98, dtl 99-104, dtl 105-111, dtl 112-117, dtl 118-120, dtl 121-134, dtl 135,

dtl 136-143, dtl 144-146, dtl 147-152, dtl 153-157). Arvestades, et vangla oli kaebaja taotlusi

eelnevalt korduvalt lahendanud, tagastas vangla taotluse osaliselt õiguspäraselt. Eelnevast

tulenevalt tuleb kohtule esitatud kaebuse nõue (seoses eraldatud lukustatud kambris hoidmisega)

tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

8. Tallinna Vangla vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi seoses ajavahemikul 10.07-21.08.2024

suhtlemisvõimaluse tagamata jätmisega, jurist Valteri poolt kohtule väära info esitamisega ning J.

Karii ja A. Pärna käitumisega seoses.

9. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2024 määrusega kaebuse käiguta ning palus välja tuua

nõuded, aluse ja tagajärjed, st kaebajal tuli detailselt kirjeldada asjaolusid ning välja tuua faktilised

tagajärjed, mida ta käsitleb kahjuna ning seostada see kahjuhüvitise summaga. Kaebaja esitas

27.11.2024 taotluse, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat väljastama kohtule vanglale esitatud

kahjunõue („algne kaebuse dokument“), millise kohtunõude vangla täitis. Samas ei ole kaebaja

välja toonud, et jääb kahjunõudes toodud seisukohtade juurde. Lisaks tuleb selguse huvides kohtule

esitatavas kaebuses oma nõuet ning nõude alust korrata, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamisega

seonduvalt ei ole kohtueelse menetluse läbimine nõutav.

10. Kaebaja täiendas kaebust 27.11.2024, 30.11.2024, 13.12.2024, sh tõi kaebaja välja, et

13.12.2024 esitatud kaebuse täienduses on kaebaja lõplikud seisukohad (vt dtl 171). Nimetatud

kaebuse täiendustest ei nähtu konkreetseid toiminguid, millest tulenevalt kaebaja kohtus kahju

nõuab. Kaebaja toob üksnes välja aluse seoses eraldatud lukustatud kambris hoidmisega, millise

osas ei ole kahjunõude esitamine kohtule lubatav kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt

määruse p 7). Kaebaja heidab ette, et vangla vastus on segadusse ajav, samal ajal ei too ka ise

üheselt arusaadavalt välja, milles vangla eksis või millega vangla või tervishoiuteenust pakkuv isik

kaebajale kahju tekitas. Kaebaja toob välja kohtupraktika, kuid ei seo seda enda juhtumi(te)ga.

11. Eelnevatel põhjustel ei ole vastustajal võimalik kaebusele vastata ning kohtul ei ole võimalik

hinnata kaebuses väljatoodud toimingute õigusvastasust. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tuleb

kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asja keerukuse tõttu on kaebajale vajalik määrata riigi õigusabi.

Kohus lahendas 12.11.2024 kaebaja riigi õigusabi taotluse ning leiab jätkuvalt, et vaidlus ei ole

olemuselt keerukas ja puudub alus arvata, et kaebaja ei ole iseseivalt suuteline tooma välja nõudega

seonduvaid asjaolusid ja põhjendusi. Kohus jätab taotluse rahuldamata.

13. Kaebaja palus 4.12.2024 liita haldusasjad nr 3-23-3026 ja 3-24-2978 ühte menetlusse. Kohus

jätab taotluse rahuldamata, kuna käesolevas haldusasjas kuulub kaebus tagastamisele.

14. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla trahvimist materjalidega ülekoormamise eest ning valede

tõendite esitamise eest. Samuti ei nõustu kaebaja, et jurist A. Kasvandik esindab vanglat. HKMS §

28 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu

või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või

nõustajat võib kohus trahvida. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kohus palus Tallinna

Vanglal esitada 18.10.2024 vastuse nr 5-37/24/110-2 aluseks olevad haldusmenetluses esitatud

dokumendid, millise nõude vangla täitis. Asjaolu, et vangla esitas mahuka vastuse, on tingitud

kaebaja enda rohkearvulistest pöördumistest vangla poole. Samuti ei ole kaebajal õigust valida,

milline esindaja esindab haldusorganit.

15. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jätab rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust

vabastamiseks.

16. Toimetada kohtumäärus kaebajale kätte ning teadmiseks Tallinna Vanglale.

(allkirjastatud digitaalselt)