3-25-25/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRäpina Vallavolikogu liige Tiit Kala esitas 05.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Räpina Vallavolikogu 18.12.2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse
Legislator headnote
AI generated3-25-25/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse
Full text
T A R T U H A L D U S K O H U S
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-25
Määruse kuupäev
06.01.2025
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Tiit Kala kaebus Räpina Vallavolikogu 18.12.2024. a otsuse
nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse ümberkorraldamine“
tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Tiit Kala kaebus.
2. Jätta Tiit Kala esialgse õiguskaitse taotlus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg
4 ja § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Räpina Vallavolikogu liige Tiit Kala esitas 05.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse
Räpina Vallavolikogu 18.12.2024. a otsuse nr 49 „Räpina valla kultuuriasutuse
ümberkorraldamine“ tühistamiseks. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja sõnul
tegi ta ettepaneku volikogu istungi päevakorrast punkti 3 väljaarvamiseks, sest materjalidega
polnud võimalik tutvuda vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, nagu seaduses on ette
nähtud. Kaebaja viitab Räpina valla põhimääruse §-le 12. Volikogu kokkukutsumise kutses,
mis saadeti volikogu liikmetele 13.12.2024 kell 9.15, ei avanenud 3. päevakorrapunkti link ja
materjalid ei olnud kättesaadavad. Teist korda saadeti kutse 16.12.2024 kell 11.33. Istungi
protokoll saadeti 28.12.2024 kell 17.09, kuid Räpina valla põhimääruse § 14 lg-st 10
tulenevalt oleks pidanud protokolli avalikustama hiljemalt 25.12.2024. Kaebaja soovib asja
arutamist kirjalikus menetluses. Kaebaja palub ka kohaldada esialgset õiguskaitset, sest
vastasel korral võib tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu.
Kaebaja põhjendab, et koondamisteated edastati kultuurikorraldajatele 19.12.2024 ja
06.01.2025 peavad nad vastuse andma uue töökoha vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise
kohta.
2. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et T. Kala kaebus tuleb eeltoodud
sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.
3. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste
kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse
3-25-25
esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtumenetluses kaitstavate
õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebuse
põhjendustest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud halduskohtus Räpina Vallavolikogu
18.12.2024. a istungil vastu võetud valla kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuse oma
õiguste kaitseks vallavolikogu liikmena. Kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste
ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses ka sätestatud erandjuhtu, mis
lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide
kaitseks.
4. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse volikogude
sisevaidluste algatamiseks puudub volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt
kaebeõigus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2019. a määrus asjas nr 3-17-2784, p-d
7 ja 8). Volikogu liige võib volikogu otsuse vaidlustada üksnes juhul, kui see rikub tema
subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-
74-08, p-d 12 ja 13). Kaebaja on praegusel juhul esitanud kaebuse üksnes enda kui volikogu
liikme ja volikogu siseõigussuhtest tulenevate õiguste kaitseks, viidates vaidlusaluse otsuse
vastuvõtmisele eelnenud menetlusreeglite rikkumisele. Volikogu sisesuhetest tulenevad
õigused ei ole aga subjektiivsed õigused HKMS § 44 lg 1 mõttes ning samuti ei ole
siseõigussuhtest tulenevad vaidlused hõlmatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1
kaitsealaga. Kollegiaalorgani ja selle liikme vahel sisesuhtest tekkinud vaidlust saab
halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. Kuivõrd kohaliku
omavalitsuse volikogu liikmete puhul selline regulatsioon seadusandluses hetkel puudub, siis
ei ole volikogu liikmele tema õiguste kaitseks kaebeõigust antud, seda isegi võimalike
menetlusreeglite mittejärgimise korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.12.2023. a määrus
asjas nr 3-22-2094, p-d 10, 14 ja 15 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
5. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on saanud vallaelanike huve kaitsta hääletamise teel
vallavolikogu liikmena volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. Kaebuse ja sellele
lisatud materjalide kohaselt osales kaebaja ka 18.12.2024. a volikogu istungil ning otsustas ise
vaidlusaluse kultuuriasutuste ümberkorraldamist puudutava eelnõu üle hääletamisel mitte
osaleda. Seega ei ole kaebajal olnud käesoleval juhul takistatud mandaadiga kaasnevate
volikogu liikme õiguste teostamine.
6. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel T. Kala kaebuse
kaebeõiguse puudumise tõttu.
7. Kaebaja on esitanud kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja
on soovinud esialgse õiguskaitse korras taotleda vaidlustatud otsuse täitmise või kehtivuse
peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel
tuleb kohtul arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnata kaebuse
perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
Kohus leiab, et kuna kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole
sellel eduväljavaateid ning seega ei ole ka esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud,
mistõttu jääb vastav taotlus rahuldamata.
8. HKMS § 108 lg 4 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluselt
tasutud riigilõiv, tema enda kanda. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu
(HKMS § 104 lg 5 p 2).
9. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse
ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-25-25
(allkirjastatud digitaalselt)