Legislator Case Law & Legislation
2-24-125590/7 AI generated

2-24-125590/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-125590/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

sissenõutavaks muutunud viivised 77,41 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot). Välja mõista E. M.lt Elektrum Eesti OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlast (252,73

Legislator headnote

AI generated

2-24-125590/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista E. M.lt Elektrum Eesti OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlast (252,73

Keywords

AI generated
unlawful abstraction of energy energy legislation energy supply damage to electrical installations wind energy electricity supply
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-125590

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Elektrum Eesti OÜ hagi E. M. vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

424,71 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Elektrum Eesti OÜ (rk 11399985; asukoht:

Endla tn 15, Tallinn 10122)

Hageja

lepingulin

e esindaja:

S.R. (OÜ Julianuse Õigusbüroo; rk 11930038,

Toompuiestee 35, Tallinn 10149; e-post:

jurist@julianus.ee

Kostja:

E. M. (ik XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. M.lt Elektrum Eesti OÜ kasuks võlgnevus 360 (kolmsada

kuuskümmend) eurot 14 senti (millest põhivõlg on 252,73 eurot, hagiavalduse ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 77,41 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot).

3. Välja mõista E. M.lt Elektrum Eesti OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlast (252,73

eurot) alates 5.11.2024.a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,07%

päevas iga viivitatud päeva eest.

4. Menetluskulud jätta kostja E. M. kanda.

4.1 Välja mõista E. M.lt Elektrum Eesti OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 400

(nelisada) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

1(4)

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes

Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu 100 (ükssada) eurot ja esitades kohtule selle

kohta maksekorralduse.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale

võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

1. Elektrum Eesti OÜ esitas 05.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E. M. vastu võla nõudes. Pärnu Maakohus tegi 09.07.2024 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

18.10.2024.a. määrusega jättis kohus Elektrum Eesti OÜ hagi käiguta ja andis tähtaja

põhjendatud hagiavalduse esitamiseks.

2. Elektrum Eesti OÜ esitas hagi E. M. vastu võla nõudes.

Hageja palub E. M.lt välja mõista 360,14 eurot (millest põhivõlg on 252,73 eurot, hagiavalduse

ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 77,41 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot) ja

viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (alates 5.11.2024.a) kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elektrum Eesti OÜ ja E. M. 25.01.2018 elektrilepingu nr

6023661440.

Hageja esitas lepingu kohaselt kostjale arved perioodil september 2021 kuni märts 2022,

kogusummas 252,73 eurot, mille kostja on jätnud tähtaegselt tasumata (tasumata arved nr

602352370998, 602539209672, 602075552296, 602395891751, 602449603652, 602807236556,

602244390271, 602730720866). Kuna kostja ei tasunud hageja esitatud arveid korrektselt, saatis

hageja 28.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Hageja teavitas kostjat, et leping

lõpetatakse seisuga 8.09.2023 võlgnevuse tõttu. Kostja põhivõlg hagiavalduse esitamise seisuga

on 252,73 eurot.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi

VÕS) § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivist.

Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast, kuni hagiavalduse

esitamiseni 4.11.2024 lepingujärgse viivisemääraga 0,07% iga viivitatud päeva eest (viivise

2(4)

arvestus dtl 60-67). Hagiavalduse esitamise päeva (4.11.2024) seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 77,41 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast so 5.11.2024 kuni

põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel lepingujärgse viivisemääraga 0,07% iga tasumisega

viivitatud päeva eest.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi (dtl 67-73),

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui

võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja sissenõudekulude summa 30 eurot kujunemine: 18.09.2023 tasulise kirja saatmine 15

eurot; 26.09.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 13.12.2023 tasulise kirja nr 3493724 saatmine

5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; võlgnikule tehtavate kirjade ja e-kirjade kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud (dtl

74). Võla sissenõudmiskulude nõue on 30 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohtule teadaolevatel kostja aadressidel (XXX; XXX

ja e-posti aadressil XXX).

Aadressil XXX saadetud materjalid on kättetoimetatud edasiandmiseks (TsMS §322 lg 1 ja 3),

vastu võtnud hooldaja.

Kostja kohtu määratud tähtajaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle

ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

7. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta

või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §

8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, TsMS § 367.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

3(4)

Menetluskulud

8. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot, kokku 498 eurot.

9. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ajakulu 2 h on vajalik ja põhjendatud. Põhjendamatult kõrge on kohtu hinnangul

õigusabiteenuse töötunni hind. Käesoleval juhul on hageja esitanud trafaretse hagi tavapärase

mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses ning hagejat ei esindanud menetluses

vandeadvokaadist esindaja, kelle kvalifikatsioon ja kutseoskused eeldaks mõnevõrra kõrgemat

töötunni hinda. Kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakuluks käesoleval juhul 2 tundi

ning töötunnihinnaks 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-

13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot (TsMS § 175 lg 1).

Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 400 eurot (sh esindaja kulu 240

eurot, riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine 20

eurot).

10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

4(4)