3-24-3322/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3322

Haldusasi

Q.P kaebus Tallinna Halduskohtu tegevusega tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

kaebaja eraeluliste ja eriliigiliste andmete avaldamisega

haldusasjas nr 3-24-826

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.P

Vastustaja – Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Q.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-3322.

2. Rahuldada Q.P määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-3322

resolutsiooni punkt 1 ning saata tühistatud osas asi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta määruskaebus

rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada kaebuse tagastamist puudutavas osas määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg

1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.P esitas 07.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada kohtunik

Pihel Sarve ja pressiesindaja Maria Joosti tegevus haldusasjas nr 3-24-826 õigusvastaseks

ning mõista riigilt välja kahju: varaline kahju 500 000 eurot, moraalne kahju 50 000 eurot iga

3-24-3322

aasta kohta, mil andmed ja artiklid on avalikkusele kättesaadavad ning tervisekahju 5000

eurot kuus eluaegse raviga seotud kulude katteks. Kaebaja palus kohustada halduskohut ja

Justiitsministeeriumi rakendama meetmeid, mis välistaksid sarnased rikkumised tulevikus, sh

tagada kaebaja toimikute täielik salastatus. Kaebus oli ühtlasi adresseeritud

Justiitsministeeriumile. Kaebuse kohaselt on kohtunik ja pressiesindaja rikkunud haldusasja

nr 3-24-826 menetlemise käigus oma teenistusülesandeid, võimaldades kaebaja isikuandmete

ebaseaduslikku töötlemist ja avalikustamist ajakirjanduses. Sellega on kaebajale tekitatud

varaline, moraalne ja tervisekahju. Eriliigiliste isikuandmete ja kaebaja pildi alusel on

ilmunud artikkel „XXX“. Kaebaja on esitanud halduskohtu esimehele kohtuniku ja

pressiesindaja suhtes avalduse distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Kaebaja esitas koos

kaebusega riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks.

2. Justiitsministeerium teatas 12.12.2024 vastuses, et kaebaja on esitanud 07.12.2024

Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse, mis on adresseeritud ka Tallinna

Halduskohtule. Taotlust ei ole veel lahendatud, seda tehakse kahe kuu jooksul (riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 18 lg 2).

3. Tallinna Halduskohus tagastas 13.12.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju

tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju

hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan

peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib

kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Kaebaja on samasisulise kahju hüvitamise nõude, mis ta esitas halduskohtule, esitanud ka

07.12.2024 Justiitsministeeriumile. Taotluse lahendamise aeg saabub kahe kuu jooksul

taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates. Järelikult on kaebus kohtule esitatud ennatlikult.

Kaebajal tuleb ära oodata esmalt Justiitsministeeriumi otsus kaebaja 07.12.2024 kahju

hüvitamise taotluse suhtes (vt ka RVastS § 17 lg 1 teine lause) ning alles juhul, kui kaebaja

Justiitsministeeriumi poolt tehtava otsusega ei nõustu, saab ta pöörduda vajadusel

samasisulise kahju hüvitamise kaebusega kohtusse. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne

menetlus läbimata, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, siis tuleb jätta kaebaja

riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Q.P palub 14.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2024

määrus ja saata asi tagasi halduskohtule sisuliseks menetlemiseks.

RVastS § 17 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude esitamisel kohtueelne menetlus valikuline.

Kui kahju on põhjustanud kohtu tegevus, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada esmalt

Justiitsministeeriumile. Siiski ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus rakendatav olukorras,

kus kaebaja ei piirdunud kahju hüvitamise nõudega. Kaebus hõlmas ka rikkumise tuvastamise

taotlust (õigusvastasuse tuvastamise nõue). Kaeabaja palub rahuldada riigi õigusabi taotlus.

2(4)

3-24-3322

Kaebajal ei ole tervisliku ja majandusliku olukorra tõttu võimalik oma õigusi iseseisvalt

kaitsta.

5. Justiitsministeerium jättis 17.12.2024 vastusega nr 13-5/6140-12 Q.P 07.12.2024 kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus tagastas 13.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

8. Kaebaja on taotlenud kahju hüvitamist seoses kohtu poolt kaebaja eriliigiliste

isikuandmete avaldamisega haldusasja nr 3-24-826 menetlemise käigus. Kaebaja on taotlenud

ka halduskohtu kohtuniku ja pressiesindaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kuna kahju

hüvitamise nõude läbivaatamine eeldab isiku õigusi rikkuva tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist (RVastS § 7 lg 1), tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõue lugeda hõlmatuks kahju

hüvitamise nõudega. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks on kaebaja esitanud avalduse

Tallinna Halduskohtu esimehele. Kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõude alus tuleneb

RVastS § 15 lg-st 1, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse

käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada

taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile.

9. Halduskohus on mõistnud viidatud regulatsiooni selliselt, et kaebaja ei saa

õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda kohtusse enne, kui ta on

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse Justiitsministeeriumis.

10. Kohustusliku kohtueelse menetluse nõue peab seaduses olema sätestatud selgesõnaliselt

(Riigikohtu 15.10.2002 määrus nr 3-3-1-63-02, p 10). RVastS § 17 lg 1 teine lause ei näe ette

kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse

Justiitsministeeriumile või kaebuse otse kohtule (vt ka Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-19-

823, p 8). RVastS § 17 lg 1 teine lause ei ole erisus mitte kaebuse esitamise korra osas, vaid

taotluse esitamise adressaadi osas (taotlus tuleb esitada Justiitsministeeriumile, mitte kahju

tekitanud kohtule). Hüvitamiskaebuse esitamist otse halduskohtule see säte seega ei välista.

Kuna seadus ei näe kaebuse lahendamiseks ette kohustuslikku kohtueelset menetlust, on

halduskohus ebaõigesti tagastanud kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata

jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

11. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja

riigi õigusabi taotluse. Nimetatud osas on halduskohtu määrus põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi taotleja majanduslikust seisundist sõltumata, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta ei olene

tema õigusteadmistest, vaid eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku

senisest käitumisest protsessis. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Q.P-l arvestatav kogemus

erinevate kohtuasjadega nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses, mistõttu ei ole tegemist

3(4)

3-24-3322

kohtumenetluses kogenematu isikuga. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning

negatiivseid tagajärgi saab kohtule selgitada kõige paremini kaebaja ise. Kaebaja ei pea

viitama õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid peab tooma välja faktilised asjaolud ja

esitama väiteid tõendavad dokumendid. Menetluslikku ebavõrdsust vastutajaga aitab korvata

halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja

5). Ringkonnakohtul pole kahtlust, et halduskohtu selgitusi järgides on Q.P võimeline

osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt. Seetõttu puudub alus arvata, et tema õigused

jääksid ilma professionaalse esindajata kaitseta.

12. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab halduskohtu 13.12.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 ja saadab asja tühistatud osas

halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Muus osas jääb määruskaebus

rahuldamata.

13. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)