2-24-136294/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-136294

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Bondora AS hagi E. U. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

Bondora AS (registrikood 11483929, A.

H Tammsaare tee 47, Tallinn)

E. A. (lepinguline esindaja, e-post:

XXX)

E. U. (isikukood XXX, elukoht: XXX,

e-post: XXX)

I. S. (Alinea Õigusbüroo OÜ

Linnuse tn 2, 20308 Narva; e-post: XXX

)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Bondora AS hagis E. U. vastu võlgnevuse nõudes kuna hageja on

hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.

2. Poolte menetluskulud jätta hageja Bondora AS-i kanda.

2.1 Välja mõista Bondora AS-ilt E. U. kasuks kostja menetluskulude katteks 540

(viissada nelikümmend) eurot.

2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

1 (5)

3. Tagastada Bondora AS-le (kontole nr EEXXX) pool (1/2) 8.10.2024.a. ja 25.10.2024

Rahandusministeeriumi kontole nr EE57101022022937229 tasutud riigilõivust (350 eurot)

summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot, selgitusse märkida „2-24-136294“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest.

Määruskaebuse esitamine ei peata kohtumääruse täitmist.

ASJAOLUD

1. Bondora AS esitas 08.10. 2024.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.

U.lt võla 1701,96 euro nõudes. 10.10.2024 tegi kohus makseettepaneku, millele E. U. esitas

vastuväite. Pärnu Maakohtu 23.10.2024.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue

üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja E. U. 23.05.2022 tarbijakrediidilepingu

BL2803087, mille alusel hageja andis kostjale laenu 2126 eurot, intressimääraga 20,03 % ja

krediidikulukuse määraga 33,17% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel.

Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 641,11 eurot. Kostja jättis graafikujärgsed

maksed tasumata ning hageja ütles 07.10.2024.a. saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista 1705,16 eurot (millest põhivõlgnevus 1484,89 eurot, intressi

95,95 eurot, viivise 14,04 eurot, lepingu haldustasu 28,36 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja

71,92 eurot tasumata lisateenused) ja viivise alates 26.10.2024 kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni 20,03% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Kostja E. U. esitas 12.11.2024.a. vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele

vastu.

Kostja ei vaidlusta hageja poolt esile toodud faktilisi asjaolusid selles, et:

-

23.05.2024 laekus hagejalt kostja pangakontole raha summas 2 000 eurot;

-

24.05.2024 tagastas kostja hageja pangakontole 2 000 eurot.

Ühtki muud faktilist asjaolu, hageja õiguslikke hinnanguid kostja ei tunnista ega omaks võta.

Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Kostja selgitab, et nägi Facebook´is venekeelset reklaami virtuaalsest loteriist „Õnneratas“ -

keeruta ja võida 500 eurot. Kostja otsustas mängida; kuvati, et ta võitis 500 eurot. Kostja ei

mäleta, kas ta sisestas auhinna saamiseks mingeid isikuandmeid. Mõne minuti möödudes sai ta

telefonikõne, kus paluti kasutada oma Swedbanki kasutajatunnust ja Smart-ID-d isiku

tuvastamiseks, mida kostja ka tegi. Pärast seda saabus telefonile sõnum Swedbankist, et kostja

kontole on laekunud 2 000 eurot. Kostja proovis sisse logida internetipanka, kuid ei saanud –

kuvati teade, et tema kasutajatunnus oli blokeeritud. Mõne aja pärast helistas kostjale Viberis

teine naisterahvas, nagu kostja aru sai, pangatöötaja, kes teatas, et tema pangakontole oli

ekslikult üle kantud 2 000 eurot ja ta saab need tagasi saata ning selle summa tagastamiseks peab

kostja tegema Smart-ID kaudu kinnituse. Kostja teatas, et tema internetipank on blokeeritud ja ta

ei saa ühtegi makset teha. Siis pakkus naisterahvas, et kostja võtaks ühendust pangaga konto

taasaktiveerimiseks ja helistaks talle tagasi edasiste juhiste saamiseks. Kostja läks Swedbanki

Narva kontorisse. Pangatöötaja kinnitas, et kostja kontole laekus 2 000 eurot Bondora AS-ilt

selgitusega „E. U. Bondora AS Loan BL2803087“. Pangatöötaja selgitas kostjale, et makse

selgitusest tulenevalt võib olla tegemist laenuga. Arvestades, et kostja ei sõlminud Bondoraga

ühtegi laenulepingut ega soovinud nendelt raha saada, otsustas ta koos pangatöötajaga, et kõige

parem oleks viivitamatult tagastada raha saatjale. Pangatöötaja kandis kostja palvel 2 000 eurot

Bondorale tagasi selgitusega „E. U., LOAN BL2803087, LEPINGUST TAGANEMINE“,

2 (5)

aktiveeris kostja internetipanga ja andis uued paroolid. Kostja arvas, et kuna ta tagastas saadud

raha märkides, et loobub väidetavalt temaga sõlmitud lepingust ega kandnud mingeid kulusid,

siis on intsident lahendatud.

Hageja nõuetest sai kostja teada 10.10.2024 Pärnu Maakohtu makseettepanekust. Sellest, et

tagastatud raha arvati laenulepingu maksegraafiku eelmakseks, mitte tagastamiseks, sai kostja

teada alles hagist.

Seoses hageja nõudega esitas kostja 11.11.2024 politseile kuriteoteate.

3.

14.11.2024.a. saatis kohus kostja vastuse hagejale ja küsis TsMS § 396 alusel

hagejapoolset seisukohta sellele.

26.11.2024.a. esitas hageja hagist loobumise avalduse.

26.11.2024.a kirjaga saatis kohus hagist loobumise avalduse kostjale ja määras vastavalt TsMS §

429 lg 3 sätestatule vastamise tähtaja märkides, et kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

4. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel ja rõhutab,

et selgitas hagejale olukorda enne hagi esitamist veel vastuväites maksekäsu kiirmenetluses,

esitades ühtlasi raha tagastamist tõendava maksekorralduse ning enne hagile vastuse koostamist

küsis kostja esindaja täiendavalt 31.10.2024 hagejalt hagi ekslikkuse kohta soovides vältida

menetluskulude tekkimist. Lisaks sellele oli kostja sunnitud oma positsiooni kaitsmiseks esitama

politseile kuriteoteate ning pangale järelepärimise tõendite kogumise ja asjaolude

väljaselgitamise eesmärgil oma lepingulise esindaja abil. Kuriteoteate alusel algatas politsei

kriminaalasja nr 24233051261. Kostja taotleb hagejalt menetluskulu 1614,06 euro

väljamõistmist.

5. Hageja taotleb 18.12.2024.a. esitatud seisukohas menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4

alusel poolte endi kanda.

Hageja märgib, et hagiavaldus esitati kostja vastu 2024.a oktoobris. Laenuleping sõlmiti poolte

vahel 23.05.2022. Kuigi kostja on viidanud oma hagiavalduse vastuses sellele, et tema

isikuandmeid kasutati väidetavalt tema teadmata ära ja laenulepingut ei sõlminud tema, siis

kriminaalmenetluse alustamise teatise kuupäevast on selge, et vastavasisulise avalduse esitas

kostja peale hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist. Hageja on seisukohal, et võimalikud

menetluskulud, mis on kostjal tekkinud, on tekkinud tema enda tegevuse(tuse) tõttu. Juhul, kui

kostja oleks esitanud kriminaalmenetluse avalduse varem (nt enne hagiavalduse esitamist, enne

maksekäsu kiirmenetluse esitamist või veelgi varem, arvestades, et laenuleping sõlmiti 2022.a),

ei oleks hageja pidanud kohtumenetlust alustamagi. Seetõttu on ka ebaõiglane jätta kostja

menetluskulud hageja kanda olukorras, kus kostja on pidanud sisuliselt vastutusest vabanemiseks

esitama avalduse PPA-le, kuid pole seda teadmata põhjusel mõistliku aja jooksul teinud. Kui

inimese põhiõigusi on rikutud (st kasutatud tema isikuandmeid ja sõlmitud mingisuguseid

lepinguid isiku teadmata), siis iga mõistlik inimene teavitab sellest vastavaid instutsioone

esimesel võimalusel.

Hageja leiab, et kostja esitatud menetluskulude nimekiri on ilmselgelt ülepaisutatud ning hageja

vaidlustab nii nende maksumust kui ka ajalist kestust. Kostja välja toodud ajakulu 9h 48min

hagivastuse koostamisele ja menetluskulu nimekirja esitamisele ei vasta eluliselt tõele. Kostja on

esitanud küll hagivastusega ohtralt lisasid (nt PPA veebilehekülje väljavõte 53-l leheküljel), kuid

mitmed kostja esitatud lisad ei oma mingisugust puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Kuivõrd

päring Swedbanki ja kriminaalasja alustamine on tehtud kostja enda poolt, 53 lehekülje

kopeerimine PPA veebilehelt ei saa olla keskmisest ajamahukam töö, siis

3 (5)

leiab hageja, et mõistlikud menetluskulud saaksid olla maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Hageja

juhib tähelepanu, et tal on kulunud 6x vähem aega hagiavalduse koostamiseks, tõendite

komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks.

Hageja taotleb riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui

kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (lg 3).

Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

7. Vastavalt TsMS § 429 lg 3 sätestatule andis kohus kostjale tähtaja omapoolse seisukoha

avaldamiseks hageja hagist loobumise avaldusele ja märkis, et kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

7.1 Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel ja rõhutab, et

selgitas hagejale olukorda enne hagi esitamist veel vastuväites maksekäsu kiirmenetluses,

esitades ühtlasi raha tagastamist tõendava maksekorralduse ning enne hagile vastuse koostamist

küsis kostja esindaja täiendavalt 31.10.2024 hagejalt hagi ekslikkuse kohta soovides vältida

menetluskulude tekkimist. Kostja taotleb hagejalt menetluskulu 1614,06 euro väljamõistmist (dtl

185).

7.2 Hageja taotleb 18.12.2024.a. esitatud seisukohas menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4

alusel poolte endi kanda.

Hageja märgib, et hagiavaldus esitati kostja vastu 2024.a oktoobris. Laenuleping sõlmiti poolte

vahel 23.05.2022. Kriminaalmenetluse alustamise teatise kuupäevast on selge, et vastavasisulise

avalduse esitas kostja peale hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist (kuriteoteade esitati

11.11.2024.a). Hageja seisukohal, et võimalikud menetluskulud, mis kostjal on tekkinud, on

tekkinud tema enda tegevuse(tuse) tõttu. Juhul, kui kostja oleks esitanud kriminaalmenetluse

avalduse varem, ei oleks hageja pidanud kohtumenetlust alustama, mistõttu on ka ebaõiglane

jätta kostja menetluskulud hageja kanda olukorras, kus kostja on pidanud sisuliselt vastutusest

vabanemiseks esitama avalduse PPA-le, kuid pole seda teadmata põhjusel mõistliku aja jooksul

teinud.

8. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja –

Bondora AS-i kanda.

8.1 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on olnud tegevusetu.

Hageja jätab tähelepanuta, et kui laen BL2803087 kanti kostja E. U. pangakontole nr EEXXX

23.05.2022.a, siis järgmisel päeval, so 24.05.20222, kandis E. U. Bondora poolt ülekantud 2000

eurot hagejale tagasi (kontole EE317700771005424525 ehk samale kontole, millelt laen

BL2803087 kanti). Kostja kandis 2000 eurot hagejale selgitusega „E. U. Loan BL2803087

lepingust taganemine“.

4 (5)

Tagastatud laenumakse 2000 euro arvestamine hageja poolt tulevaste maksegraafikujärgsete

maksete katteks on põhjendamatu (vt VÕS § 562 lg 2, § 57 lg 1 ja 2, § 188-192, § 409 lg 1 ja 3).

Kuigi kuriteoteade esitati 11.11.2024.a (dtl 196-197), so üle 2 aastat hiljem, ei muuda see fakti,

et kostjale ülekantud laen tagastati hagejale täies ulatuses 24.05.2022.a ning sellest tulenevalt oli

hagi esitamine alusetu.

8.2 Küll aga nõustub kohus hageja seisukohaga selles, et kostja menetluskulu 1614,06 eurot

hagile vastuväidete ja menetluskulude nimekirja esitamise eest on ülepaisutatud.

Kostja on arvestanud menetluskulu 1614,06 eurot (dtl 185) - 9,8 töötundi x 135 eurot töötunni

hind.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldusele 4 leheküljelise vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (sh kliendi

konsulteerimiseks ja tõendite kogumiseks) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu

mitte üle 4 töötunni.

Kuriteoteate esitamisega seotud kulu hüvitamist on alusetu nõuda hagejalt.

Seega mõistab kohus hagejalt välja TsMS § 168 lg 4 alusel kostja menetluskulude katteks 540 (4

x 135) eurot.

9. Kostja taotleb välja mõista hagejalt viivised VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras

kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast

päevast kuni menetluskulude tasumiseni.

Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud.

10. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

Hageja tasus hagi esitamise eest riigilõivu kokku 350 eurot (Bondora AS 8.10.2024 65 eurot ja

EFTA Legal Bondora AS-I eest 25.10.2024.a. täiendavalt 285 eurot)

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastab kohus pool tasutud riigilõivu kui hageja loobub hagist.

Kohus tagastab hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga

5 (5)