Legislator Case Law & Legislation
2-24-14145/25 AI generated

2-24-14145/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-14145/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes. 26.11.2024 istungil kohus andis pooltele leppimiseks tähtaja kuni 26.02.2025. Kohus selgitas, et kui määratud

Legislator headnote

AI generated

2-24-14145/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 26.11.2024 istungil kohus andis pooltele leppimiseks tähtaja kuni 26.02.2025. Kohus selgitas, et kui määratud

Keywords

AI generated
outdated medical report failure to prove deterioration unauthorized absence lack of signature further medical assessment unreasonableness of return to Afghanistan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Angelina Abol

Kohtujurist

Signe Vool

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-14145

Tsiviilasi

M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M T (IK xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx)

Kostja: R T (IK xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx)

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

3. Vabastada M T riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Saata määrus pooltele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast

päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes. 26.11.2024

istungil kohus andis pooltele leppimiseks tähtaja kuni 26.02.2025. Kohus selgitas, et kui määratud

ajaks ei ole hageja teinud avaldust menetlusest loobumiseks, kohus teeb lahendi 28.02.2025.

2.

28.12.2025 esitas hageja kohtule avalduse, mille järgi soovib ta võtta tagasi oma abielu

menetlusse (esitatud menetluse lõpetamise taotluse vormil).

3.

02.01.2024 kohtunõudes kohus selgitas hagejale hagiavalduse tagasivõtmise ja sellest

loobumise erisusi (s.h riigilõivu tagastamise osas) ning andis pooltele tähtaja: hagejale

täpsustamiseks, kas ta soovib hagiavalduse tagasi võtta või siiski sellest loobuda ning kostjale

seisukoha esitamiseks hagist loobumise avalduse kohta (juhuks, kui hageja avaldab kohtule, et

soovib esitada nimelt hagist loobumise avalduse).

1 (2)

4.

05.01.2024 vastuses hageja täpsustab, et tahab abielu avalduse tagasi võtta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja

nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi

läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

7. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tsiviilasja menetlus on eelmenetluse järgus, hagiavaldus

on kostjale kätte toimetatud, kohus on pooled ära kuulanud ja andnud neile aja leppimiseks.

Hageja on kohtule enne leppimisaja lõppu esitanud hagi tagasivõtmise avalduse. Eeltoodu alusel

leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt hageja täpsustatud avaldusest ei pea

kohus vajalikuks ära oodata kostja vastust kohtunõudele (esitatud juhuks, kui hageja soovib siiski

hagist loobuda, mitte seda tagasi võtta).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi

ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt

kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimiku põhjal kostjal puudub lepinguline

esindaja, seega ei ole kostjal õigusabikulusid. Samuti ei nähtu toimikust kostjal muude rahaliselt

kindlaksmääratavate ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude olemasolu.

9. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Viru Maakohtu 15.10.2024 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt ning hageja

vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu (100 eurot) tasumisest 50 euro ulatuses. Hageja on

tasunud hagiavalduselt riigilõivu ülejäänud osas, s.o 50 eurot kohtu määratud ajaks.

TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus kontrollis menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et hageja

majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu täies ulatuses ühe summana tasuda, samas ei olnud

hageja kohtu hinnangul täiesti maksejõuetu. Kohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord

oleks praeguseks ajaks oluliselt muutunud. Arvestades eeltoodut ning menetluse staadiumi ja

menetluses tehtud menetlustoiminguid peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetlusabi

korras vabastatud riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumisest.

(digitaalallkiri)

Angelina Abol

kohtunik

2 (2)