3-24-3455/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3455

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna linna tegevusetuse õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kristel Tina

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi, temaga seotud muude

füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 11.12.2024 Kesklinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale

(Tallinna linn) taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse saamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 5-7) koos

taotlusele lisatud dokumentidega.

2. Tallinna linn (vastustaja) palus 18.12.2024 kirjaga nr 5-8/1984-2 (dtl 111-112)

toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks ning toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks

vastata hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirjas esitatud küsimustele ning edastada soovitud

dokumendid. Kaebajal paluti esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega pangakontode

väljavõtted (p 1); selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega seotud asjaolusid

(p 2); selgitada elukaaslasega eluasemekulude jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi

tõendavad dokumendid (p 4) ning selgitada töötamist ja töötasu laekumisi puudutavaid

asjaolusid (p 5). Samuti selgitati kaebajale, et tal on õigus esitada muid enda majanduslikku

olukorda tõendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamist peab kaebaja vajalikuks. Kaebaja

sai Tallinna linna kirja kätte 19.12.2024.

3. Kaebaja esitas 23.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub milles soovib

Tallinna linna tegevusetuse, st kaebaja 11.12.2024 esitatud taotluse lahendamisega viivitamise

õigusvastasuse tuvastamist. Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse,

milles soovib Tallinna linna kohustamist vaatama kaebaja taotlus läbi ning tegema otsus 24

tunni jooksul alates määruse tegemisest.

4. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja 23.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning

andis kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 30.12.2024 kella

11.00-ni. Kaebajal tuli taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks esitada esialgse

õiguskaitse vajaduse põhistus koos väiteid kinnitavate tõenditega. Sama määrusega palus

kohus Tallinna linnal esitada seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele pärast kaebaja

täiendavate selgituste saabumist hiljemalt 02.01.2025 kell 13.00 ning täpsustada kaebuse

aluseks olevaid asjaolusid.

5. Kaebaja esitas 26.12.2024 esialgse õiguskaitse taotluse täpsustuse, milles põhjendab

esialgse õiguskaitse taotlust järgmiselt.

5.1. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vastustaja on pikka aega keeldunud talle

toimetulekutoetuse maksmisest, mille tõttu on ohus kaebaja ja tema perekonnaliikmete

esmavajaduste rahuldamine. Kaebaja ja tema alaealise diabeetikust tütre esmavajaduseks on

toit, ravimid, elukoht, esmatarbekaubad, sidevahendite kasutamine. Kaebaja ja tema lapse

sissetulekust ei piisa eluasemekulude tasumiseks. Kuna vastustaja on toimetulekutoetuse

maksmisel kaebaja hinnangul kohaldanud õigusnorme kaebaja suhtes valikuliselt ja

arusaamatult, on tekkinud olukord, kus kaebajal ja tema pereliikmetel on tekkinud võlgnevus

eluasemekulude tasumisel, mis võib lõppeda üürilepingu ülesütlemisega ja eluaseme

kaotusega.

5.2. Kaebajale ja tema perele on see üliraske tagajärg, sest kaebajal puudub uue eluaseme

üürimiseks ja kolimiseks raha. Kuigi kaebaja on taotlenud Tallinna linnalt uue eluaseme

üürimise võimalust, ei ole tema taotluseid rahuldatud. Kaebaja palub rahuldada esialgse

õiguskaitse taotluse, sest vastasel korral võib kaebaja sattuda olukorda, kus tekivad

pöördumatud tagajärjed, nt kui kaebajad ei suuda tasuda jooksvaid elektriarveid, siis võidakse

elekter välja lülitada (ravimeid hoitakse ka külmkapis). Taotluse esitamise ajaks ei ole linn

teinud isegi otsust, kuigi see tuleb omavalitsusel teha 5 tööpäeva jooksul. Teadmatuks ajaks

edasilükatava toetusega ei ole võimalik kaebajal kulusid katta.

5.3. Kaebaja esitab tõendi psühhiaatri kinnitusega, et kaebaja on viimase 18 kuu jooksul

toimunud kohtumenetluste ja ametnike pahatahtliku käitumise tõttu muutunud töö- ja

õppimisvõimetuks. Lisaks sellele on kaebaja tütar samuti keerulises tervislikus seisundis ning

saanud depressiooni ja ärevushäirete diagnoosi. Selline käitumine kujutab endast mitte ainult

haldusmenetluse rikkumist, vaid ka otsest terrorit haavatavate inimeste vastu.

6. Tallinna linn esitas 02.01.2025 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub jätta

taotlus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.

6.1. Kaebus on sisuliselt põhjendamata ning vastustaja hinnangul kuritarvitab kaebaja oma

kaebeõigust süstemaatiliselt. Vastustaja hinnangul esitab kaebaja kaebusi vaid põhimõtte

pärast. Kaebaja esitas vastustajale sotsiaaltoetuste taotluse 11.12.2024 (kätte saadud

12.12.2024). Vastustaja leidis 18.12.2024 kirjaga, et kaebaja abivajaduse hindamiseks tuli

koguda täiendavaid tõendeid perekonna sotsiaalmajandusliku olukorra ehk abivajaduse kohta,

paludes kaebajal esitada täiendavad selgitused ja dokumendid. Kaebaja sai kirja kätte

19.12.2024 ning kaebaja ei ole veel vastustaja esitatud küsimustele vastanud. Seega ei ole alust

11.12.2024 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks, kuna kaebajal on õigus 18.12.2024 kirjas

esitatud küsimustele vastata ja palutud dokumente esitada kuni 08.01.2025.

6.2. Taotluse lahendamiseks õigusaktidest tulenevad tähtajad ei ole veel möödunud ja

vastustajal ei ole kohustust sotsiaaltoetuste määramise üle enne otsustada. Vastustaja ei ole

kaebaja taotluse menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest tulenevaid tähtaegu.

Kaebajal puudub õigusaktidest tulenev õigus nõuda taotluse läbivaatamist 24 tunni jooksul

määruse tegemisest. Kaebaja taotlus tuleb läbi vaadata toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva

jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ning sissetulekust sõltuva universaaltoetuse

puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või

nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Seega on

vastustajal võimalik teha 11.12.2024 taotluse osas otsus peale seda, kui kaebaja on 18.12.2024

kirjas esitatud küsimustele vastanud või kui kaebajale vastamiseks antud tähtaeg, s.o

08.01.2025 on möödunud.

2(8)

6.3. Vastustaja poolt riiklikesse andmebaasidesse tehtud päringutest nähtub, et kaebajale on

määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus summas 36,31

eurot. Samuti on kaebaja tütrele ja kaebajale makstud töövõimetoetust novembris 2024

vastavalt summas 363,47 eurot ja 363,47 eurot. Lisaks on kaebaja saanud tasemeõppes

osalemise toetust summas 362,70 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest

sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes osalemise toetus ehk kokku

summas 1169,64 eurot. Vastustaja märgib, et kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll

sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud

lisakuludeks. Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste

rahuldamiseks kaebaja perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot, olid

vaidlusalusel perioodil (ehk detsembri 2024 toimetulekutoetuse taotluse puhul novembris

2024) vahendid esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnal ka olemas.

6.4. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi tõsiselt

võetavat asjaolu, millised konkreetsed tagajärjed esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmisega kaebajale kaasnevad ning milliseid õigusi õiguskaitse puudumine kahjustab. Kaebaja

esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt

väljatõstmiseks. Samuti on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 perekonna iga

liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk kaheliikmelise perekonna puhul on see 51 m2.

Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mis on kaheliikmelise perekonna

kohta üle poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui

toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida.

6.5. Vastustaja möönab, et kaebajal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse

mittemääramisega võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole

võimalik tuvastada. Ühtegi tõsiselt võetavat eluasemekulude võlgnevusi tõendavat dokumenti

kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja on esitanud endaga seotud kohtuasjades võlgnevuste kohta

erinevaid dokumente, mistõttu on vastustajal kahtlusi esitatud dokumentide tõele vastavuses.

Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia ja eluasemekulude arvetelt nähtub, et

võlgnevusi ei ole. Samuti on kaebaja eluaseme üürileping sõlmitud korteri omaniku ja X OÜ

vahel, kellest viimasega on seotud Y ning kes on kaebaja elukaaslane. Tõendamata on asjaolu,

et Y elab kuskil mujal kui kaebaja elukoht.

6.6. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohi luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma

eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse

õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus,

kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt

avalikke huve või kolmandate isikute õigusi. Kaebaja toetuse vajadust ei ole olnud võimalik

veel hinnata, seega ei ole teada, kas kaebaja toetusele üldse kvalifitseerub. Seetõttu tuleb hetkel

hinnata kaebust pigem perspektiivituks ning puudub veendumus, et kohus kaebaja kaebuse

rahuldab.

6.7. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist 24 tunnis jooksul otsuse

tegemiseks, mis on vastustaja hinnangul meelevaldne. Kaebaja on lähtunud enda suvast mitte

kehtivast toimetulekutoetuse regulatsioonist. Kui kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldab,

muutub põhimenetlus kaebuse suhtes sisuliselt mõttetuks. Arvestades haldusmenetluses

kohaldatavat võrdse kohtlemise põhimõtet, oleks äärmiselt ebaõiglane määrata kaebajale

ebavõrdselt teiste toimetulekutoetuse taotlejatega toetust õigusaktidega kehtestatud reegleid

järgimata ning abivajadust ja asjaolusid kohaselt hindamata. Ei ole õiglane määrata kaebajale

toimetulekutoetust nö suvalises summas, sest toimetulekutoetuse määramine ei pruugi kõiki

asjaolusid (sh pereliikmete arvu ja nende sissetulekuid) arvestades ollagi võimalik, kui selgub,

et kaebaja ja tema pereliikmete sissetulek peale jooksval kuul tasumisele kuuluvate

eluasemekulude mahaarvamist on suurem kui toimetulekupiir.

6.8. Riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud ja seetõttu on kaalukaks avalikuks huviks, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus.

Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud.

3(8)

Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates)

tekitatud

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kaebaja on kaebuses palunud vastustaja tegevusetuse (viivituse) õigusvastasuse

tuvastamist ning esialgse õiguskaitse korras taotlenud vastustaja kohustamist lahendama

kaebaja 11.12.2024 esitatud sotsiaaltoetuse taotlused. Juhindudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab

kohus kaebust viisil, et kaebaja taotleb vastustaja tegevusetuse (viivitus) õigusvastasuse

tuvastamist (HKMS § 37 lg 2 p 6) ning kohustamisnõude kohustamaks Tallinna linna kaebaja

11.12.2024 taotlust menetlema (HKMS § 37 lg 2 p 2) 24 tunni jooksul.

9. Toimetulekutoetuse määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS),

mille § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist. SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui

kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid.

Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.

10. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja

kord" (määrus nr 26) § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud

lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise

osa väljamaksmise tähtpäevast.

11. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise

kord“ (määrus nr 24) § 9 lg 1 kohaselt linnaosa valitsus hindab abi vajava inimese ja/või

perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaalmajanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi

ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises

perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada.

Abivajadust ei hinnata sissetulekust sõltumatute universaaltoetuste taotlemisel. Määruse nr 24

§ 9 lg 2 kohaselt abivajaduse hindaja: 1) lähtub taotleja esitatud dokumentidest ja klienditöö

käigus kogutud teabest; 11) kohustab abivajajat esitama tema ja pereliikmete sissetuleku ja vara

kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest; 2) palub

vajaduse korral taotlejalt lisateavet, sealhulgas toimetulekut ja arengut käsitlevaid

eksperdihinnanguid ja nõustamiskokkuvõtteid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest

andmeregistritest; 3) külastab vajaduse korral abi vajavat inimest tema tavapärases keskkonnas,

et selgitada välja tema toimetulekuvõime, abi- või hooldusvajadus ning sobivaim abi.

12. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotisaalseadustiku

üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2). Hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud: 1) esitama

hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid,

mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu

väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta; 2)

teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest

asjaoludest ja asjaolude muutumisest; 3) osalema aktiivselt talle hüvitise andmises, sealhulgas

täitma hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi, seaduses sätestatud juhul ja tingimustel

läbima hüvitise andja nõudel uuringu, arstliku läbivaatuse või ekspertiisi; 4) kasutama talle

hüvitisena antud vahendeid sihtotstarbeliselt (SÜS § 21 lg 1 p 1).

13. Vastustaja esitatud seisukohad ja tõendid võimaldavad kohtul järeldada, et Tallinna linnal

on menetlus kaebaja taotluste osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluste lahendamisega

põhjendamatult viivitanud. SHS, SÜS ning määrused nr 24 ja 26 kohustavad taotlejat esitama

Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude

4(8)

selgitamisele kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks

(määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lg-d

3 ja 4, § 133 § 1-5, 6¹-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt

tõendatud kulud.

14. Kohtule nähtuvalt on vastustaja 18.12.2024 andnud kaebajale võimaluse esitada taotluste

lahendamiseks ja kaebaja abivajaduse hindamiseks täiendavaid selgitusi ja dokumente. Muu

hulgas on vastustaja palunud kaebajal esitada enda, tema tütre ja poja panga kinnitusega

pangakontode väljavõtted (p 1); selgitada üürilepinguga ja sellest tulenevate võlgnevustega

seotud asjaolusid (kuivõrd vastustajale nähtus, et üürileping on sõlmitud X OÜ-ga (X OÜ

omanik on Y seotud MTÜ X ning vastustaja soovis teada, kuidas on jagatud äriühingu

kasutuses olevate ruumide eest tasumine) (p 2); selgitada elukaaslasega eluasemekulude

jaotamist (p 3); esitada muid võlgnevusi tõendavad dokumendid (p 4) ning selgitada töötamist

ja töötasu laekumisi puudutavaid asjaolusid (p 5). Samuti selgitati kaebajale, et tal on õigus

esitada muid enda majanduslikku olukorda tõendavaid dokumente ja selgitusi, mille esitamist

peab kaebaja vajalikuks. Kohus ei pea vastustaja esitatud küsimusi meelevaldseteks ega

põhjendamatuteks, vaid taotluste lahendamise seisukohast ja kaebaja majandusliku seisundi

hindamiseks asjakohaseks. kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad

(toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist

(SHS § 134 lg 2); sissetulekust sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva

jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud

tähtpäevast (määrus nr 26 § 3 lg 2)) on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul

sedavõrd kattuvad, et saab pidada eesmärgipäraseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2)

nende taotluste osas ühe küsimustiku esitamist.

15. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole veel saabunud vastustaja poolt kaebajale

määratud dokumentide esitamise tähtaeg. Kaebajal tuleb taotluste osas vastata vastustajale

10-tööpäevast tähtaega järgides. Arvestades, et kaebaja sai vastustaja 18.12.2024 kirja kätte

19.12.2024, tuleb kaebajal vastata hiljemalt 08.01.2025. Sellest tulenevalt ei ole saabunud

vastustajale ette nähtud lõpliku otsustuse tegemise tähtajad. Seega on kaebaja kohtu poole

pöördunud ennatlikult. Kohus selgitab, et kohus ei saa kohustada vastustajat andma haldusakti,

mille tegemiseks ette nähtud tähtaeg ei ole veel saabunud. Vastustaja saab kaebaja taotlused

lahendada alles pärast seda, kui kaebaja on 18.12.2024 kirjale vastanud või kui kaebajale

vastamiseks antud tähtaeg on möödunud. See tähendab, et kaebajale tekiks subjektiivne õigus

haldusakti andmiseks kohustamiseks, kui vastustaja oleks õigusvastaselt haldusakti andmisega

viivitanud või tegevusetu. Käesoleval juhul kohtule nähtuvalt sellise olukorraga tegemist ei ole.

Kaebajal on võimalus haldusmenetluses veel täiendavaid dokumente esitada, mistõttu on

kaebus kohtu hinnangul esitatud ennatlikult.

16. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul ka äratuntav, et vastustaja oleks

menetlusega põhjendamatult viivitanud, mistõttu saab kohustamisnõude rahuldamist pidada

vähetõenäoliseks.

17. Samuti leiab kohus, et kaebusega kaitstava õiguse riivet tuleb pidada väheintensiivseks.

Ehkki põhiseaduse (PS) § 28 lg 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul ei saa väheintensiivsele

riivele toetuda, on praegune kaebus suunatud kaebaja taotluste menetlemise kiirendamisele.

Kohtule nähtuvalt ei ole vastustaja käesoleva määruse koostamise seisuga teinud lõplikku

otsustust kaebaja taotluse lahendamise osas. See tähendab, et vastustaja ei ole veel jätnud

kaebaja taotlust läbi vaatamata ega lõplikult rahuldamata. Seega ei ole teada, millise sisuga

haldusakti on vastustaja andmas ning kas vastustaja satub otsuse tegemisel õigusvastasesse

viivitusse. Vastustaja on andnud kaebajale täiendavate dokumentide ja selgituste esitamiseks,

ent kaebaja seisukohal ei ole vastustajal selleks õigus. Kohus saab kaebusest aru nii, et vaidluse

keskne küsimus seisneb selles, kas kaebaja on 11.12.2024 taotlusega esitanud kõik vajalikud

dokumendid ning kas vastustaja sai vaidlustatud kirjaga nõutud dokumentide ja selgituste

esitamist nõuda. Kohus selgitab, et seda, millised dokumendid kaebaja pidi vastustajale esitama

ning kas vastustaja poolt nõutud dokumentide esitamise nõue oli õiguspärane, saab kohus

5(8)

hinnata alles pärast lõpliku otsuse tegemist. Kuna vastustaja leidis, et taotluse sisuliseks

lahendamiseks tuleb kaebajal kõrvaldada puudused, saab kaebaja enda õiguste kaitsele kaasa

aidata, täites kaasaaitamiskohustust. Kohus ei saa kohustada vastustajat tegema asjas otsust

enne selleks seaduses sätestatud tähtaja saabumist, mistõttu peab kohus muuhulgas menetluse

kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet

väheintensiivseks.

18. Kui vastustaja annab haldusakti, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, siis on kaebajal

võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamiskaebuse esitamisega vastustaja lõpliku

haldusakti peale. Seega kaebajal tuleb ära oodata oma taotluse menetluse lõpptulemus ja

vajadusel vaidlustada see tühistamis- ja kohustamisnõudega, mille lahendamisel saab kohus mh

kontrollida, kas kaebajalt nõutud täiendava teabe ja dokumentide küsimine oli õiguspärane.

19. Eeltoodus tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

20. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

21. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

22. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse

õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja

õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004

määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud

siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk

on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal,

mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel

määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

23. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib Tallinna linna

kohustamist vaadata kaebaja taotlus läbi ning tegema otsus 24 tunni jooksul alates määruse

tegemisest. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tal puuduvad rahalised

vahendid oma perekonna esmavajaduste rahuldamiseks. Kaebaja toob välja, et tal puudub

sissetulek perekonna kulutuste katmiseks, sh nt eluasemekulude katmiseks, ravimite, toidu ja

esmatarbekaupade soetamiseks. Kaebuse kohaselt võib lähemal ajal saabuda kaebajale

üürilepingu ülesütlemine ning kui kaebaja ei suuda tasuda elektriarveid, siis ähvardab teda

elektri väljalülitamine. See tähendaks, et kaebajal puduuks võimalus edaspidi nii enda kui oma

tütre ravimeid säilitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks seega kaebajale kaasa

raskeid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole põhiasjas tehtava lahendiga võimalik. Vastavalt

HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et

kaebaja sooviks on esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat andma 24 tunni jooksul

haldusakt, millega makstakse talle detsembrikuu toetused.

24. Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise meetmena leevendada abi vajava inimese või

perekonna materiaalset puudust ning tagada neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 1). Toetuse maksmisega tagatakse

inimesele või perekonnale minimaalne asendussissetulek, mis võimaldab jooksvalt katta kõige

põhilisemad vajadused. Sealjuures on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk hoida ära

üksnes kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada

kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on

kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

6(8)

25. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja põhjendused

esialgse õiguskaitse vajaduse osas keskenduvad sellele, et sissetulekud kuluvad kulutustele ära

ning kaebaja ja tema lähedase tervislik seisund ei ole hea. Kohtule esitatud dokumentidest ei

nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja minimaalsete

esmavajaduste rahuldamine ohus.

26. Vastustaja on 02.01.2025 kohtule esitatud vastuses märkinud, et kaebaja sissetulekuteks

taotluse esitamisele eelneval kuul kokku 1169,64 eurot (lapsetoetus 80 eurot, kaebaja tütrele

määratud puudetoetus 36,31 eurot, nii kaebajale kui tütrele määratud töövõimetoetus 363,47

eurot (kokku 726,94 eurot), kaebaja tasemeõppes osalemise toetus 362,70 eurot).

Toimetulekutoetuse mõistes on toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja

perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot ja need vahendid on kaebajal olemas.

Lisaks on vastustaja välja toonud, et kaheliikmelise perekonna sotsiaalselt põhjendatud

eluruumide üldpinnaks on 51 m2, ent kaebaja eluruumi üldpind 127 m2 on kehtestatud normist

üle poole suurem, mistõttu on kaebaja kulud suuremad kui toimetulekutoetuse vahenditest

oleks võimalik kompenseerida. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja ja tema

perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks.

27. Kohus leiab, et praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sel

määral kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule või tervisele või oht jääda ilma

elukohast. Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks,

kuivõrd kaebaja ei ole esitanud vastavat tõendit üürileandjalt vastavasisulise avaldusega.

Samuti on kohtu hinnangul kaebaja väidetud võimalik elektri väljalülitamise tagajärg

põhjendamatu, kuivõrd kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks elektrikulude osas

võlgnevuses. See aga tähendab üksnes asjaolu, et kaebaja on talle esitatud arved saanud

aegsasti tasutud ka ilma toimetulekutoetuseta. Asjaolu, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse

taotlusega kiirendada tema taotluste lahendamist ei kinnita kaebaja esialgse õiguskaitse

kohaldamise vajadust kohtumenetluse ajaks.

28. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset suuremas määras, kui tema kaebuse

osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus. See tähendab, et isegi kui kaebaja nõue tema

taotluse läbivaatamise viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks kuuluks rahuldamisele, siis ei

saaks see tingimata kaasa tuua kaebajale toetuse määramist. Vastustaja on kohtule selgitanud,

et edastas kaebajale 18.12.2024 tähitud kirjana täiendavad küsimused kaebaja abivajaduse

hindamiseks, kuid käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole veel teada, kas kaebaja toetuse

saamisele kvalifitseerub. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat kindla

sisuga haldusakti andma ning seda juba kohtumenetluse ajal ebaselgetele asjaoludele

tuginedes. Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustaks vastustajat

andma haldusakti, mh juba 24 tunni jooksul alates määruse tegemisest, saavutaks kaebaja

seeläbi kaebuse eesmärgi enne asja sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamine ei ole sellises olukorras välistatud, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju

(Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 19).

29. Kuna kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei pea kohus hindama kaebuse

perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Kohus märgib üksnes

seda, et riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, mistõttu on kaalukas avalik huvi see, et

toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Kohtu hinnangul

võib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kahjustada avalikku huvi, et toimetulekutoetuse

maksmiseks määratud vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt. Käesoleval juhul on kohtul

kahtlus, et esialgse õiguskaitse korras toetuse väljamaksmise korral ei ole pruugi olla võimalik

toetust kaebajalt tagasi saada juhul, kui kaebaja kaebus jääb rahuldamata.

30. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei ole

võimalik järeldada, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja

minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või et teda ohustaks kommunaalteenuste

7(8)

osutamise katkemine. Seega ei esine praegusel juhul kaebajal sellist ülekaalukat

õiguskaitsevajadust, mis õigustaks kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist juba enne asja

sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja

oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale

täiendavaid õigusi.

31. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Muud menetluslikud küsimused

32. Käesoleva kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja, temaga seotud füüsilise

isiku (Y) ja juriidiliste isikute (X OÜ, MTÜ X) nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

8(8)