2-23-112637/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.jaanuaril 2025

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-23-112637

Kohtuasi

Citybee Eesti OÜ hagi K. S.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

967,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood 14646800, asukoht

Telliskivi tn 60a-5, 10412 Tallinn), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja: K. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi aeg

26.november 2024

Resolutsioon

1. Citybee Eesti OÜ hagi K. S.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista K. S.-ilt OÜ CityBee Eesti kasuks põhivõlgnevus 450 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 224,57 eurot ja viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas

alates 18.05.2023 kuni põhinõude summas 450 eurot täitmiseni.

3. Välja mõista K. S.-ilt OÜ CityBee Eesti kasuks põhivõlgnevuse 79,94 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 56,16 eurot ja viivis lepingujärgses määras 0,05% päevas

alates 5.03.2024 kuni põhinõude summas 79,94 eurot täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta K. S.-i kanda.

2. Määrata OÜ CityBee Eesti menetluskuluks 768,33 eurot (käibemaksuta).

3. Välja mõista K. S.-ilt OÜ CityBee Eesti kasuks menetluskulu 768,33 eurot (käibemaksuta) ja

väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

4. Menetluskulu tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 715956326.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hageja nõue

1. OÜ CityBee Eesti (edaspidi hageja) palus kohtule 17.05.2023 K. S.-i (edaspidi kostja) vastu

esitatud hagis välja mõista põhivõlgnevuse 450 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 224,57 eurot ja viivise lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 18.05.2023

kuni põhinõude summas 450 eurot täitmiseni.

2. Hageja palus kohtule 4.03.2024 kostja vastu esitatud hagis välja mõista põhivõlgnevuse 79,94

eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 56,16 eurot ja viivise

lepingujärgses määras 0,05% päevas alates 5.03.2024 kuni põhinõude summas 79,94 eurot

täitmiseni.

3. Kohus liitis 19.04.2024 kohtumääruses tsiviilasjad ühte menetlusse.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

4. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu lepingust nr xxxx tulenev nõue. Hageja ja kostja

sõlmisid teenuse kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks

kasutamiseks sõiduki. Kostja on sõlminud teenusepakkujaga lepingu läbi teenusepakkuja

rakenduse Citybee konto loomise teel. Lepingu sõlmimisel on kostja läbinud isiku tuvastamise

vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu tingimuste punktile 3.4. Kostja kohustus tasuma teenuse

kasutamise eest tasu vastavalt lepingu tingimuste punktile 8. Kostja kasutusse anti sõiduk MINI

COOPER 5 DOOR (edaspidi ka sõiduk), mida kostja kasutas perioodil 13.04.2020-19.04.2020.

Lepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt, on igas mootorsõidukis kütusekaart. Kostja on 19.04.2020

kasutanud kütusekaardi diisli ostmiseks Circle K tanklas. Renditud sõidukisse saab tankida vaid

bensiini. Kütusekaardiga ostetud diisel ei ole renditud sõiduki paaki jõudnud, seega on kostja

väärkasutanud kütusekaarti. Hageja esitas kostjale trahvinõude summas 450 eurot, millest 300

eurot on hinnakirjas sätestatud trahv kütusekaardi väärkasutamise eest ja 150 eurot on trahv

varastatud kütuse eest. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 7.3.2 ja hinnakirjale kostja kohustus

tasuma tasu 450 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel,

lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot on kujunenud

järgmiselt: 16.09.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 13.10.2022 teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 31.10.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili

teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab

viivist põhivõla summalt 450 eurot arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates s.o 4.05.2020

kuni hagi esitamiseni 17.05.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,05% päevas kooskõlas

lepingu tingimuste punktiga 8.15. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 224,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni

sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, lepingus kokku lepitud

viivisemääras s.o 0,05% päevas.

5. Liidetud hagiavalduse järgi nõuab hageja kostjalt sama lepingu nr xxxx alusel kostjale samal

perioodil 17.04.2020 08:30:49 - 19.04.2020 08:36:25 ajutiseks kasutamiseks antud sõiduki

LEB520 MINI COOPER 5 DOOR kütusekaardi Rannamõisa Circle K tanklas väärkasutamise

kohta 19.04.2020 esitatud arve alusel kütuse maksumuse summas 79,94 euro väljamõistmist, kuna

arve maksetähtaeg oli 29.04.2020, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Hageja on kohtuvälises

menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole

kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

lõppemist lepingu alusel, lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 30

eurot kujunemine: 7.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 25.04.2023 teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot; 26.06.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab viivist põhivõla

summalt 79,94 eurot arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates s.o 30.04.2020 kuni hagi

esitamiseni 4.03.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas kooskõlas lepingu

tingimuste punktiga 8.15. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 56,16 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni

sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, lepingus kokku lepitud

viivisemääras s.o 0,05% päevas.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja esitatud haginõuetega ei nõustu. Vastuväidete kohaselt andis ta oma juhiloaga renditud

Citybee sõiduki oma tuttava T. O. kasutada ning nõuete eest vastutavad T. O. ja tema kaaslane K..

Kostja on pöördunud politseisse avaldusega, kuid politsei selle asjaga ei tegele.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Lepinguga nr xxxx ja andmetega isikutuvastuse kohta, on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid

teenuse kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks

sõiduki, et leping sõlmiti läbi teenusepakkuja rakenduse Citybee konto loomise teel, et kostja läbis

isiku tuvastamise vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu tingimuste punktile 3.4, et vastavalt kostjaga

sõlmitud lepingu tingimuste punktile 1.2 kohustus ta läbi lugema eeskirjad ning kinnitas loetud

teabe mõistetavust ja eeskirjade täitmist. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8 kohustus kostja

tasuma teenuse kasutamise eest tasu. Vaidlus puudub, et kostja kasutusse anti sõiduk MINI

COOPER 5 DOOR perioodil 13.04.2020-19.04.2020. Lepingust nähtuvalt on tingimuste punkti 7.3

kohaselt sõidukis kütusekaart, mis on äriühingu vara ning juhul, kui mootorsõidukis kasutatakse

kütusekaarti, sisaldub kütuse hind eeskirjade alusel kasutaja poolt äriühingule tasutavas

teenustasus. Samuti nähtub punktist 7.3, et keelatud on kasutada kütusekaarti teiste sõidukite jaoks

või kütuse lisamiseks mis tahes mahutitesse, kui kasutaja rikub eelmainitud keeldu, teatab äriühing

kütuse ebaseaduslikust omastamisest politseisse ja kasutaja on kohustatud hüvitama äriühingule

kütuse ebaseadusliku kasutamise tagajärjel kantud kahjud ning lisaks maksma äriühingule

hinnakirjas viidatud tasud. Sõiduki tankimise andmetega Circle K tanklalt on tõendatud, et kostja

kasutas 19.04.2020 kütusekaarti diisli ostmiseks Circle K tanklas. Sõiduki tehniliste andmetega on

tõendatud, et kostja renditud sõidukisse MINI COOPER 5 DOOR saab tankida vaid bensiini.

Järelikult on hageja eelpool uuritud tõenditega tõendanud, et kostja renditud sõiduki tarbeks

kütusekaardiga ostetud diislit ei ole kasutatud. Järelikult väärkasutas kostja renditud sõiduki

kütusekaarti.

8. Hinnakirjaga on tõendatud, et hinnakirja järgi tuleb kütuse ebaseadusliku omastamise või

kütusekaardi väärkasutuse eest tasuda trahvi 300 eurot ja lisaks hüvitada ebaseaduslikult omastatud

kütuse väärtus. Kostjale esitatud arvega 23.04.2020 on tõendatud, et hageja esitas kostjale

trahvinõude 450 eurot, millest 300 eurot on hinnakirjas sätestatud trahv kütusekaardi

väärkasutamise eest ja 150 eurot on trahv varastatud kütuse eest. Hageja esitatud arvega on

tõendatud, et kütuse eest tuli tasuda 79,94 eurot ning, et arve maksetähtaeg oli 29.04.2020. Kostja

ei ole väitnud, et hageja esitatud arved oleksid tasutud. Kostja vastuväited selle kohta, et sõidukit

kasutasid teised isikud, kes peaksid ka vastutama kohtusse esitatud nõuete eest, on paljasõnalised

ja tõendamata. Samuti on tõendamata kostja väited selle kohta, et ta on sõiduki kütusekaardi

väärkasutamise tõttu pöördunud kaebusega politsei poole.

9. Vastavalt VÕS §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on

pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus

kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges

kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse mittetäitmine või mittekohane täitmine kohustuse

rikkumiseks, mille puhul on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Vastavalt

VÕS § 76 lg-le 1, 82 lg-le 1, lepingu tingimuste punktile 7.3.2 ja hinnakirjale on kostja kohustatud

tasuma tasu summas 450 eurot kuid kuna kostja oma kohustust täitnud ei ole, siis tuleb kostjalt

VÕS §§ 101 lg 1 p 1 ja 108 alusel hageja kasuks välja mõista trahv 450 eurot ja kütuse maksumus

79,94 eurot.

10. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks välja selle kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

11. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

12. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 450 eurot arve maksetähtpäevale järgnevast

päevast alates s.o 4.05.2020 kuni hagi esitamiseni 17.05.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras

0,05% päevas kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 8.15. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga

on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 224,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast,

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Kohus võttes arvesse, et kostja on

viivitanud oma kohustuse täitmisega, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tõendatud ning

viiviseraporti alusel õiges summas esitatud. Järelikult tuleb viivise nõue rahuldada.

13. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel,

lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Meeldetuletuskirjadega on tõendatud, et hageja on

kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja trahvivõlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulud summas 30

eurot kujunemine on tõendatud kirjade saatmisega: 16.09.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15

eurot, 13.10.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 31.10.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine

5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud

kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega

tehtud kulud. Kuna hageja viivise nõue on põhjendatud, siis on hageja kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 79,94 eurot arve maksetähtpäevale järgnevast päevast

alates s.o 30.04.2020 kuni hagi esitamiseni 4.03.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o

0,05% päevas kooskõlas lepingu tingimuste punktiga 8.15. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga

on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 56,16 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast,

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Kohus võttes arvesse, et kostja on

viivitanud oma kohustuse täitmisega, on hageja viivise nõue põhjendatud ja tõendatud ning

viiviseraporti alusel õiges summas esitatud. Järelikult tuleb viivise nõue rahuldada. Hagejal on

õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel, lähtudes VÕS §

1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 7.12.2022 esimese

tasulise kirja saatmine 15 eurot; 25.04.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.06.2023

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Kuna hageja viivise nõue on põhjendatud, siis on hageja kostja vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue 30 eurot samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

15. Eeltoodust tulenevalt on

hagiavaldus põhivõlgnevuste, viiviste ja sissenõudekulude

väljamõistmiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja

asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

18. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosnevad hageja menetluskulud tsiviilasjas 2-23-

112637 kohtu- ja kohtuvälistest kuludest kokku summas 743,82 eurot, millest esindaja kulud on

498,82 eurot ja riigilõiv 245. Hageja tasus 22.03.2023 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ning 17.05.2023 esitatud hagiavalduselt riigilõivu

180 eurot. Hageja ja tema esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot ilma

käibemaksuta. Esindaja tasu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja kohtule

esitamisest (TsMS § 4842) 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumisest ja analüüsist,

hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja komplekteerimisest,

dokumentide esitamisest kohtule 169,00 euro tunnihinnaga 2 tunni ulatuses, istungiks

ettevalmistamine 30 minutit ja istungil osalemine kokku 20 minutit, kokku 498,82 eurot.

19. Eelneva tsiviilasjaga liidetud tsiviilasjas nr xxxx esitatud menetluskulude nimekirja järgi tasus

hageja riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 65 eurot ning täiendava

riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 35 eurot, kokku 100 eurot. Hageja ja tema esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on esindajale maksnud tasu 358

eurot (käibemaksuta). Esindaja tasu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisest ja

kohtule esitamisest (TsMS § 4842) 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumisest ja

analüüsist, hagiavalduse ettevalmistamisest ja koostamisest, lisade kogumisest ja

komplekteerimisest, dokumentide esitamisest kohtule 169,00 euro tunnihinnaga 2 tunni ulatuses,

kokku 338 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

xxxx viitenumbriga 715956326. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on vajalikud, põhjendatud

ja täies ulatuses kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas.

20. Kostja ei ole hageja esitatud menetluskulude nimekirjale ega kuludokumentidele tähtaegselt

vastuväiteid esitanud.

21. Kohus on seisukohal, et hageja tasutud riigilõiv 345 eurot on põhjendatud menetluskuluks ja

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, kuivõrd hagi esitamisel kohtusse tuleb hagejal

tasuda riigilõiv vastavalt hagihinnale. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, kahel korral 20

eurot, kokku 40 eurot, kuulub TsMS § 172 lg 9 alusel kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu

asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.

Kohus on seisukohal, et hageja esindajate tunnihind 169 eurot/tund ei vasta kohtupraktikas

aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasule.

Hageja viited Riigikohtu lahendites (nr 3-2-1-115-14, p 14, 3-2-1-159-16 p 24) avaldatud

seisukohtadest lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruse kohta ei ole antud juhul

asjassepuutuvad, sest nendes tsiviilasjades esindasid menetlusosalisi vandeadvokaadid, kelle puhul

aktsepteeritakse kõrgemat tunnitasu määra kui mitteadvokaadist juristist esindaja puhul. Seega

lähtub kohus lepingulise esindaja tunnitasu määramisel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-

21-10648 kohtuotsuse punktis 57 toodud seisukohast, milles märgitakse järgmist:

“Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel

tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohtu vaidluse sisu ei saanud olla kostjate esindaja

jaoks keeruline, mistõttu arvestab kolleegium lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96

eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et

tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus

olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.“. Viidatud Ringkonnakohtu

lahendis toodud põhjendustest tulenevalt saab pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja

tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta), kuna vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks

keeruline ega ka tõendite mahukas.

22. Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavaldused pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks

nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud, on

hageja esindajate toimingud ja ajakulu täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja analüüsiks,

hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks,

dokumentide esitamiseks kohtule kahes tsiviilasjas kokku 3 tundi tunnihinnaga 100 eurot.

Kohtuistungil osalemise ettevalmistamise ja esindamise ajakulu kokku 50 minutit tunnihinnaga

100 eurot peab kohus põhjendatuteks, kuna need on proportsionaalsed asja kestuse ja

keerukusastmega ning tegevused on olnud vajalikud. Järelikult on hageja esindaja põhjendatud ja

vajalikuks menetluskuluks 423,33 eurot (40 +300 + 83,33) Seega on hageja menetluskulu

hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt ja tema menetluskulu suuruseks tuleb määrata kokku

768,33 eurot (423,33 eurot (käibemaksuta) +345 eurot) ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 768,33 eurot (käibemaksuta).

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik