2-24-14145/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes. 26.11.2024 istungil kohus andis pooltele leppimiseks tähtaja kuni 26.02.2025. Kohus selgitas, et kui määratud
Legislator headnote
AI generated2-24-14145/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 26.11.2024 istungil kohus andis pooltele leppimiseks tähtaja kuni 26.02.2025. Kohus selgitas, et kui määratud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Angelina Abol
Kohtujurist
Signe Vool
Määruse tegemise aeg ja koht
6. jaanuar 2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-14145
Tsiviilasi
M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: M T (IK xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx)
Kostja: R T (IK xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx)
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad
menetluskulud puuduvad.
3. Vabastada M T riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Saata määrus pooltele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast
päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD
1. Viru Maakohtu menetluses on M T hagi R T vastu abielu lahutamise nõudes. 26.11.2024
istungil kohus andis pooltele leppimiseks tähtaja kuni 26.02.2025. Kohus selgitas, et kui määratud
ajaks ei ole hageja teinud avaldust menetlusest loobumiseks, kohus teeb lahendi 28.02.2025.
2.
28.12.2025 esitas hageja kohtule avalduse, mille järgi soovib ta võtta tagasi oma abielu
menetlusse (esitatud menetluse lõpetamise taotluse vormil).
3.
02.01.2024 kohtunõudes kohus selgitas hagejale hagiavalduse tagasivõtmise ja sellest
loobumise erisusi (s.h riigilõivu tagastamise osas) ning andis pooltele tähtaja: hagejale
täpsustamiseks, kas ta soovib hagiavalduse tagasi võtta või siiski sellest loobuda ning kostjale
seisukoha esitamiseks hagist loobumise avalduse kohta (juhuks, kui hageja avaldab kohtule, et
soovib esitada nimelt hagist loobumise avalduse).
1 (2)
4.
05.01.2024 vastuses hageja täpsustab, et tahab abielu avalduse tagasi võtta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 võib hageja hagi kostja
nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi
läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et tsiviilasja menetlus on eelmenetluse järgus, hagiavaldus
on kostjale kätte toimetatud, kohus on pooled ära kuulanud ja andnud neile aja leppimiseks.
Hageja on kohtule enne leppimisaja lõppu esitanud hagi tagasivõtmise avalduse. Eeltoodu alusel
leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt hageja täpsustatud avaldusest ei pea
kohus vajalikuks ära oodata kostja vastust kohtunõudele (esitatud juhuks, kui hageja soovib siiski
hagist loobuda, mitte seda tagasi võtta).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi
ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel
vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
Menetluskulud
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt
kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse
määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimiku põhjal kostjal puudub lepinguline
esindaja, seega ei ole kostjal õigusabikulusid. Samuti ei nähtu toimikust kostjal muude rahaliselt
kindlaksmääratavate ja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude olemasolu.
9. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse
temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
Viru Maakohtu 15.10.2024 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt ning hageja
vabastati hagiavalduse esitamisel riigilõivu (100 eurot) tasumisest 50 euro ulatuses. Hageja on
tasunud hagiavalduselt riigilõivu ülejäänud osas, s.o 50 eurot kohtu määratud ajaks.
TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus
mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse
tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti
vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohus kontrollis menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et hageja
majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu täies ulatuses ühe summana tasuda, samas ei olnud
hageja kohtu hinnangul täiesti maksejõuetu. Kohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord
oleks praeguseks ajaks oluliselt muutunud. Arvestades eeltoodut ning menetluse staadiumi ja
menetluses tehtud menetlustoiminguid peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetlusabi
korras vabastatud riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumisest.
(digitaalallkiri)
Angelina Abol
kohtunik
2 (2)