Legislator Case Law & Legislation
1-23-6966/71 AI generated

1-23-6966/71 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-23-6966/71
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osaliselt, osas millega tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p 1 - § 22 lg 3 järgi. Kvalifikatsioon on seega

Legislator headnote

AI generated

Art. 6 ja; 1-23-6966/71 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osaliselt, osas millega tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p 1 - § 22 lg 3 järgi. Kvalifikatsioon on seega

Keywords

AI generated
Art. 6 ja

Cited Legislation

AI generated
Art. 6 ja
(vrdl nt ATS § 6). Riigikogu liikme töö on avaliku võimu teostamine Riigikogule pandud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-6966

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Sten Lind ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Kert Kingo süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 209 lg

2 p 2, 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1 järgi ja Martin Traadi

süüdistuses KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus

Apellandid

süüdistatava Kert Kingo kaitsjad

süüdistatava Martin Traadi kaitsja

Prokurör

Vahur Verte

Kaitsjad

Kert Kingo kaitsjad Elise Altroff (istungil ei osalenud) ja

Oliver Nääs

Martin Traadi kaitsja Jaak Siim

Süüdistatavad

Kert Kingo (isikukood 46803052759, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses, KoTo II tlk 126)

Martin Traat (isikukood 37203082728, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses KoTo II tlk 126)

Kannatanu

Riigikogu Kantselei, volitatud esindaja I.A

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osaliselt, osas millega

Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning Martin Traat

tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p 1 - § 22 lg 3 järgi. Kvalifikatsioon on seega

Kert Kingo puhul KarS § 209 lg 2 p 2 ja Martin Traadi puhul KarS § 209 lg 2 p 2

- § 22 lg 3.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Jätta Kert Kingo kaitsjate ja Martin Traadi kaitsja apellatsioonid rahuldamata.

4. Rahuldada Kert Kingo kaitsjate taotlus apellatsioonimenetluse kulu kindlaks

määramiseks ja hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Kert Kingo

kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 1360,30 eurot.

5. Rahuldada Martin Traadi kaitsja taotlus apellatsioonimenetluse kulu kindlaks

määramiseks ja hüvitamiseks osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt advokaadibüroo

Eipre & Partnerid kasuks Martin Traadi apellatsioonimenetluse kulu 735 eurot.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes

advokaadi vahendusel.

Maakohtu otsus.

1. Prokuratuur esitas Kert Kingole süüdistuse KarS §-de 209 lg 2 p 2, 344 lg 1 – 22 lg 3, 345

lg 1 järgi ja Martin Traadile KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi. Harju Maakohtu

23. septembri 2024. a otsusega üldmenetluses:

1) mõisteti Kert Kingo osaliselt õigeks KarS § 209 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses

(episoodis, mis on seotud 01.04.2022 arvega nr 20220401) ning KarS §-de 344 lg 1 –

22 lg 3 ja KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses (episoodides, mis on seotud

17.03.2022 arvega nr 20220329 ja 01.04.2022 arvega nr 20220401).

2) Kert Kingo tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 (episoodides, mis on seotud

arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601, nr 20210514 ja nr 20220329), KarS

§-de 344 lg 1 – 22 lg 3 ja 345 lg 1 järgi (episoodides, mis on seotud arvetega nr

20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Kert Kingole mõisteti KarS §

63 lg 1 alusel KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust,

mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kert Kingo

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja

alguseks loeti KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise päev;

3) mõisteti Martin Traat osaliselt õigeks KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi

(episoodides, mis on seotud 17.03.2022 arvetega nr 20220329 ja 01.04.2022 arvega nr

20220401).

4) Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 – 22 lg 3, 344 lg 1 järgi

(episoodides, mis on seotud arvetega nr 20200401, nr 20200501, nr 20200601 ja nr

20210514). Martin Traadile mõisteti KarS §-de 22 lg 5, 60 lg 2 ja 63 lg 1 alusel KarS

§-de 209 lg 2 p-de 1 ja 2 – 22 lg 3 järgi karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS §

73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martin Traat ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti KarS §

78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamise päev;

5) rahuldati osaliselt kannatanu, Riigikogu Kantselei tsiviilhagi ning mõisteti Kert

Kingolt Riigikogu Kantselei kasuks välja 7146 eurot;

6) määrati kindlaks ja mõisteti süüdistatavatelt välja menetluskulu, osa menetluskuludest

jäeti riigi kanda;

7) määrati kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed.

Maakohtu argumendid, mis puudutasid Kert Kingo ja Martin Traadi osalist süüdi

tunnistamist, olid kokkuvõtlikult järgmised.

2. Faktilised asjaolud, mis on tõendatud ja mille üle pooled ei vaielnud.

Kert Kingo oli süüdistuses kajastatud perioodil ehk ajavahemikul 2020. a kuni 2022. a

Riigikogu liige ning seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes;

Kert Kingo oli ajavahemikul 16. maist 2019. a kuni 25. oktoobrini 2019. a

väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister;

VA oli ajavahemikul 11. juunist 2019. a kuni 18. oktoobrini 2019. a väliskaubandus-

ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo nõunik;

MK, HK ja RJ avaldasid 14. oktoobril 2019. a ja 15. oktoobril 2019. a Facebooki

postitustes väiteid VA tegevuse kohta;

VA käsitles MK, HK ja RJ avaldatut laimuna ja esitas 10. märtsil 2020. a järgmised

nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks:

-

RJ vastu (tsiviilasi nr 2-20-3847);

-

MK vastu (tsiviilasi nr 2-20-3856);

-

HK vastu (tsiviilasi nr 2-20-3865).

tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 esindas kostjaid ehk RJ, MK ja

HK Kert Kingo vahendusel ja palvel vandeadvokaat Martin Traat. Suurema osa RJ,

MK ja HK õigusabikuludest tasus Kert Kingo;

Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ väljastas Kert Kingole ja too esitas Riigikogu

Kantseleile hüvitamiseks järgmised arved:

-

1. aprilli 2020. a arve nr 20200401 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga)

summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas, 2. aprillil 2020. a ja 3. aprillil

2020. a;

-

4. mai 2020. a arve nr 20200501 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga)

summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas, 4. mail 2020. a ja 6. mail

2020. a;

-

1. juuni 2020. a arve nr 20200601 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga)

summas 1512 eurot, mille Kert Kingo tasus kahes osas, 2. juunil 2020. a ja 3. juunil

2020. a;

-

14. mai 2021. a arve nr 20210514 (õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga)

summas 1440 eurot, mille Kert Kingo tasus 15. mail 2021. a;

-

17. märtsi 2022. a arve nr 20220329 (õigusalane konsultatsioon) summas 1170 eurot,

mille Kert Kingo tasus 18. märtsil 2022. a;

-

1. aprilli 2022. a arve nr 20220401 (konsultatsioon seoses eelnõudega 504SE ja

519SE) summas 1125 eurot, mille Kert Kingo tasus 5. juunil 2022. a;

esitatud arvetest esimesed viis (s.o nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja

20220329) esitas Martin Traat Kert Kingole õigusabiteenuste eest RJ, MK ja HKga

seotud tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865;

juhised selle kohta mida (milline selgitus – ringkonnakohtu märkus) arvetele kirjutada,

andis Martin Traadile Kert Kingo;

Kert Kingo suhtles Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-ga mh ka küsimustes, mis

puudutasid õigusloomet.

3. Süüdistus ei ole põhjendatud osas, mis puudutab 1. aprilli 2022. a arvet nr 20220401.

Kohtule esitatud tõendid kinnitavad kaitsjate väidet, et 1. aprilli 2022. a arve nr 20220401

selgitusega „konsultatsioon seoses eelnõudega nr 504SE ja 519SE) alusel osutatud

õigusabiteenused olid seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Järelikult tulevad süüdistatavad

selles episoodis õigeks mõista.

4. Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ läbiotsimine ja menetlustoiminguga saadud tõendid

on lubatavad.

4.1.1 Kaitsjate seisukoht, et prokuratuur esitas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ

läbiotsimiseks loa taotlemisel eeluurimiskohtunikule ebaõigeid andmeid, ei ole õige. Pole

välistatud, et menetluse algfaasis, kui asjaolud ei ole veel selged, kajastataksegi kohtueelse

menetluse dokumentides teavet, mis hiljem täpsustub või ei leia üldse kinnitust. Minetustel,

millele kaitsja viitab, polnud kaalu, sest need ei mõjutanud mitte kuidagi eeluurimiskohtuniku

otsustust. Samuti ei ole antud juhul alust öelda, et prokuratuur esitas läbiotsimist taotledes

kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid.

4.1.2 Kaitsjate väide, et Martin Traat ei saanud läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatav, ei

ole veenev. Menetlustoimingu alguses tutvustati Martin Traadile läbiotsimismäärust, kus on

kajastatud süüdistatava menetluslik staatus. Martin Traadilt võeti allkiri selle kohta, et ta on

määrusega tutvunud. Asjaolu, et Martin Traat sai läbiotsimise ajal aru, et ta on kahtlustatav,

kinnitas ka advokaadibüroo läbiotsimisel osalenud Advokatuuri esindaja, tunnistaja C.

4.1.3 Kaitsjate argument, et Martin Traadile ei tutvustatud läbiotsimisel nõuetekohaselt

kahtlustatava õigusi ja kohustusi, on põhjendatud, aga see ei mõjuta menetlustoimingu ja selle

käigus saadu lubatavust. Menetlejal oli KrMS §-de 33 lg 2 ja 351 lg 1 alusel kohustus

tutvustada Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi ning võtta selle kohta

süüdistatavalt allkiri. Seda ei tehtud ning järelikult rikuti kriminaalmenetlusõigust. Samas ei

too kõik menetlusõiguse rikkumised kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Kuivõrd alates

01.05.2023 kehtiva KrMS § 1603 lg 4 kohaselt loetakse allkirjastamisega võrdväärseks muu,

taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt juhul, kui kinnituse andja isik ja kinnituse

andmise aeg on tuvastatavad, ei ole allkirja puudumine iseenesest oluline rikkumine. Märksa

olulisem on, kas Martin Traadile päriselt selgitati õigusi ja kohustusi ning kas seda tehti

kooskõlas KrMS § 351 lg 1 mõttega nii, et ta nende sisu mõistis. Viimasele küsimusele tuleb

kindlasti vastata eitavalt. Samuti ei ole võimalik tagantjärele välja selgitada, kas menetleja

selgitas Martin Traadile tema õigusi ja kohustusi või mitte. Kuigi läbiotsimisel osalenud

menetleja kinnitas, et ta seda tegi, ei tutvustatud õigusi ilmselgelt viisil, millest süüdistatav

oleks aru saanud. Menetleja ei veendunud, et Martin Traat mõistis kahtlustatava õiguste ja

kohustuste sisu.

4.1.4 Otsustamaks, kas rikkumine toob kaasa läbiotsimise ja selle käigus saadud tõendite

lubamatuks tunnistamise, tuleb küsida, kas seaduses sätestatud nõuete järgimisel oleks

menetlustoimingu tagajärg olnud teistsugune. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.

Võimalik, et Martin Traat oleks pärast õiguste ja kohustuste selgitamist otsustanud, et ei soovi

läbiotsimismääruses märgitud esemeid vabatahtlikult välja anda. See seisukoht poleks samas

mitte kuidagi vääranud asjaolu, et menetlejal oli õigus määruses märgitu hankida ka

süüdistatava kaasabita - tulemus oleks olnud sama. Sel põhjusel on läbiotsimisel leitu (sh ka

andmed, mis saadi Martin Traadi arvutist) tõendina lubatav.

5. Kohtul on õigus sisustada mõisteid „Riigikogu liikme töö“ ja „Riigikogu liikme tööga

seotud kulud“.

5.1 Õige pole kaitsjate seisukoht, et kuna Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine on

täpselt reguleerimata, on Riigikogu liikmel seega vaba voli otsustada, millised kulutused on

tema tööga seotud ja millised mitte. Kert Kingo kaitsjatega pole võimalik nõustuda ka selles,

et isegi kohtul ei ole võimalik tõlgendada normi olukorras, kus seadusandja on jätnud täpsema

regulatsiooni teadlikult kehtestamata.

5.2 Kohus ei saa jätta vaidlust lahendamata ning sel põhjusel on kohtu pädevuses mistahes

õigusakti tõlgendamine. Seda nii juhtudel, kus norm tekitab vaidlusi kui ka siis, kui norm on

jäetud sootuks kehtestamata. Antud juhul ei anna fakt, et seadusandja ei ole seaduse tasandil

ette näinud konkreetset loetelu, millised kulutused on RKLS § 30 alusel hüvitatavad, alust

käsitluseks, et Riigikogu liige saab kõnealuse sätte alusel taotleda ükskõik milliste kulude

hüvitamist. Seadusandja on olnud RKLS § 30 sisustamisel piisavalt konkreetne: sätte alusel

hüvitatakse kulud, mis on seotud Riigikogu liikme tööga. Mõistet „Riigikogu liikme töö“ ei

või sisustada Riigikogu liikme mistahes ettevõtmistega.

5.3 Igasuguse töö- ja esindussuhte eesmärgiks on vastava organisatsiooni ülesannete täitmine

(vrdl nt ATS § 6). Riigikogu liikme töö on avaliku võimu teostamine Riigikogule pandud

ülesannete täitmiseks. Riigikogu liikme ülesanded, mida võib pidada tööks RKLS § 30

mõttes, tulenevad PS §-st 65. Järelikult saavad tööga seotud kulud olla Riigikogu liikme

tegevused, mis on suunatud PS §-s 65 sätestatud Riigikogu ülesannete täitmisele. Lisaks

toodule paneb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Riigikogu juhatuse liikmetele, Riigikogu

komisjonide esimeestele ja aseesimeestele täpsemad ülesanded ja kohustused. Poliitiku maine

kujundamine, seda enam olukorras, kus see on sattunud löögi alla tema tegevuse tõttu mujal

kui Riigikogule pandud ülesannete täitmisel, ei ole RKLS § 30 alusel hüvitatav kulu. Sellist

tõlgendust toetab ka kehtiv kohtupraktika (RKÜKo 3-4-1-18-08). Kui lähtuda tõlgendusest, et

igal Riigikogu liikmel on õigus vaidlusalust sätet suvaliselt sisustada, kujuneks RKLS §-s 30

sätestatud hüvitis sisuliselt palgalisaks. Selle võimaluse on Riigikohus välistanud.

6. Käsiloleval juhul ei olnud RJ, MK ja HK õigusabikulud käsitletavad Kert Kingo kui

Riigikogu liikme tööga seotud kuludena RKLS § 30 mõttes.

6.1 RKLS § 30 kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud

kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

Järelikult on hüvitise saamise eelduseks 1) Riigikogu liikmeks olek ja 2) kulutuste tekkimine

seoses tööga Riigikogus.

6.2 Esitatud viiest arvest (s.o nr 20200401, 20200501, 20200601, 20210514 ja 20220329 ning

mis esitati õigusabiteenuste eest RJ, MK ja HKga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-

3856 ja 2-20-3865) neljal oli arvel oleva selgituse kohaselt osutatud teenuseks „õigusalane

konsultatsioon seoses Riigikogu liikme tööga“ ning ühel „õigusalane konsultatsioon“. Kuigi

termin „õigusalane konsultatsioon“ hõlmab ka õigusabi osutamist kohtumenetluses, ei olnud

arved seotud Kert Kingo tööga Riigikogus järgmistel põhjustel.

6.3 14. oktoobril 2019. a jagati sotsiaalmeedias Postimehe artiklit „Minister Kingo nõuniku

avameelne avaldus“. RJ, MK ja HK avaldasid kommentaarid, millest hiljem kasvasid välja

tsiviilasjad nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865, vastavalt 14. oktoobril 2019. a (MK) ning

15. oktoobril 2019. a (HK ja RJ). Sellel ajal oli Kert Kingo väliskaubandus- ja

infotehnoloogiaminister ning tema volitused Riigikogu liikmena olid Vabariigi Valitsuse

liikmeks oleku ajal RKLS § 5 alusel peatunud. Volituste peatumise ajal ei laiene Riigikogu

liikmele RLKS 7. peatükis sätestatud Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised (nt palk,

Riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamine jmt). Kulutused, mis on tekkinud Vabariigi

Valitsuse liikmelisuse tõttu, ei ole seostatavad Riigikogu tööga kaasnevate kulutustena ega ole

RKLS § 30 alusel hüvitatavad.

6.4 Pole tähtis, et VA pöördus kohtusse hiljem, siis kui Kert Kingo ei olnud enam minister.

Kulude hüvitamise põhjendatuse hindamisel on määrav nende sisu. Tsiviilasjades vaieldi

Facebookis VA kohta postitatud faktiväidete õigsuse üle. Kert Kingol ei olnud asjaga muud

seost kui asjaolu, et vaidluse esemeks olnud VA kohta käivad väited puudutasid aega, mil

hageja oli Kert Kingo nõunik. Järelikult pole põhjust öelda, et RJ, MK ja HK

kommentaaridest välja kasvanud tsiviilasjad olid otseselt seotud Kert Kingoga või tema tööga

Riigikogus. Tegelikult mõistis seda ka Kert Kingo ise, sest ta kirjutas Martin Traadile 31.

märtsil 2020 saadetud e-kirjas, et „asi pole küll otseselt mulle suunatud, aga tunnen kohustust

inimesi aidata, sest minu toetamise pärast on neil nüüd (sisutühjad) nõudeavaldused

postkastidesse laekunud.“. MK õigusabikulusid tasus Kert Kingo kuni tunnistaja lahkumiseni

erakonnast. Kui õigusabikulud oleks olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, ei oleks

tunnistaja lahkumine erakonnast muutnud Kert Kingo jaoks kulu olemust ja hüvitamise alust.

Kohtuvaidluse sisu MK erakonnast lahkumise tõttu ei muutunud.

6.5 Iseenesest on kaitsjatel õigus, et tsiviilvaidluste ajendiks olnud Facebooki postitusi võib

seostada ka Kert Kingo kui poliitiku mainega. Samas ei ole maine taastamiseks ette võetavad

tegevuses olukorras, kus poliitiku maine on sattunud löögi alla tema tegevusega väljapool

Riigikogu tööd, seostatavad Riigikogu liikme tööga RKLS § 30 mõttes.

7. Kert Kingo ja Martin Traat teadsid, et vaidlusalused kulud ei ole seotud Kert Kingo tööga

Riigikogus ning arvetel nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514 on kajastatud

ebaõiged andmed.

7.1 Martin Traat oli tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 kostjate esindajaks.

Esindajana teadis ta kohtuasjade sisu ning samuti seda, et vaidlused ei puudutanud Kert Kingo

tööd Riigikogus. Lisaks teadis Martin Traat, et menetluste esemeks olnud probleemid

tõusetusid ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige. Martin Traadi esitatud

argumendid selle kohta, et Kert Kingo oli vaidlustes peamiseks teabeallikaks ning VA

eesmärk oli kahjustada läbi kostjate hagemise Kert Kingot, ei seo kostjate õigusabikulusid

Kert Kingo tööga Riigikogus. Tsiviilasjade esemeks olid Riigikoguga mitteseotud isikute

vahelised vaidlused, mis puudutasid väidetavat laimamist ja valede faktiväidete esitamist

küsimustes, millel puudus seos Kert Kingo tööga Riigikogus. Tsiviilvaidluste põhjal ei saanud

Martin Traadil mitte kuidagi kujuneda arusaama, et vaidluste esemeks on Riigikogu liikme

töö põhjal tõusetunud küsimused.

7.2 Arvetel nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514 kajastatud selgitus „Õigusalane

konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ ei kattu tegelikult osutatud teenuse sisuga. Kuna

arvetele märgitud teenuse kirjeldus on praktikas pigem harva esinev spetsiifiline teenus, ei ole

tegu juhusliku eksimusega. Järelikult kajastati arvetel teadlikult ebaõigeid andmeid ning

varjati tegelikult osutatud teenuse sisu. Kuivõrd Martin Traat oli tsiviilasjades nr 2-20-3847,

2-20-3856 ja 2-20-3865 õigusabi osutajaks, sai advokaadibüroo sellise selgitusega arveid

koostada üksnes Martin Traadi teadmisel ja korraldusel. Lastes märkida arvetele „õigusalane

konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ pidi Martin Traat mõistma, et ebaõigete andmete

kajastamine on vajalik selleks, et Kert Kingo saaks arved esitada Riigikogu kantseleile

kuluhüvitise saamiseks. Muud vajadust sellise teenusekirjelduse märkimiseks ei olnud. Kui

Martin Traat ei oleks olnud teadlik eesmärgist kasutada neid arveid kuluhüvitise saamiseks,

märkinuks advokaadibüroo arvetele osutatud teenuse tegeliku sisu. Toodu valguses ei ole

usaldusväärsed Martin Traadi ütlused selle kohta, et ta sai alles 2022. a siis, kui Advokatuurilt

tuli päring, teada, et Kert Kingo kasutas arveid kuluhüvitise saamiseks. Samuti ei ole eluliselt

usutav, et Martin Traat kajastas arvetel osutatud teenuse ebaõigesti omal initsiatiivil. Seda, et

Martin Traat sai sisendi temalt, kinnitas ka Kert Kingo. Järelikult andis Kert Kingo Martin

Traadile juhiseid selle kohta, mida arvetel kajastada.

7.3 Kuna Kert Kingo tasus MK, HK ja RJ õigusabikulud üksnes osaliselt, väljastas

advokaadibüroo arveid ka otse kostjatele. Nendel arvetel, mis Advokaadibüroo Eipre &

Partnerid väljastas tsiviilasjades nr 2-20-3856 ja 2-20-3865 näiteks MKle ja HKle, märgiti

arvele selgituseks konkreetse tsiviilasja number. Seevastu samades kohtuasjades Kert Kingole

tasumiseks esitatud arvetel seda ei tehtud. Vahetegu näitab, et Kert Kingole esitatud arvetel

jäeti konkreetne teenus, mis tavapäraselt arvetel kajastati, teadlikult nimetamata.

7.4 Järelikult korraldas Martin Traat vähemalt otsese tahtlusega valeandmetega arvete

koostamise eesmärgiga võimaldada Kert Kingol küsida nende alusel Riigikogu Kantseleilt

hüvitist arvetel märgitud summade ulatuses. Selline tegevus ehk kirjalik valetamine vastab

KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Martin Traat võltsis teadlikult dokumente ehk arveid, mille alusel oli võimalik omandada

õigusi ehk saada Riigikogu Kantseleilt hüvitist. Oma teoga aitas Martin Traat ühtlasi kaasa

Kert Kingo kui ametiisiku poolt kelmuse sooritamisele.

8. 17. märtsil 2022. a esitatud arvel nr 20220329 ei ole kajastatud ebaõigeid andmeid.

Ülaltoodud arvel oli selgituseks märgitud „õigusalane konsultatsioon“. Tegu on üldise

mõistega, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist. Järelikult ei kajastatud arvel

ebaõigeid andmeid ja 17. märtsil 2022. a esitatud arve nr 20220329 pole võltsitud. Selles osas

tuleb Martin Traat KarS § 344 lg 1 järgi ja Kert Kingo KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 3, 345 lg 1

järgi õigeks mõista. Eraldiseisvalt tuleb lahendada küsimus, kas arve nr 20220329 esitamisel

Riigikogu Kantseleile lõi Kert Kingo kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus.

Sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt.

9. Süüdistus on põhjendatud osas, mis puudutab arvete nr 20200401, 20200501, 20200601,

20210514 ja 20220329 esitamisega seotud ametiisiku kelmust ja sellele kaasaaitamist.

9.1 Kert Kingo esitas ja Riigikogu Kantselei hüvitas Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ

arvetel nr 20200401 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr

20200501 (arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20200601

(arve selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“), nr 20210514 (arve

selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“) ja nr 20220329 (arve selgitus

„õigusalane konsultatsioon“) kajastatud ja Kert Kingo poolt eelnevalt ka makstud summad.

Kokku hüvitas Riigikogu Kantselei Kert Kingole nende arvete alusel 7146 eurot.

9.2 RKLS § 30 sätestatud kulude hüvitamise korda reguleerivad sätte alusel väljastatud

Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta.

Tunnistaja, Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja LK ütlustega on tõendatud, et

Riigikogu Kantselei finantsosakond kontrollib esitatud dokumentide vastavust kehtivale

korrale.

9.3 Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo esitatud taotluste lahendamisega tegelenud

tunnistajatel LKl, TOl ja AMl ei tekkinud kahtlust, et Kert Kingo esitatud arved ei pruugi olla

seotud tema tööga Riigikogus. Samas on LK ütlustega tõendatud ka asjaolu, et kuna

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ei suuda piiratud eelarve tõttu teenindada kõiki

Riigikogu liikmeid, on leitud, et Riigikogu fraktsioonid või nende liikmed võivad võtta

juriidilisi arvamusi ka advokaadibüroodelt. Sealjuures ei ole Riigikogu Kantseleil õigust teha

järelevalvet Riigikogu liikme töö sisu üle ja kontrollida, kes millise eelnõuga tegeleb. Sel

põhjusel usaldatakse Riigikogu liiget, kui too kirjutab, et on saanud juriidilist nõustamist

seoses oma tööga Riigikogus. Tunnistaja LK märkis ka seda, et kui Riigikogu Kantseleil oleks

olnud teave, et arved puudutavad kohtuvaidlustega seotud õigusabikulusid, oleksid nad

küsinud Riigikogu liikmelt või fraktsioonilt täpsustavat infot.

9.4 Järelikult oleks Riigikogu Kantselei jätnud väljamakse tegemata ja saatnud arved

fraktsioonile üle vaatamiseks juhul, kui arvetel oleks kajastatud teenuse sisu õigesti. Kuna

arvetel puudus teave teenuse sisu kohta (nt ei olnud seal viidet, et tegu on kohtumenetluses

osutatud õigusabikuludega ning kohtuasja number), ei saanudki Riigikogu kantselei ametnikel

taotlusi lahendades tekkida kahtlust, et tegelikkuses ei ole arved seotud Riigikogu liikme

tööga. Seega olid Riigikogu Kantselei ametnikud viidud tegelikest asjaoludest eksimusse,

kuna arvetel oli just taoliste kahtluste tekkimise vältimiseks neljal arvel teadlikult märgitud

ebaõige ja ühel arvel liiga üldine teenuse kirjeldus. Lisaks andis Kert Kingo kinnituse, et

teenused on seotud tema tööga Riigikogus. Seetõttu pidas Riigikogu Kantselei ekslikult Kert

Kingo esitatud arveid seotuks Riigikogu tööga ja hüvitas süüdistatavale kokku 7146 eurot.

Ainetud on Kert Kingo kaitsjate väited, et kelmuse koosseis pole täidetud, sest pole teada, mis

oleks saanud juhul, kui Riigikogu Kantselei ametnikud oleks saanud teada, et arved on seotud

kohtuvaidlustega. Antud juhul on tõendatud, kuidas oleks Riigikogu Kantselei finantsosakond

käitunud: tunnistaja LK tõi näite OL kohta, kelle esitatud arve lükati tagasi.

9.5 Eeltoodu tõttu on Kert Kingo tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §-de 344 lg 1 – 22 lg 2,

345 lg 1 ja 209 lg 2 p 2 järgi osas, mis puudutab arveid nr 20200401, 20200501, 20200601,

20210514 ja 20220329. Martin Traadi tegevus vastab KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 – 22 lg

3 osas, mis puudutab arveid nr 20200401, 20200501, 20200601 ja 20210514.

10. Süüdistatavate tegevus tuleb lisaks kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 tähenduses

korduvusena.

10.1 Vaatamata sellele, et süüdistatavate teod olid suunatud ühe kannatanu vastu ning

tehiolud olid sarnased, ei ole prokuratuuril õigus, et tegu oli jätkuva teoga. Kuigi Kert Kingol

oli alguses kavas maksta kolme tuttava õigusabikulud (millest ta teavitas ka Martin Traati), ei

ole põhjust väita, et Kert Kingol oli juba algusest peale plaanis taotleda Riigikogu Kantseleilt

kõikide kulude hüvitamist. Kert Kingo andis Martin Traadile juhtnöörid, mida arvele

kirjutada, enne iga arve koostamist ning mitmel korral oli hüvitise taotluste esitamisel ca

aastane vahe. Järelikult oli tegu eraldiseisvate episoodidega.

11. Kert Kingo ja Martin Traadi süüd välistavaid asjaolusid ei ole.

11.1 KarS § 39 lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see

eksimus on talle vältimatu. Kahtlemata on Riigiprokuratuuri meedias avaldatud seisukohtadel

kaalu õigusaktide tõlgendamisel ning lehelugejal võib tekkida põhjendatud ootus, et kui

kujundada oma käitumist vastavalt riigiprokuröri avaldatud seisukohtadele, siis on seadusega

pahuksisse minek välistatud. Samas tuleb selle hindamisel, kas nn T ja L juhtumite

lõpplahendused andsid süüdistatavatele alust arvata, et nende tegevus on seaduslik, arvestada

järgmiste asjaoludega.

11.2 Esiteks ei ole käsilolevas kaasuses vajadust lahata küsimusi, milles seisneb Riigikogu

liikme töö ja millised tööga seotud kulutused on põhjendatud. Kriminaalasjas on tuvastatud, et

õigusabikulud, mille hüvitamist Kert Kingo taotles, tekkisid tsiviilkohtumenetlustes ja need ei

olnud mitte kuidagi seotud Kert Kingoga. Ka leidsid vaidluste esemeks olnud sündmused aset

ajal, mil Kert Kingo volitused Riigikogu liikmena olid Vabariigi Valitsuse liikmeksoleku tõttu

peatunud. Lisaks leidis tõendamist, et mõlemad süüdistatavad olid nendest asjaoludest

teadlikud.

11.3 Teiseks tõlgendab vaidluste korral norme kohus ja prokuratuuri tõlgendus ei ole kohtu

jaoks siduv. Normi tõlgendamiseks ei ole tingimata vajalik selle adressaadi nägemus mingi

mõiste sisustamise kohta.

11.4 Kolmandaks saab analoogiat rakendada juhul, kui võrreldakse võrreldavaid. Kaitsjate

viidatud nn T ja L kaasuste asjaolud ei sarnane nii suurel määral käsiloleva kaasuse

asjaoludega, et annaks keskmisele inimesele alust arvata, et lahendus peaks olema sama.

Taaskord tuleb arvestada, et sündmused, mille tõttu kohtuvaidlused ja ka kulud tekkisid,

leidsid aset ajal, mil Kert Kingo oli Vabariigi Valitsuse liige.

11.5 Neljandaks oli Kert Kingo jaoks eksimus KarS § 39 lg 2 tähenduses lihtsasti välditav.

Kert Kingol oli võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE

fraktsiooni poole. RKLSS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsus Riigikogu liikme tööga

seotud kulutuste hüvitamise kohta näeb ette konkreetse otsustusprotsessi juhuks, kui kulude

hüvitamisel tekib küsitavusi.

11.6 Pigem viitavad tuvastatud asjaolud sellele, et varasemad Riigikogu liikme

kuluhüvitistega seotud juhtumid ei saanud anda süüdistatavatele teadmist, et MK, HK ja RJ

õigusabikulud on käsitletavad kuludena, mis on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus. Kuivõrd

Kert Kingo taotlus puudutas samuti kohtuvaidlustega seotud kulude hüvitamist ning ta oli

kursis, et Riigikogu Kantselei on varem OL taotluse lahendamisel asunud seisukohale, et tegu

pole kuludega, mis on seotud Riigikogu liikme tööga, oli Kert Kingo seega teadlik, et ka tema

taotlused on alusetud. Selle varjamiseks vormistatigi arved nii, et nendel ei kajastunud teenuse

tegelik sisu.

11.7 Viimaks ei ole kaitsjate viidatud artiklites avaldatud seisukohti selle kohta, nagu poleks

Riigikogu Kantseleile varalise kasu saamiseks ebaõige ettekujutuse loomine kuritegu.

12. Martin Traadi kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt.

12.1 Kuna Martin Traat tuleb osaliselt talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, jäävad tema

menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel osaliselt riigi kanda. Martin Traadi valitud kaitsja Jaak

Siimu osutatud õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot on mõistlik. Põhjendatud pole taotlus,

mis puudutab kaitsjate omavahelisteks aruteludeks kulunud aja eest arvestatud tasu. Tegu pole

õigusteenusega AdvS § 40 järgi. Ka ei ole põhjendatud kulud, mis puudutavad teisi menetlusi

ning kulud, mis tekkisid tagajärjetuks jäänud taotluste tõttu. Eeltoodu tõttu tuleb Martin

Traadi kaitsja Jaak Siimu põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 86,85 tundi ning Martin Traadi

osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb riigil hüvitada 1/4 mõistlikuks peetud menetluskulust.

Järelikult tuleb riigi kanda jätta 3039,75 eurot. Ülejäänu jääb Martin Traadi enda kanda.

13. Maakohus tegi motiveeritud kohtuotsuse kättesaadavaks selle kuulutamise päeval ehk 23.

septembril 2024. a. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavaid süüdi mõistvas osas Kert

Kingo kaitsjad ja Martin Traadi kaitsja.

Kert Kingo kaitsjate apellatsioon.

14. Kert Kingo kaitsjad taotlevad tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osas,

millega Kert Kingo tunnistati süüdi ning temalt mõisteti välja menetluskulud. Kaitsjad

paluvad jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ning jätta Kert Kingo apellatsioonimenetluse kulu riigi

kanda. Apellantide argumendid on lühidalt järgmised.

Maakohtu tuvastatud ja otsuse p-des 28-44 ning 88-89 kajastatud fakte ning järeldusi pole

alust vaidlustada, kuid ringkonnakohtul tuleks ümber hinnata järgmised maakohtu õiguslikud

argumendid ja järeldused:

-

vandeadvokaat Martin Traadi osutatud teenused ei ole seotud Kert Kingo tööga

Riigikogus (maakohtu otsuse p-d 52-77);

-

Kert Kingo ja Martin Traat olid teadlikud, et Martin Traadi osutatud teenused ei ole

seotud Kert Kingo tööga Riigikogus (maakohtu otsuse p-d 78-87);

-

Riigikogu Kantselei ametnikud tegid varakäsutuse, olles viidud tegelikest asjaoludest

eksimusse (maakohtu otsuse p-d 90-104, 109);

-

Kert Kingo ei tegutsenud keelueksimuses (maakohtu otsuse p-d 110-125).

15. Martin Traadi osutatud teenused olid seotud Kert Kingo tööga Riigikogus.

15.1 Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865

osutatud õigusabiteenuse kulud ei olnud seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, sest 1) nõuete

aluseks olnud avaldused tehti ajal, mil Kert Kingo oli minister; 2) maine kaitsmisele suunatud

kulud ei ole seotud Riigikogu liikme tööga. Maakohus möönis, et kohtuvaidlustega kaasnev

kulu tekkis ajal, mil Kert Kingo oli Riigikogu liige ning tsiviilvaidluste ajendiks olnud

postitusi on võimalik seostada Kert Kingo kui poliitiku mainega (maakohtu otsuse p-d 63 ja

67). Samas leidis kohus, et kulud pole seotud Kert Kingo tööga Riigikogus, kuna süüdistatav

ei olnud hagiavalduste esitamise ajal Riigikogu liige. See järeldus ei ole õige järgmistel

põhjustel.

15.2 Laiem avalikkus ei seosta isiku mainet konkreetse ametipositsiooniga. Üldistatult on

maine ühiskonna hinnang inimesele ning sellele, kui usaldusväärseks, vastutustundlikuks ja

pädevaks teda peetakse. Isiku maine kujuneb välja pika aja jooksul ning mõjutab otseselt

teiste suhtumist temasse. Avalikkuse ja meedia kujundatud arusaamad on püsivad. Sel

põhjusel võivad varasemad sündmused ja negatiivne kajastus mõjutada inimese mainet ning

usaldusväärsust pikema aja jooksul, kandudes edasi ka tema hilisematesse tegevustesse. Juhul,

kui tsiviilvaidluse sisu kahjustab poliitiku mainet ning avaldab sellele mõju mh ajal, mil ta on

Riigikogu liige, ei ole õige siduda kulude põhjendatust nende tekkimise aluseks olnud

laimavate avalduste ajahetkega. Maine seisukohalt võib olla määravam see, mis hetkel

hakatakse avalikel kohtuistungitel isiku mainega seotud küsimusi arutama. Ka ei ole poliitiku

maine rangelt seotud tema ametikohaga (nt minister, Riigikogu liige, linnapea jms).

15.3 Maine kaitsmine võib olla Riigikogu liikme tööga seotud kulu. Vaatamata sellele, et

maakohus korduvalt rõhutab, et käsiloleva kaasuse kontekstis ei ole Riigikogu liikme töö

määratlemine vajalik, on kohus sellegipoolest hinnanud (ja rõhutanud oma pädevust seda

teha), milliste ülesannete täitmisega on Riigikogu liikme töö seotud ja millistega mitte.

15.4 Esmajoones on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks kulu seos Riigikogu liikme tööga

fakt, mille tõele vastavust on võimalik kinnitada või ümber lükata. Asjaolu, kuidas Riigikogu

liige hindab kulu seost oma tööga, on väärtusotsustus, mida ei saa tõendamisel lugeda

objektiivselt tõele vastavaks või mittevastavaks.

15.5 Kui pidada Riigikogu liikme tööga seotud kulutusi faktiks, mida on võimalik kontrollida,

siis on ekslik tõlgendus, mille järgi on Riigikogu liikme tööga seotud kitsalt PS § 65 ning

Riigikogu töö- ja kodukorra seaduses Riigikogu liikmetele sätestatud ülesannete täitmisega

kaasnevad kulutused. Nii näeb RKLS ette mitmed hüvitised, mis ulatuvad PS § 65 loetletud

ülesannete täitmisest kaugemale (nt §-des 31 ja 33 sätestatud eluasemekulude ning volituste

lõppemise hüvitis). Lisaks on Riigikogu juhatuse otsusena vastu võetud Riigikogu liikme

tööga seotud kulutuste hüvitamise korras ette nähtud veel selliste kulude hüvitamine nagu

sõidukulud, side- ja postikulud (sh kodulehe loomise kulud), lähetuskulud, bürookulud (sh

perioodika tellimine ja kulud visiitkaartidele), koolituskulud, esindus- ja vastuvõtukulud (sh

esindusrõivaste üüri- ja laenutuskulu, kulud toitlustusele ja kingitustele ning muud kulud, mis

on seotud kohtumistega valijatega), tõlketeenuse kulud, majutuskulud, uuringute,

ekspertiiside, õigusalase nõustamise ja päringute kulud. Eelneva valguses on tõlgendus

Riigikogu liikme tööga seotud kulutustest nii kehtivate õigusaktide kui ka senise

kohaldamispraktika järgi oluliselt laiem. Kui hüvitatavaks kuluks peetakse seda, et Riigikogu

liige on esindusüritustel väärikalt riides ning tal on enda esitlemiseks visiitkaardid või

kodulehekülg, on järelikult hüvitatav ka kulu, mis on seotud Riigikogu liikme isikuga ja evib

otsest mõju tema mainele valijate silmis.

15.6 Maakohus tugines oma järelduste põhjendamisel RKÜKo nr 3-4-1-18-08 märgitule,

mille kohaselt tuleb Riigikogu liikme hüvitiste liigi ja ulatuse puhul arvestada PS § 60 lg 2 ja

§ 62 silmas peetud eesmärke. Kohtuotsuse juurde lisatud eriarvamuse kohaselt ei olnud aga

tegu asjakohase teemapüstitusega.

15.7 Riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu ning peab esindama rahva huve.

Selleks, et rahvasaadik saaks oma ülesandeid tõhusalt täita, peab tal olema rahva usaldus.

Juhul, kui Riigikogu liikme mainet rünnatakse või tema usaldusväärsust õõnestatakse, siis

võib see takistada kohustuste sõltumatut ja efektiivset täitmist. Poliitiku maine on

professionaalne vara, mis mõjutab tema suutlikkust oma tööd teha. Maine kahjustamine võib

vähendada poliitiku autoriteeti ja mõjuvõimu seadusandlikus protsessis ning piirata tema

võimekust esindada rahva huve. Täiendavalt mõjutab Riigikogu liikme maine suhtlust

valijatega, milleks on RKTS § 46 lg 3 järgi ette nähtud iga neljas töönädal.

15.8 Maakohus ei lugenud ebausaldusväärseks Kert Kingo ütlusi, et kulutuste kandmise

eesmärgiks oli tema maine kaitsmine. Uuritud tõendite põhjal pole püstitatud ka ühtegi

alternatiivset põhjendust, miks pidanuks Kert Kingo soovima kanda MKle, RJle ja HKle

tsiviilvaidlustega tekkinud kulud. MK puhul pidas maakohus võimalikuks, et kulude eest

tasumine katkes, sest MK lahkus EKRE-st, kuid siin selgitas Martin Traat, et põhjuseks oli

fakt, et meedias hakati Kert Kingo kuluhüvitiste kasutamise vastu huvi tundma. Kert Kingo ja

Martin Traadi sõnul oli Kert Kingo vaidlusalustes tsiviilasjades oluliseks infoallikaks ja

tunnistajaks, ka jaatas Kert Kingo, et kostjate avaldatud väited, mille tõttu VA neid hages,

põhinesid Kert Kingo poolt jagatud teabel. Seega on tõendatud, et tsiviilvaidlustel oli Kert

Kingoga oluline puutumus ja need said mõjutada Kert Kingo mainet.

15.9 Eeltoodu tõttu on maine kaitsmiseks tehtud kulud Riigikogu liikme tööga seotud kulud.

16. Riigikogu liikme töö kitsendamine kujutab määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte

rikkumist.

16.1 Mõisted „Riigikogu liikme töö“ ja „tööga seotud kulutused“ on määratlemata mõisted.

Üldistatult on kriminaalasjas keskseks küsimuseks, kas Martin Traadi poolt MKle, RJle ja

HKle osutatud õigusteenus on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus või mitte. Kui vastus on

jaatav, ei ole Martin Traadi esitatud arvetel kajastatud ebaõigeid andmeid (etteheide KarS §-

de 344 ja 345 järgi) ning nende esitamise läbi ei ole toimunud kellegi eksitamist varalise kasu

saamise eesmärgil (KarS § 209).

16.2 Asudes seisukohale, et maine kaitsmine ei ole seotud Riigikogu liikme tööga, tõlgendas

maakohus Riigikogu liikme töö ja sellega seotud kulude mõistet kitsendavalt ning muutis

võimalikuks KarS §-de 344, 345 ja 209 laiendava tõlgendamise. See kujutas endast

määratletuse ja ettenähtavuse põhimõtte rikkumist.

16.3 Kuigi karistusõiguses ei ole määratlemata õigusmõistete kasutamine välistatud, on

määratletuspõhimõttest tulenevalt oluline, et süüteokoosseisu tunnuseid tõlgendataks viisil,

mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline

karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (RKKKo 3-1-1-5-

16 p 7). Keelatud on arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas

selgelt ette antud karistatavuspiire, st karistusõigusnormi sisu avamine ei tohi viia normi

piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja

pole soovinud karistatavaks kuulutada (RKKKo 4-17-4621 p 14). Võttes arvesse, et 1) RKLS

(ega ükski muu seadus) ei defineeri Riigikogu liikme tööd või sellega seonduvaid kulutusi; 2)

Eesti kohtud ei ole lahendanud käesolevale kriminaalasjale sarnanevate tehioludega

süüdistusetteheidet ning 3) Riigiprokuratuuri esindaja on avaldanud, et kuluhüvitistega

seonduvat ei käsitleta kriminaalkuriteona, ei olnud Riigikogu liikme töö mõiste kitsendav

tõlgendamine ja sellega kaasnev karistusõiguslik vastutus Kert Kingole ettenähtav.

17. Kert Kingo käitumises ei ole tõendatud ei dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi

kasutamise ega kelmuse subjektiivne koosseis.

17.1 Maakohus ei arvestanud Kert Kingo ütlustega osas, mis need puudutasid etteheidetavate

tegude subjektiivset külge.

17.2 Maakohus märkis otsuse p-s 78 (ja kordas otsuse p-s 116 üle), et Kert Kingole (ja Martin

Traadile) oli teada, et kulude tekkimise aluseks olnud sündmuste ajal ei olnud Kert Kingo

Riigikogu liige ning et kulu ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga. Kohtu järeldus ei ole

kooskõlas uuritud tõenditega. Tahtluse tuvastamiseks ei piisa tõdemusest, et kulud ei olnud

seotud tööga Riigikogus.

17.3 Maakohus ei lugenud Kert Kingo ütlusi ebausaldusväärseks ja järelikult on Kert Kingo

ütlustega tõendatud, et ta 1) lähtus arvetel kajastavate kulude sõnastamisel Riigikogu

Kantselei juhistest, mille kohaselt pidi arvele olema märgitud „õigusabiteenus“ ilma tsiviilasja

numbrita ning 2) tema hinnangul olid õigusvaidlused VAga tema kui Riigikogu liikme mainet

kahjustavad ning maine kaitsmiseks vajalikud kulud olid seotud tema töö ja positsiooniga

Riigikogus. Tõendeid, mis kinnitaks, et Kert Kingo lähtus arvete sõnastuse osas millestki

muust, kui Riigikogu kantselei koolitusel saadud juhistest, ei ole uuritud.

17.4 Eeltoodu tõttu tuvastas maakohus Kert Kingot süüdi tunnistades ainult objektiivse

koosseisu tuvastamisega ning ei arvestanud, et Kert Kingol ei esinenud tahtlust talle

etteheidetavate kuritegude toime panemiseks. Kuivõrd Kert Kingo ei teadnud, et tema maine

kaitsmisega seotud kulud ei ole käsitletavad Riigikogu liikme tööga seotud kuluna ning kuna

KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kriminaalmenetluses tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava

süüdiolekus tema kasuks, ei ole Kert Kingo käitumises tõendaud ei dokumendi võltsimise,

võltsitud dokumendi kasutamise ega kelmuse subjektiivne koosseis.

18. Maakohus eksis eksimuse kui kelmuse koosseisulise tunnuse sisustamisel.

18.1 Maakohtu hinnangul tegi Riigikogu Kantselei varakäsutuse sel põhjusel, et nad viidi

teenuse sisu osas eksimusse (maakohtu otsuse p 87). Eksimuse sisustas maakohus seeläbi, et

arvete sisu tõttu ei saanud ametnikel tekkida kahtlust, et need pole seotud Riigikogu liikme

tööga (maakohtu otsuse p 103). Maakohtu seisukoht ei ole õige järgmistel põhjustel.

18.2 Eksimus kujutab ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest; kelmus eeldab, et asjaolude

moonutamine käiks sellise objekti kohta, mida vastav isik peab reflekteerima.

Õiguskirjanduses on toodut näitlikustatud järgmiselt: „Nii ei ole tegemist kelmusega, kui isik

võtab riidehoiust välja talle mittekuuluva mantli: riidehoidja ei pea kontrollima numbri esitaja

omandiõigust riietusesemele“ (J. Sootak, P. Pikamäe, Karistusseadustiku kommenteeritud

väljaanne, Juura 2001, komm 10.1). Antud juhul pidi Riigikohtu Kantselei kontrollima kitsalt

seda, kas saadiku poolt esitatud dokumendid vastavad Riigikogu juhatuse kehtestatud korrale.

Ametnikud ei pidanud kontrollima, kas Kert Kingo kantud kulud on seotud Riigikogu liikme

tööga või mitte ning ükski kantselei töötaja sellist kontrolli ka ei teinud. Järelikult ei saanud

ametnikud sattuda eksimusse kulude hüvitamise põhjendatuse (aluse olemasolu) osas, kuna

selle kontrollimise kohustust ja pädevust Riigikantselei ametnikel ei olnud.

18.3 Maakohus ei nõustunud sellega nagu poleks teada, mis saanuks juhul, kui Kert Kingolt

oleks kulutuste kohta küsitud täiendavaid küsimusi ehk kas varakäsutus oleks tehtud ka juhul,

kui keegi poleks eksimuses olnud (maakohtu otsuse p 109). Kohtu hinnangul piisas sellest, et

kahtluste või küsimuste tekkimise korral pidanuks kantselei töötajad pöörduma fraktsiooni

poole. Seda, mida oleks fraktsioon olukorrast tegelikult arvanud, asjas välja selgitatud pole.

Väitmaks, et fraktsiooni hinnangul ei oleks maine kaitsmisele suunatud kulutused käsitletavad

Riigikogu liikme tööga seotud kulutustena RLS § 30 mõttes, oleks pidanud seda asjaolu ka

tõendama. Kuna seda ei tehtud, siis esineb kõrvaldamata kahtlus, kas juhul, kui Riigikantselei

töötajad oleksid pöördunud fraktsiooni poole, oleks kulutuste hüvitamisest üldse keeldutud.

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, pole kelmusest rääkimine asjakohane. Eksimuse ja

varakäsutuse vaheline põhjuslik seos on oletuslik, sest fraktsiooni tahet ei ole välja selgitatud.

19. Kelmuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu jaatamise korral on Kert Kingo süü

välistatud KarS § 39 lg 1 alusel.

19.1 Maakohus möönis otsuses, et Riigiprokuratuuri varasemate väljaütlemiste tõttu tõusetub

küsimus Kert Kingo keelueksimusest KarS § 39 lg 1 mõttes (maakohtu otsuse p 114). Küll

aga asus maakohus põhjendamatult seisukohale, et 1) prokuratuuri tõlgendus pole kohtu jaoks

õiguse allikas; 2) nn T ja L juhtumite asjaolud pole võrreldavad käsiloleva kriminaalasja

asjaoludega ning 3) eksimuse vältimiseks oli Kert Kingol võimalik pöörduda Riigikogu

Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole (maakohtu otsuse p-d 117-120).

Maakohtu põhjendused ei välista Kert Kingo eksimust järgmistel põhjustel.

19.2 Vastab tõele, et õigust kohaldab ainult kohus. Samas ei olnud Kert Kingol süüdistusaktis

kirjeldatud sündmuste ajal võimalust tutvuda praktikaga, mis heitnuks valgust kohtu

võimalikele tõlgendustele talle etteheidetava käitumise osas. Ainuke avalik allikas, millele

Kert Kingo sai tugineda, oli Riigiprokuratuuri avaldus selle kohta, et prokuratuuril pole

kehtiva seaduse valguses pädevust uurida saadikute kuluhüvitistega seonduvat. Sellest, et

kohus ei jaga prokuratuuri seisukohta, sai Kert Kingo teada maakohtu 23. septembri 2024. a

otsusest. Asjaolu, et keelueksimuse vältimatust sisustades saab tugineda asjaolule, kuidas

menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid, on oma praktikas rõhutanud ka riigikohus

(RKKKo 3-1-1-33-16 p 22.1).

19.3 Lisaks on nn T ja L juhtumid käsiloleva kaasusega võrreldavad. Mõlemas viidatud asjas

oli keskseks küsimuseks, milliste kulutustee taotlemist võib Riigikogu liige RKLS § 30 alusel

taotleda. Nn T kaasuses väitis Riigiprokuratuur, et prokuratuur ei kontrolli kulutuste seost

Riigikogu liikme tööga. Käsilolevas asjas on probleemipüstitus sama – etteheidetavad

kulutused saavad olla asjakohased siis, kui Riigikogu liige ei sisusta tema tööga seotud

kulutusi samal moel nagu seda teeb kohus. Kohtuni jõuab küsimus lahendamiseks

mõistetavalt selle kaudu, kui prokuratuur näeb probleemi. Kuigi ka nn T ja L kaasuses

tõstatati kahtlus, et kulud, mille hüvitamist taotleti ei olnud seotud saadikute tööga

Riigikogus, ei alustatud nendes asjades kriminaalmenetlust. Sel põhjusel lähtuski Kert Kingo

Riigiprokuratuuri varasemast seisukohast, et kuluhüvitiste kasutamisega seonduvat

prokuratuur kriminaalmenetluse raames ei lahenda ega uuri.

19.4 Viimaks ei ole Riigikogu Kantselei ja fraktsioon õigusspetsialistid. Kohtus üle kuulatud

Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajad ütlesid, et nemad ei kontrolli ega sisusta

Riigikogu liikme tööga seotud kulusid. Vaidluse all pole ka see, et kantselei ametnike või

fraktsiooni näol ei ole tegemist õigusteadmistega isikutega, kes võiksid anda usaldusväärset

nõu selle kohta, millised kulud on seaduse tõlgendamisel käsitletavad Riigikogu liikme tööga

seotud kuluna. Järelikult pole maakohtu näide kohane, sest mõlema maakohtu toodud näite

puhul pole tegu inimestega, kelle poole pöördumine olnuks õigusnormi sisuks oleva keelu

olemaasolus veendumiseks asjakohane.

Martin Traadi kaitsja apellatsioon.

20. Martin Traadi kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus osas,

millega Martin Traat tunnistati süüdi, karistati ning temalt mõisteti välja menetluskulud.

Apellant palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega mõista Martin Traat KarS §-de 209

lg 2 p-de 1, 2 ja 344 lg 1 järgi täielikult õigeks ning rahuldada kaitsja taotlus hüvitada Martin

Traadile tema poolt valitud kaitsjale nii kohtueelses menetluses, kui ka maa- ja

ringkonnakohtumenetluses makstud tasu. Kaitsja on seisukohal, et maakohus rajas otsuse

osaliselt lubamatutele tõenditele, tegi tõendite hindamisel vigu ning rikkus oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Vead viisid materiaalõiguse väära

kohaldamiseni ja tõid kaasa ebaõige kohtuotsuse. Apellandi argumendid on kokkuvõtlikult

järgmised.

21. Läbiotsimised advokaadibüroos ja raamatupidamisteenust osutanud äriühingus olid

ebaseaduslikud ja menetlustoimingutega saadud tõendid on lubamatud.

21.1

Prokuratuur esitas eeluurimiskohtunikult advokaadibüroo ja raamatupidamisteenust

osutanud äriühingu läbiotsimist taotledes teadvalt valeandmeid ja moonutas kogutud teavet.

21.1.1 Valdavalt prokuratuuri taotlust refereerivas eeluurimiskohtuniku määruse põhjendustes

ja resolutsioonis on kajastatud prokuratuuri esitatud valeandmed. Prokuratuur taotles ja kohus

andis läbiotsimiseks loa mh selleks, et leida ja ära võtta koolitusmaterjale, mille alusel

advokaadibüroo esitas Kert Kingole koolituste eest arveid, mis on kajastatud süüdistuses.

Prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses viidatakse faktile, et 2. mail 2022. a

esitas Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon Kaitsepolitseiametile Riigikogu liikme

Kert Kingo poolt Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks esitatud kulutuste

tegemist ja tasumist tõendavad dokumendid ehk arved nr 20200401, 20200501, 2020061,

20210514, 20220329 ja 20220401. Järelikult oli prokuratuurile taotluse esitamise hetkeks

selge, et kõnealused arved esitati õigus- mitte koolitusteenuse eest. Prokuratuur tahtis otsida

dokumente, mille kohta oli teada, et neid ei ole olemas. Juhul, kui menetleja oleks teinud enne

läbiotsimist Martin Traadile teabepäringu ja palunud väljastada kõik kriminaalasjas tähtsust

omavad dokumendid ja muud andmekandjad, oleks süüdistatav saanud öelda, et arved esitati

õigusteenuse eest ning jagada vajadusel selgitusi. Menetleja teabe nõudmist vajalikuks ei

pidanud. Kontroll oleks olnud vajalik, sest VA 13. veebruari 2022. avalduses, mille Riigikogu

korruptsioonivastane komisjon 21. aprillil 2022. a prokuratuuri taotluse ja

eeluurimiskohtuniku määruse kohaselt Kaitsepolitseiametile edastas, oli avalduse esitaja

kasutanud sõnu koolitused ja koolituskulud jutumärkides, mis viitab pilkavale toonile. Kõik

faktid räägivad sellest, et prokuratuur ei järginud KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust

selgitada süüstavate asjaolude kõrval välja ka need, mis kahtlustatavaid õigustavad. Selle

asemel otsis prokuratuur kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid esitades võimalust

inkrimineerida Martin Traadile ja Kert Kingole süüdistuses kajastatud kuriteod. Maakohtu

otsuses puudub analüüs selle kohta, kuidas on võimalik taotleda ja anda läbiotsimiseks luba

olematute koolitusmaterjalide ja –arvete leidmiseks olukorras, kus prokuratuuril oli pärast

advokaadibüroo konsultatsiooniarvete enda valdusesse saamisest juba alates 2. maist 2022. a

(ja enne kohtule taotluse esitamist ca 1,5 kuu jooksul) aega veenduda, et mitte mingisuguseid

koolitusmaterjale ja -arveid ei eksisteeri. Maakohus viitas otsuses, et menetluse algfaasis ei

ole asjaolud selged ning menetlejal esineb palju teadmatust, kuid kohus ei selgitanud, milles

väidetav teadmatus seisnes ja mis võimaldas pidada seda paljuks. Maakohtu otsus on seega

puudulikult motiveeritud. Kohus rikkus KrMS § 3051 lg 1 sätestatud kohtulahendi

põhjendamise kohustust ning see on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339

lg 2 järgi.

21.2

Prokuratuur eiras läbiotsimiseks loa taotlemisel ja eeluurimiskohtunik selle väljastamisel

ultima ratio

põhimõtet.

21.2.1 Prokuratuur põhjendas advokaadibüroo läbiotsimiseks luba taotledes toimingu vajadust

järgmiste argumentidega: 1) läbiotsimine on proportsionaalne, sest võimaldab saada

tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks vajalikku tõendusteavet; 2) isikute õigusi vähem

riivava meetmega pole võimalik hankida kõiki olulisi andmekandjaid; 3) kriminaalasjas

kahtlustataval Martin Traadil ei ole oma menetlusseisundi tõttu valmisolekut anda otsitavat

välja teisiti. Selle asemel, et hinnata prokuratuuri argumente ja avaldada oma seisukohta,

rahuldas eeluurimiskohtunik taotluse, korrates selles esitatud põhjendusi.

21.2.2 Prokuratuuri taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses ei ole ära näidatud, miks oli

advokaadibüroo läbiotsimine vältimatult vajalik. Läbiotsimise vajadus on sisustatud

riigiprokuröri oletustega. Nii näiteks on öeldud, et Martin Traadil ei ole valmisolekut tõendeid

välja anda. Arvestades, et advokaadibüroo läbiotsimine on kutsesaladuse kaitset silmas

pidades erandlik, oleks menetleja pidanud üritama hankida tõendeid mõnel muul, seaduslikul

moel. Mitte keegi ei pöördunud enne läbiotsimist ei Martin Traadi ega Advokatuuri poole

selleks, et hankida tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks vajalikku teavet ja

andmekandjaid. Advokatuurile esitati taotlus esitada asjas tähtsust omavad tõendid alles 20.

septembril 2022. a ning 29. septembril 2022. a ehk kolm kuud ja enamgi pärast

advokaadibüroos toimunud läbiotsimist.

21.2.3 EIK on oma praktikas läbivalt viidanud, et advokaadibüroo läbiotsimise korral peaks

riigisisesed kohtud läbiotsimismäärust tehes kaaluma kohustust kaitsta advokaadi ja kliendi

konfidentsiaalsust kriminaaluurimise vajaduse eest. Juhul, kui siseriiklikud kohtud seda ei tee

ega uuri, kas isikute õiguste riive vastas tungivale sotsiaalsele vajadusele ja oli ühtlasi

proportsionaalne taotlevate õiguspäraste eesmärkidega, siis on rikutud EIÕK art 8 (EIKo

04.06.2020 nr 11264/04 Kruglov jt vs Venemaa). Prokuratuuri 20. juuni 2022. a taotluses ja

eeluurimiskohtuniku 26. juuni 2022. a määruses ei ole EIK praktikat järgitud.

21.2.4 Ultima ratio põhimõtte eiramist pole võimalik õigustada väitega, et Advokatuur ei

anna prokuratuurile kõiki teabepäringus nõutud dokumente. Antud juhul neid enne

läbiotsimistaotluse esitamist ja menetlustoimingu tegemist ei küsitudki. Süüdistatav oli valmis

tõendusteavet väljastama; läbiotsimise käigus avaldas Martin Traat, et ta võib vabatahtlikult

anda välja kõik oma valduses olevad, kriminaalasjas tähtsust omavad ja kohtumääruses

loetletud andmekandjad. Maakohus leidis, et süüdistatava vastutulelikkust saab arvestada

kergendava asjaoluna talle karistust mõistes. Tegelikult võimaldab kirjeldatu teha tõsikindla

järelduse, et prokuratuurile ei olnud advokaadibüroo läbiotsimiseks loa taotlemisel veel teada,

kas taotluses loetletut on võimalik saada ainult läbiotsimisel või on ka muid, vähemriivavaid

viise. Ei prokuratuuri taotluses ega eeluurimiskohtuniku määruses pole esitatud põhjendusi,

miks ei ole võimalik tõendeid koguda teisiti.

21.3

Advokaadibüroo läbiotsimisel ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja

kohustusi. Menetleja jaoks ei olnud Martin Traadi menetlusõiguslik staatus läbiotsimise ajal

selge.

21.3.1 Läbiotsimisel leitud tõendite lubatavust mõjutab fakt, et menetlustoimingul ei

selgitatud Martin Traadile tema õigusi. Läbiotsimisega allutati Martin Traat

menetlustoimingule ja sellega sai ta ka kahtlustatava staatuse KrMS § 33 mõttes. Kehtiv

kohtupraktika kohustab inimesele selgitama tema õigusi arusaadaval viisil ja enne

menetlustoimingu algust. Kui seda ei tehta, rikutakse oluliselt kriminaalmenetlusõigust

(RKKKo 3-1-1-25-02 p 10). Seadus ei tee erandit, mille kohaselt võiks õiguste ja kohustuste

tutvustamine olla pealiskaudsem või võib toimingu sootuks ära jätta siis, kui adressaadiks on

õigusteadmistega isik. Kookõlas KrMS § 4 kehtib kriminaalmenetlusõigus (küll normis

loetletud eranditega) kõigi suhtes võrdselt. Nii siseriikliku kui ka Euroopa kohtute praktika

järgi toob isikule õiguste tutvustamata jätmine kaasa keelu kasutada läbiotsimisega saadut

edasises menetluses. Maakohus eiras kohtupraktikat ja kaitsja argumente.

21.3.2 Arvestades maakohtule 11. märtsi 2024. a kohtuistungil esitatud kirjalikke tõendeid, 2.

aprillil 2024. a istungil ristküsitletud tunnistajate ja Martin Traadi enda ütlusi, ei saa

käsilolevas kriminaalasjas olla enam vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

-

27. juunil 2022. a advokaadibüroos läbi viidud menetlustoimingu eelselt ja käigus ei

tutvustatud Martin Traadile kooskõlas KrMS § 351 lg 1 allkirja vastu kahtlustatava

õigusi ja kohustusi;

-

läbiotsimise käigus ei tutvustanud menetlustoimingust osa võtnud menetlejad Martin

Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi mistahes viisil ja vormis ajal, mil

menetlustoimingu juures viibis Advokatuuri esindaja vandeadvokaat C;

-

27. juuni 2022. a läbiotsimisprotokollis ei ole märgitud, et Martin Traadile tutvustati

läbiotsimise ajal või enne seda kahtlustatava õigusi mistahes viisil ja vormis. Lisaks

pole see fakt protokollis märgitust mitte kuidagi tuletatav ega nähtu ka prokuröri ja

kaitsja esitatud kirjalikest tõenditest;

-

Martin Traadile tutvustati kahtlustatava õigusi ja kohustusi KrMS § 351 lg 1 sätestatud

korras esimest korda alles 13. juulil 2022. a, kui talle esitati Kaitsepolitseiametis

kahtlustus ja ta kuulati kahtlustatavana üle.

21.3.3 Kriminaalasjas on ainukeseks tõendiks, millest võib järeldada vastupidist - s.o Martin

Traadile tutvustati enne advokaadibüroo läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi -

läbiotsimisel osalenud Kaitsepolitsei ametniku MO ütlused. Tunnistaja ütlusi ei ole võimalik

arvestada järgmistel põhjustel.

21.3.4 Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kui

rahuldas 2.aprilli 2024. a istungil prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotluse kutsuda MO

tunnistajana kohtusse. Taotlusele vaidlesid vastu mõlema süüdistatava kaitsjad. Vaidlus

advokaadibüroos toimunud läbiotsimise seaduslikkuse üle algas juba detsembris 2022. a ning

järelikult teadis prokurör alates sellest ajast, millele kaitsjad edaspidi tuginema hakkavad.

Seega võinuks prokurör kajastada MO või mõne teise läbiotsimisel osalenud ametniku nime

juba süüdistusaktis. Seda prokurör ei teinud.

21.3.5 MO küsitlemisega rikuti kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohi menetleja jätta

menetlusdokumente koostamata ja asuda lünkade täitmiseks ütlusi andma (RKKKo nr 3-1-1-

47-08 p 12 ja nr 3-1-1-31-11 p 20.2). Käsiloleval juhul soovis prokuratuur täiendavate

tõendite voorus tõendada uurimisasutuse ametniku ütlustega asjaolu, mida ei fikseeritud

menetlustoimingu protokollis – Martin Traadile kahtlustatava õiguste ja kohustuste

selgitamist.

21.3.6 Tunnistaja MO ütlused ei ole usaldusväärsed järgmistel põhjustel.

-

Esiteks on MO ütlused selle kohta, et ta selgitas Martin Traadile kahtlustatava õigusi

ja kohustusi, vastuolus nii süüdistatava kui ka tunnistaja C ütlustega. Süüdistatav ütles,

et talle õigusi ei tutvustatud, tunnistaja nentis, et tema juuresolekul seda ei tehtud.

-

Teiseks olid MO ütlused ebamäärased. Ametnik ei suutnud meenutada, milliseid

õigusi ta tutvustas ja kas ta tutvustas kõiki KrMS § 34 lg-tes 1 ja 3 loetletud

kahtlustatava õigusi. Ka ei mäletanud tunnistaja täpseid tsitaate: MO väitis, et ta

selgitas Martin Traadile õigusi tavapärase vestluse käigus, kuid ei osanud öelda seda,

kuidas ta formuleeris enese mittesüüstamise privileegi;

-

Kolmandaks nähtub tunnistaja vastustest, et tal ei ole teadmisi, mis võimaldaks öelda,

et ta suutis süüdistatavale või suudab mõnele teisele isikule kahtlustatava õigusi

seaduses sätestatud kujul ja ulatuses selgitada. MO ei teadnud näiteks seda, et juba 9,5

aastat kehtiv KrMS § 351 lg 1 kohustab võtma isikule õiguste ja kohustuste selgitamise

kohta allkirja. Samuti ei olnud tunnistaja teadlik, et KrMS § 146 lg 4 kohaselt

võetakse menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta allkiri

menetlustoimingu protokolli sissejuhatusse.

-

Neljandaks tuvastas eeluurimiskohtunik uurimiskaebemenetluse raames 16. mail 2024.

a tehtud määruses, et Martin Traadile advokaadibüroo läbiotsimisel kahtlustatava

õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Kohtu seisukoha valguses ei ole tunnistaja ütlused,

et ta seda tegi, usaldusväärsed.

-

Viiendaks on MO ütlused ebausaldusväärsed ka osas, mis puudutavad seda, et ta ütles

pärast läbiotsimist Martin Traadile, et too kuulatakse lähipäevil kahtlustatavana üle.

Tunnistaja oli kindel, et kirjeldatud vestlust Martin Traadiga kuulis pealt ka C, kuid

viimasele selline jutuajamine ei meenunud. C ütles, et tema poolt Advokatuurile

saadetud e-kirja ehk n-ö jätkumeili põhjal võib järeldada, et sellist vestlust ei olnud.

MO kirjeldatud vestluse toimumist eitas ka süüdistatav Martin Traat. Süüdistatava

sõnul ütles MO talle hoopis seda, et ei tea, kas menetlejal on tema vastu etteheiteid.

Lisaks sellele, et MO ütlus on vastuolus C ja Martin Traadi ütlustega, ei ole see

sündmuste kronoloogiat vaadates ka eluliselt usutav: Martin Traat kuulati üle 13. juulil

2024.a ehk 16 päeva pärast advokaadibüroos toimunud läbiotsimist. Süüdistatav

selgitas, et ülekuulamise aeg lepiti kokku 10 päeva pärast läbiotsimist.

Olukorras, kus MO ütlused tunnistatakse ebausaldusväärseks, tekib küsimus tunnistaja

karistusõiguslikust vastutusest KarS § 320 järgi.

21.3.7 Tõenäoliselt ei tutvustatud Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sest

tunnistaja MO ja teised läbiotsimisel osalenud ametnikud ei olnud süüdistatava

menetlusõiguslikus staatuses kindlad. Kahtlustatava staatus tekib menetlustoimingule

allutamisega, mitte siis, kui inimest nimetatakse menetlusdokumentides kahtlustatavaks.

Käsiloleval juhul kinnitas Martin Traat korduvalt, et talle ei olnud pärast

läbiotsimismäärusega tutvumist üheselt selge, kas teda käsitletakse menetletavas

kriminaalasjas kahtlustatavana või mitte. Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et läbiotsimise

ajal ütles uurija, et ei oska öelda, kas neil on tema vastu etteheiteid. Menetleja selgitas, et nad

tahavad kätte saada mingisugust kirjavahetust ning advokaadibüroo otsitakse läbi sellepärast,

et Kert Kingot kui Riigikogu liiget läbi otsida ei või. Tunnistaja MO vastas kohtus jaatavalt

küsimusele, kas oli juttu sellest, et kuna Kert Kingo läbiotsimine oli oluliselt keerulisem, siis

otsustati advokaadibüroo läbiotsimise kasuks.

21.3.8 Asjaolu, et Martin Traadi menetluslik staatus ei olnud läbiotsimise hetkel selge,

kinnitas ka läbiotsimise juures Advokatuuri esindajana osalenud tunnistaja C. Tunnistaja lisas

läbiotsimisprotokolli omapoolse märkuse selle kohta, et läbiotsimismääruses näib

süüdistatavale etteheidetav tegu hüpoteetilisena ja see teeniks justkui eesmärki põhistada

täiendavalt läbiotsimise vajalikkust advokaadibüroos. C ütles kohtus, et ta saatis läbiotsimise

päeval Advokatuuri e-kirja, milles kirjutas mh ka lause, mille kohaselt ta vestles menetlejaga

ning nood ei olnud kindlad, kas kahtlustus esitatakse või mitte. Tunnistaja selgitas täiendavalt,

et ehkki ta luges läbiotsimise määrusest välja, et Martin Traat on kahtlustatav, tekkis tal

küsimus isiku staatuse kohta sellepärast, et menetleja enda seisukoht oli veidi ebalev.

21.3.9 Martin Traati ei koheldud läbiotsimise käigus kahtlustatavana. Süüdistataval

võimaldati keset läbiotsimist minna varem kokkulepitud hambaarsti vastuvõtule. Visiidi ajaks

katkestati menetlustoiming ning pausi ajal lahkusid uurimisasutuse ametnikud ja Advokatuuri

esindaja büroost. Süüdistatavale mitte mingisuguseid suhtluspiiranguid ei seatud ning tal

lubati mobiiltelefon kaasa võtta. Kirjeldatu kohta märkis MO, et tegu oli erandliku

olukorraga, sest üldjuhul kahtlustatavale mitte midagi taolist ei lubata. Järelikult on eluliselt

usutav ja loogiline, et menetlejale endale ei olnud selge, kas Martin Traadile kahtlustus

esitatakse või mitte ning sel põhjusel ei hakatud talle ka kahtlustatava õigusi selgitama. See

omakorda seletab, miks ei võetud õiguste selgitamise kohta allkirja või ei tehtud selle kohta

märget protokolli.

21.3.10

Kahtlustatava õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine on oluline

kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses ning toob kaasa selle, et

läbiotsimise käigus äravõetud andmekandjad on tõendina lubamatud. Seda sõltumata

asjaolust, kas neid tõendeid oleks olnud võimalik hankida ka läbiotsimise käigus menetlusele

allutatud isiku kaasabita.

21.4

Advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad, mis on seaduse kohaselt

puutumatud.

21.4.1 Maakohus ei analüüsinud otsuses kaitsja väiteid, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti

ära konfidentsiaalse sisuga ja kutsesaladusega kaetud dokumente ning andmekandjaid.

Probleemidele juhtis kaitsja tähelepanu juba alates kaitseakti koostamisest.

21.4.2 Kooskõlas AdvS § 43 lg 3 on advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud

teabekandjad puutumatud. AdvS § 45 lg 1 kohustab advokaati hoidma saladuses talle

õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks

pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Vaatamata sellele, et KrMS § 91 või

mõni muu kehtiv norm ei keela kohtu loal advokaadibüroo läbiotsimist, on vajadust kaitsta

läbiotsimise käigus advokaadi kutsesaladust oma arvukates lahendites rõhutanud nii

riigikohus kui ka EIK. Kohtupraktika valguses on vähemalt küsitav, kas ja millises vormis

saaks tulla kõne alla advokaadibüroos läbiotsimise käigus seal asuvate konfidentsiaalse sisuga

ja advokaadi kutsesaladusega kaitstud dokumentide äravõtmine. Tegelikult ei saa kirjeldatu

ära võtmine mitte ühelgi tingimusel kõne alla tulla ning sellist lähenemist peegeldab ka

Advokatuuri vastus 29. septembri 2022. a prokuratuuri teabepäringule, millega keelduti

viitega õigusliku aluse puudumisele menetlejale väljastamast suuremat osa Martin Traadi

suhtes alustatud aukohtumenetluse käigus kogutud dokumentidest. Advokatuur oli seisukohal,

et AdvS § 45 lg 1 ja 4 ning § 461 on KrMS § 215 lg 1 sisalduva regulatsiooni suhtes

erinormideks ning advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja teabekandjad kuuluvad

EIÕK art 6 ja 8 kaitsealasse. Lisaks on advokaadi poolt konfidentsiaalsuse järgimine kliendi

põhiõigus ja neid pole lubatud tõlgendada kitsendavalt. Sellist käsitlust toetab ka PS § 10.

21.4.3 Kriminaalasjas ei saa olla vaidlust selle üle, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti mh

ära teabekandjad, mis kajastavad vandeadvokaadist süüdistatava Martin Traadi ja klientide

suhtlust, mis on seotud õigusteenuse osutamisega. Martin Traadil oli läbiotsimise hetkel

kliendisuhe eranditult kõigi isikutega, kellega ta on menetleja poolt äravõetud teabekandjatest

nähtuvalt suhelnud ning kelle nimel ja/või huvides dokumente koostanud, s.o Kert Kingo,

MK, HK ja RJ. Juba süüdistuse esitamisel ei vaieldud, et Martin Traat esindas kirjalike

kliendilepingute alusel MKt, HKt ja RJt erinevates hagimenetlustes VA vastu.

Kohtumenetluses leidis kinnitust ka süüdistatavate väide selle kohta, et Kert Kingo oli samuti

advokaadibüroo klient – maakohus tuvastas, et advokaadibüroo osutas Kert Kingole 1. aprilli

2022. a arvel 20220401 nimetatud õigusalast konsultatsiooni seoses Riigikogus menetletud

eelnõudega nr 504SE ja 519SE. Eeltoodut silmas pidades on advokaadibüroo läbiotsimisel

äravõetud kirjad jm dokumendid vaieldamatult seotud vandeadvokaadist süüdistatava

kutsetegevusega, mis on seadusest tulenevalt puutumatud. Nende äravõtmine läbiotsimise

käigus ja nende kasutamine süüstava tõendina on õigusvastane ja lubamatu ning iseäranis

olukorras, kus nii läbiotsimiseks loa taotlemisel kui ka läbiotsimise läbiviimisel on

tuvastatavad mitmed rikkumised. Eeltoodu tõttu on süüdistusakti p-des 17.1.2 ja 17.1.31

nimetatud tõendid lubamatud.

21.5

KarS § 344 lg 1 objektiivne ja subjektiivne külg pole täidetud, sest Martin Traat ei

kandnud ega palunud raamatupidamisteenuse osutajal kanda arvetele ebaõigeid andmeid või

andmeid, mille ebaõigusest ta oleks olnud teadlik.

21.5.1 Maakohus ei pööranud tähelepanu järgmisele kausaalsele seosele: Kert Kingo tööalase

tegevuseta poleks tal saanud tekkida konflikt (mis ei lõppenud Kert Kingo lahkumisega

ministrikohalt) oma nõuniku VAga ning ilma Kert Kingo tööalase tegevuse raames tekkinud

konfliktita VAga poleks RJ, MK ja HK avaldanud sotsiaalmeedias postitusi, mis ajendasid

VAd pöörduma nende vastu hagiga maakohtusse. Selle asemel lähtus maakohus formaalsest

käsitlusest, mille kohaselt ei olnud Kert Kingo hagide alusteks olnud sündmuste ajal

Riigikogu liige, sest tema volitused liikmena olid ministriameti tõttu peatunud.

21.5.2 Kuna Kert Kingo ise pidas kohtuasju, milles Martin Traat asjades kostjateks olnud

kolmandaid isikuid esindas, seotuks oma tööga Riigikogus, lähtus sellest arusaamast ka

Martin Traat. Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo saatis Martin Traadile 31. märtsil

2022 e-kirja selgitusega, et kuigi asi pole otseselt temaga seotud, laekusid tema toetamise

tõttu teistele isikutele nõudeavaldused. Kert Kingo teatas samas e-kirjas, et õigusabi ja/või

konsultatsiooni tellijaks ja maksjaks on tema. Selle e-kirja saatmise ajal oli Kert Kingost

saanud uuesti Riigikogu liige. Kohtumenetlused algasid siis, kui Kert Kingo oli Riigikogu

liige. Maakohus ei ole kohtuotsuses üldse käsitlenud asjaolu (mida kinnitavad ka tõendid), et

võltsituks peetud arvetel märgitud teenuse osutamisega oli seotud ka Kert Kingo, keda Martin

Traat informeeris õigusliku positsiooni kujundamisest, saatis tutvumiseks ja kooskõlastas

menetlusdokumente, konsulteeris jooksvalt jpm.

21.5.3 Intellektuaalset võltsimist ei võimalda jaatada fakt, et Martin Traat koostas süüdistuses

märgitud arved Kert Kingo nimele ehkki need väljastati osaliselt ka MK, HK ja RJ

esindamisel tekkinud kulude eest VA hagiavalduse alusel alustatud tsiviilasjades nr 2-20-

3856, 2-20-3856 ja 2-20-3847. TsMS § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele asjaolu, kui tema eest kandis kulud keegi teine. Järelikult on seadusandja

pidanud nii võimalikuks kui ka lubatavaks, et menetluskulusid ei pea tasuma isik, kellel need

tekivad. Antud juhul oli kulude kandjaks Kert Kingo, kes avaldas advokaat Martin Traadile,

et tema on teenuse tellijaks ja selle eest tasujaks. Järelikult tuligi arve väljastada Kert Kingole.

Sellisel juhul märgitaksegi arvele adressaadina isik, kes arvel kajastatud teenuse eest maksab.

Praktikas on see tavapärane. Samuti vastas süüdistusega hõlmatud arvetel märgitud teenuse

kirjeldus (arvel lahter „kauba nimetus“) osutatud teenuse sisule. Kert Kingo oli OÜ

Advokaadibüroo Eipre & Partnerid klient ning süüdistuses kajastatud arved ei olnud seotud

ainult MK, HK ja RJ konsulteerimisega tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3856 ja 2-20-3847.

Martin Traat konsulteeris tsiviilasjades ka Kert Kingot, tehes seda nii telefonitsi kui ka

vahetutel kohtumistel. Seda fakti kinnitavad ka maakohtule esitatud tõendid (näiteks

süüdistatavate vaheline e-kirjavahetus 11. maist 2020, tunnistaja TE ütlused, süüdistatavate

ütlused ja e-kirjavahetus aprillis, mais, septembris 2020 ja märtsis ning aprillis 2021). MK,

HK ja RJ konsulteerimine tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3856 ja 2-20-3847 on

vaieldamatult õigusteenuse osutamine.

21.5.4 Advokaadibüroo Eipre & Partnerid ainuosanik TE kinnitas kohtus, et advokaadibüroo

arvetel kirjeldatakse osutatavat õigusteenust pigem õigusalase või juriidilise

konsulteerimisena, mis hõlmab kõiki kliendile õigusteenuse osutamiseks vajalikke tegevusi.

Sama ütles Martin Traat. Järelikult mahub ka isiku esindamine kohtumenetluses mõiste

„õigusalane konsultatsioon“ alla ning vaidlusalustel arvetel kajastatu vastas tegelikkusele.

Vastupidist oleks võimalik väita ainult juhul, kui arvel märgitud teenust ei oleks üldse

osutatud või oleks õigusteenuse asemel osutatud muid teenuseid.

21.5.5 Antud juhul tuvastas maakohus, et Kert Kingo ütlustega on tõendatud fakt, et sisend

arvel õigusteenuse kirjeldamiseks tuli temalt (vt maakohtu otsuse p 84). Kert Kingo lisas, et ta

lähtus Riigikogu Kantselei juhistest. Maakohus viitas ka Kert Kingo poolt Martin Traadile 1.

aprillil 2020 kell 12.32 saadetud e-kirjale, milles Kert Kingo andis Martin Traadile teada, et

talle väljastataval arvel peab olema ära toodud, et õigusalane konsultatsioon on seotud

Riigikogu tööga. Martin Traadil ei olnud pädevust hinnata, kas teenus oli seotud Kert Kingo

tööga Riigikogus või mitte.

21.5.6 Maakohus jättis tähelepanuta kaitsja väited, et Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14

lg 5 kohaselt ei ole advokaat kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe

õigsust. Viidatud normi teise lause järgi ei vastuta advokaat kliendi poolt esitatud andmete

tõelevastavuse eest. See säte on seotud AdvS § 43 lg 4 ja eetikakoodeksi § 4 lg 6 väljendatud

põhimõttega, et advokaati ei samastata kliendiga. Advokaat ja klient on kaks erinevat isikut ja

seega puudub advokaadil kindlus, et klient on talle kogu tõe avaldanud. Olukorras, kus klient

seda ei tee, on ebamõistlik panna advokaat vastutama. Advokaat peab saadud teabe õigsust

kontrollima mõistlikus ulatuses, kuid antud juhul ei olnud tegemist faktidega. Hinnang, kas

osutatav teenus oli seotud Riigikogu tööga või mitte, sõltus Kert Kingo subjektiivsest

arusaamast ja see ei olnud Martin Traadi jaoks objektiivselt kontrollitav. Advokaadil pole

võimalik laskuda vaidlusesse tema poole pöördunud kliendi hinnangu üle, kas ja millises

ulatuses on pöördumisest ajendatud, lahendamist vajav õiguslik probleem seotud kliendi

isikuga ja/või tegevusega kas eraelulises või töises sfääris. Ka ei kuulu õigusteenuse osutaja

pädevusse otsuse tegemine, kuidas korraldab õigusteenuse tellija teenuse eest tasumise. Antud

juhul ei olnud Martin Traadil varem meedias avaldatud teavet silmas pidades põhjust eeldada,

et Kert Kingo ja VA vahel puhkenud konfliktist välja kasvanud hagimenetlused ei ole seotud

tema poole pöördumise ajal Riigikogu liikmeks olnud Kert Kingo tööga. Veendumust, et

teenus pole seotud Kert Kingo tööalase tegevusega, ei saanud Martin Traadil tekkida ka

hiljem, kuna Kert Kingo palvel teisi isikuid esindades suhtles süüdistatav kogu aeg Kert

Kingoga, kellele ta edastas vastavalt kokkuleppele tutvumiseks ka kohtu edastatud

menetlusdokumente.

21.5.7 Maakohus märkis kohtuotsuse p-s 123, et süüdistatavad said väga hästi aru, et

kohtuvaidlustega seotud kulutusi ei peeta Riigikogu liikme tööga seotud kuludeks; vastasel

korral puudub mõistlik selgitus, miks ei näidatud kuludokumentidel osutatud õigusteenuse

tegelikku sisu. Tsiteeritud kohtu põhjendus läheb vastuollu kohtu enda järeldusega selle

kohta, et võltsituks ei saa lugeda 17. märtsi 2022 arvet nr 20220329, millel on osutatud

õigusteenust kirjeldatud õigusalase konsultatsiooniga lisamata, et konsultatsioon oli seotud

Riigikogu liikme tööga. Maakohus sedastas, et arvel märgitud mõiste „õigusalane

konsultatsioon“ on üldine mõiste, mis hõlmab ka kohtumenetluses õigusabi osutamist

(maakohtu otsuse p 88). Järelikult muutis maakohtu jaoks arved nr 20200401, nr 20200501,

nr 20200601 ja nr 20210514 võltsituks ainult see, et nendel oli lisatud teenuse kirjeldusse

märkus, et konsultatsioon on seotud Riigikogu tööga. Ja seda olukorras, kus oli lubatav

kirjeldada arvel kohtumenetluses õigusabi osutamist üldise mõistega „õigusalane

konsultatsioon“. Eeltoodust võib teha järelduse, et kui Martin Traat poleks Kert Kingo

juhtnööri arvestanud ning oleks arved väljastanud ilma märkuseta „seoses Riigikogu tööga“,

oleks Martin Traat talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõistetud, sest maakohtu

põhjendusi silmas pidades puudunuks alus rääkida dokumendi võltsimisest õiguse

omandamise eesmärgil, samuti ametiisiku kelmusele kaasaaitamisest.

21.5.6 Maakohtule tõendina esitatud Delfi Ärilehes 29. märtsil 2018 avaldatud RP artiklist

„OL: tagastan riigikogu kantseleile 750-eurose õigusabi kulu“ nähtub ka fakt, et

Riigiprokuratuur on varem suure lugejaskonnaga meediaväljaande vahendusel avalikustanud

seisukoha, mille järgi peavad mõisted „riigikogu liikme töö“ ja „[riigikogu] liikme tööks

vajalikud kulutused“ sisustama Riigikogu liikmed ise, liikmete tööd reguleeriva

seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Martin Traadil, kes ei ole

Riigikogu liige ega Riigikogu liikme kuluhüvitisi reguleerivate õigusnormide adressaat, nende

mõistete sisustamise pädevust ei olnud. Martin Traadil oli võimalik lähtuda ainult

õigusteenuse tellijaks olnud Riigikogu liikme (kes oli samal ajal ka advokaadibüroo kliendiks

– selle asjaolu tuvastas maakohus seeläbi, et luges arve nr 20220401 mittevõltsituks)

hinnangust.

21.5.7 Kriminaalasjas on tunnistajate, Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajate LK, TO

ütlustega tõendatud, et Riigikogu Kantselei finantsosakonnal puudus pädevus teha Riigikogu

liikme töö sisu osas järelevalvet ning Kert Kingo kuludokumendid olid alati korrektselt

vormistatud. Tunnistaja AM, kes on Riigikogu Kantselei EKRE fraktsiooni nõunik-

sekretariaadijuhataja, on andnud ütlusi selle kohta, et arvetel olevate andmete õigsuse eest

vastutab saadik ise. Tunnistaja selgitas sedagi, et kuna Kert Kingo osales koolitusel, kus

tutvustati kulude hüvitamise korda. Üldjoontes kattub tunnistajate seisukoht 23.11.2015

Postimehe artiklis avaldatud prokuratuuri seisukohaga, mida muudeti alles 2022. a aprillis või

mais siis, kui otsustati alustada käsilolevat kriminaalasja.

21.5.8 Olukorras, kus Riigikogu liige ise seostab kulu oma tööga ning Riigikogu liikme

kulude hüvitamise üle otsustaval Riigikogu struktuurüksusel ei olnud pädevust hinnata

parlamendiliikme kulude seotust saadiku tööga, ei saanud ammugi sellist õigust olla Martin

Traadil.

21.5.9 Tuvastatud faktide valguses ei ole põhjust öelda, et Martin Traadi puhul on täidetud

KarS § 344 lg 1 teokoosseisu subjektiivne külg. Võltsimine eeldab tahtlust kõikide objektiivse

koosseisu tunnuste osas ning koosseisu täitmiseks piisab ka kaudsest tahtlusest. Martin Traat

ei kandnud ega palunud kanda arvetele andmeid, mis oleksid sisult ebaõiged ja mille

ebaõigusest ta oli teadlik. Süüdistuses kajastatud arved väljastati teenuse tellija ja selle eest

tasuja nimele, kes osaliselt teenust vahetult tarbis ning teenuse kirjeldus vastas selle tegelikule

sisule vastavalt tellija soovitud sõnastusele.

21.6

Martin Traadi süüdi tunnistamine KarS § 209 lg 2, p-de 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ei ole

põhjendatud, sest ta teadnud, et Kert Kingo esitab vaidlusalused arved Riigikogu Kantseleile

kuluhüvitise saamiseks.

21.6.1 Kriminaalasjas on tõendatud, et Kert Kingo ei teavitanud Martin Traati sellest, et ta

kavatseb esitada süüdistuses kajastatud arved Riigikogu kantseleile kuluhüvitise saamiseks.

Seda fakti kinnitasid mõlemad süüdistatavad ja vastupidine ei nähtu mitte ühestki maakohtule

esitatud tõendist. Martin Traat teadis ainult seda, et arved maksab Kert Kingo. Martin Traat

täpsustas, et tema sai arvete hüvitamisest teada alles siis, kui Eesti Advokatuur pöördus tema

poole kas veebruaris või märtsis 2022. a. Vaatamata sellele, et süüdistatava väidet ei kummuta

ükski tõend, pidas maakohus seda ebausaldusväärseks. Maakohus leidis, et kui Martin Traat ei

oleks teadnud, et Kert Kingol on eesmärk kasutada arveid kuluhüvitise saamiseks, oleks ta

arvetele märkinud osutatud teenuse tegeliku sisu. Sealjuures jättis maakohus analüüsimata

kaitsja väited selle kohta, mis asjaolude tõttu arved olemasoleval kujul koostati ning selle, et

Martin Traadil ei olnudki pädevust kahelda Kert Kingo hinnangus, et teenus on seotud

Riigikogu tööga. On ebaloogiline, et kohtu hinnangul ei olnud võltsitud see arve, millel oli

osutatud teenus kirjeldatud pelgalt õigusalase konsultatsioonina. Maakohus rajas oma

järeldused seega oletustele, eiras KrMS § 7 lg 3 sätestatut ning võttis omale süüdistaja rolli.

21.6.2 Lisaks pole alust väita, et Martin Traat realiseeris KarS §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3

subjektiivse külje. Martin Traadi puhul ei saa rääkida ei otsese tahtluse ega kavatsetuse

esinemisest isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tema poolt Kert Kingole väljastatud arvetel

märgitud õigusteenuse kirjeldus oli ebaõige vähemalt neljal arvel (s.o arved nr 20200401, nr

20200501, nr 20200601 ja nr 20210514). Süüdistatav ei teadnud ega pidanud pidama

võimalikuks, et Kert Kingo soovitud kujul arvete esitamisega aitab ta omalt poolt kaasa teole,

mida riik hakkab hiljem käsitlema ametiisiku poolt toime pandud kelmusena. Kuni

käsilolevas asjas menetluse alustamiseni ei olnud varem mitte ühelgi juhul alustatud

kriminaalmenetlust olukorras, kus tekkis kahtlus, kas Riigikogu liikmele hüvitatud kulu on

ikka seotud tema tööga Riigikogus. Selle asemel ütles Riigiprokuratuur avalikult, et

selgepiirilise regulatsiooni puudumise tõttu ei järgne kuluhüvitiste mittesihipärasele

kasutamisele kriminaalvastutust ning iga Riigikogu liige otsustab ise oma tööülesannete ja

sellega seotud kulude üle.

21.6.3 Martin Traat viitas oma ütlustes Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2021. a määrusele

kriminaalasjas nr 1-21-1908, milles ringkonnakohus selgitas KarS § 209 objektiivse koosseisu

kontekstis seda, et tegelikest asjaoludest oleks loodud teadvalt ebaõige ettekujutus juhul, kui

mitte mingisuguseid menetluskulusid ei oleks üldse tekkinud, kuid ometi oleks nende

väljamõistmist taotletud. Olukorras, kus keegi ei eita, et mahuka menetlusega kaasnesid

menetluskulud, ei olnud ringkonnakohtu arvates alust väita, et menetluskulude nimekirja

esitamine ja nende teiselt poolelt välja mõistmise taotlemine oleks toimunud alusetult. Samale

seisukohale tugines näiteks ka Harju Maakohus 16.10.2023. a kriminaalasjas nr 1-21-4033,

mis jõustus 2. juulil 2024. a. Toodu valguses ei saa olla Martin Traadile etteheidetav, et ta

taotles kostja esindajana MK, HK ja RJga seotud tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-

20-3847 menetluskulude, sh esindajakulude hüvitamist, arvestades esindamisel tehtud

toiminguid. Martin Traat esitas sel põhjusel arved Kert Kingole osutatud õigusteenuse eest

tasu saamiseks. Arveid koostada lastes ja väljastades ei pidanud Martin Traat võimalikuks, et

osutab seeläbi Kert Kingole ainelist kaasabi, et too saaks varjata Riigikogu Kantselei eest

asjaolu, et kulu pole seotud Riigikogu liikme tööga. Seda enam olukorras, kus õigusteenust

osutati MK, HK ja RJ kõrval ka Riigikogu liikmest K. Kingole endale. Samuti on tõendatud,

et Martin Traat seostas tänu Kert Kingo väidetele vaidlusaluseid tsiviilasju Kert Kingo tööga

Riigikogus. Mõnevõrra utreeritult võiks antud asja pinnalt paralleele tõmmates väita, et

dokumendi võltsimises ja ametiisiku poolt toime pandud kelmusele kaasaaitamises

süüdistatuna võiks kohtu alla sattuda näiteks ka kondiiter juhul, kui ta valmistab Riigikogu

liikme tellimusel kringli ja väljastab toote eest Riigikogu liikme palvel arve selgitusega

„Kringel seoses Riigikogu liikme tööga (kohtumiseks valijatega)“, misjärel Riigikogu liige

laseb kulu sellest kondiitrit teavitamata hüvitada Riigikogu Kantseleil, kuid sööb kringli ära

pereringis.

21.7

Maakohtu seisukoht KarS § 39 lg 1 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu

puudumise kohta ei ole õige.

21.7.1 Maakohus märkis otsuse p-s 118, et õigusvaidlustes on kohtu otsustada, mil viisil üht

või teist normi tõlgendada ning mõistete sisustamisel pole kohus seotud poole või normi

adressaadi nägemusega. Maakohtu seisukoht ei põhine kehtival kohtupraktikal. Riigikohus on

keelueksimise vältimatuse sisustamisel tuginenud mh asjaolule, kuidas menetlejad ise

õiguslikku olukorda tõlgendasid. Ka on riigikohus selgitanud, et riigi kriminaalpoliitikat viib

ellu prokuratuur ning kriminaalpoliitika oluliseks osaks on osalemine ühtlase karistuspraktika

kujundamises (RKKKo nr 3-1-1-33-16 p 22.1 ja nr 3-1-1-91-07 p 6.2).

21.7.2 Kriminaalpoliitika elluviimisel on oma roll menetluspraktikal ning selle ühtlustamisel.

Lisaks kohtule kujundab praktikat ka prokuratuur. Ühtse menetlus- ja karistuspraktika

aspektist ei ole vastuvõetav, kui riigi karistuspoliitika elluviija deklareerib avalikult, et kehtiva

õigusliku regulatsiooni puudulikkuse tõttu ei ole teatud viisil käituva isiku karistusõiguslik

vastutus võimalik, kuid alustab hiljem, analoogsete asjaoludega kaasuses teise isiku suhtes

kriminaalmenetlust. Ja teeb seda olukorras, kus regulatsioon ei ole muutunud. Oma varasemas

praktikas on prokuratuur keeldunud Riigikogu liikme kuluhüvitiste oletatavat väärkasutamist

puudutava info saamisel kriminaalasju alustamast, põhjendades seda kriminaalmenetluse

aluse puudumisega.

21.7.3 Näiteks kriminaalmenetluse nr 15700000165 alustamata jätmise teates selgitas

Riigiprokuratuur, et Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs

taandub mõistetele „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“. Prokuratuur asus

seisukohale, et need mõisted tuleb sisustada Riigikogu liikmetel endil, oma tööd reguleeriva

seadusandluse, eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Endise Riigikogu liikme Martin

Repinski kriminaalasja lahendanud kohtukoosseis märkis kriminaalmenetluse nr

15700000165 alustamata jätmise teate kohta, et kuigi kohus pole seotud ühe riigiprokuröri

õigusliku hinnanguga riigikogu liikme tööle või tööks vajalikele kulutustele, võib see teises

kriminaalasjas tõstatada küsimuse süüdistatava vältimatust keelueksimusest KarS § 39 mõttes.

Maakohtule esitati tõendina mh Postimehe 23. novembri 2015. a artikkel „Riigiprokuratuur ei

hakka kuluhüvitisi uurima“. Artiklis tsiteeris riigiprokurör Piret Paukštys kriminaalmenetluse

nr 15700000165 alustamata jätmise teates väljendatud seisukohti. Riigiprokurör lisas, et

selgepiirilise süsteemi olemasolu korral võiks Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste

mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka kriminaalvastutus. See Postimehe artikkel on

kättesaadav avalikest allikatest ja prokuratuuri seisukohtadega olid oma sõnul kursis ka Kert

Kingo ja Martin Traat. Süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise ajal puudus

mistahes kohtupraktika Riigikogu liikme töö sisu ning selleks kuluva kütuse hüvitamise

regulatsiooni kohaldamispraktika kohta karistusõiguse kontekstis. Käsilolev kaasus on

teadaolevalt esimene, mille puhul alustati kriminaalmenetlust.

21.7.4 Maakohus märkis otsuse p-s 119, et võrrelda saab võrreldavaid ning sel põhjusel tuleb

võrdlused PT ja OLga kõrvale heita, kuid ei põhjendanud, milles siis väidetavad erinevused

seisnevad. Tegu on põhjendamiskohustuse rikkumisega.

21.7.5 Maakohtule esitati tõendina Delfi Ärilehes 29. märtsil 2018 avaldatud RP artikkel „OL:

tagastan riigikogu kantseleile 750-eurose õigusabi kulu“. Tõendist nähtuvad järgmised

asjaolud: 1) tol ajal Riigikogu liikmeks olnud OL ei pidanud Riigikogu liikmel tekkinud

õigusabikulu hüvitada laskmist õigusvastaseks; 2) ka toona tõi Riigikogu liikmete kulude

hüvitamise regulatsiooni ebaselgus endaga kaasa erinevaid tõlgendusi ning tõdeti selle

muutmise vajadust. Käsilolevas kriminaalasjas ristküsitletud tunnistaja LK ütluste kohaselt

hüvitas Riigikogu Kantselei OLle õigusteenuse eest väljastatud arve pärast selle ümber

vormistamist koolituskulu arveks. Siinkohal väärib märkimist, et M. Traadi palvel koostatud

arvetel kirjeldati teenust vastavalt selle tegelikule olemusele, mitte koolitusena.

21.7.7 Kui vaadata Kert Kingo ütlusi, siis võib nende põhjal pidada jätkuvalt võimalikuks, et

Kert Kingo eksis teo keelatuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Kui prokuratuur on avalikult öelnud, et

Riigikogu liikmete kulude hüvitamise regulatsioon vajab täpsustamist ning

kriminaalmenetluse alustamine alusetult kuluhüvitist taotlenud Riigikogu liikmete suhtes võib

kõne alla tulla alles pärast seda, ei saa rääkida teost, mille ebaõigussisu pidi Kert Kingo jaoks

olema ilmne ja arusaadav. Keelueksimuse vältimatuse sisustamisel võib mh tugineda ka

sellele, kuidas menetleja (prokuratuur või uurimisasutus) ise õiguslikku olukorda tõlgendab

(RKKKo 3-1-1-33-16 p 22.1). Kert Kingo keelueksimusele viitavad järgmised asjaolud ja

süüdistatava ütlused:

-

ajakirjanduses pakkusid kõneainet erinevad Riigikogu liikmete kuluhüvitiste juhtumid,

kuid mitte ühegi puhul ei alustatud kriminaalmenetlust. Selle asemel öeldi avalikult, et

Riigikogu liige on vaba otsustama, mida saab pidada tema tööga seotud kuluks;

-

Kert Kingo selgitas, et ajal, mil ta asus tööle Riigikogu liikmena oli talle selge ja talle

oli ka selgeks tehtud, et Riigikogu liikme kuluhüvitised ei kuulu kriminaalmenetluse

alla. See veendumus kujunes Kert Kingol mh tänu riigiprokurör P. Paukštyse

sõnavõtule;

-

Kert Kingo selgitas, et ta osales 2019. a Riigikogu Kantselei korraldatud koolitusel,

mis käsitles kuluhüvitisi. Seal räägiti, et iga Riigikogu liige otsustab ise, milline kulu

on tema tööga seotud ja kui kulu iseloomu tõttu on seose puudumine ilmne, siis

tehakse liikmele ettepanek kuluhüvitis tagasi maksta või ettepanek pidada summa

liikme palgast kinni. Koolitusel ei olnud kordagi juttu sellest, et alusetu kuluhüvitise

taotlemise korral võidakse alustada kriminaalmenetlust. Koolitusel öeldi, et raskeim

võimalik tagajärg on hüvitissumma tagasinõudmine;

-

Kert Kingo selgitas, et ta pidas VA haginõudeid MK, HK ja RJ vastu endaga seotuks -

sest nad anti kohtusse VA laimu tõttu tema kaitseks kirjutatud ja sotsiaalmeedias

avaldatud kommentaaride pärast. Hagiavaldused esitati ajal, mil ta oli Riigikogu liige.

Just sellepärast, et ta pidas end MK, HK ja RJ kohtuasjadega seotuks, soovis ta kõigis

tsiviilasjades enda ülekuulamist tunnistajana. Ühes menetluses taotlus ka rahuldati;

-

Kert Kingo selgitas, et kui ta palus Martin Traadil osutatud õigusteenuse eest arved

koostada, siis lähtus ta arvetele märgitava teenuse puhul Riigikogu Kantselei

selgitustest, mille kohaselt tuligi arvetele märkida üldsõnaliselt „õigusabiteenus“,

mitte kohtuasja numbrit vms;

-

Kert Kingo selgitas, et Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötaja poolt Riigikogus

kuluhüvitiste teemal läbiviidud koolitusel öeldu tundus piisavalt usaldusväärne ja

sellepärast ei tundnud ta vajadust mõnelt juristilt üle küsida. Finantsosakonna

ametnikud, kes otsustasid ja korraldasid kulude hüvitamist, tundusid talle kõige

pädevamad.

21.7.10 Olukorras, kus Kert Kingo näitas pärast Riigikogu liikmeks saamist üles aktiivsust

Riigikogu liikme kulude hüvitamise regulatsiooni enesele selgeks tegemise vastu, osales

Riigikogu Kantselei korraldatud vastavasisesel koolitusel ja viis end kurssi kuluhüvitisi

puudutavate kaasuste ning prokuratuuri seisukohaga, on põhjust väita, et Kert Kingo täitis

kohustust tunda huvi teo võimaliku keelatuse vastu. Kert Kingol ei olnud võimalik tuvastada

teo keelatust ka põhjusel, et prokuratuur muutis alles pärast süüdistuses etteheidetavat tegu

oma praktikat. Erinevalt kõikidest varasematest kõneainet pakkunud Riigikogu liikmete

kuluhüvitiste kaasustest alustati just Kert Kingo puhul kriminaalmenetlust, esialgu tehti seda

KarS § 201 lg 2 p 3 tunnustel.

21.7.11 Väärib märkimist, et alles 15. märtsi 2022. a Riigikogu juhatuse otsusega kehtestati

redaktsioon, milles fikseeriti nõuded kuludokumentidele, mis tuleb esitada, kui Riigikogu

liige taotleb kuluhüvitist kirjaliku ja õigusalase nõustamise puhul. Tunnistaja LK, Riigikogu

Kantselei finantsosakonna juhataja, selgitas maakohtus, et kuni muudatuseni hüvitati

Riigikogu liikme õigusalase nõustamise kulud koolituskuludena. Järelikult ei olnud enne 15.

märtsi 2022. a kehtestatud mitte mingisuguseid nõudeid kuludokumentidele, mis puudutasid

Riigikogu liikme tellitud õigusteenuste kulude hüvitamist. Süüdistuses kajastatud kuuest

advokaadibüroo arvest tervelt neli, millega seoses tegi maakohus Martin Traati süüdimõistva

otsuse, väljastati enne kulutuste hüvitamise korra uue redaktsiooni kehtestamist. Isegi

vaatamata uuele korrale peeti igati nõuetekohaseks pärast selle kehtestamist ehk 17. märtsil

2022. a väljastatud arvet nr 20220329 ja hüvitatavaks selle alusel 18. märtsil 2022. a tasutud

summat. Vaatamata sellele, et arvel oli teenuse sisuks märgitud üksnes „Õigusalane

konsultatsioon“. Selle arve puhul järeldas maakohus, et selline teenuse üldine kirjeldus ei

anna alust hinnata dokumenti võltsituks.

21.7.12 Maakohus asus kohtuotsuse p-s 121 seisukohale, et Kert Kingo jaoks oli võimalik

eksimus KarS § 39 lg 2 tähenduses hõlpsasti välditav, sest küsitavuse korral oli Kert Kingol

võimalik pöörduda Riigikogu Kantselei finantsosakonna või EKRE fraktsiooni poole. Kohus

viitas RKLS § 30 alusel tehtud Riigikogu juhatuse otsusele Riigikogu liikme tööga seotud

kulutuste hüvitamise kohta, mille p 15 näeb ette vaieldava küsimuse saatmist kontrollimiseks

fraktsioonile, kuhu Riigikogu liige kuulub. Martin Traadil sellist võimalust ei olnud. Martin

Traat sai lähtuda temalt õigusteenust tellinud Kert Kingo hinnangust, et osutatav õigusteenus

on seotud kliendi tööga Riigikogus. Martin Traat kinnitas kohtus, et seostas meedias esitatud

andmete alusel tsiviilvaidlusi lahutamatult Kert Kingoga ja sama ütles talle ka Kert Kingo ise.

Martin Traat sai lähtuda ja lähtuski arusaamast, et lisaks Kert Kingole pidasid ka isikud, keda

ta tsiviilkohtumenetlustes esindas, õigusvaidlusi ajendatuks Kert Kingo tööst. See oli ka

põhjus, miks kõigis neis menetlustes taotleti Kert Kingo tunnistajana üle kuulamist. Kuivõrd

keelueksimusest saab rääkida ka Martin Traadi puhul, siis on tema süüdi tunnistamine KarS §

§ 344 lg 1, §-de 209 lg 2 p 2 – 22 lg 3 järgi järelikult välistatud.

21.8

Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, kui jättis need osaliselt Martin Traadi kanda.

21.8.1 Kui vaadata maakohtu otsuses õigeksmõistva osa mahtu, siis oleks kohus pidanud

riigilt süüdistatava kasuks välja mõistma kolmandiku, mitte veerandi mõistlikust ja vajalikust

õigusabikulust. Seda põhjusel, et Martin Traat mõisteti õigeks kuuest episoodist kahes ehk

süüdistuse mahtu silmas pidades 1/3 ulatuses. Maakohus ei põhjendanud, miks ta seda asjaolu

menetluskulusid kindlaks määrates ei arvestanud.

21.8.2 Maakohtul ei ole õigus, et põhjendatud menetluskulu hulgast tuleb välja arvata see osa,

mis on seotud kaitsjate omavaheliste aruteludega. Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas on

kaitsjal vaja lisaks kaitsealusele nõu pidada ka teiste menetlusosalistega. Need on käsitatavad

õigusteenuse osutamisena AdvS § 40 lg 1 tähenduses. Omavahel on nõu pidada selleks, et

arutada kaitsepositsiooni ja -taktikat, tunnistajate ristküsitlemisega ja taotluste esitamisega

seonduvat jpm.

21.8.3 Apellatsiooni rahuldamise korral tuleb Martin Traadi kohtueelse-, maakohtu- ja

ringkonnakohtu menetluse kulud jätta mõistlikus ja vajalikuks peetavas osas kooskõlas KrMS

§ 181 lg 1, 185 lg 1 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb riigi kanda jätta ka siis, kui

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-des 2 või 3 või lg 2 nimetatud lahendi.

Menetluse edasine käik.

22. Tallinna Ringkonnakohus võttis 7. novembri 2024. a määrusega apellatsioonid

menetlusse. Kuivõrd Martin Traadi kaitsja, Martin Traat ise ja ka Kert Kingo avaldasid soovi

lahendada asi suulises menetluses, korraldas kohus apellatsioonide läbivaatamiseks

kohtuistungi.

22.1 Tallinna Ringkonnakohtus 2. detsembril 2024. a toimunud kohtuistungil jäid apellandid

ja süüdistatavad apellatsioonide ja nendes esitatud taotluste juurde. Martin Traadi kaitsja ütles

vastuseks kohtu küsimusele, et apellatsiooni p-s 2.9 sisalduva etteheite võib ringkonnakohus

asja lahendamisel jätta tähelepanuta. Prokuratuur oli seisukohal, et apellatsioonid ei ole

põhjendatud ning Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsus tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht.

23. Ringkonnakohus vastab kõigepealt Martin Traadi kaitsja apellatsioonis esitatud

argumentidele, mis puudutavad läbiotsimiste ja nende käigus saadu seaduslikkust, ning

täiendab selles osas maakohtu põhjendusi (I). Seejärel käsitleb kolleegium apellatsioonides

tõstatatud argumente, mis puudutavad süüdistatavatele ette heidetavate teokoosseisude

objektiivse ja subjektiivse külje täidetust (II) ning võtab seisukoha võimaliku keelueksimuse

kohta (III). Viimaks vaeb ringkonnakohus, kas käsilolevas asjas tuleks apellatsioonide

piiridest väljuda või mitte (IV) ning lahendab nii Martin Traadi kaitsja apellatsioonis

vaidlustatud maakohtu menetluskulude jaotuse kui ka apellatsioonimenetluse kulud (V).

I

24. Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et Advokaadibüroo Eipre & Partnerid

OÜ ning advokaadibüroole raamatupidamisteenust osutanud OÜ Q läbiotsimine oli

ebaseaduslik. Sel põhjusel jääb tagajärjetuks ka apellandi taotlus tunnistada lubamatuks

süüdistusakti p-des 17.1.2 ja 17.1.31 nimetatud tõendid. Ringkonnakohus põhjendab oma

seisukohta nii.

25. Martin Traadi kaitsja hinnangul on maakohtu otsus puudulikult motiveeritud osas, mis

puudutab vaidlusaluste menetlustoimingute lubatavust (vt siinkohal maakohtu otsuse p-d 3-

12). Üldistatult heidab apellant maakohtule ette, et osa kaitsja argumentidest jäi analüüsimata.

25.1 Kui vaadata menetluse käiku maakohtus, siis vastab tõele, et mõlema süüdistatava

kaitsjad viitasid juba kaitseaktides minetustele, mis puudutasid vaidlusalusteks läbiotsimisteks

loa taotlemist, andmist ja toiminguid endid1. Eelistungil nõustusid pooled kohtu ettepanekuga

lahendada kriminaalasja kohtulikul uurimisel esmajärjekorras kaitsjate tõstatatud menetluslik

küsimus läbiotsimiste ja nende käigus saadud tõendite lubatavuse kohta ning prokurör ja

kaitsja esitasid peale vaidlusaluseid menetlustoiminguid puudutavate tõendite uurimist

1 KoTo kd I tlk 33pö-34, 37-37pö ja tlk 41

kohtule kirjalikud seisukohad2. Pärast kohtule esitatud tõenditega ja poolte täiendavate

argumentidega tutvumist lahendas maakohus küsimuse menetlustoimingu ja nende käigus

saadud tõendite lubatavusest 27. mail 2024. a toimunud kohtuistungil tehtud suulise

määrusega3. Maakohus ütles enne põhjenduste avaldamist pooltele sissejuhatavalt, et „…

kokkuvõtvalt siis. Lahendis kirjutan põhjalikumalt.“. Kui võrrelda 27. mail 2024. a suuliselt

ette kantud motiive ning maakohtu otsuses sisalduvaid argumente (vt uuesti maakohtu otsuse

p-d 3-12), siis on ilmne, et kohus ei täitnud oma istungil antud lubadust - esitada kohtuotsuses

põhjalikumad põhistused.

25.2 Kolleegium möönab, et kohus ei pea tingimata kõiki kohtumenetluse poole esitatud

väiteid põhjalikult käsitlema. Nii näiteks pole põhjust üleliia ressurssi kulutada ilmselgelt

asjakohatute seisukohtade kummutamisele või korrata poole põhjendusi juhul, kui kohus

nendega täielikult nõustub. Antud juhul ütles maakohus selgelt, et piirdub protokollilises

määruses kokkuvõtlike seisukohtadega ning vastab kaitsjate tõstatatud küsimustele

põhjalikumalt kohtuotsuses. Sellele, et mõni kohtu palge ette toodud argumentidest oleks

olnud asjakohatu või oleks olnud alust teatud küsimustes täiel määral prokuröriga soostuda,

kohus ei viidanud. Toodu tõttu on Martin Traadi kaitsjal õigus, et maakohtu otsuses kõlavad

argumendid jäävad kaitsja seisukohtade valguses veidi lakooniliseks. Samas on maakohus

andnud vastuse Martin Traadi kaitsja tõstatatud kesksetele küsimustele, s.o kas

menetlustoiminguks loa taotlemisel ja andmisel ja/või menetlustoimingu käigus leidsid aset

rikkumised ja kas need minetused mõjutavad saadud tõendite lubatavust. Arvestades

maakohtu otsuse p-des 3-12 kajastatut, ei ole lüngad kohtu argumentatsioonis nii ulatuslikud,

et oleks alust rääkida kohtuotsuses põhjenduste puudumisest KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Ringkonnakohtul võimalik kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel maakohtu argumente omalt

poolt täiendada.

26. Apellandi arvates esitas prokuratuur advokaadibüroo ja sellele raamatupidamisteenust

osutanud äriühingu läbiotsimiseks luba taotledes eeluurimiskohtunikule ebaõigeid andmeid.

Nendeks olid kaitsja hinnangul nii prokuratuuri taotluses kui ka eeluurimiskohtuniku

määruses sisalduvad viited koolitustele ja koolitusmaterjalidele. Apellant on seisukohal, et

prokurör teadis läbiotsimiseks luba taotledes, et tegelikult selliseid dokumente ei eksisteeri.

26.1 Lihtsustatult alustati käsilolevas asjas kriminaalmenetlust kontrollimaks, kas Kert Kingo

kasutas oma Riigikogu liikme kuluhüvitist kolmandate isikute õigusabikulude kinni

maksmiseks või mitte. Sellest tulenevalt oli üks alustatud menetluse eesmärkidest tuvastada

ka asjaolu, kas vaidlusaluseid arveid võidi võltsida.

26.2 Vastab tõele, et enne taotluse esitamist olid menetlejal (ja seega ka prokuratuuril) olemas

advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ esitatud arved, mis Kert Kingo esitas Riigikogu

Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks4. Riigiprokuratuuri 20. juuni 2022. a läbiotsimise

taotlusest võib järeldada, et menetleja jaoks olid enne menetlustoimingut kindlalt teada

järgmised faktid:

-

Riigikogu Kantselei finantsosakonna edastatud arvetel olevad selgitused rääkisid

Riigikogu tööga seotud õigusalastest konsultatsioonidest;

2 KoTo kd I tlk 47-47pö, 68-73, 84pö-108, 114-116, 117-126 ja 127-129

3 KoTo kd I tlk 141pö-142

4 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 3-4, TõTo kd I tlk 3-4

-

Riigikogu Kantselei hüvitas Kert Kingole koolituskuludena advokaadibüroo Eipre &

Partnerid arvete alusel 10 071 eurot5.

Arvestades vaidlusaluste arvetel olevat väga üldist selgitust ja paralleelselt üleval olevat

kahtlust, et arved olid võltsitud ja nendel märgitud teenus ei olnud seotud Kert Kingo tööga

Riigikogus, vajas menetleja järelikult teavet ja tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber

kahtluse, et Riigikogu Kantselei edastatud advokaadibüroo Eipre & Partnerid poolt Kert

Kingole esitatud arved võivad olla seotud tsiviilasjadega nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-

3847. Loogiline on, et esmajärjekorras täpsustatakse ja selgitatakse välja advokaadibüroo

poolt Kert Kingole osutatud teenuse sisu.

26.3 Tegelikult on apellandil õigus, et menetleja pidas enne läbiotsimist võimalikuks, et mitte

mingisuguseid koolitusmaterjale ehk tõendeid, mis kinnitaks Riigikogu Kantselei

finantsosakonna poolt koolituskuludena käsitletud teenuse tarbimist, ei eksisteeri.

Menetlustoiminguks luba taotlenud prokurör on taotluses märgitu järgi pidanud

koolitusmaterjalide leidmisest märksa olulisemaks nende puudumist6. Fakt, et Kert Kingo ei

ole saanud arvetel kajastatud teenust, kinnitanuks kahtlust, et vaidlusalused arved võisid

puudutada ka tsiviilasju nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847. Toodu valguses ei pea

kolleegium menetluse algfaasis mitte või ebaõigeks seda, kui menetlustoimingu käigus

soovitakse mh kontrollida, kas eksisteerivad mingisugused dokumendid, mis kinnitaks

Riigikogu Kantselei finantsosakonna poolt koolituskuludena käsitletud teenuse tarbimist.

Kolleegium ei välista, et teatud juhtudel võib fakt, et mingisugust dokumenti või eset ei leita

kohast, kus see peaks olema ning seda läbiotsimise hetkel võib-olla üldse ei eksisteerigi, olla

menetleja jaoks samaväärselt kõnekas ning menetlust edasi viiv nagu otsitava leidminegi.

27. Kolleegium ei jaga apellandi arvamust, et menetleja pidanuks pärast VA kuriteoavalduse

saamist tegema Martin Traadile teabepäringu selleks, et süüdistatav selgitaks vaidlusaluste

arvetega seotud küsimusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et prokuratuur eiras

käsiloleva asja kohtueelses menetluses KrMS § 211 lg 2 sätestatud kohustust selgitada välja

kahtlustatavaid õigustavad asjaolud.

27.1 Kuriteoteate saamisel tuleb menetlejal langetada otsus, kas laekunud teabe põhjal on

KrMS § 6 sätestatut silmas pidades põhjust toimetada kriminaalmenetlust või mitte. Otsus

tuleb teha võrdlemisi kitsas ajaraamis (vt KrMS § 198 lg 1 ja 11) ning olemasolevate andmete

põhjal. Peaks teave kogumis viitama võimalikule kuriteole, ei ole kolleegiumi arvates vajalik

ja tegelikult ka võimalik, et menetleja hakkab tegema potentsiaalsele kahtlustatavale

mingisuguseid päringuid selleks, et selgitada kuriteoteates esitatud väiteid. On ilmselge, et nii

toimides võtab menetleja riski, et tõe tuvastamiseks vajalikud tõendid võidakse enne nende

leidmist kõrvaldada või hävitada. Kriminaalmenetluse alustamise korral püstitab menetleja

kontrollimist vajavad versioonid ja kaardistab tõendamisvajaduse potentsiaalset kahtlustatavat

teavitamata.

27.2 Kohtueelse menetluse algfaasis on täiesti tavapärane, et uurimisversioon(id) on pidevas

muutumises ja sõltuvad kogutavast tõendusteabest. Läbiotsimine on üks viis tõendite

kogumiseks ning toimingu eesmärgiks on leida menetluses püstitatud hüpoteesi kinnitavaid

5 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5, TõTo kd I tlk 5

6 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 9, TõTo kd I tlk 9

või ümberlükkavaid tõendeid. Riigiprokuratuuri 20. juuni 2022. a läbiotsimise taotlusest7

nähtub asjaolu, et enne läbiotsimist oli töös kaks versiooni:

1) tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847 tasus kostjate MK, HK ja RJ

esindaja, vandeadvokaat Martin Traadi õigusabikulu Kert Kingo, kes esitas pärast

arvete maksmist advokaadibüroo Eipre & Partnerid 1. aprilli 2020 arve nr 20200401,

4. mai 2020 arve nr 20200501, 1. juuni 2020 arve nr 20200601, 14. mai 2021 arve nr

20210514, 17. märtsi 2022 arve nr 20220329 ja 1. aprilli 2022 arve nr 20220401

Riigikogu Kantselei finantsosakonnale hüvitamiseks8;

2) tsiviilasjades nr 2-20-3856, 2-20-3865 ja 2-20-3847 tasusid kostjad MK, HK ja RJ

kohtuvaidluste tõttu tekkinud õigusabikulu oma esindajale, vandeadvokaat Martin

Traadile ise. Kuigi vastavaid ülekandeid Martin Traadile ja/või advokaadibüroole

Eipre & Partnerid kostjate arveldusarvetelt ei nähtunud, ei välistanud menetleja sellel

hetkel võimalust, et arved maksti sularahas või asus advokaat osutatud teenuste eest

tasu sisse nõudma hiljem9.

Järelikult ei ole õige apellandi seisukoht, et läbiotsimise eesmärgiks oli ainult süüstavate

tõendite leidmine. Riigiprokuratuur ei välistanud võimalust, et läbiotsimisele allutatud

kohtadest leitakse tõendeid, mis kinnitavad seda, et MK, HK ja RJ tasusid Martin Traadile

õigusabikulud sularahas või asjaolu, et kostjad võisid õigusabikulud tasuda ka pärast teenuse

osutamist.10 Fakt, et menetleja pidas seda olemasoleva teabe põhjal pisut ebatõenäolisemaks,

ei tähenda, et sellist võimalust poleks kriminaalasjas mitte kunagi kaalutud.

28. Enne järgmise apellandi etteheite juurde minemist märgib ringkonnakohus, et kuigi kaitsja

hinnangul olid nii advokaadibüroos kui ka sellele raamatupidamisteenust osutanud äriühingus

toimunud läbiotsimised ebaseaduslikud, keskendub apellant advokaadibüroos toimunud

läbiotsimisele. OÜ-ga Q on ringkonnakohtu hinnangul seotud ainult üks kaitsja väide –

prokuratuur esitas eeluurimiskohtunikule läbiotsimiseks loa taotlemisel teadvalt ebaõigeid

andmeid. Kuivõrd järgnev OÜ-d Q mitte kuidagi ei puuduta ning ringkonnakohus ei

nõustunud apellandiga, et Riigiprokuratuur esitas läbiotsimisi taotledes teadvalt ebaõigeid

andmeid, oli OÜ-s Q toimunud läbiotsimine seaduslik ning toimingu käigus saadud tõendid11

lubatavad.

29. Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et prokuratuur eiras läbiotsimiseks loa

taotlemisel ja eeluurimiskohtunik selle väljastamisel ultima ratio põhimõtet.

29.1 Mis puudutab apellandi etteheidet, et kohus piirdus valdavalt prokuratuuri

läbiotsimistaotluses esitatud argumentide kordamisega, siis võivad kehtiva kohtupraktika

kohaselt kohtu põhjendused menetlustoimingu vajalikkuse kohta toetuda ka prokuratuuri

argumentidele, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (viimati RKKKm 1-22-7792). See

nõue on antud juhul täidetud. Kohtupraktikas on rõhutatud sedagi, et ultima ratio põhimõtte

järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil, sest

7 TõTo kd I tlk 1-13

8 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 3-4, TõTo kd I tlk 3-4

9 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5, TõTo kd I tlk 5

10 Vt Riigiprokuratuuri taotluse lk 5 ülevalt lugedes 2. lõik, TõTo kd I tlk 5

11 TõTo kd III tlk 10-33

eelkõige peab prokuratuur kohtueelse menetluse juhina oma taotluses kohtule selgitama, miks

on asjas vältimatult vajalik koguda tõendeid taotletava menetlustoiminguga (vt RKKKm 3-1-

1-112-16). Lugedes prokuratuuri ja eeluurimiskohtuniku põhistusi ja kõrvutades neid

apellandi kriitikaga, ei ole kolleegiumil erinevalt Martin Traadi kaitsjast prokuratuurile ja/või

läbiotsimistaotluse lahendanud kohtule mitte midagi ette heita.

29.2 Apellandi hinnangul ei olnud prokuratuuri taotlus ja eeluurimiskohtuniku määrus ultima

ratio põhimõttega kooskõlas peamiselt sellepärast, et kaitsja arvates ei selgitanud menetleja

enne advokaadibüroos läbiotsimise toimetamist välja, kas otsitavaid tõendeid on võimalik

saada mõnel muul, vähem riivaval viisil ehk lihtsustatult on kaitsja seisukohal, et menetleja

oleks pidanud enne läbiotsimise taotlemist tegema teabepäringu Martin Traadile ja/või

Advokatuurile. Lisaks on kaitsja arvates läbiotsimise vajadus sisustatud prokuröri oletustega.

29.3 Kui alustada viimasest, siis kolleegium leiab, et mõisted oletus (mille tegemist apellant

prokuratuurile ette heidab) ja prognoos on kaks eri asja. Kuigi mõlemad on suunatud

tulevikku või seotud teadmata asjaolude hinnangu andmisega, põhineb oletus valdavalt

intuitsioonil ja piiratud, valdavalt tõendamata andmehulgal. Seevastu prognoosi tegemisel

analüüsitakse tõendatud fakte ning tehakse nende põhjal tõenäosuslik ennustus. Antud juhul ei

vaidlusta kaitsja prokuratuuri taotluses esitatud faktiväiteid, mille kohaselt täitis Martin Traat

tsiviilasjas nr 2-20-3865 antud kohtu korralduse üksnes osaliselt ning ei esitanud Advokatuuri

Aukohtule dokumente, mida temalt nõuti. Riigiprokuratuuri hinnangul puudus just nende

asjaolude tõttu alus optimismiks, et Martin Traat annab küsitu vabatahtlikult välja ning saadu

on täielik ja autentne12. Ringkonnakohtu arvates on tegu konkreetsete asjaolude põhjal tehtud

negatiivse prognoosi, mitte oletusega ning arvestades Martin Traadi varasemat käitumist, ei

olnudki menetlejal mingit põhjust eeldada, et süüdistatav on valmis küsimise peale kõike

edastama. Arvestades Martin Traadi ja tema kaitsja läbivaid ja apellatsioonimenetluseski

väljendatud seisukohti, et läbiotsimisega võeti ära ka kutsesaladusega kaetud dokumente, mis

on puutumatud (nt K. Kingoga, MKga, RJga ja HKga kliendilepingud), on üpris ilmne, et

menetleja poolt enne läbiotsimist tehtud prognoos oli õige. Seda kinnitab lisaks veel tõsiasi, et

advokaadibüroo läbiotsimisel leidis menetleja lisaks Martin Traadi välja antud tõenditele ka

selliseid, mida süüdistatav eelnevalt üle ei andnud.13

29.4 Mis puudutab apellandi viidatud menetlustoimingu eelseid päringuid, siis ei leia

apellatsioonist ühtegi põhjendust, miks pidanuks Advokatuuri valduses olema prokuratuuri

taotluses ja eeluurimiskohtuniku määruses toodud tõendid14. Lisaks on tõendite rikkumise,

kõrvaldamise ja/või hävitamise riisikot silmas pidades vale kaitsja loogika, et menetleja peaks

potentsiaalsele kahtlustatavale tegema enne läbiotsimist kirjaliku teabepäringu, milles

sisaldub tõendite loetelu ja ettepanek anda need vabatahtlikult välja. Kuna kooskõlas KrMS

91 lg 1 tehakse läbiotsimist rakendades niigi enne läbiotsimist ettepanek otsitav välja anda,

pole eelnev teabepäring vajalik juba sellepärast, et läbiotsimisele allutatud isikul on alati

seadusest tulenevalt võimalik menetlustoiminguga kaasnevat raskemat riivet ära hoida. Küll

aga ei tähenda see viidatud normi teise lause järgi seda, et pärast ettepaneku täitmist tuleks

toiming tingimata lõpetada. Iseenesest pole menetlejal keelatud teha ettepanekut otsitava välja

andmiseks mõnes muus vormis varem, kuid sellise päringu tegemata jätmine ei muuda

12 Vt Riigiprokuratuuri määrus lk 9, TõTo tlk 9

13 Vt tunnistaja MO ütlused, KoTo kd I tlk 92pö-93

14 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määruse nr 1-22-3829 resolutsiooni p 1 sisalduv loetelu, TõTo kd I tlk 14-15

läbiotsimist mitte kuidagi ebaproportsionaalseks. Isegi juhul, kui läbiotsimist toimetati

advokaadibüroos.

30. Apellant on seisukohal, et prokuratuur ja kohus ei järginud läbiotsimise taotlemisel ning

toimingu lubamisel EIK praktikat, mille kohaselt peavad riigisisesed kohtud kaaluma

kohustust kaitsta advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust kriminaaluurimise vajaduse eest.

Lisaks leiab kaitsja, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad, mis on seaduse

kohaselt puutumatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja etteheited põhjendatud.

30.1 Esiteks ei keela EIK praktika advokaadibüroo läbiotsimist (vt EIK 16. novembri 2021. a

otsust nr 698/19 Särgava vs Eesti p 89). Teiseks on Tallinna Ringkonnakohus oma varasemas

praktikas advokaadibüroo läbiotsimisega seotud probleeme ja menetlustoimingut käsitavat

kohtupraktikat põhjalikult analüüsinud lahendi nr 1-21-4033 p-des 140-155

(https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=371881770). Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks korrigeerida praktikat, mis puudutab asjaolu, et kriminaalmenetluses võib

advokaadibüroost otsida ja edaspidi menetletava kuriteo asjaolude tõendamiseks ka kasutada

dokumente, mis on kaetud kutsesaladusega. Iseäranis võib selline võimalus ja vajadus

tõusetuda juhul, kui kriminaalasjas on kahtlustatavaks vandeadvokaat (vt viidatud kohtuotsuse

p 144). Käsiloleval juhul ei ole kolleegiumi hinnangul vaidlust selle üle, et prokuratuur taotles

eeluurimiskohtunikult luba toimetada läbiotsimine vandeadvokaadist kahtlustatava

advokaadibüroos ning kahtlustuse kohaselt olid menetletavad kuriteod seotud tema

kutsetööga.

30.2 Apellant heidab ette seda, et kohus ei kaalunud läbiotsimiseks luba andes erinevaid

huvisid ehk advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsust ning vajadust toimetada

kriminaalmenetlust. Kolleegium märgib vastuseks kaitsjale, et esiteks teenib advokaadi

kutsesaladus üldjuhul siiski tema klientide, mitte advokaadi huve. Eelkõige kliendil (mitte

advokaadil) on õigus eeldada, et riik ei kasuta tema vastu teavet, mille ta usaldas advokaadile.

Just sel põhjusel ei või advokaadibüroos toimetatava läbiotsimisega menetleja sihilikult ega

ka mitte juhuslikult saada enda valdusesse kirjalikult või mõnel muul taasesitataval viisil

talletatud kliendisuhtlust, mis ei puuduta läbiotsimise aluseks olevat kriminaalmenetlust.

Nõudeid, mis toodu välistaks, on kolleegiumi hinnangul antud juhul järgitud (vt edasi,

kohtuotsuse p 30.3). Mis puudutab etteheidet, et prokuratuur ja kohus ei kaalunud läbiotsimise

taotlemisel ja menetlustoiminguks loa andmisel erinevaid huve, siis seda on prokuratuur

teinud öeldes, et üldsuse huvid kaaluvad üles üksikisiku huvid15. Maakohtu

eeluurimiskohtunik nõustus prokuröri põhjendustega16. Kolleegium märgib täiendavalt, et

lihtsustatult soovis riik toimetada kriminaalmenetlust, mille raames püstitatud kahtlustuse

kohaselt pani vandeadvokaat toime teod, mis võivad vastata kuriteo tunnustele. Olukorras,

kus läbiotsimisel nähakse ette ja rakendatakse advokaadi asjassepuutumatute klientide

konfidentsiaalsust piisaval määral tagavad meetmed, on keeruline öelda, et kutsesaladuse

kaitse kaalub üles riigi huvi selgitada kriminaalmenetluse käigus välja, kas advokaat on toime

pannud kuriteo või mitte.

30.3 Vastab tõele, et kehtiv KrMS ei näe ette kõiki tarvilikke garantiisid, mis tagaksid, et

advokaadibüroo läbiotsimisel kaitstaks advokaadi ja tema klientide kutsesaladust osas, millel

15 Vt Riigiprokuratuuri 20.06.2022 taotluse lk 10 alt 4. lõik, TõTo kd I tlk 10.

16 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määrus nr 1-22-3829, TõTo kd I tlk 27

ei ole toimetatava kriminaalmenetlusega mitte mingisugust puutumust. Prokurörgi möönis

ringkonnakohtus toimunud istungil, et olemasolev regulatsioon ei ole piisav ning viitas ühtlasi

ka kavandatavatele KrMS muudatusettepanekutele, mis puudutavad advokaadibüroo

läbiotsimist. Kehtiva regulatsiooni puudused ei takista seaduses sätestatust rangemate

standardite seadmist. Seda on käsiloleval juhul ka tehtud. Maakohtu määruses on

kutsesaladuse kaitse eesmärgil nähtud ette järgmised meetmed:

-

otsitav tõendusteave on määratletud võimalikult kitsalt, maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 sisaldab loetelu dokumentidest, mida läbiotsimisega leida tahetakse

(s.o konkreetsed kliendilepingud ja -arved). Lisaks on kohus ära näidanud fraasid ja

numbrid, mida võib otsingute läbiviimisel kasutada.17

-

kohus kaasas menetlustoimingule Eesti Advokatuuri määratud sõltumatu vaatleja18.

Määruse põhjendavas osas andis maakohus menetlejale täiendavad juhised selle kohta, mil

moel tuleb läbiotsimist toimetada ja kuidas tuleb menetlustoimingu käik protokollida ning

fikseeris ühtlasi ka kahtlustatava ning toimingul osaleva vaatleja õigused19. Seda, et maakohtu

määrust täideti, kinnitas maakohtus menetlustoimingul sõltumatu vaatlejana osalenud

tunnistaja C.20 Kui vaadata maakohtu määrust, tunnistaja C ja menetlustoimingu läbi viinud

Kaitsepolitsei Ameti ametniku MO ütlusi läbiotsimise käigu kohta21, ei ole kolleegiumil alust

väita, et advokaadibüroo läbiotsimisel oleks võetud ära midagi, mis pole

läbiotsimismäärusega hõlmatud ning seeläbi rikutud asjassepuutumatute klientide

konfidentsiaalsust.

30.4 Apellandi seisukoht, et advokaadibüroo läbiotsimisel võeti ära andmekandjad ning

dokumendid, mis on seaduse kohaselt puutumatud, ei ole õige. Esiteks on väär kaitsja viide

[advokaadi või advokaadibüroo] andmekandjatele. Kui vaadata 27. juuni 2022. a

läbiotsimisprotokolli, siis selle p 6.1 järgi võeti advokaadibüroo läbiotsimise käigus ainult

dokumendid ja e-kirjad, mis kopeeriti menetleja mälupulgale.22 Teiseks ei ole kriminaalasjas

mitte ühtegi tõendit selle kohta, et läbiotsimisel oleks väljutud eeluurimiskohtuniku 26. juuni

2022. a määruses seatud piiridest ning võetud ära midagi, mida pole seal kajastatud. Järelikult

on kaitsja arvates puutumatud need dokumendid, mis on käsilolevas kriminaalasjas ühtlasi ka

tõendiks (näiteks kliendilepingud ja e-kirjavahetus HKga, MKga ja RJga ning e-kirjavahetus

K. Kingoga). Apellandi arusaam ei ole õige. Kuigi riik peab tagama advokaadi ja tema kliendi

kutsesaladuse puutumatuse, on riigil õigus ja ka kohustus toimetada kriminaalmenetlust. Tõe

tuvastamiseks tuleb riigil koguda tõendeid. Juhul kui kahtlustus puudutab võimalust, et

advokaat võis oma kutsetegevuses käituda viisil, mis vastab mõnele kuriteokoosseisule, ei saa

vajalikke tõendeid jätta kogumata põhjendusega, et need on kaitstud advokaadi

kutsesaladusega. Ringkonnakohus jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha

juurde, et kriminaalasjas on põhimõtteliselt võimalik esitada ka selliseid tõendeid, mis on

kaetud kutsesaladusega, kui nende otsimine toimus kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga,

eelkõige advokaadi teiste klientide kutsesaladust austades. Kuna advokaat ei tohi

17 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määruse nr 1-22-3829 resolutsiooni p 2, TõTo kd I tlk 14-15

18 Ibid p 15

19 Vt Harju Maakohtu 26.06.2022 määrus nr 1-22-3829, TõTo kd I tlk 27-29

20 Vt tunnistaja ütlused 02.04.2024 istungil, KoTo kd I tlk 86-86pö

21 Vt tunnistaja ütlused 02.04.2024 istungil, KoTo kd I tlk 92pö-94, 96pö-97

22 Vt TõTo kd I tlk 31

kutsesaladuse hoidmise kohustuse varjus kuritegusid toime panna, ei saa ka advokaadi poolt

kutsetegevuse raames toime pandud kuritegu jääda tõendamata põhjendusega, et

kriminaalasjas tähtsust omav tõendusteave on kaetud kutsesaladusega ja sellest tulenevalt

puutumatu (TlnRko 1-21-4033 p 144).

30.5 Kaitsja hinnangul toetab väidet, et läbiotsimisel ära võetud dokumendid on puutumatud,

Advokatuuri vastus 29. septembri 2022. a prokuratuuri teabepäringule23. Ringkonnakohus

kaitsjaga ei nõustu. KrMS § 215 lg 1 alusel saadetud menetleja teabepäring ei ole samastatav

advokaadibüroo läbiotsimist lubava kohtumäärusega. Asjaolu, et Advokatuur keeldus osaliselt

prokuratuuri päringu täitmisest, ei tähenda, et tõendid, mis saadi KrMS § 91 lg 3 alusel, kohtu

loal ja seatud tingimustel, oleks puutumatud ja sellest tulenevalt lubamatud.

31. Apellant on seisukohal, et läbiotsimisel rikuti Martin Traadi õigusi. Esiteks ei öelnud

mitte keegi Martin Traadile selgesõnaliselt, et ta on kahtlustatav, ja teiseks ei tutvustatud

Martin Traadile kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Nende minetustega kaasneb kaitsja arvates

keeld kasutada läbiotsimisel saadud tõendeid. Martin Traadi kaitsja hinnangul andis

läbiotsimist toimetanud Kaitsepolitsei Ameti ametnik MO kohtus valeütlusi ning tegelikult

poleks maakohus tohtinudki rahuldada prokuröri KrMS § 297 korras esitatud taotlust

tunnistaja ristküsitlemiseks. Kolleegium vastab apellandile nii.

31.1 Ringkonnakohus nendib, et apellatsiooni lahendamisel tuleb lähtuda maakohtu

tuvastatud faktidest, sest neid ei ole vaidlustatud. Maakohus leidis, et Martin Traadilt ei

võetud kooskõlas KrMS § 351 lg 1 allkirja, mis kinnitaks, et talle tutvustati enne läbiotsimist

KrMS § 33 lg 2 sätestatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Kohus möönis, et seda, kas

menetleja (tunnistaja MO) Martin Traadile tema õigusi ja kohustusi selgitas või mitte, ei ole

tagantjärele võimalik tõsikindlalt öelda. Ringkonnakohus märgib maakohtuga nõustudes, et

nii MO kui ka Martin Traat kinnitasid riimuvalt, et nad vestlesid Cit oodates. Kui vaadata

läbiotsimisprotokollis kajastatut, siis kestis süüdistatava ja tunnistaja omavaheline vestlus ca

55 minutit.24 Kolleegiumi hinnangul võivadki vestluse osapooled mäletada mitu aastat tagasi

peetud ligi tunniajase vestluse sisu erinevalt. Seda juba põhjusel, et kuigi mõlema asjaosalise

sõnul oli vestluse keskmes eesootav menetlustoiming, olid rollid ja sellest tulenevalt ka

fookused erinevad. MOt huvitas see, et läbiotsimine oleks edukas ja seaduslik ning M. Traat

üritas olukorraga kohaneda. Täit tõde on keeruline ka juba sel põhjusel taastada, et osalised

pidid rääkima kohtus sündmusest, mis toimus pea kaks aastat tagasi. Noil põhjustel ei olegi

võimalik tagantjärele kindlaks teha kas, kuidas, mil viisil ja vormis MO eelseisva toiminguga

haakuvalt Martin Traadile tema õigusi selgitas. Süüdistatava väide selle kohta, et talle ei

tutvustatud õigusi ja kohustusi, nii nagu seadus ette näeb, on õige, kuid Martin Traadi puhul

tuvastas maakohus, et süüdistatava ütlused oma menetlusliku staatuse mittemõistmise kohta ei

olnud veenvad (vt siinkohal ka edasi, järgmine punkt). Järelikult pole põhjust öelda, et Martin

Traadi ütlused on mööndusteta usaldusväärsed ja kummutavad sel põhjusel tõsikindlalt

võimaluse, et MO võis teatud määral Martin Traadi õigusi ja kohustusi vestluse käigus

puudutada. Eeltoodu tõttu nõustub kolleegium täielikult maakohtu otsuse p-des 5 - 10

sisalduvate seisukohtadega.

23 TõTo kd I tlk 51-105

24 Vt TõTo kd I tlk 32

31.2 Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et Martin Traat pidi 26. juunil 2022. a aru

saama, et advokaadibürood tuldi läbi otsima, sest teda kahtlustatakse kuriteos. Need asjaolud

on selgelt ja läbivalt kajastatud eeluurimiskohtuniku koostatud läbiotsimismääruses, millega

Martin Traat enda sõnul ka tutvus. Eeluurimiskohtuniku määrust ei muuda ega tee mitte

kuidagi olematuks puudutatud isiku ja/või menetlustoimingul osaleva Advokatuuri vaatleja

antav tõlgendus või hinnang kohtu seisukohtadele ja/või menetleja käitumisele.

31.3 Vastab tõele, et tunnistaja MOt ei ole nimetatud süüdistusakti p-s 17 sisalduvas tõendite

loetelus25. Prokurör informeeris kohut ja vastaspoolt oma kavatsusest esitada taotlus tunnistaja

ristküsitlemiseks KrMS § 297 korras 22. jaanuari 2024. a eelistungil.26 Taotlust MO kohtusse

kutsumiseks arutati 2. aprilli 2024. a kohtuistungil. Tunnistaja küsitlemine oli prokuröri

arvates vajalik tõendamaks asjaolu, kas ja mil viisil tutvustati Martin Traadile enne

advokaadibüroo läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi. Taotluse esitamine n-ö

täiendavate tõendite voorus aktualiseerus prokuröri väitel pärast vastaspoole tunnistaja Ci

ristküsitlemist. Kaitsjad vaidlesid prokuröri taotlusele vastu, sest nende hinnangul pidanuks

prokurör taotluse tunnistaja küsitlemiseks kajastama juba süüdistusaktis, kuna prokuratuur

teadis alates detsembrist 2022. a, millistele argumentidele tuginedes hakkavad kaitsjad

vaidlustama läbiotsimise seaduslikkust.27

31.4 Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et maakohus rikkus prokuröri taotlust

rahuldades oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium märgib, et

kuigi KrMS § 14 lg 1 järgi täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning

kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid, ei piira see põhimõte kohtu

õigust otsustada selle üle, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel asja lahendamiseks

uurida. Siin on kohtule antud võrdlemisi lai otsustusõigus. Kolleegium juhib kaitsja

tähelepanu KrMS § 297 lg-le 3, mille kohaselt võib kohus jätta rahuldamata poole taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks. Sõna võib tähendab, et kohus ei pea KrMS § 2861 loetletud

aluste esinemisel täiendava tõendi kogumise taotlusest keelduma. Peaks kohus leidma, et

tõend on asjakohane ehk asja lahendamiseks vajalik ning tõendi kogumisele ja esitamisele

kuluv aeg mõistlik ning see ka nii on, ei ole kolleegiumi hinnangul tegelikult maakohtule

mitte kuidagi etteheidetav, et kohus täiendava tõendi kogumisest ei keeldunud. Toodu tõttu ei

pea kolleegium vajalikuks sekkuda maakohtu otsustusse rahuldada prokuröri KrMS § 297

korras esitatud taotlus tunnistaja MO ristküsitlemiseks.

31.5 Apellandi hinnangul rikuti MO küsitlemisega kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei

või menetleja jätta menetlusdokumente koostamata ega asuda lünkade täitmiseks ütlusi

andma. Kolleegium ei näe põhjust kaitsjaga nõustumiseks. Esiteks ei jäetud antud juhul

menetlusdokumenti koostamata: advokaadibüroo läbiotsimine protokolliti.28 Teiseks ei välista

kaitsja viidatud RKKKo nr 3-1-1-131-11 võimalust esitada menetlustoimingul osalenud

menetlejale küsimusi selle käigu kohta. Vastab tõele, et kohtule ei esitatud tõendit ehk Martin

Traadi allkirja selle kohta, et talle tutvustati enne 26. juunit 2022. a advokaadibüroos

toimunud läbiotsimist kahtlustatava õigusi ja kohustusi, kuid siin jagab ringkonnakohus

maakohtu seisukohta. Allkirja puudumine ei tarvitse olla märkimisväärne minetus olukorras,

kus isikule tegelikult tema õigusi ja kohustusi talle arusaadaval viisil siiski selgitati.

25 KoTo kd I tlk 4pö-10pö

26 KoTo kd I tlk 45pö

27 KoTo kd I tlk 89pö-90pö

28 TõTo kd I tlk 31-34

31.6 Erinevalt apellandist ei pea ringkonnakohus tunnistaja MO ütlusi ebausaldusväärseks.

Kolleegium vastab kaitsjale (vt käsiloleva kohtuotsuse p 21.3.6) nii.

-

tunnistaja Ci ütlused ei ole asjakohased hindamaks, kas Martin Traadile õigusi ja

kohustusi tutvustati või mitte. Tunnistaja jõudis advokaadibüroosse hiljem ning sellest

tulenevalt ta ei välistanud, et seda võidi teha ka varem;29

-

vastab tõele, et MO ei suutnud meenutada, mil viisil ta Martin Traadile vestluse käigus

õigusi ja kohustusi selgitas, kuid see ei ole tunnismärk tunnistaja valeütlustest.

Süüdistatav kasutas samuti ütlusi andes fraase „ei mäleta“, „ma pole 100% kindel“30.

Ka ei mäletanud Martin Traat näiteks ka mõnda olulist momenti, nagu näiteks

tõenditest mälupulgale koopiate tegemist.31 Sarnaseid väljendeid – „ei meenu“, „ei

mäleta“ -kasutas ka tunnistaja C, kelle ütluste usaldusväärsuses kaitsja ei kahtle.32

Kirjeldatud olukorras ei ole põhjust väita, et kui MO ütles, et ta ei mäleta, siis

järelikult ta valetab;

-

asjaolu, et kaitsja hinnangul pole MO peensusteni kursis kehtiva seadusandlusega,

puudutab tunnistaja tööalast kompetentsi, mitte tema ütluste usaldusväärsust;.

-

see, mida tuvastas eeluurimiskohtunik uurimiskaebemenetluse raames 16. mail 2024.

a, ei ole asja arutava kohtu jaoks käsitatav eelotsustusena ega ole seega siduv.

Praktikas pole tavatu, et eeluurimiskohtunik ja asja arutav kohtukoosseis jõuavad

samas küsimuses erinevatele seisukohtadele. Eeluurimiskohtunik ja asja arutav

kohtukoosseis teevad otsustuse eri menetlusetappides ja sellest johtuvalt ei pruugi

küsimuse lahendamise hetkel kohtu käsutuses olev tõendite ring kattuda;

-

väide, et MO valetas kohtus öeldes, et neil oli Martin Traadiga juttu eesseisvast

ülekuulamisest, taandub vastuolule süüdistatava ja tunnistaja ütlustes. Tunnistaja C ei

puutu asjasse. MO ütles, et ta on suhteliselt kindel, et vestlust Martin Traadiga kuulis

ka C ning täpsustas, et ta usub, et C kuulis seda.33 Tunnistaja C ütles kohtus, et võiks

Advokatuurile saadetud n-ö jätkumeili põhjal järeldada, et Martin Traadi

kahtlustatavana ülekuulamine ei olnud sellel hetkel veel kindel, aga konkreetset

vestlust ta ei suuda meenutada.34 Toodu põhjal saab öelda ainult seda, et mõlemad

tunnistajad ei kasutanud kindlat kõneviisi ja seega ei sisaldu kummagi ütlustes mitte

midagi sellist, mis vastaks tõendi kvaliteedile. Muid tõendeid (v.a Martin Traadi

ütlused, kuid selle kohta vt järgmine punkt), mis MO ja/või Ci ebalevat ütlust

kinnitaks, kohtu käsutuses ei ole.

Niisiis taandub küsimus MO võimalikest valeütlustest ainult vastuolule süüdistatava ja

tunnistaja ütlustes. Ringkonnakohus on juba varem öelnud, et apellandi seisukohta, nagu

oleks Martin Traadi ütlused läbiotsimise kohta täielikult usaldusväärsed, pole samuti põhjust

toetada. Nii sel põhjusel kui ka kõike eeltoodut silmas pidades jääb seega tagajärjetuks

apellandi taotlus tuvastada, et MO andis ristküsitlusel valeütlusi.

29 Vt tunnistaja C ütlused KoTo kd I tlk 85pö

30 Vt süüdistatava M. Traadi ütlused KoTo kd I tlk 101-108

31 Vt süüdistatava M. Traadi ütlused KoTo 102pö

32 Vt tunnistaja C ütlused tervikuna KoTo kd I tlk 85-89

33 Vt MO ütlused KoTo kd I tlk 97

34 Vt C ütlused KoTo tlk 85pö

31.7 Ringkonnakohus ei nõustu Martin Traadi kaitsjaga, et Martin Traadile nõuetekohaselt

ehk KrMS-is sätestatud viisil õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine toob endaga kaasa

läbiotsimisega saadud tõendite lubamatuks tunnistamise. Selles küsimuses jagab kolleegium

maakohtu seisukohta.

31.8 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul

kaaluda, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on

nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab

konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit (RKÜKo 1-17-2359 p-d 48-49). Kui alustada

viimasest, siis kahtlemata mõjutavad advokaadibüroo läbiotsimisel saadud tõendid – eelkõige

Martin Traadi e-kirjavahetus K. Kingo, HK, MK ja RJga – kriminaalasja tulemust.

Kolleegiumi hinnangul on viidatud e-kirjavahetus oluline tõend hindamaks süüdistatavatele

etteheidetavate teokoosseisude subjektiivset külge ja võimalikku keelueksimust. Rikkumise

mõju Martin Traadi jaoks kolleegiumi hinnangul märkimisväärne ei ole. Menetlustoiminguks,

millele Martin Traat 26. juunil 2022. a allutati, oli läbiotsimine. Kui vaadata KrMS § 34

sätestatud kahtlustatava õiguste kataloogi, siis enne läbiotsimist on oluline, et inimesele

öeldaks lisaks kahtlustuse sisule (millega antud juhul Martin Traat eeluurimiskohtuniku

määrust lugedes tutvus) selgelt välja, et tal on 1) õigus kaitsja abile ning 2) õigus kasutada

enese mittesüüstamise privileegi.

31.9 Õigus kaitsja abile on olemuslikult selline, mida vandeadvokaadid peaksid hästi teadma.

Isegi kui eeldada, et Martin Traat oli ootamatu olukorra tõttu šokis (kuigi MO ja C ütlustest

nähtub vastupidine) pidi vestlus Cga talle seda õigust meenutama. Nii menetleja MO kui ka

menetlustoimingul osalenud Advokatuuri esindaja C ütlustega on tõendatud, et C tutvus

advokaadibüroosse jõudes läbiotsimismäärusega ning selgitas Martin Traadile, et ta ei ole

tema kaitsja, vaid Advokatuuri saadetud sõltumatu vaatleja.35 Kolleegium nendib, et siis, kui

C seda asjaolu Martin Traadile selgitas – s.o ta ei ole Martin Traadi kaitsja – pidi Martin Traat

kolleegi selgitustest mõistma, et too tema huve ei esinda ja iseenesest on tal võimalik kaasata

personaalne kaitsja. Ringkonnakohus peab usutavaks, et vandeadvokaadist Martin Traat seda

vajalikuks ei pidanud.

31.10 Mis puudutab enese mittesüüstamise privileegi, siis sellele tuginemine on kolleegiumi

arvates käsilolevas asjas ebaõnnestunud. Apellant ei ole ära näidanud selle õiguse selgitamata

jätmise tagajärge. Vastupidi: kaitsja rõhutas prokuratuuri taotlust ja eeluurimiskohtuniku

määrust kritiseerides läbivalt, et menetleja oleks võinud läbiotsimise ära jätta ja piirduda

päringu tegemisega, sest Martin Traadil oli valmidus väljastada läbiotsimismääruses loetletud

tõendid vabatahtlikult. Kui vaadata advokaadibüroo läbiotsimise käiku kirjeldanud C ja MO

ütlusi, siis hindasid mõlemad menetlustoimingu kulgu sujuvaks ning süüdistatavat

koostöövalmiks.36 Martin Traadi väide, et ta käitus nii, kuna MO survestas teda ja nn koostöö

ei olnud vabatahtlik37, ei ole tõsiseltvõetav, kuigi MO iseenesest kinnitas, et ta selgitas

süüdistatavale võimalust, et tema arvuti võidakse kaasa võtta kaasa38. Siin tuleb silmas pidada

järgmist. Eeluurimiskohtuniku määruse järgi ei võinud MO menetlustoimingut alustada ilma

Advokatuuri vaatlejata ning määrus kohustas eelistama seadmete äravõtmisele teisi tõendite

hankimise viise. Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjust väita, et MO mõistis kohtu määrust

35 Vt tunnistaja C ütlused KoTo kd I tlk 85pö ja tunnistaja MO ütlused KoTo kd I tlk 100pö

36 Vt nt tunnistaja C ütlused KoTo kd I tlk 86, 88pö ja tunnistaja MO ütlused tlk 92pö, 97.

37 Vt süüdistatava M. Traadi ütlused KoTo kd I tlk 101pö

38 Vt tunnistaja MO ütlused KoTo kd I tlk 91pö

kuidagi teisiti, seda enam, et tunnistaja jaoks oli väga oluline, et toiming kulgeks

seaduslikult.39 Lisaks viitas apellant sellele, et menetlejad ei rakendanud Martin Traadi suhtes

täiendavaid meetmeid menetlustoimingu tagamiseks – süüdistataval lubati keset

menetlustoimingut lahkuda ja kaasa võtta ka mobiiltelefon. Toodut silmas pidades ei pea

kolleegium usutavaks, et menetleja poleks võimaldanud Martin Traadil tsiviilkohtule esitatava

vastuse koostamise tarbeks arvutis olevatest failidest koopiaid teha.

32. Kokkuvõtlikult leiab kolleegium, et maakohus ei eksinud öeldes, et kriminaalasjas

toimetatud läbiotsimised olid seaduslikud ning toimingute käigus saadud tõendid on

lubatavad.

II

33. Apellandid on seisukohal, et maakohtu järeldused Kert Kingo petmisteo kohta ei ole

õiged. Mõlema süüdistatava kaitsja argumendid taanduvad üldistatult sellele, et Kert Kingo ei

viinud Riigikogu Kantselei finantsosakonda eksitusse, sest süüdistatav taotleski selliste

kulude hüvitamist, mis olid seotud tema tööga Riigikogus. Kolleegium apellantidega ei

nõustu.

34. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et jagab täielikult Kert Kingo kaitsja seisukohta, et

Riigikogu liige on oma tegevuses vaba ja sõltumatu ning peab esindama rahva huve. Need

põhimõtted ei toeta lähenemist, et parlamendiliikme tööülesanded ja tööga seotud kulud

tuleks reguleerida senisest jäigemalt. Vaatamata eeltoodule ei nõustu ringkonnakohus väitega,

et mitte keegi peale Riigikogu liikmete endi ei tohi sisustada mõisteid Riigikogu liikme töö ja

Riigikogu liikme tööga seotud kulud.

35. Maakohus leidis, et norme, sh ka määratlemata õigusmõisteid sisustab ja tõlgendab kohus

(vt maakohtu otsuse p 71). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid lisab omalt poolt

laiendavalt, et selline õigus on tegelikult absoluutselt kõikidel, kes määratlemata normi

rakendavad. Samuti on maakohtul õigus, et Riigikogu liikme tööülesannete sisustamisel ja

piiritlemisel tuleb lähtuda PS §-st 65 (vt maakohtu otsuse p 74). Kolleegium lisab omalt poolt

seda, et Põhiseadust lugedes on üldistatult Riigikogu ja selle liikmete peamised tööülesanded

järgmised:

-

seadusloome (sh osalemine erinevate valdkondadega süvitsi tegelevate komisjonide

töös);

-

riigirahandus (nt riigieelarve menetlemine ja kinnitamine, riigile varaliste kohustuste

võtmise üle otsustamine);

-

täitevvõimuga seotud ülesanded (nt anda peaministrikandidaadile volitus moodustada

valitsus, kontrollida täitevvõimu tööd -esitada arupärimisi ja küsimusi Vabariigi

Valitsuse ministritele, otsustada Vabariigi Valitsuse liikmete umbusaldamine);

-

välispoliitika kujundamine (nt anda heakskiit välislepingutele, teha parlamendi nimel

ametlikke avaldusi – nt toetusavaldus Ukrainale);

39 Vt tunnistaja MO ütlused KoTo kd I tlk 97pö,

-

riigipea ehk Vabariigi Presidendi valimine;

-

riigi toimimise seisukohalt oluliste ametiisikute (nt Riigikohtu esimees ja Riigikohtu

liikmed, õiguskantsler, riigikontrolör, Eesti Panga nõukogu liikmed jt) ametisse

määramine ja ametist vabastamine;

-

valijate esindamine, rahvahääletuste korraldamine;

oluliste riigi toimimist ja elukorraldust mõjutavate protsesside üle otsustamine (nt eri-

või sõjaseisukorra väljakuulutamine).

36. Kolleegium ei pea erinevalt Kert Kingo kaitsjast ekslikuks tõlgendust, mille järgi on

Riigikogu liikme tööga seotud PS § 65 ja RKKTS sätestatud ülesannete täitmisega kaasnevad

kulutused. Apellandi väide, et nii mõnedki hüvitised ulatuvad PS §-s 65 loetletud ülesannete

täitmisest kaugemale ja selle juurde toodud näited RKLS §-des 31 ja 33 sätestatud

eluasemekulude ja volituste lõppemise hüvitise kohta, on ebaõnnestunud. Need ei ole kulud,

mis on seotud Riigikogu liikme tööülesannete täitmisega. Tegu on Riigikogu liikme

sotsiaalsete tagatistega. Kooskõlas PS §-ga 60 võib Riigikogusse kandideerida iga vähemalt

21-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Riigikogu ja seega ka parlamendiliikme töökoht asub

Tallinnas. Eluasemekulude hüvitamine tagab, et Riigikogu liikmed, kes ei ela pealinnas ja

sellega piirnevates omavalitsusüksustes, ei satuks teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

Paralleelselt kahe eluaseme ülalpidamine võib esiteks mõjutada kaugemal elavate inimeste

motivatsiooni kandideerida Riigikokku. Teiseks ei saa täiendavate kulutuste tegemise

kohustuse korral enam rääkida sellest, et kõikide parlamendiliikmete sõltumatust tagab

võrdselt RKLS § 29 sätestatud piisav töötasu. RKLS § 33 sätestatud volituste lõppemise

hüvitise puhul viitab kolleegium TKindlS § 3 lg 2 p-le 4, mille kohaselt ei ole Riigikogu liige

töötuskindlustuse seaduse mõttes kindlustatu ning seega ei laiene Riigikogu liikmele tema

volituste korralise või erakorralise lõppemise korral TKindlS-s sätestatud hüvitised. Apellandi

viidatud lähetuskulude puhul on tegu otseselt Riigikogu liikme tööga seotud kuluga, sest

RKLS § 33 on piisaval määral piiritletud, mida loetakse lähetuseks. Seaduses on selgelt

sätestatud, mis juhtudel Riigikogu liige sise- või välislähetusse saadetakse ning milline organ

parlamendiliikme lähetamise otsustab. Kõik muud kulud, millele Kert Kingo kaitsja viitab, on

hõlpsasti seostatavad PS §-s 65 nimetatud tööülesannetega. Eelkõige on need seostatavad

valijate esindamisega, mis omakorda eeldab inimestega suhtlemist. Piltlikult öeldes ei tohiks

Riigikogu liige rahvaesindajana kaugeneda kabinetivaikusesse, teadmata ja tundmata huvi

näiteks selle vastu, millised on inimeste probleemid, otsustamaks, kas mõni neist vajaks

lahendamist seadusandlikul tasandil. Valijatega suhtlemiseks tuleb minna nende juurde ning

üldjuhul on inimesed altimad osalema üritustel, kus saab ka tasuta keha kinnitada. Kaitsjal on

õigus, et Riigikogu liikme positsiooni ja tööülesandeid (nt välislähetusi) silmas pidades

oodatakse parlamendiliikmelt riietusetiketi järgimist. Kolleegium jagab Kert Kingo kaitsja

seisukohta, et Riigikogu liikme otsustuspädevus selle üle, mis on tema tööga seotud kulu ja

mis mitte, ongi Riigikogu liikme sõltumatust ja vaba mandaati silmas pidades väga avar.

Samas ei tähenda toodu, et mõiste Riigikogu liikme tööga seotud kulu sisustamisel ei peaks

Riigikogu liige üldse mitte mingisugustest piiridest kinni pidama – kehtiv kohtupraktika on

selge: kulu ei saa muutuda palgalisaks (RKÜKo nr 3-4-1-18-08 p 23). Kert Kingo kaitsja

viide Riigikohtu lahendile lisatud eriarvamusele tuleb jätta tähelepanuta. Kohtupraktikat

kujundab ja suunab Riigikohtu lahend, mitte sellele lisatud eri- või konkureeriv arvamus.

37. Käsiloleval juhul tuvastas maakohus, et Kert Kingo esitas vandeadvokaat Martin Traadi

poolt MKle, RJle ja HKle tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud

õigusabi eest esitatud arved Riigikogu Kantselei finantsosakonnale selleks, et need RKLS §

30 alusel hüvitataks. Kaitsjad on seisukohal, et tegu oli kuludega, mis kaasnesid vajadusega

kaitsta Kert Kingo mainet ning see tõsiasi seob need Kingo tööga Riigikogus. Kaitseversiooni

kohta märgib ringkonnakohus maakohtu argumente täiendades järgmist.

38. Kolleegium ei pea vajalikuks korrigeerida maakohtu arutluskäiku, mis puudutab asjaolu,

et vaidlusalused tsiviilasjad kasvasid välja Kert Kingo tööülesannetest Vabariigi Valitsuse

liikmena. Ministri tööga seotud kulutusi olemasolevale või endisele ministrile RKLS § 30

hüvitada ei võimalda. Teiseks - kui vaadata käsiloleva kaasuse asjaolusid, siis siin on

kolleegiumi hinnangul ilmselge, et vaidlusalused kulud pole mitte kuidagi seotud PS §-s 65

loetletud Riigikogu liikme tööülesannetega. Tegelikult ei väida seda ka apellandid. Üldistatult

on kaitsjate arvates poliitiku jaoks maine professionaalne vara ning selle kaitsmiseks tehtud

kulutused on järelikult sellised, mis tuleks RKLS § 30 alusel hüvitada.

39. Iseenesest on põhjust kaitsjatega nõustuda osas, mis puudutab maine olulisust. Tegelikult

ei ole hea renomee oluline ainult poliitiku jaoks, see on tähtis praktiliselt igas valdkonnas

tegutsevale inimesele. Nii näiteks võib tellimuste maht väheneda ehitajal, kui tellija teda

ehitusfoorumis arvustab või jääb advokaat osadest klientidest ilma, kui süüdistatav, kelle

õigeksmõistmist ei õnnestunud tal saavutada, süüdistab kaitsjat kokkumängus prokuratuuriga.

Toodud näidete puhul võib isik ise maksta maine kaitsmise või säilitamisega seotud kulud,

kuid ka ehitusfirma või advokaadibüroo võivad need võtta enda kanda.

40. Kuigi poliitik on avaliku elu tegelane, kelle puhul eeldatakse, et ta talub avalikku kriitikat

teistest inimestest paremini (nt RKTSKo nr 2-20-12495 p 15), ei pea kolleegium sarnaselt

maakohtuga võimatuks, et teatud juhtudel võibki Riigikogu liikme maine kaitsmine olla

vajalik ja selleks tehtud kulutused olla seotud tema tööga Riigikogus. Nii näiteks ei suuda

ringkonnakohus tuua ühtegi mõistlikku põhjust, miks ei võiks mõne seaduseelnõu eest

võidelnud Riigikogu liige taotleda maine kaitsmisega seotud kulude hüvitamist juhul, kui

tema kohta esitatakse avalikult ebaõige faktiväide, et ta võtab huvigruppidelt altkäemaksu

selleks, et seadus läbi suruda. Vaatamata eeltoodule tuleb käsiloleval juhul vaidlusaluste

tsiviilasjade puutumust Kert Kingo mainega eitada järgmistel põhjustel.

41. Kulud, mille hüvitamist Kert Kingo taotles, olid tekkinud kolmandatel isikutel selle tõttu,

et nad avaldasid VA kohta väiteid, mis olid VA hinnangul valed. Vastus küsimusele - kas

antud juhul kaitses Kert Kingo ise oma mainet ebakohaste väärtushinnangute ja/või tõele

mittevastavate faktiväidete esitamise tõttu – on selgelt eitav, sest Kert Kingo ei ole

tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 menetlusosaliseks. Kui vaadata maakohtu

tuvastatud fakte, siis olemuselt on tegu ju väga lihtsa kaasusega: Kert Kingo oli minister, tal

tekkis oma nõuniku VAga konflikt ja tüli kohta avaldati artikkel üleriigilise levikuga ajalehes

Postimees. Pärast artikli ilmumist kirjutasid MK, RJ ja HK sotsiaalmeediasse VA kohta

kommentaare. VA käsitas kirjutatut laimuna ning esitas MK, RJ ja HK vastu hagiavalduse

kohtusse selleks, et ebaõiged faktiväited ümber lükataks. Ringkonnakohus nendib, et

kirjeldatul ei ole Kert Kingo mainega suurt seost. Inimene, kelle maine väidetavat

kahjustamist tsiviilvaidlused puudutasid, oli VA, mitte Kert Kingo (vt siinkohal RKTSKo 2-

20-3847). Ringkonnakohus märgib, et isegi kostjate võidu korral ei oleks kohtulahend

puudutanud K. Kingo mainet. Kohtulahend, milles öeldakse, et n-ö netikommentaatoril oli

õigus - VA on korruptant, kellega pole tema isikuomaduste tõttu võimalik normaalselt

koostööd teha – mõjutab avalikkuse silmis VA mainet.

42. Ringkonnakohus ei nõustu Kert Kingo kaitsjaga, et kuna maakohus ei lugenud Kert Kingo

ütlusi ebausaldusväärseks, on järelikult tõendatud, et tsiviilasjad olid süüdistatava maine

kaitsmiseks vajalikud. Asjaolu, millise tähenduse Kert Kingo tsiviilvaidlustele omistas ning

kas see on tõendatud, on küsimus Kert Kingole etteheidetavate kuritegude subjektiivsest

küljest. Vastab tõele, et maakohus ei ole otsesõnu öelnud, et süüdistatava ütlusi selle asjaolu

kohta pole põhjust uskuda. Küll aga on maakohus märkinud, et Kert Kingo arusaama, et teda

vaidlusalused tsiviilkohtumenetlused ei puuduta, peegeldab süüdistatava 31. märtsi 2020 e-

kiri Martin Traadile (vt maakohtu otsuse p 64). Eeltoodust võib järeldada, et maakohtu

hinnangul tuleb lähtuda e-kirjas, mitte süüdistatava ütlustes väljendatust ning seega pidas

maakohus Kert Kingo ütlusi selle asjaolu kohta ebausaldusväärses. Täiendavalt märgib

ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et tegelikult ei toeta mitte ükski asjas esitatud tõend

kaitseversiooni selle kohta, et Kert Kingo seostas VA hagiavalduste alusel menetletud

tsiviilasju kohe, algusest peale oma maine kaitsmisega. Selle kohta ei ole kohtutele esitatud

mitte ühtegi kirjalikku tõendit (eelkõige e-kirja, vt siinkohal ka kohtuistungi protokoll

tsiviilasjas nr 2-20-384740), maakohtus üle kuulatud tunnistajate HK, MK ja RJ ütlustest see

fakt samuti ei nähtu. Kaitsjate tõlgenduse järgi tõendab kohtuvaidluste seost Kert Kingo

maine kaitsmisega see, et Kert Kingo tundis tsiviilasjade käigu vastu huvi ja tahtis, et teda

tunnistajana kohtus küsitletaks. Ringkonnakohtu hinnangul võib soov hoida asjade käik oma

kontrolli all ning hoida ennast menetlustega kursis olla ka tunnismärk VAga pöördumatult

tülli läinud süüdistatava isiklikust huvist selle vastu, et VA kohtuvaidlusi mitte mingil juhul ei

võidaks (vt uuesti protokolli tsiviilasjas nr 2-20-3847).

43. Hindamaks, kas kulu, mille hüvitamist taotletakse, on oma olemuselt seotud Riigikogu

liikme tööülesannetega, võib ringkonnakohtu hinnangul kasutada ka mõistliku kõrvalseisja

kriteeriumi. Kui objektiivsele keskmisele inimesele on ilmselgelt äratuntav, et kulu pole

seotud Riigikogu liikme tööülesannetega, pole põhjust öelda, et sellest ei pidanud aru saama

Riigikogu liige ise. Kirjeldatud olukorras ei ole kolleegiumi arvates põhjust rääkida Riigikogu

liikme töö ja sellega seotud kulude mõiste kitsendamisega ning määratletuse ja ettenähtavuse

põhimõtte rikkumisega. Antud juhul on seose puudumine K. Kingo maine ja VA kohta

väidetavalt esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise vahel kolleegiumi hinnangul nii

ilmne, et see on hõlpsasti äratuntav ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

44. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Kert Kingo kihutas Martin Traati võltsima

arveid sellepärast, et tal oleks võimalik nende arvete alusel taotleda Riigikogu Kantseleilt oma

tööga seotud kulutuste hüvitamist.

45. Maakohus tuvastas, et Kert Kingo esitas vandeadvokaat Martin Traadi poolt MKle, RJle

ja HKle tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabi eest esitatud

arved Riigikogu Kantselei finantsosakonnale, et nendel kajastatud summad talle RKLS § 30

alusel hüvitataks. Esimesel neljal arvel oli selgituseks märgitud „õigusalane konsultatsioon

seoses Riigikogu tööga“ ning viimasel, 17.03.2022. a esitatud arvel oli selgituseks märgitud

„õigusalane konsultatsioon“ (maakohtu otsuse p-d 91-92). Apellandid ei vaidlusta fakti, et

40 TõTo kd IV tlk 183-214

kõik need arved puudutasid HK, MK ja RJ õigusabikulusid. Kolleegium jagab maakohtu

arvamust, mille kohaselt oleks olnud loogiline, et advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ

näidanuks Kert Kingole esitatavatel arvetel ära, et tegu on õigusabikuluga tsiviilasjades nr 2-

20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865. Maakohus asus seisukohale, et tavapäraselt ja hiljem kahes

samas tsiviilasjas (nr 2-20-3856 ja 2-20-3865) nii ka toimiti (vt maakohtu otsuse p 86).

Maakohtu loogika on õige ja ka põhjus selleks ju lihtne: menetluskulude hüvitamist taotlev

osaline peab selleks, et kohtul oleks võimalik hinnata kulude põhjendatust ja mõistlikku

ulatust, kohtule esitataval kuludokumendil ära tooma vähemalt selle, et kulu on käsitletav

menetluskuluna ja ühtlasi ka seotud konkreetse kohtuasjaga. Kokkuvõtlikult jagab

ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et kui võrrelda arvetel olevaid selgitusi ja tegelikult

osutatud teenuste sisu, siis puudub nende vahel absoluutselt igasugune seos.

46. Kolleegiumi hinnangul ei toeta tegelikult seda, et Riigikogu Kantseleile võikski tegeliku

teenusega mitteseotud ja umbmäärase selgitusega kuludokumente esitada, mitte ükski kehtiv

õigusakt ning nende alusel kehtestatud rakendusaktid. RKLS § 30 kohaselt hüvitatakse

Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu

liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ringkonnakohtu hinnangul näevad

mõlemad süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemise ajal kehtinud ja RKLS §

30 alusel kehtestatud Riigikogu juhatuse otsuse „Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste

hüvitamise kohta“ (edaspidi Otsus) redaktsioonid vaieldamatult ette selle, et hüvitamisele

kuuluvad kuludokumendid oleks seostatavad Riigikogu liikme tööga. Nii näiteks hüvitatakse

ainult need tõlketeenuse kulud, mis on seotud Riigikogu tööga seotud dokumentide ja

taustinfo tõlkimisega (Otsuse p 9). Otsuse p 15 kohaselt tuleb otsuse p 8 märgitud esindus- ja

vastuvõtukulu korral ära näidata ürituse nimi ja toimumise aeg; otsuse p 11 loetletud

uuringute ja ekspertiisikulude puhul tuleb esitada koos kuludokumendiga ka koopia uuringust

või ekspertiisist. Üldistatult nägi kehtinud ja näeb ka kehtiv kord ette, et oma tööga seotud

kulutuste hüvitamist taotlev Riigikogu liige esitab kuludokumendi, millelt peab nähtuma seos

tema tööga Riigikogus. Tunnistaja AM märkis samuti, et on oma fraktsiooni saadikutele

soovitanud alati arvetele märkida võimalikult täpselt, mis kuluga on tegemist.41 Seda Kert

Kingo vaidlusaluste kuludokumentide puhul ei teinud. Ringkonnakohtule esitatud argument,

et Kert Kingo esitatud kuludokumendid on varem olnud kogu aeg korrektsed, ei ole

asjassepuutuv. Käsilolevas kaasuses tuleb lahendada küsimus, kas Kert Kingo lõi Riigikogu

Kantseleile tsiviilasjadega nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 seotud õigusabikulude

hüvitamist taotledes teadvalt ebaõige ettekujutuse või mitte. Varasem korrakohane käitumine

võimalust, et Kert Kingo seda käsiloleval juhul tegi, mitte kuidagi ei välista. Lisaks ei saa

ringkonnakohus mitte kuidagi võtta tõe pähe seisukohta, et Riigikogu Kantselei korraldataval

koolitusel, kus käsitletakse kulude hüvitamisega seonduvat, soovitataksegi kuludokumentidele

märkida võimalikult üldine, hägune ning mitmeid tõlgendusvõimalusi kätkev selgitus ja/või

kinnitus. Esiteks ei kinnita seda asjaolu AM ütlused, mille kohaselt soovitab ta saadikutel kulu

kajastada võimalikult täpselt. Teiseks ei toeta seda kulude hüvitamisega seotud regulatsioonid.

Viimaks on meedia huvi saadikute kuluhüvitiste kasutamise vastu olnud alati kõrge ning juba

sel põhjusel on mõistlik eeldada, et kuluhüvitistega seonduv proovitakse hoida võimalikult

arusaadav ja läbipaistev.

47. Ringkonnakohus on päri maakohtuga, et Kert Kingo palus sihilikult kanda Martin Traadil

vaidlusalustele arvetele ebamäärased selgitused, sest Kert Kingo teadis, et teenuse täpsem

41 TõTo kd III tlk 142

kajastamine võib kaasa tuua kuluarvete tagasi lükkamise. Samuti on kolleegium seisukohal, et

Riigikogu Kantselei olekski seda teinud juhul, kui ametnikele oleks öeldud, et kulud, mille

hüvitamist taotletakse, on kolmandate isikute kohtuvaidlustega seotud õigusabikulud.

48. Esiteks on ringkonnakohus juba viidanud asjaolule, et puudub igasugune mõistlik

põhjendus, miks tuli arvetel teenuse kirjeldus märkida teisiti kui tavaks ehk väga üldiselt.

Kriminaalasjas on tõendatud ning puudub ka vaidlus, et sellise palve Martin Traadile esitas

Kert Kingo. Teiseks tõendavad asjaolu, et teenuse sisu täpsem selgitamine pärssinuks

kuluarvete hüvitamist, tunnistajate AM ja LK ütlused. Tunnistaja AM nentis, et lisas omal

initsiatiivil Riigikogu Kantselei finantsosakonnale Kert Kingo kuludokumentide edastamisel

märkuse, et tegu on konsultatsiooniga õigusalastes küsimustes, mis puudutavad saadiku tööd

Riigikogu õiguskomisjonis. Tunnistaja märkis, et tegi seda sellepärast, et oleks selgemini

põhjendatud kulu seotus saadiku tööga. Kuna Kert Kingo oli sellel ajal õiguskomisjoni liige,

tundus see selgitus tunnistajale asjakohane. AM märkis, et ta andis oma täiendusest teada ka

Kert Kingole.42 Kolleegium nendib, et järelikult tajus AM Kert Kingo kuludokumente saades,

et nendel kajastatud selgitus ei pruugi olla kulu seostamiseks Riigikogu liikme tööga piisav

ning sel põhjusel tuleks esitada täiendavaid põhjendusi. Ei saa jätta märkimata, et

kõrvaltvaatajale (kelleks oli ka Riigikogu Kantselei) jääb AM omaalgatusliku täienduse tõttu

mulje, nagu olekski EKRE fraktsioon küsinud kulude kohta Kert Kingolt selgitust ja saanud

rahuldava vastuse. Kui vaadata tunnistaja LK ütlusi, siis ütles tunnistaja päris selgelt, et

kohtuvaidlustega seotud kuluarvete esitamine oleks tekitanud täiendavaid küsimusi. Lisaks

nähtub LK ütlustest, et Riigikogu Kantselei finantsosakond pidas Riigikogu liikme tööga

seotuks eeskätt seadusloomega seotud õigusabikulusid.43 See on kolleegiumi hinnangul

parlamendi põhilist ülesannet – seadusloomega tegelemist – silmas pidades ka loogiline.

Olukorras, kus kuluhüvitistega kokku puutuvate tunnistajate ütlustest võib järeldada, et

kuludokumentidel sisalduv viide tsiviilvaidlustele oleks olnud nende jaoks problemaatiline, ei

ole kolleegiumil mitte ühtegi pidepunkti, mis annaks aluse väita, et Kert Kingo seda ei

teadnud. Kuigi Kert Kingo kaitsja õigustas süüdistatava käitumist – kirjutada

kuludokumentidele üldsõnaline selgitus – asjaoluga, et Riigikogu Kantselei koolitustel paluti

nii toimida, ei näe ringkonnakohus LK ütluste foonil võimalust, et koolitaja üldse pidas

võimalikuks, et Riigikogu liige esitab hüvitamiseks kulud, mis on seotud isikliku - või veelgi

enam – kolmandate isikute huvides peetavate kohtuvaidlustega. Varasem praktika ehk

eelkõige OL kaasus koosmõjus LK ütlustega annab tunnistust sellest, et Riigikogu Kantselei

silmis ei olnud Riigikogu liikme (ja ammugi siis mitte kolmandate isikute) kohtuvaidlusega

seotud kulu selline, mis tuleks RKLS § 30 alusel automaatselt hüvitada.

49. Vastab tõele, et Riigikogu Kantselei finantsosakond kontrollib kuludokumentide vastavust

kehtestatud korrale ja lähtub kuluhüvitiste väljamaksmisel kuludokumentidele kantud

selgitustest44. Eeltoodu ei tähenda, et ametnikud ei pea kontrollima, kas Riigikogu liikme

kantud kulu on seotud tema tööga Riigikogus või mitte. Kui vaadata tunnistaja LK ütlusi, siis

ametnikud kontrollivad kuludokumentide vastavust kehtivale korrale ja lähtuvad sealjuures

eeldusest, et Riigikogu liikme kinnitus selle kohta, et kulu on seotud tema tööga, vastab

tegelikkusele45. Usalduspõhimõtte rakendamine ei tähenda, et kontroll oleks formaalne;

42 TõTo kd III tlk 99 ja 142

43 Tunnistaja LK ütlused TõTo kd III tlk 138-140

44 Tunnistaja LK ütlused TõTo kd III tlk 138-140 ja tunnistaja TO ütlused TõTo kd III tlk 144-146

45 Vt uuesti LK ütlused

esitatud andmete õigsuse eest vastutab Riigikogu liige, mitte Riigikogu kantselei

finantsosakond. Käsiloleval juhul oleks keeruline Kert Kingole (ja Martin Traadile) midagi

ette heita, kui Riigikogu Kantselei finantsosakond oleks maksnud kuluhüvitise välja

olukorras, kus Kert Kingo oleks esitanud Riigikogu Kantselei finantsosakonnale arved, millel

oleks ära näidatud, et õigusabikulu on seotud tsiviilasjadega nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-

3865 ning põhjendanud vaidluste seost oma mainega. Sellisel juhul oleks Kert Kingo esitanud

õigeid andmeid ning edasi oleks olnud juba Riigikogu Kantselei finantsosakonna hinnata, kas

selline kulu tuleks kehtiva korra alusel hüvitada või mitte.

50. Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Riigikogu Kantselei tegi

varakäsutuse sellepärast, et nad viidi teenuse sisu osas eksimusse. Kert Kingo kaitsjaga ei ole

põhjust nõustuda ka selles, et käsiloleval juhul pole välja selgitatud, mida arvas asjast

fraktsioon. Ringkonnakohus viitas eelnevalt AM ütlustele ja asjaolule, et Kert Kingo palvel

advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ väljastatud arvetel kajastatud selgitus ei olnud

tunnistaja käitumist silmas pidades ilmselgelt AM jaoks piisav.

51. Martin Traadi kaitsja väitel ei kandnud Martin Traat ega palunud raamatupidamisteenuse

osutajal kanda arvetele ebaõigeid arveid või andmeid, mille ebaõigusest ta oleks olnud

teadlik. Kolleegium apellandiga ei nõustu.

52. Ringkonnakohtu hinnangul ei väära fakt, et maakohus tõlgendas 17.03.2022 arvel nr

20220329 kajastatud üldise selgituse „õigusalane konsultatsioon“ Martin Traadi kasuks ja

mõistis süüdistatava selle arvega seotud episoodis õigeks, mitte kuidagi kohtu tuvastatud fakte

ja järeldusi selle kohta, mis puudutavad ülejäänud nelja arvet selgitusega „õigusalane

konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“. Kuivõrd prokuratuur ei ole käsilolevas asjas

apellatsiooni esitanud, ei pea ringkonnakohus rohkem vajalikuks 17.03.2022 arvel nr

20220329 peatuda.

53. Maakohus tuvastas järgmised faktid: Martin Traat esitas Kert Kingole arved RJle, MKle ja

HKle tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 osutatud õigusabiteenuse eest ja

Kert Kingo tasus arvete eest ning esitas need hüvitamiseks Riigikogu Kantselei

finantsosakonnale, et kulu talle RKLS § 30 alusel hüvitataks. Ringkonnakohus jätab

tähelepanuta apellandi arutluskäigu, mis puudutab seda, et menetluskulusid ei pea tasuma isik,

kellel need tekivad. Esitatud etteheidete valguses ei ole see asjakohane – mitte keegi ei heida

Martin Traadile ette, et ta koostas Kert Kingo nimele arved kulu eest, mis tekkis kolmandatel

isikutel. Martin Traadile heidetakse ette seda, et arvetel kajastatud selgitused olid valed ning

maakohus mõistis Martin Traadi süüdi episoodides, mis puudutasid nelja arve võltsimist ja

Kert Kingo kelmusele kaasa aitamist. Kõik viidatud arved kandsid selgitust „Õigusalane

konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“. Lisaks eeltoodule pole asjassepuutuvad apellandi

viited Tallinna Ringkonnakohtu varasemale praktikale (vt otsuse p 21.6.3), kuna võrdluseks

toodud kaasuse asjaolud ei kattu vähimalgi määral käsiloleva kaasuse asjaoludega.

54. Ringkonnakohus on eelnevalt juba käsitlenud seda, et kohtumenetluses hinnatakse

menetluskulude hüvitamise otsustamisel mh nende põhjendatust ja vajalikkust (vt siinkohal ka

TsMS § 174 lg 1). Sel põhjusel tuleb menetluskulude jaotust otsustavale kohtule esitada

kuludokumendid, milles tuleb ära näidata vähemalt see, et kulu tekkis konkreetses kohtuasjas.

Menetluskulude väljamõistmist puudutavat regulatsiooni ning kohtupraktikat pidi Martin

Traat oma ameti tõttu teadma. Kuna Martin Traat esindas tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-

3856 ja 2-20-3865 kostjaid, teadis ta kohtuvaidluste sisu ning seega ka asjaolu, et need ei

olnud mitte kuidagi seotud Kert Kingo tööga riigikogus ning neljal arvel (vt maakohtu otsuse

p-d 91 ja 92) märgitud selgitus „õigusalane konsultatsioon seoses Riigikogu tööga“ on

ilmselgelt ebaõige ega vasta osutatud teenuse sisule (vt siinkohal ka RPS § 7 lg 2 p 2). Kaitsja

on seisukohal, et Martin Traadi pädevuses ei olnud hinnata, kas osutatud teenus oli seotud

Kert Kingo tööga Riigikogus. Kolleegium leiab, et küsimus pädevusest ja vajadusest midagi

hinnata langeb täielikult ära, sest Martin Traat teadis, et osutatud teenused ei puuduta Kert

Kingo tööd Riigikogus.

55. Martin Traadi kaitsja heitis maakohtule ette, et kohus ei analüüsinud seda, et võltsituks

peetud arvetega oli seotud ka Kert Kingo. Kolleegium nendib, et selle kohta, et Martin Traat

osutas tsiviilasjades nr 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-3865 paralleelselt mingisugust õigusabi

ka Kert Kingole, ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit. Fakt, et advokaat informeerib menetluste

käigust inimest, kes on lubanud tasuda kolmandate isikute õigusabikulud, ei tee sellest

inimesest veel advokaadi klienti. Ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

Martin Traat sõlmis lisaks MKle, HKle ja RJle tsiviilasjades 2-20-3847, 2-20-3856 ja 2-20-

3865 kliendilepingu ka Kert Kingoga. Kui vaadata tsiviilasjas esitatud nõudeid, siis jääb

ringkonnakohus varem väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei olnud VA nõuded

suunatud Kert Kingo vastu.

56. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda Martin Traadi

kaitsja väidetel, mis puudutavad asjaolu, et advokaat ei peagi kontrollima kliendi poolt

esitatud andmete tõesust ehk antud juhul pidigi Martin Traat apellandi nägemuse kohaselt

pikemalt mõtlemata kajastama arvel seda, mida Kert Kingo palus. See ei ole nii. Arve ehk

RPS § 7 mõttes algdokumendi koostaja peab tagama selle, et arvel kajastatud teenus vastaks

tegelikult osutatud teenusele. Olukorras, kus kliendi palve ei ühti ilmselgelt tegelikult

osutatud teenusega, saab advokaat tegelikult ju aru, et arvele kantavad andmed ei ole õiged

ning kaitsja viidatud eetikakoodeksi ja AdvS asjaomased normid ei õigusta mitte kuidagi

kliendi palve täitmist. Antud juhul lasi Martin Traat Kert Kingo palvel koostada neli arvet nii,

et nendele kantud selgitus jätab mulje, nagu oleks advokaadibüroo kliendiks olnud Riigikogu

liige Kert Kingo, mitte MK, RJ ja/või HK. Kriminaalasjas on tõendatud, et see ei olnud nii.

Maakohtu tuvastatud fakt, et Martin Traat nõustas Kert Kingot Riigikogu liikme tööga seotud

küsimustes (vt maakohtu otsuse p-d 45-51) näitab, et Martin Traadi jaoks pidi vahetegu –

milline õigusabi on seotud Kert Kingo tööga Riigikogus ja milline mitte – olema ilmselge.

Maakohtu seisukoht, et Martin Traat teadis väga hästi enne arvete väljastamist, et arvetel tuleb

kajastada Kert Kingo näidatud viisil, sest Kert Kingo esitab need Riigikogu Kantseleile RKLS

§ 30 alusel hüvitamiseks, põhineb tõenditel.46 Kolleegium nendib, et antud juhul koorub

tõenditest välja järgmine:

-

Martin Traat ei märkinud Kert Kingole esitatud nelja vaidlusalust arvet koostades

sinna teenuse tegelikku sisu (mis antud juhul kooskõlas TsMS §-ga 174 ja

menetluskulude väljamõistmist käsitava kohtupraktikaga ja Martin Traadi enda

hilisema praktikaga sama kliendi puhul47 oleks tavajuhul sisaldanud vähemalt viidet

konkreetsele tsiviilasjale, mille raames õigusabi osutati);

46 TõTo kd IV tlk 9, 13, 32, 43, 56

47 Vt maakohtu otsuse p 86 selle kohta, et advokaadibüroo esitas MKle ja H. Kingole tsiviilasjades osutatud õigusabi eest

arveid, millel oli ära toodud asja number

-

Martin Traat lisas arvetele Kert Kingo palvel selgituse, mis arve lugeja jaoks ei haaku

ilmselgelt mitte kuidagi tegelikult osutatud teenustega;

-

Martin Traat teadis, et Kert Kingo soovis arved esitada Riigikogu Kantseleile selleks,

et tasutud summad RKLS § 30 alusel hüvitataks.

Ülaltoodut silmas pidades ei ole põhimõtteliselt võimalik jagada Martin Traadi kaitsja

nägemust, et Martin Traat ei pidanud arveid koostada lastes ja väljastades mitte kuidagi

võimalikuks, et osutab Kert Kingole kaasabi, et too saaks varjata Riigikogu Kantselei eest

tõsiasja, et kulud, mille hüvitamist taotletakse, pole seotud Riigikogu liikme tööga.

57. Kõike eeltoodut silmas pidades jäävad tagajärjetuks apellantide väited, mis puudutavad

Kert Kingole ja Martin Traadile etteheidetud tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu

tõendatust ja täidetust.

III

58. Apellantide väitel on maakohtu seisukoht KarS § 39 lg 1 sätestatud õigusvastasust

välistava asjaolu puudumise kohta väär. Kolleegium kaitsjatega ei nõustu.

59. Esiteks eeldab süü välistamine KarS § 39 lg 1, et teo toimepanija on õiguslikus eksimuses

– ta peab seaduslikuks sellist tegu, mis tegelikult on keelatud.

59.1 Vastab tõele, et prokuratuur on alles hiljaaegu läinud kohtusse kaasustega, mis

puudutavad Riigikogu liikmete kuluhüvitisi. Lisaks käsilolevale kaasusele on hetkel näiteks

lahendust ootamas küsimused Riigikogu liikmele eluasemekulude ja kütusekulu hüvitamisest

jpm. Vaatamata toodule ei nõustu ringkonnakohus, et kaitsjate poolt esitatud näidete varal

võiks järeldada, et Riigikogu liikme tööga mitteseotud kulutuste hüvitamise taotlemine selleks

teadvalt ebaõigeid andmeid esitades ei võiks olla kuritegu. Vastupidi – asjas vast enim

tsiteeritud OL kaasus kinnitab tegelikult seda, et selline käitumine – kajastada tööga seotud

kuluna kohtuvaidlusega seotud kulu – ei olnud lubatav. Fakt, et OL suhtes tol korral mitte

mingisugust menetlust ei alustatud, ei tee muuda sellist käitumist seaduslikuks. Isegi kui väita,

et Kert Kingo (ja Martin Traat) järeldasid prokuratuuri avalikkusele suunatud

kommunikatsioonist, et Riigikogu liikme tööga seotud kulu on mõiste, mida saab sisustada

ainult Riigikogu liige ise, ei ole kolleegiumi arvates kehtiva kohtupraktika valguses (vt uuesti

RKÜKo 3-4-1-18-08) põhjust väita, et Riigikogu liikmed ja laiem üldsus võiks sellest üheselt

järeldada: 1) Riigikogu liikmele tuleks hüvitada ka kolmandal isikul tekkinud kulud ning 2)

kuriteona pole käsitletav arvete võltsimine ja nende - ehk ebaõigete andmete – esitamine

selleks, et saada varalist kasu.

59.2 Kui vaadata AM ütlusi48, siis märkis tunnistaja, et kui Kert Kingo esitas esimest korda

hüvitamiseks juriidilise konsultatsiooni kulud, siis tal oli märgitud sellele lihtsalt, et see on

seotud Riigikogu liikme tööga. Siis ma lisasin finantsosakonnale dokumente edasi saates, et

need on seotud Kert Kingo tööga Riigikogu õiguskomisjonis. Tegin seda omal initsiatiivil, et

oleks selgemini põhjendatud kulu seotus saadiku tööga. Kuna Kert Kingo oli sellel ajal

õiguskomisjoni liige, tundus see selgitus asjakohane. Andsin sellest minu poolt tehtud

48 TõTo III tlk 142

täiendusest ka Kert Kingole teada.“ 49 Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

Kert Kingo oleks AM omaalgatuslikku täiendust mingilgi moel korrigeerinud – süüdistatav

pidi aru saama, et tema esitatud kuludokumentidele kantud selgitus on liiga üldine,

seostamaks kulu Riigikogu liikme tööga ning teadis, millise selgituse AM lisas. Mitte

mingisugust Kert Kingo algatatud diskussiooni Riigikogu Kantselei finantsosakonnaga AM

ebaõigele täiendusele ei järgnenud50. Asjaolu, et Kert Kingo ei tõtanud targu AM väiteid

ümber lükkama, näitab tegelikult kolleegiumi arvates üpris ilmekalt, et süüdistatav sai

tegelikult väga hästi aru, et kolmandate isikute õigusabikulud ei ole seotud tema tööga

Riigikogus.

60. Teiseks eeldab KarS § 39 lg 1 kohaldamine, et eksimus on eksija jaoks vältimatu. Selle

eelduse esinemist tuleb ringkonnakohtu hinnangul selgelt eitada. Kehtiva kohtupraktika järgi

tuleb hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Lisaks on

kohtupraktika kohaselt keelueksimus üldjuhul välditav ja eeldatakse, et teo keelatuse peab ära

tundma ka isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas: tal tuleb selle valdkonna reeglid

endale selgeks teha. Samuti saab eksimuses olnud isikule tihtipeale ette heita seda, et ta ei

pöördunud nt õigusnõustaja või mõne muu spetsialisti poole (RKKK nr 3-1-1-33-16, p 21).

60.1 Kolleegium ei näe, et Kert Kingo jaoks oli eksimus vältimatu. Esiteks on tegu

kolmandate isikute, mitte Kert Kingo kuludega. Kuna Riigikogu liikmele kuluhüvitiste

maksmist reguleerivad aktid näevad sõnaselgelt ette selle, et Riigikogu liikmele hüvitatakse

kuludokumentide alusel tema tööga seotud kulutused, on selge, et selle alla ei pruugi käia

kellegi teise kulu. Kui võtta aluseks väide, et prokuratuuri kommunikatsioon julgustas

Riigikogu liikmeid otsustama ise oma kulude üle, ei ole sellest mitte kuidagi välja loetav

asjaolu, et pädevust saaks laiendada nii kaugele, et Riigikogu liige loeb teise isiku kulu enda

kuluks. Teiseks pidi Kert Kingo hakkama oma teo õiguspärasuses hakkama kahtlema

hiljemalt siis, kui AM andis talle teada sellest, et lisas omaalgatuslikult Kert Kingo esitatud

kuludokumentidele märkuse, et kulu on seotud Kert Kingo tööga Riigikogu õiguskomisjonis.

On loomulik ja ühtlasi loogiline, et siin oleks Kert Kingo pidanud tõstatama küsimuse AM

toimingu vajalikkusest olukorras, kus ta ise pidas kolmandate isikute õigusabikulu seotuks

oma tööga. Seda süüdistatav ei teinud.

61. Kõike eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldus KarS § 39 lg

1 sätestatud keelueksimuse puudumise kohta on õige. Apellatsioonid jäävad selles osas

tagajärjetuks.

IV

62. Prokuratuur esitas Kert Kingole süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 2 järgi ning Martin Traadile

KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi. Maakohus mõistis Kert Kingo süüdi KarS § 209 lg 2 p-

de 1 ja 2 järgi ning Martin Traadi süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg 3 järgi. Nii

prokuratuur kui ka süüdistatavate kaitsjad kinnitasid istungil, et maakohtus ei arutanud

nendega võimalust, et süüdistatavatele etteheidetav tegu võiks olla korduv, mitte vältav.

Maakohtu seisukohast said menetlusosalised teada kohtuotsust lugedes. Kehtiva

kohtupraktika valguses peetakse menetlusõiguse rikkumiseks seda, kui kohus ei aruta

49 Vt siinkohal ka AM 4. aprilli 2020 e-kiri, TõTo kd III tlk 99

50 Vt siinkohal nt LK ja TO ütlused, TõTo kd III tlk 138-140, 144-146

menetlusosalistega võimalikku kvalifikatsioonimuudatust. Antud juhul oli võimalik maakohtu

rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada (vt ka RKKKo 1-21-1421).

63. Ringkonnakohtu küsimusele – kas maakohtu järeldus selle kohta, et KarS § 209 järgi

kvalifitseeritud tegu on jätkuv, mitte korduv, on õige – vastasid nii prokurör kui ka kaitsjad

eitavalt. Kolleegium nõustub menetlusosalistega. Riigikohtu praktikas (nt 1-19-7473 p 32) on

jätkuva süüteo piiritlemisel lähtutud teoühtsuse põhimõttest, so jätkuva süüteo korral

moodustavad üksikteod ajalis-ruumilise loogilise jada, kus iga eelnev tegu on vaadeldav

eelmise teo jätkuna. Jätkuva teo puhul on erinevad teod objektiivses mõttes olulises osas

kattuvad (asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama

õigushüve) ja subjektiivselt iseloomustab neid ühtne tahtlus (toimepanija tahtlus hõlmab enne

konkreetse osateo lõpuleviimist juba järgmist tegu). Käsilolevas asjas ei ole ühtegi tõendit,

mis kinnitaks maakohtu järeldust, et Kert Kingol ei olnud algusest peale plaanis katta kõik VA

kohta kommentaare kirjutanud erakonnaliikmete MK, RJ ja HK tsiviilvaidlustega seotud

õigusabikulud oma kuluhüvitiste arvel. Mitte miski ei viita, et Kert Kingo kaalus iga arve

puhul eraldi, kas see esitada Riigikogu Kantseleile hüvitamiseks või mitte. Kui panna

sündmused ajateljele, siis taotles Kert Kingo kuluhüvitist alates hagide esitamisest kuni MK

puhul kostja lahkumiseni erakonnast ning RJ ja HK puhul õigusabikulude hüvitamise teema

ülesvõtmiseni ajakirjanduses.51Asjaolu, et mitmel korral oli hüvitiste taotluste esitamisel ca

aastane vahe, ei räägi olukorras, kus tsiviilkohtumenetluses võibki istungite ja erinevate

menetlustoimingute vahele jääv ajavahemik olla nii pikk, mitte kuidagi ühtse tahtluse

puudumise kasuks.

63. Kuigi prokuratuur ja kaitsjad ei nõustunud maakohtu järeldustega, mis puudutab KarS §

209 järgi kvalifitseeritava kuriteo korduvust, ei pidanud mitte keegi vajalikuks kohtu

seisukohta vaidlustada. Kolleegiumi küsimusele – kas maakohtu otsuses märgitud

kvalifikatsioon võis raskendada süüdistatavate olukorda – vastas jaatavalt Kert Kingo kaitsja.

Apellant nentis, et erinevalt süüdistus kajastatust süüdistuses on maakohtu otsuses ühe

kvalifitseeriva asjaolu asemel nüüd kaks asjaolu. Kert Kingo kaitsja seisukohaga on põhjust

nõustuda. Kuigi antud juhul räägib maakohus süüdistatavatele mõistetud karistusi

põhjendades üldiselt episoodide paljususest, võib nii korduvate samalaadsete kuritegude

toimepanemine kui ka asjaolu, et isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe teoga täitnud

kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, mõjutada talle mõistetava karistuse

raskust (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13).

64. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas süüdistatavatele KarS §

209 järgi etteheidetavat tegu korduvana käsitledes ebaõigesti materiaalõigust ja sellega

raskendas maakohus süüdistatavate olukorda (vt siinkohal ka RKKKo 1-22-3897 p 26). Sel

põhjusel väljub ringkonnakohus esitatud apellatsioonide piiridest ja tühistab kooskõlas KrMS

§ 337 lg 1 p 4 Harju Maakohtu 23. septembri 2024. a otsuse osaliselt, osas millega Kert Kingo

tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning Martin Traat tunnistati süüdi KarS § 209 lg 1 p

1 - § 22 lg 3 järgi. Kelmuse õige kvalifikatsioon on seega Kert Kingo puhul KarS § 209 lg 2

p 2 ja Martin Traadi puhul KarS § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3. Muus osas jääb vaidlustatud

maakohtu otsus muutmata.

V

51 Vt TõTo kd IV tlk 1-158 e-kirjavahetus, MK ja M. Traadi e-kirjavahetus tlk 159-168 ning maakohtu otsuse p 65.

65. Kert Kingo kaitsja hinnangul eksis maakohus menetluskulude jaotamisel. Kolleegium

apellandiga ei nõustu, sest maakohtu seisukoht – hüvitada Martin Traadile osalise

õigeksmõistmise tõttu ¼ mõistlikust ja vajalikust õigusabikulust – on kõigiti kaitsja

argumentide mahtu arvestav52. Mis puudutab kaitsjate omavahelisi arutelusid, siis siin on

maakohtul iseenesest õigus, et tegu pole n-ö klassikalise õigusabikuluga, kus advokaat vaatab

kitsalt ainult oma kliendi huve. Omavaheliste konsultatsioonide tarvidus võib olla teatud

juhtudel mõistlik ja ka aega säästev olukorras, kus eri isikutele esitatud süüdistused on läbi

põimunud. Siis ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei võiks nende kaitsjad omavahel

nõu pidada ja töölõigud ära jagada selleks, et vältida mõttetut dubleerimist. Kindlasti võib

teatud juhtudel osutuda vajalikuks ühtlustada kaitsetaktikat. Kui vaadata Kert Kingole ja

Martin Traadile esitatud süüdistust, siis iseenesest võib selle põhjal eeldada, et kaitsjate

omavaheline konsulteerimine võis eeltoodut silmas pidades olla tarvilik. Samas pole

kolleegiumi arvates võimalik maakohtu otsustust muuta. Martin Traadi kaitsja ei ole oma

taotluses ära näidanud seda, miks olid selles kriminaalasjas omavahelised nõupidamised

vajalikud.

66. Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohus kvalifitseeris Kert Kingo ja Martin Traadi teo

KarS § 209 järgi ümber, ei ole põhjust ümber hinnata maakohtu otsustust osas, mis puudutab

menetluskulusid. Kaitsjad maakohtu minetusele apellatsioonides ei viidanud, maakohtu

süüdimõistvat otsust kolleegium ei muuda. Kvalifikatsioonimuudatusega ei kaasne mitte

kummagi süüdistatava puhul süüdimõistmise mahu vähenemist.

67. Apellatsioonimenetluse kuluna paluvad Kert Kingo kaitsjad riigilt süüdistatava kasuks

välja mõista valitud kaitsjatele 13 tunni õigusteenuse eest makstud 3098,80 eurot ning Martin

Traadi kaitsja taotleb riigilt advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kasuks välja mõista 13

tunni ja 45 minuti õigusteenuse eest makstud 3600,33 eurot. Kert Kingo kaitsjad osutasid

õigusabiteenust hinnaga 220 eurot (Oliver Nääs) ja 180 eurot (Elise Altroff). Martin Traadi

kaitsja osutas õigusabiteenust hinnaga 140 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on

õigusabiteenuse tunnihind eeskätt elukalliduse tõusu silmas pidades kõikide kaitsjate puhul

mõistlik (vt siinkohal ka RKKKm 1-22-7663). Kert Kingo kaitsjate puhul võib eraldi arvesse

võtta asjaolu, et ringkonnakohtule esitatud apellatsioon on hästi jälgitav, ei sisalda tarbetut (sh

kordused) ning selles esitatud argumentatsioon konkreetne53. Nii näiteks ei ole üldjuhul

ringkonnakohtule esitatavas apellatsioonis vaja anda põhjalikku ülevaadet menetluse käigust

ja maakohtu otsusest, deklareerida, et apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellant,

esitada tarbetuid kordusi või suisa selliseid argumente, mille hindamine ringkonnakohtu

pädevusse ei kuulugi.54 Hinnates valitud kaitsjatele kaebuse koostamise eest makstud tasu

mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, et kolleegium tegi KrMS § 337

lg 1 p 4 sätestatud lahendi sõltumata apellatsioonides esitatud argumentidest.

Apellatsiooniväidetega ja põhjendustega ringkonnakohus ei nõustunud. Kohtuistungil

osalemise kulu tuleb hüvitada, mh pidi ringkonnakohus kõrvaldama maakohtu minetuse ja

andma pooltele võimaluse avaldada arvamust kvalifikatsioonimuudatuse kohta. Sel põhjusel

tuleb ringkonnakohtu hinnangul nii Kert Kingo kaitsjate kui ka Martin Traadi kaitsja taotlus

apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

52 Vt näiteks M. Traadi kaitsja kohtuvaidluste kirjalikud teesid p 1.3

54M. Traadi kaitsja apellatsiooni p-d 1, 2.1.1, 2.9

Ringkonnakohtu istung algas kell 10.31 ja lõppes kell 13.4355. Kohtuistung kestis seega 3

tundi ja 13 minutit ning seega tuleb Kert Kingole hüvitada Oliver Nääsi õigusabikulu 872,30

eurot ning advokaadibüroole Eipre & Partnerid OÜ-le Jaak Siimu õigusabikulu 455 eurot.

Apellatsioonide koostamise eest peab kolleegium põhjendatuks õigusabikulu, mis on

arvestatud 2 tunni eest. Kert Kingo puhul arvestab kolleegium õigusabiteenuse tunnihinnaks

kahe kaitsja keskmise ehk 200 eurot (summale lisandub käibemaks).

68. Eeltoodut silmas pidades tuleb kooskõlas KrMS § 185 lg 1 Kert Kingo kasuks Eesti

Vabariigilt välja mõista apellatsioonimenetluse kulu 1360,30 eurot (summa koos

käibemaksuga) ja advokaadibüroo Eipre & Partnerid kasuks tuleb Eesti Vabariigilt välja

mõista Martin Traadi apellatsioonimenetluse kulu 735 eurot (summa ei sisalda taotleja toodud

põhjendustel käibemaksu).

/allkirjastatud digitaalselt/

55 Vt e-toimikust ringkonnakohtu istungi protokoll