2-24-11395/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.01.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-11395

Tsiviilasi

I Fi hagi I Fi vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

915,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I F (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Hageja seaduslik esindaja: I P (isikukood: xxx; elukoht

xxx);

Hageja

lepinguline

esindaja:

A

M-B

(e-post: xxx);

Kostja: I F (isikukood: xxx; aadress: xxx);

Kostja lepinguline esindaja: I M-V (xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 23.08.2018 otsusega nr 2-18-100991 kostjalt I Filt hageja I Fi

kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt I Filt välja hageja I Fi

kasuks elatis summas 270 eurot kuus alates 01.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja I F kohustatud

punktis 2 nimetatud elatise maksma järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva

kuu 10. kuupäevaks I P arveldusarvele xxx selgitusega „elatis“, näidates makse

selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

1(7)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja laps. Hageja elab

emaga.

2. Harju Maakohus mõistis 12.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-100991 kostjalt hageja

kasuks välja elatise summas 186 eurot kuus alates 13.01.2018 kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

3. Hageja palub suurendada kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust. Hageja põhjendas

seda hageja kasvamisega ning olulise hinnatõusuga. Hageja saab lapsetoetust summas 80

eurot. Kostja ei veeda aega hagejaga, küll aga viibis hageja kostja juures järgmistel

kuupäevadel: 19. – 21. jaanuar; 15. – 17. märts; 23. – 25. juuli.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised keskmised kokku 755 eurot:



eluasemekulud 260 eurot;



kulutused toidule 200 eurot;



kulutused transpordile 50 eurot;



sidekulud 15 eurot;



kulutused tervishoiule: 15 eurot;



kulutused hügieenitarvetele: 15 eurot;



kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks: 50 eurot;



kulutused riietele ja jalanõudele: 100 eurot;



muud vältimatud püsikulutused (taskuraha, sõprade sünnipäevade raha): 50 eurot.

5. Hageja palub muuta varasema kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud

määras alates 01.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni. Hageja palub määrata kindlaks

kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on kostja I F kohustatud elatise maksma

järgneva kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks I P arveldusarvele

xxx selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja

aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

6. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja sissetulekud on tegelikkuses

oluliselt suuremad. Kostja töötab ehitusvaldkonnas ning tema tööandja xxx-l on

märkimisväärne käive ja majanduslik seis, mis viitab sellele, et osa palka võib maksta nn

„mustalt“, ehk sularahas, mis ei kajastu ametlikel kontoväljavõtetel. See asjaolu tuleks

arvestada elatise suuruse määramisel.

7. Laps viibib aeg-ajalt kostja vanavanemate juures, kuna hageja kasvatab last üksinda ja

töötab palju, et tagada tema heaolu ja rahuldada tema vajadusi. Oluline on märkida, et

hageja on ka ise andnud rahalist toetust vanavanematele lapse viibimise ajal, et aidata

katta kulud, mis kaasnevad lapse ülalpidamisega.

2(7)

8. Kostja poolt esitatud väide, et laps viibib vanavanemate juures kui asendus hooldusvorm,

ei vähenda hageja panust lapse kasvatamisse ega tema vajadust saada piisav elatis.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas hageja ees oma

ülalpidamiskohustust ja ei vaielnud elatise maksmisele vastu. Samas leidis, et elatise

summat tuleks korrigeerida, arvestades ülalpidamise osutamist vahetult lapsega koos aega

veetes. Hageja viibib koolivaheajal ning suve jooksul kostja vanemate ülalpidamisel,

samuti viibib laps vanavanemate juures ajal, mil hageja seaduslik esindaja käib reisil.

10. Kostja tasus ja tasub elatist. Hageja seaduslik esindaja pole kordagi pöördunud kostja

poole elatise suurendamise nõudega ning on ennatlikult pöördunud kohtu poole.

11. Kostja igakuine keskmine sissetulek on summas 858,45 eurot. Vanema sissetulek on üks

andmetest, mida kohus peab arvestama elatise suuruse arvutamisel, sest elatise maksmine

ei saa viia vanema toimetulekuprobleemideni.

12. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et lapsega seotud kulud ulatuvad 755 euroni.

Kulud ei ole põhjendatud ja on ülepaisutud ning tõendamata. Eluasemekulud summas 260

eurot ei ole tõendatud. Kulutused transpordile - xxx linnas on tasuta transport, seega antud

kulu ei ole põhjendatud; Kulutused riietele ja jalanõudele – kulu on ülepaisutud, keskmine

kulu lapse kohta on summas 30 – 40 eurot. Kulutused koolikohustuse täitmiseks igakuise

summas 50 eurot, ehk aasta kulu on summas 600 eurot – kulu usaldusväärne, on ebaselge

milliste kuludega tegemist on. Kulutused sõprade sünnipäevadele pole ka põhjendatud

ning ei kuulu elatise hulka.

13. Kostja on seisukohal, et elatise vähendamine on põhjendatud mitte ainult kostja raske

majandusliku olukorraga, vaid ka riiklikult makstavate peretoetuste tõttu, kuna toetuste

arvelt on võimalik täita laste ülalpidamiskulusid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

3(7)

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

15. Poolte puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:



hageja on oma seadusliku esindaja ja kostja laps (tlk 8-10);



hageja elab koos emaga;



Harju Maakohus mõistis 12.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-100991 kostjalt

hageja kasuks välja elatise summas 186 eurot kuus alates 13.01.2018 kuni hageja

täisealiseks saamiseni;



Kostja täidab varasemat kohtuotsust.

16. Hageja palub muuta varasema kohtulahendiga kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis PKS § 101 alusel arvutatud

määras alates 01.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja igakuised kulud ei ole põhjendatud

ja on ülepaisutud ning tõendamata; (ii) tema majanduslik seisund on halb; (iii) hageja

viibib vahel temaga koos.

17. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse

kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele

väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline

seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada

samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse

muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks

piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga

ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab

vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12.

märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on

alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise

suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning

tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude

muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18).

Kohus leiab, et TsMS §-s 459 sätestatud nõude eeldused on täidetud. Hagejad on

õigustatud nõudma elatise muutmist, kuivõrd vahepealsel ajal (s.o pärast Harju Maakohtu

12.09.2018 kohtulahendi jõustumist) on olulisel määral suurenenud elukallidus, elatise

miinimummäär ning lapsele tehtavad kulutuste koosseis ja suurus.

18. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

4(7)

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lapsele meeldib

tegeleda huvitegevusega, mis nõuab tavapärasest suuremaid kulutusi. Kostja on

vaidlustanud hagejate kulude suuruse.

Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja

kulud on 755 eurot kuus. Riigikohus on märkinud, et vanemalt lapsele elatise

väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks

tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna

käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, ei ole tal kohustus kulude

suurust tõendada.

Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti

asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset

ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus

seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised:

Kulu nimetus

Hagis

toodud

suurus

Kohtu

hinnang

Kohtu kommentaar

eluasemekulu

Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust.

Kulu tõendamine ei ole vajalik. Kulu ei ole

ebamõistlikult suur, arvestades hageja elukohta.

toidukulu

Põhjendatud. Kostja ei vaidlustanud kulu

põhjendatust ja suurust.

transpordikulu

Tallinnas on tasuta ühistransport ning hageja on

piisvalt vana, et seda kasutada. Hageja ei ole

põhistanud ega selgitanud, millest tulenevalt

märgitud kulu tekib.

sidekulu

Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust.

koolikohustuse

täitmine

Kohus nõustub kostjaga, et kulu suurus on

põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, miks kulu

sedavõrd suur on. Kohus loeb kulu suuruseks 20

eurot kuus.

riided ja jalatsid

Kohus nõustub kostjaga, et kulu suurus on

põhjendamatu. Hageja ei ole selgitanud, miks kulu

sedavõrd suur on. Kohus loeb kulu suuruseks 60

eurot kuus.

tervishoid

Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust.

hügieen

Kostja ei vaidlustanud kulu põhjendatust ja suurust.

taskuraha,

sõprade

sünnipäevade

raha

On ilmne, et vastav kulu tekib. Kohus nõustub

kostjaga, et kulu suurus on põhjendamatu. Hageja ei

ole selgitanud, miks kulu sedavõrd suur on. Kohus

loeb kulu suuruseks 35 eurot kuus.

Kokku:

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

vähemalt 620 eurot kuus (PKS § 99).

5(7)

19. Osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste

eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud

kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud

iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Lapsele riikliku lapsetoetuse maksmise

fakti on käesoleval juhul põhjendatud arvestada (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määr on

alates 01.01.2023. a 80 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale.

Hageja põhjendatud kulutuste suuruseks on ülalpool märgitu kohaselt 620 eurot kuus ning

vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleks kostjal kanda tema

kulusid 2022. a jooksul 270 euro (620 – 80 = 540; 540/2 - 270) ulatuses.

20. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema

majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda, kuna seab kahtluse alla

kostja võime end ülal pidada.

Kostja keskmine töötasu on 858,45 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma

varalise sisu kohta nagu kohus on seda 12.11.2024 määruses teha palunud. Kostja

vastuväide on tõendamata ning kohus seda arvesse ei võta.

Teadmata on kostja igakuised kulud. Kostjale ei kuulu kinnisvara ning kostja ei tegutse

ettevõtluses. Kostja omandis on paadiveok xxx (reg nr xxx), xxx (reg nr xxx) ja xxx (reg

nr xxx).

Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei

vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses

ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud

hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste

ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on

töövõimeline ja -ealine.

Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale

elatise tasumiseks piisavalt hea.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju

Maakohtu 12.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-100991 kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis summas 270

eurot kuus alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

22. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele,

tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt juba tasutud maksed. Vastupidisel

juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.

23. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 täpsustab kohus ka otsuse täitmise korda. Kohus määrab

kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse

iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu 10.

kuupäeval hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.

24. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

6(7)

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

7(7)