1-24-5988/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-24-5988

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5988 (24261050698)

Kohtunik

Marina Ninaste

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Kriminaalasi

Romans Melnicuksi süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi lühimenetluses

Prokurör

Ainar Koik

Süüdistatav

Romans Melnicuks – isikukood: 38612175711; XXX

kodakondsus (viibib vahistatuna Tartu Vanglas); elukoht

XXX; emakeel XXX (valdab XXX); XXX ; töökoht

XXX ; kriminaalkorras karistamata

Tõkend

Kahtlustatavana kinni peetud 3. augustil 2024,

vahistatud kohtueelses menetluses, kohtu alla andmisel

tõkend jäetud muutmata

Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Napa (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306, § 309

lg-st 3 ning §-dest 311–313, kohus otsustas:

1. Tunnistada Romans Melnicuks süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi ja

mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes Romans Melnicuksile lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates Romans

Melnicuksi kahtlustatavana kinnipidamisest 3. augustil 2024.

4. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

5. Välja mõista Romans Melnicuksilt riigi tuludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 2215 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Romans

Melnicuksilt välja kaitsja tasu 1022,85 eurot kohtueelses menetluses osutatud

õigusabi eest ning kaitsja tasu 702,72 eurot kohtumenetluses osutatud õigusabi eest,

s.o menetluskulud summas 3940,57 eurot.

6. Ekspertiiside tegemise kulu 11 231,48 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

1-24-5988

7. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb menetluskulud ja sundraha tasuda ühe aasta

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena. Seega tuleb ühes kuus

tasuda vähemalt 328,38 eurot (viimasel kuul vähemalt 328,39 eurot). Menetluskulud

tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor

Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel

märkida selgitusena „Romans Melnicuks, kriminaalasi nr 1-24-5988, menetluskulud

ja sundraha“ ning viitenumber 99925700000027. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Musta värvi Nike`i jalanõud (pakend nr RM1), tumesinist värvi teksapüksid (pakend

nr RM2), tumedat värvi pusa (pakend nr RM3) ja sokid (pakend nr RM4), mis võeti

ära Romans Melnicuksi läbivaatuse käigus 3. augustil 2024, tagastada KrMS § 126 lg

3 p 2 alusel Romans Melnicuksile.

9. Vere- ja rebimisjälgedega sinist värvi T-särk (pakend nr ST3) ja musta värvi

põlvpüksid (pakend nr ST4), mis võeti ära kannatanu S.T surnukeha seljast,

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kõik nimetatud asitõendid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

asitõendite hoidlas Tartus Riia 132.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Romans Melnicuksile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises.

2. R. Melnicuksi süüdistatakse selles, et tema 2. augusti 2024. a hilisõhtul XXX korteris ehk

oma elukohas omavahelisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus – peamiselt põhjusel, kas

1-24-5988

temale varasemalt tuttav S.T (sündinud XXXX ) on ära kaotanud samal õhtul R. Melnicuksi

poolt Valka linnas ostetud ja seejärel S. Ti hoida antud koti toiduainetega – lõi S. Tt vähemalt

kolmel korral rusikaga näkku, millega ta põhjustas S. Tle nii valu kui tervisekahjustused –

parema silma silmakoopa, ülalõualuu ja ninaluu murrud silmakoopa murdude ulatumisega

koljupõhimikule, millised löögid tekitasid ka ajukelmetealuseid verevalumeid ning kolju- ja

peavigastusi. Nende löökide tagajärjel S. Ti kukkumisest korteris pea ja seljaga vastu kõva

tömpi pinda põhjustas R. Melnicuks S. Tile ka selja ülaosas ülemiste roiete murrud koos

verevalumitega seljalihastes ja kopsude põrutusega ning verevalumid kere pehmetes kudedes,

samuti verevalumid kõõlustanul, vasakus oimulihases ja nahaaluse verevalumi vasakul oimu-

sarna piirkonnas. R. Melnicuks ei taganud nähtavate ulatuslike peavigastustega S. Tile mingit

arstiabi ega teinud arstiabi kutsumiseks hädaabikõnet üldteadaolevale häirekeskuse numbrile

112. Peale kirjeldatud tervisekahjustuste tekitamist püüdis raskes alkoholijoobes S. T korterist

välja pääseda esmalt korteri välisukse kaudu, kui see tal aga ei õnnestunud, siis liikus ehk kas

hüppas või kukkus S. T esimesel korrusel asuva korter 33 magamistoa akna kaudu alla maja

ette, kuhu ta jõudis hiljemalt 3. augustil 2024 kella 00.30 paiku, maandudes seejuures

põlvedele, kusjuures tema aknast alla maapinnale kukkumisega saadud tervisekahjustused

polnud eluohtlikud. Samast kohast leidis juhuslik möödakäija teadvusetu S. Ti juba

korisevana ja teatas sellest kohe häirekeskusele, helistades kella 00.40 ajal hädaabinumbril

112. Eespool kirjeldatud R. Melnicuksi poolt põhjustatud tervisekahjustuste tagajärjel suri

teadvuseta olnud S. T ööl vastu 3. augustit 2024 kella 01.20 paiku sealsamas R. Melnicuksi

korteri akende all sündmuskohale saabunud kiirabitöötajate elustamiskatsetele vaatamata.

3. S. Ti surma põhjus oli pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste

verevalumitega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine. Kuna

R. Melnicuks tekitas S. Tile tervisekahjustuse tahtlikult, aga nii KarS § 118 lg 1 p-s 1 kui p-s

7 sätestatud tagajärjed ehk vastavalt oht S. Ti elule ja S.Ti surm saabusid ettevaatamatusest,

ning kuna eluohtliku seisundi näol oli tegemist vahetagajärjega, siis kirjeldatud käitumisega

pani R. Melnicuks toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega ta põhjustas S. Ti surma.

Menetlus maakohtus

4. Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2024. a määrusega anti R. Melnicuks kohtu alla.

Kriminaalasja arutati lühimenetluses 13. novembri 2024. a kohtuistungil.

5. R. Melnicuks tunnistas end süüdi osaliselt.

6. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja mõista talle

karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel palus prokurör karistust vähendada ja

mõista karistuseks 4 aastat vangistust.

7. Kaitsja ei vaidlustanud süüdistuse kvalifikatsiooni. Ta palus mõista süüdistatavale

karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ja võimalusel jätta karistus osaliselt tingimisi

kohaldamata.

1-24-5988

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ehk selgitab, kas R. Melnicuks on talle

etteheidetud teo toime pannud. Seejuures hindab kohus kriminaalasjas kogutud tõendeid.

Järgmiseks annab kohus R. Melnicuksi teole õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab

süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid ning muid

kohtuotsuse tegemisel lahendamist vajavaid küsimusi.

Faktilised asjaolud

9. Kohtule esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et 2. augusti 2024. a hilisõhtul tarbisid

süüdistatav R. Melnicuks, tunnistaja N.C ja kannatanu S. T koos alkoholi. Koos mindi XXX

asuvasse R. Melnicuksi korterisse. Korteris tarbisid nad kolmekesi alkoholi edasi. Ühel hetkel

tekkis tüli, sest süüdistatav arvas, et kannatanu on ära kaotanud eelnevalt tema kätte hoiule

antud toidukoti. R. Melnicuks lõi kannatanut tugevalt kolm korda rusikaga näkku. Nende

löökidega põhjustas R. Melnicuks kannatanule parema silmakoopa, ülalõualuu, ninaluu

murrud silmakoopa murdude ulatumisega koljupõhimikule; verevalumi paremas silmakoopas,

ajukelmetealused verevalumid ning kolju- ja peaajuvigastused. Nende löökide tagajärjel S. T

kukkus pea ja seljaga vastu kõva tömpi pinda ja see põhjustas talle selja ülaosas ülemiste

roiete murrud koos verevalumitega seljalihastes ja kopsude põrutuse, verevalumid

kõõlustanul, vasakus oimulihases ja nahaaluse verevalumi vasakul oimu-sarna piirkonnas.

Mingil hetkel pärast seda püüdis S. T korterist lahkuda ukse kaudu, kuid kuna see oli lukus,

lahkus ta hiljemalt 3. augustil 2024 kell 00.30 magamistoa (esimese korruse) akna kaudu.

Seejuures maandus ta põlvedele ja sai tervisekahjustused, mis ei olnud eluohtlikud. Sellest

kohast leidsid kannatanu juhuslikud möödujad – kannatanu oli teadvusetu. Möödujad

teavitasid kell 00.40 häirekeskust. S. T suri 3. augustil 2024 kell 01.20 R. Melnicuksi korteri

akende all. Tema surma põhjus oli süüdistatava tugevate rusikalöökidega näo piirkonda

tekitatud pea kinnine tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega,

mille tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine.

10. Kannatanu surm ja asjaolu, et ta leiti XXX asuva korteri akende alt 3. augustil 2024 on

tõendatud kiirabikaardiga (I kd, tl 4–6), sündmuskohal tehtud fotodega (I kd, tl 12–19),

sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd, tl 20 jj), tunnistajate S.M.M ja K. V-K (juhuslikud

möödakäijad) ütlustega (I kd, tl 55–60), sündmuskohale saabunud politseiametniku C.J-i

ütlustega (I kd, tl 61–63) ning häirekeskusesse tehtud kõne salvestisega (I kd, tl 65–66). Et

kannatanu, süüdistatav ja tunnistaja N. C 2. augusti 2024. a õhtul koos alkoholi tarbisid,

seejärel R. Melnicuksi korterisse läksid, seal alkoholi tarbimist jätkasid ja mingil hetkel

toidukoti väidetava kaotamise pärast tülli läksid, on tõendatud nii süüdistatava kui ka

tunnistaja ütlustega. Nende asjaoludes ei olnud kohtumenetluses ka vaidlust.

11. Ekspertiisiaktist nr 24E-AOS00773-01/TRT171 (surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt)

nähtuvalt esinesid S. Til tema leidmisel järgmised peavigastused: koljuluude värsked nihkega

murrud mõlemas silmakoopas, mõlema ülalõuaurke seintes, paremas sarnakaares, paremas

ninaluus ja selle lähedal ülalõualuus ulatumisega mõlemale poole põhiluu (ehk kiilluu)

tiibjätketesse ning paremal pool koljupõhimikule keskmisesse koljuauku ja põhiluu-urkesse;

õhuke parempoole kõvakelmealune verevalum; mõlemapoolsed suur- ja väikeaju

1-24-5988

ämblikvõrkkestaalused verevalumid; vähene veri mõlemas ülalõuaurkes, põhiluu-urkes,

otsimikuurkes ja neelus; verevalumid kõõlustanul ja mõlemas oimulihases; põrutushaavad

parema silma piirkonnas; põrutushaav vasaku silma piirkonnas, põrutushaav

nahakriimustustega ülahuulel; verevalumid suu limaskestal huultel koos põrutushaavaga

ülahuulel; verevalumid keelel; nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol, nahaalune

verevalum vasakul oimu-sarna piirkonnas (II kd, tl 132–132 pöördel).

12. Eksperdiarvamusest nähtub seegi, et kuigi peavigastuste samas ajavahemikus tekkimise

ja samas piirkonnas paiknemise tõttu ei ole võimalik täielikult eristada löögi tagajärjel ja

kukkumisest vastu kõva tömpi pinda tekkinud vigastusi, on teatud järeldusi vigastuste

tekkemehhanismi kohta siiski võimalik teha. Eksperdi hinnangul on peavigastustest

näovigastused tekitatud löökidest (vähemalt kolm lööki) paremale poole silma/nina piirkonda

ja suu/lõua piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks löögid rusikaga). Löögist

parema silma piirkonda on tekkinud silmakoopa, ülalõualuu, ninaluu murrud silmakoopa

murdude ulatumisega koljupõhimikule ja verevalum paremas silmakoopas. Löögid tekitasid

ka ajukelmetealuseid verevalumeid jt eelloetletud kolju- ja peaajuvigastusi (samas).

13. Ekspertiisiaktis sedastatu kinnitab sedagi, et kannatanu ei saanud tema surma põhjustanud

kehavigastusi aknast välja hüpates või kukkudes. Kannatanul tuvastati mitmeid vigastusi

jalgade piirkonnas, mis on tõenäoliselt saadud kukkumise käigus kokkupuutest kõva tömbi

pinnaga, milleks võib olla sündmuskohal olev betoonsillutis. Ja kuigi tõenäoliselt järgnes

sellele kukkumine näo parema poolega vastu kõva tömpi pinda, milleks võib olla

betoonsillutis, mis tekitas omakorda veel vigastusi, on need ekspertiisiaktist nähtuvalt siiski

kannatanule surma põhjustanud peavigastustest eristatavad. Kuna ei olnud vigastusi koljulael

kõrgel kiiru piirkonnas ja selle piirkonna ümber (st lagipeas), saab järeldada, et S. T ei

kukkunud pea ees (st ei maandunud pea peale). See viitab, et S. T lahkus akna kaudu

vabatahtlikult, st hüppas ise (esimese korruse) aknast välja.

14. Ekspertiisiakti kohaselt oli S. T i surma põhjus pea kinnine tömp trauma koljuluude

murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis traumaatiline

peaajuturse ja ajutüve pitsumine (II kd, tl 133).

15. Kõik ekspertiisiaktis loetletud vigastused/tervisekahjustused on eksperdi hinnangul

tekitatud sama ajavahemiku kestel vahetult või suhtelist lühikest aega (orienteeruvalt mõned

tunnid) enne surma saabumist (II kd, tl 133). Kuna S. T leiti süüdistatava akna alt, mille

kaudu ta oli süüdistatava korterist eelnevalt lahkunud, ja ka süüdistatava ning tunnistaja N. C

ütluste kohaselt veetsid nad õhtul süüdistatava korteris aega kolmekesi, on kohtu hinnangul

tõendatud, et kannatanu surma põhjustanud tervisekahjustused tekitati talle süüdistatava

korteris 2. augusti hilisõhtu ja 3. augusti 2024 kella 00.30 vahel. Kannatanu surma

põhjustanud kehavigastused on ekspertiisiakti kohaselt tekitatud vähemalt kolme löögiga.

16. Ekspertiisiaktis sedastatu põhjal on järeldatav seegi, et kannatanu kukkus löökide

tagajärjel. Nimelt tuvastati kannatanul ka kerevigastused. Eksperdi hinnangul on selja ülaosas

ülemiste roiete murrud koos verevalumitega seljalihastes ja kopsude põrutusega ning

verevalumitega kere pehmetes kudedes, verevalumid kõõlustanul, verevalum vasakus

oimulihases ja nahaalune verevalum vasakul oimu-sarna piirkonnas tõenäoliselt tekkinud

1-24-5988

löökide tagajärjel kukkumisest pea ja seljaga vastu kõva tömpi pinda (II kd, tl 132 pöördel).

17. Tunnistaja N. C ja süüdistatava R. Melnicuksi ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Kuigi

need riimuvad toimunu põhilistes elementides, on nendes ka vastuolusid ning need ei haaku

täiel määral muude kogutud tõenditega.

18. Tunnistaja N. C, kes ülekuulamise ajal oli ses kriminaalasja kahtlustatav, ütlustest nähtub

järgnev. Nad tarvitasid ööl vastu 3. augustit 2024 R. Melnicuksi ja S. Tiga kolmekesi Lätis

alkoholi ja siis suundusid R. Melnicuksi korterisse X linnas. Korteris nad jätkasid alkoholi

tarbimist. Siis avastas süüdistatav, et toit on kadunud, mistõttu tekkis süüdistatava ja

kannatanu vahel tüli. Süüdistatav oli eelnevalt toitu ostnud ja kahtlustas, et kannatanu kaotas

selle ära. Süüdistatav lõi kannatanut mingil hetkel rusikaga parema silma piirkonda. Selle

löögi tagajärjel läks kannatanu silm koheselt siniseks ja paiste. See löömine toimus korterisse

sisenedes teises toas paremat kätt. Kui süüdistatav kannatanut lõi, siis kannatanu istus

lahtikäiva tugitooli peal. Elutoas olles lõi süüdistatav kannatanut tunnistaja nähes vähemalt

kahel korral. Need löögid olid rusikaga ja tugevad. Nende löökide tagajärjel oli kannatanu

nägu verine, verejäljed olid ka põrandal. Nende kahe löögi tagajärjel jäi kannatanu tugitooli

istuma. Peale süüdistatava lööke läks tunnistaja kannatanu juurde ja lõi teda parema jalaga

vastu nägu. Tunnistaja jalalöök ei olnud eriti tugev. See oli umbes nagu keegi lööks

peopesaga vastu nägu. Siis jätkati alkoholi tarbimist kolmekesi. Peale löömist oli kannatanu

parem silm sinine ja jooksis verd. Pärast löömist oli kannatanu süüdistatava korteris veel

15–20 minutit. Järgmisel hetkel olid nad süüdistatava magamistoas, tunnistaja oli peegli ees

pudel käes ja nägi, et kannatanu läks magamistoa akna juurde. Kannatanu hüppas aknast alla.

Süüdistatav seisis sel hetkel tunnistaja kõrval. Pärast seda pani tunnistaja akna kinni ja nad

jätkasid alkoholi tarbimist.

19. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tarbisid nad N. C ja S. Tiga 2. augustil 2024 Lätis

alkoholi. Kannatanul olid ninal kriimustused, aga muid vigastusi tal ei olnud. Kella 22 paiku

läksid nad kolmekesi süüdistatava korterisse XXX. Nad jõid ja mängisid kaarte, olid

magamistoas. Korterisse minnes kandis toidukotti kannatanu. Kuna korteris toidukotti enam

polnud, läksid süüdistatav ja kannatanu tülli. Ka N. C oli kannatanu peale pahane. Tüli leidis

aset südaöö paiku. Tüli käigus magamistoas olles lõi süüdistatav kannatanut kaks korda

vasaku käe labakäega näkku. Süüdistatav on vasakukäeline. Peale löömist oli kannatanul üks

silm sinine, kuid muid vigastusi ei pannud süüdistatav tähele. Verd ei jooksnud. Löömise

käigus istusid nad kõik kolmekesi voodi peal. Magamistoas löömist nägi pealt N. Ta lõi ka

kergelt kannatanut paar korda jalaga, sest kannatanu ütles N kohta midagi halvasti. See

löömine toimus teises toas ja süüdistatav nägi seda pealt. Mingil hetkel lahkus kannatanu

korterist akna kaudu. N hoidis teda kinni esialgu õlgadest, siis lasi tunnistaja ta lahti ja

kannatanu hüppas või kukkus aknast alla. Tunnistaja pani akna kinni ja nad läksid magama.

Süüdistatav ei ole nõus, et ta korduvalt peksis kannatanut, vaid ta lõi teda kaks korda.

Korterist lahkus kannatanu elusalt ega öelnud, et tunneb end halvasti.

20. Kuigi süüdistatava ja tunnistaja ütlused haakuvad selles, et süüdistatav kannatanut lõi, on

need omavahel vastuolus löömise viisi osas. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta kannatanut

näo piirkonda kahel korral labakäega, tunnistaja aga rääkis vähemalt kahest tugevast löögist

rusikaga. Kohtu hinnangul on ses osas usaldusväärsed tunnistaja ütlused, sest need haakuvad

1-24-5988

rusikalöökide ja nende tugevuse osas muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt

nähtub isiku läbivaatuse protokollist, et 3. augustil 2024 kell 15.45 oli R. Melnicuksil vasaku

käe keskmise sõrme välisküljel paistetus ja hematoom (II kd, tl 72–76). Kiirabikaardi kohaselt

fikseeriti tal samal päeval vasaku käe II sõrmenuki piirkonnas punetus, kerge turse (II kd, tl

78). Ekspertiisiaktist nr 24E-AOI00276-01 nähtuvalt esinesid R. Melnicuksil 3. augustil 2024

vasaku labakäe põrutus pehmete kudede turse ja nahaaluse verevalumiga käe selgmisel pinnal

II-III kämblaluude kaugmiste otste ja II sõrme lähimise-keskse lüli projektsioonil. Need

vigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ja võivad olla tekkinud rusikas käega

löömisel/löömistel vastu suhteliselt kõva, tömpi, samas siledat pinda, nt vastu inimese

kehaosi. R. Melnicuksi vigastused võivad olla tekkinud orienteeruvalt mitte rohkem kui 1–2

ööpäeva enne nende kirjeldamist ja fotografeerimist. Teisisõnu võivad need olla tekkinud 2.

augusti ööl vastu 3. augustit 2024 kannatanu löömise käigus (I kd, tl 219). Seega kinnitavad

R. Melnicuksi vasakul käel olevad vigastused, et ta lõi kannatanut just rusikaga, mitte

labakäega. Vigastused just vasakul käel haakuvad ka mh tema ütlustest nähtuva asjaoluga, et

ta on vasakukäeline ja lõi kannatanut vasaku käega.

21. Süüdistatava ütlused kannatanu suhtes tehtud löökide intensiivsuse osas on vastuolus

muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli löökide tagajärjel

kannatanu nägu verine, mh oli verine põrand. Süüdistatava sõnul kannatanul aga verd ei

jooksnud. Ses osas on süüdistatava ütlused vastuolus ka dokumentaalsete tõenditega.

22. Esmalt oli kannatanu särgil üsna palju verd (vt asitõendi (kannatanu riiete)

vaatlusprotokoll, I kd, tl 88 jj; jäljeekspertiisi akt nr 24E-TR00020, I kd, tl 202 jj). Kannatanul

seljas olnud siniselt T-särgilt tuvastati erineva suurusega verejälgi. T-särgi kaelusel,

parempoolsel õlal ja rinnal ning kõhu osas on nähtavad imbumis- ja ülekandumistunnustega

verejäljed. Särgi esiküljel on nähtavad verepritsmed. Verepritsmeid on näha parempoolse õla

piirkonnas, särgi kaeluse all rinna keskosas ja vasakpoolse õla piirkonnas. T-särgi tagaküljel

tuvastati särgi seljaosal keskel kaelusel ja turjaosal imbumis- ja ülekandumistunnustega

verejäljed. Särgi vasakpoolsel varrukal on nähtavad verepritsmed. Imbumis- ja

ülekandumistunnustega verejäljed on samuti särgi keskel. Vere imbumisjälg tuvastati ka

kannatanu pükste vasakpoolsel säärel, küljetasku juures.

23. Teisalt oli kannatanu verd süüdistatava korteri erinevates kohtades. Nimelt tuvastati

kannatanu DNA-d mh proovidest, mis olid võetud korteri välisukse lingil olevast verejäljest,

vannitoa uksel olevast verejäljest, elutoa seinal olevast verejäljest, elutoa diivani padjal

olevast verejäljest, koridori kummutil olevast verejäljest, magamistoa seinal olevast

verejäljest, magamistoa põrandal olevast verejäljest, magamistoa aknalingil olevast verejäljest

(vt põhistamata ekspertiisiakt nr 24E-GE00740-01, I kd, tl 160–161).

24. Et süüdistatava poolt kannatanu näo piirkonda tehtud löögid olid väga tugevad, tuleneb

mitmetest asjaoludest. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt põhjustati kannatanule

parema silma piirkonda tehtud löögist mh silmakoopa, ülalõualuu, ninaluu murrud

silmakoopa murdude ulatumisega koljupõhimikule, verevalumid paremas silmakoopas ja

ajukelmetealused verevalumid. Seega pidid parema silma piirkonda tehtud löögid olema

jõulised, sest vastasel juhul poleks need kannatanule sedavõrd ulatuslikke kehavigastusi

tekitanud. Samuti nähtub nii süüdistatava kui tunnistaja ütlustest, et löökide tagajärjel oli

1-24-5988

kannatanul nähtavaid vigastusi näol (silm oli sinine). Tugevatele löökidele viitavad kannatanu

särgil mitmes kohas tuvastatud verepritsmed. Verepritsmete puhul on tegemist verejäljega,

mis tekib õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel (vt I kd, tl 100,

204), mistõttu osutavad need just kannatanu tugevale löömisele. Viimaks viitab jõulisele

löömisele ka asjaolu, et kannatanu kukkus löökide tagajärjel.

25. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda teha järeldust, et kannatanut oleks tugevalt

löönud veel keegi peale süüdistatava. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused riimuvad selles, et

kuigi tunnistaja lõi kannatanut jalaga, ei olnud tema löök tugev. Süüdistatava vahistamisel

kohtuistungil antud selgitused on kasutatavad tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. 4.

augustil 2024 väitis süüdistatav, et N. C kannatanule natuke jalaga midagi tegi, isegi ei löönud

(II kd, tl 100). Vahistamise tähtaja pikendamise kohtuistungil selgitas süüdistatav: „Peksmist

ei olnud, midagi ta seal jalaga Natalja vehkis aga kas ta sai pihta või ei saanud“ (II kd, tl 115).

Seega on nii tunnistaja kui ka süüdistatav kriminaalasjas järjepidevalt selgitanud, et N. C

jalalöök ei olnud tugev. Vastupidisele ei viita ka ükski teine kogutud tõend.

26. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt on kannatanu surma põhjustanud

vigastused tekitatud löögiga/löökidega parema silma piirkonda. Parema silma piirkonda

löömine haakub sellega, et süüdistatav on vasakukäeline ja lõi kannatanut vasaku käe

rusikaga. See on kooskõlas ka tunnistaja N. C ütlustega, et süüdistatav lõi kannatanut just

parema silma piirkonda. (Süüdistatav ses osas ütlustes löögi kohta ei täpsusta.) Tunnistaja lõi

aga enda ütluste kohaselt kannatanut parema jalaga, mis haakub kannatanu tabamisega näo

vasakule poolele. Samuti on tunnistaja naine, kellel jõudu löömiseks eelduslikult

süüdistatavast vähem, ja kuigi tegemist oli jalalöögiga, siis jalanõusid tal jalas ei olnud.

27. Mõneti kummastav on asjaolu, et kannatanu verd ei tuvastatud süüdistatava riietelt, kuid

see on põhjendatav. Nimelt selgitas süüdistatav vahistamise tähtaja pikendamise istungil, et

tal oli sündmuse ajal seljas teine pluus kui see, mis ekspertiisiks saadeti (II kd, tl 115). (Kuigi

selgitused vahistamistaotluse arutamise kohtuistungil ei ole iseseisvaks tõendiks KrMS § 63

lg 1 tähenduses, võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt kriminaalmenetluse asjaolude

tõendamisel tugineda ka muudele tõenditele.) Kannatanu verd tuvastati N. C sokilt (vt

tunnistaja riiete vaatlusprotokoll (I kd, tl 146) ja põhistamata ekspertiisiakt

nr 24E-GE00783-01 (I kd, tl 192)). Arvestades aga vere vähesust (foto visuaalsel vaatlusel ei

ole verejälg silmaga märgatav), haakub see tuvastatuga, et N. C lõi kannatanut nõrgalt pärast

seda, kui süüdistatav oli kannatanut juba tugevalt löönud.

28. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tekitati kannatanu surma põhjustanud

kehavigastused vähemalt kolme löögiga ja arvestades vigastuste iseloomu, pidid need löögid

olema jõulised. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt tekitati need vigastused

kannatanule 2. augusti ööl vastu 3. augustit 2024 süüdistatava korteris ja keegi teine peale

süüdistatava seal kannatanu suhtes tugevat füüsilist vägivalda ei kasutanud, on kohtu

hinnangul tõendatud, et kannatanu surma põhjustanud kolm tugevat lööki tegi süüdistatav.

29. Tunnistaja ja süüdistatava ütlused on mõneti vastuolus kannatanu löömise koha osas.

Tunnistaja ütluste kohaselt lõi süüdistatav kannatanut elutoas, süüdistatav aga tunnistab

kannatanu löömist tunnistaja juuresolekul magamistoas voodi peal. Kuna kannatanu verd leiti

1-24-5988

elutoa diivanilt (aga mitte magamistoa voodilt), haakub see pigem tunnistaja ütlustega. Samas

ei ole kohtu hinnangul sellel vastuolul kriminaalasjas määravat tähtsust. Nii süüdistatav kui ka

tunnistaja oli sündmuse ajal alkoholijoobes, mis nähtub mh sündmuskohale saabunud

politseiametnike vormikaamera salvestistelt. Seega on mõistetav, et nende ütlused võivad

detailides olla ebatäpsed, kuid sündmuse kesksete asjaolude osas (nt kes kannatanut lõi) siiski

usaldusväärsed.

Õiguslik hinnang

30. KarS § 118 lg 1 p 7 sätestab kuriteona tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on

põhjustatud surm.

31. KarS § 118 on käsitatav KarS § 121 lg 1 esimese koosseisualternatiivi, s.o tervise

kahjustamise enamohtliku koosseisuna. Süüdistatava tegu – kolm tugevat lööki rusikaga

kannatanu näo piirkonda – vastab KarS § 121 lg-s 1 sätestatud koosseisule. Sellega tekitas

süüdistatav kannatanule mitmeid kohtu poolt eelnevalt tuvastatud tervisekahjustusi.

32. R. Melnicuksi tegu on tagajärjega – kannatanu surm – põhjuslikus seoses. Süüdistatav

tekitas kannatanule pea kinnise tömbi trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste

verevalumitega. Selle tüsistusena tekkis traumaatiline peaajuturse ja ajutüve pitsumine,

mistõttu kannatanu suri.

33. Kannatanu surm on süüdistatavale ka normatiivselt omistatav. Objektiivse omistamise

kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad

muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist

koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal

on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise

kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt

inimese surm, tervisekahjustus, valu vms) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri

2020. a otsus nr 1-19-4422/107, p 13). Süüdistatav lõi kannatanut kolmel korral tugevalt

rusikaga näo piirkonda. Arvestades, et tegemist oli tugevate ja korduvate löökidega pea

piirkonda, on kohtu hinnangul mõistlikkuse piires ettenähtav, et kannatanu koljuluud

purunevad ja tekivad ajukelmetealused verevalumid. Surma saabumine nende tüsistumise

tõttu ei ole ebatüüpiline tagajärg.

34. KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes isikut, kellel oli tahtlus tekitada

kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2019. a otsus asjas nr 1-17-5883/77 p 9). Samuti on

KarS § 118 lg 1 p 7 järgi isiku karistamise eelduseks, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle

tervisekahjustuse tekitamise, mis viis enamohtliku tagajärje saabumiseni – kannatanu surmani

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-105/35, p-d 10–12

ja 1. novembri 2018. a otsus asjas 1-16-6512/64, p 8).

35. R. Melnicuksi tegu – kannatanu löömine – on toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2).

Löömine oli sel hetkel süüdistatava eesmärk. Ta lõi kannatanut korduvalt ja sihtis näo

piirkonda.

36. Süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmise raskuspunktiks on küsimus, kas

1-24-5988

löökidega kannatanule tekitatud tervisekahjustus – pea kinnine tömp trauma koljuluude

murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega – on põhjustatud tahtlikult. Tahtluse

kindlakstegemisel tuleb arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse

rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2018. a otsus asjas nr 1-17-105, p 15).

37. Kohus tõdeb, et iga rusikalöök pähe ei ole oma väliselt avalduva ohtlikkuse astme poolest

selline, et saaks jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust

(samas). Siiski ei ole kohtu hinnangul vaid rusikalöökidega (ehk relva või muud erivahendit

kasutamata) lüües tõsise kehavigastuse tekitamise tahtlus ka välistatud (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsus asjas nr 1-19-9444, samuti Tartu

Ringkonnakohtu 26. juuni 2024. a otsus asjas nr 1-23-6943).

38. Kohtu hinnangul tuleb eelnevalt püsitatud küsimusele tahtluse olemasolu kohta vastata

jaatavalt. Lüües kannatanut jõuliselt ja korduvalt näo piirkonda, pidas süüdistatav

võimalikuks ja möönis, et põhjustab koljuluude murrud ja ajukelmetealused verevalumid,

mistõttu on need tekitatud kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Sellele viitab löökide jõulisus

(vt kohtuotsuse p 24), mis omakorda tuleneb tekitatud vigastuste olemusest (mh koljuluude

murrud), kuriteo jälgedest (verepritsmed kannatanu T-särgil ja muud verejäljed riietel ning

korteris), kannatanu kukkumisest löögi tagajärjel (vt kohtuarstliku ekspertiisi käigus

tuvastatud vigastused ja järeldused). Kannatanul tekkisid löömise järel mh väliselt nähtavad

vigastused näol, tuli verd. Tegemist ei olnud üksiku löögiga – tuvastatu kohaselt lõi

süüdistatav kannatanut kolm korda ehk teisisõnu oli tegemist peksmisega. Kannatanut löödi

pähe, mis on elutähtis kehapiirkond. Sellistel asjaoludel on kohtu arvates selge, et koljuluude

murrud ja ajukelmetealused verevalumid on põhjustatud kaudse tahtlusega.

39. Samas on kohtu hinnangul KarS § 118 lg 1 p-s 7 sätestatud tagajärg ehk kannatanu surm

põhjustatud ettevaatamatusest. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt elutähtsasse piirkonda ja

oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud kannatanu surma ette

nägema (KarS § 18 lg 3).

40. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

41. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud.

42. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdi mõista.

43. R. Melnicuksil ei ole süüdistuses ette heidetud eluohtliku tervisekahjustuse tahtlikku

põhjustamist. Seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas süüdistatava tegu võiks olla

lisaks kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai

2019. a otsus 1-17-5883 p 18). Kohus lahendab kriminaalasja süüdistusakti piires ega tohi

nendest väljuda.

Karistus

44. KarS § 118 lg 1 p 7 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

45. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

1-24-5988

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 118 lg

1 p-s 7 sätestatud sanktsiooni keskmise määr on ca 8 aastat vangistust.

46. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse kannatanu suhtes kasutatud

vägivalla intensiivsust. Süüdistatav lõi kannatanut jõuliselt kolm korda rusikaga näkku.

Süüdistatav ei kasutanud löömiseks relva ega muud erivahendit. Arvestades KarS § 118 lg-s 1

sätestatud sanktsiooni raskust, vastab see kohtu hinnangul sanktsiooni piires väiksemale

süüle.

47. Asjaolu, et süüdistatav kasutas vägivalda endast ca 20 aastat vanema kannatanu suhtes ja

seda tühise olmetüli pärast, osutab sellele, et süü ei ole siiski väike. Süü suuruse hindamisel

tuleb arvesse võtta samuti teoga põhjustatud tagajärge. Süüdistatav põhjustas kannatanule pea

kinnise tömp trauma koljuluude murdude ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille

tüsistusena tekkis peaajuturse ja ajutüve pitsumine. KarS § 118 lg 1

p-s 7 sätestatud tagajärg – kannatanu surm – on seejuures samas paragrahvis ettenähtud

tagajärgedest raskeim, mis viitab suuremale süüle.

48. Kuigi kannatanu löömine ei olnud süüdistataval ettekavatsetud ja toimus hetke-

emotsiooni ajel, oli see toime pandud siiski kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Koljuluude

murrud ja ajukelmetealused verevalumid olid põhjustatud kaudsest tahtlusest. Kannatanu

surm siiski ettevaatamatusest. Arvestades, et KarS § 118 lg 1 p-de 1–6 järgi on karistatav ka

raske tagajärje tahtlik tekitamine, viitab ettevaatamatus pigem keskmisele või väiksemale

süüle.

49. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.

50. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et R. Melnicuks ei ole kriminaalkorras

karistatud. Samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi (II kd, tl 92).

51. Eeltoodust tulenevalt vastab kohtu hinnangul R. Melnicuksi süü suurusele karistus

sanktsiooni keskmises määras. Arvestades varasema karistatuse puudumist, võib kohtu

hinnangul süüdistatavale mõista karistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, seega 6

aastat vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb karistust KrMS § 238 lg 2

alusel vähendada 1/3 võrra ja mõistetavaks karistuseks jääb 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg-

st 1 lähtudes tuleb karistusaja alguseks lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise

aeg, s.o 3. august 2024.

52. R. Melnicuksile mõistetavat vangistust ei ole võimalik jätta tingimisi kohaldamata.

Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt peab katseaeg olema mõistetud vangistusest

pikem (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2021. a otsus

nr 1-20-1301/35, p 17). Seejuures tuleb karistuse kandmisest tingimisi vabastamise

vaagimisel katseaja pikkuse määramisel kohtul aluseks võtta isikule mõistetud karistusaeg,

mitte aga lühimenetluse reeglite kohaselt KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse kestus

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-19-7945, p 31).

Katseaja pikkus saab olla aga vaid kuni 5 aastat (KarS § 73 lg 3, § 74 lg 3).

Tõkend

1-24-5988

53. Kohus jätab R. Melnicuksile kohaldatud tõkendi (vahistamine) muutmata. Vahistamise

alus – uute kuritegude toimepanemise oht – ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks ära langenud.

Kohus mõistab R. Melnicuksi süüdi esimese astme isikuvastases kuriteos ja mõistab talle

reaalse vangistuse. Oluliseks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholi

tarvitamine, sest süüdistuse sisuks oleva kuriteo pani R. Melnicuks toime alkoholi tarbinuna

ja olmetüli käigus tekkinud konflikti tõttu.

Menetluskulud

54. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

55. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel

või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

Sõrmejäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-SS00063-01) tegemise kulu oli 560 eurot (I kd, tl

154), DNA-ekspertiiside (ekspertiisiaktid nr 24E-GE00740-01, 24E-GE00820-01,

24E-GE00776-01 ja nr 24E-GE00783-01) tegemise kulu oli 8050 (3360+490+2100+2100)

eurot (I kd, tl-d 165, 175, 186 ja 197), jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-TR00020)

tegemise kulu oli 502 eurot (I kd, tl 204), isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt

nr 24E-AOI00276-01) tegemise kulu oli 155 eurot (I kd, tl 219) ja surnu kohtuarstliku

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOS00773-01/TRT171) tegemise kulu oli 1964,48 eurot (II

kd, tl 133). Seega oli ekspertiiside tegemise kulu kokku 11 231,48 eurot. Kõik ekspertiisid on

teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1 (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.1 ja 18.

detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-121-13, p-d 6–7).

56. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu

osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja tasu 1022,85

(254,25+329,40+109,80+329,40) eurot (II kd, tl-d 87–91, 108–109, 125–127, 148–151) ning

kohtumenetluses 702,72 eurot. Seega on kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 1725,57

eurot.

57. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KarS § 4 lg 2

kohaselt on KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu. KrMS

§ 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese

astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kuna alates 1. jaanuarist

2025 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrusega nr 87 töötasu alammääraks

kehtestatud 886 eurot, on sundraha suuruseks 2215 eurot.

58. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. R. Melnicuks selgitas

kohtus, et tal puudub sissetulek. Samuti mõistab kohus süüdistatavale reaalse vangistuse,

mistõttu on sissetuleku teenimine edaspidi ka raskendatud. Seda arvestades käib kohtu

hinnangul kõigi kulude kandmine R. Melnicuksile üle jõu. Seega rahuldab kohus süüdistatava

ja kaitsja taotlused ning jätab ekspertiiside tegemise kulu riigi kanda. Sundraha ja kaitsja tasu

osutatud õigusabi tuleb süüdistatavalt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus

1-24-5988

menetluskulu tasumise ühe aasta jooksul igakuiste maksetena.

Asitõendid

59. Musta värvi Nike`i jalanõud (pakend nr RM1), tumesinist värvi teksapüksid (pakend nr

RM2), tumedat värvi pusa (pakend nr RM3) ja sokid (pakend nr RM4), mis võeti ära R.

Melnicuksi läbivaatuse käigus 3. augustil 2024, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R.

Melnicuksile. Vere- ja rebimisjälgedega sinist värvi T-särk (pakend nr ST3) ja musta värvi

põlvpüksid (pakend nr ST4), mis võeti ära kannatanu S. Ti surnukeha seljast, tuleb hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kõik nimetatud asitõendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite

hoidlas Tartus Riia 132 (hoiule võtmise akt nr 24ATH31759, I kd, 149–150).

60. Kohtutoimikus olevad DVD+R plaadid häirekeskuse 3. augusti 2024 kõnesalvestisega

(pakend nr HK1) ja politsei vormikaamerate videosalvestistega (pakendid nr VK1, VK2,

RMKP1 ja NCKP1) on osaks kohtutoimikust ja jäävad toimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marina Ninaste

kohtunik