3-25-4/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-4

Määruse kuupäev

6. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla 25. detsembri 2024. a täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

4. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8

ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg

1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 25. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/339 kinnipeetav X

suhtes alates 24. detsembrist 2024 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamist.

Käskkirja kohaselt tekitas X käitumine 24. detsembril 2024 kahtluse, et ta on tarvitanud

joovastavaid aineid, mistõttu otsustas vangla täiendavate asjaolude selgumiseni vanglas

3-25-4

viibivate isikute julgeoleku tagamiseks, kinnipeetava tervisliku seisundi üle parema järelevalve

tagamiseks ning keelatud aine leviku vältimiseks eraldada X kaaskinnipeetavatest.

2. X esitas 31. detsembril 2024 vanglale vaide nr 1-11/24/286-1 (vangiportaali numbriga 2-

24/2-2/13863), milles taotles 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks

tunnistamist. Kinnipeetav märkis vaides, et ta tuleks paigutada kohe tagasi avatud osakonda

enda kambrisse sama kambrikaaslase juurde. Ta soovis, et vangla taastaks endise olukorra ja

vabandaks.

3. X esitas 31. detsembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud kaebuse, mis

registreeriti 2. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-25-4. Kaebuses taotleb X

Tartu Vangla 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks ja õigusvastaseks

tunnistamist ning enda ümberpaigutamist avatud osakonda. Kaebaja leiab, et tema suhtes

kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud on ebaseaduslikud, ebaproportsionaalsed ning

ülekohtused.

Koos kaebusega esitas X kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb täiendavate

julgeolekuabinõude täitmise peatamist ja tema avatud eluosakonda tagasipaigutamist.

X esitas 31. detsembril 2024 menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna tema sissetulekud ei võimalda

selle tasumist. Kaebaja palub määrata endale ka riigi õigusabi korras kaitsja, kuna ta ei ole oma

vaimse seisundi tõttu võimeline ise ennast kohtumenetluses kaitsma.

X esitas 1. jaanuaril 2025 kohtule taotluse lisada asja juurde ametnike vormikaamerate

salvestised, mis kajastavad 24. detsembri 2024. a sündmuse lahendamist. Kaebaja peab

vajalikuks lisada asja juurde ka eluosakonna kaamerate salvestised, kuna sealt on näha tema

meeleolu, kehakeel ja käitumine, millest selgub, et ta ei olnud ühelgi moel agressiivne või

kellelegi ohtlik.

4. Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude. Tartu Vangla edastas 3. jaanuaril 2025 vastusena

kohtunõudele kaebusega vaidlustatud käskkirja ja kaebaja 31. detsembri 2024. a vaide. Vangla

kinnitusel on vaidemenetlus 25. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks

tunnistamise nõudes pooleli. Samuti teatas Tartu Vangla kohtule, et 3. jaanuari 2025. a

käskkirjaga nr 2-25/1-2/4 lõpetati X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohtu hinnangul soovib kaebaja esitada kohtule tühistamiskaebuse Tartu Vangla 25.

detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 peale (HKMS § 37 lg 2 p 1). Tühistamiskaebuse

läbivaatamisel hindab kohus haldusakti õiguspärasust, mistõttu puudub tuvastamiskaebuse

esitamiseks vajadus.

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

7. Kaebaja esitatud tühistamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Selle normi

kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3-25-4

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt

VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 7 kohaselt tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates

vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

Tartu Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglale Tartu Vangla 25.

detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/339 kehtetuks tunnistamiseks vaide ning vaidemenetlus

on pooleli. Kuna vaidemenetlus on lubatav üksnes juhul, kui samal ajal ei toimu

kohtumenetlust (haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5), muudaks praeguses olukorras kaebuse

menetlemine kohtueelse menetluse läbimise kohustuse sisutühjaks. Kaebaja on pöördunud

kohtu poole ennatlikult: tal tuleb enne kaebusega kohtusse pöördumist ära oodata

vaidemenetluse tulemus ning selle põhjal kujundada seisukoht, kas ta vajab kohtulikku

õiguskaitset. Kaebajal on õigus tühistamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda pärast

vaidemenetluse läbimist, juhul kui tema 31. detsembri 2024. a vaie tagastatakse, jäetakse

osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja esitas kohtule koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus peataks tema

suhtes kohaldatud julgeolekuabinõude täitmise ja kohustaks vanglat viima ta tagasi avatud

eluosakonda (HKMS § 251 lg 1 p-d 1 ja 2).

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule

vaidemenetluse ajal. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel

lubatav, sest vanglas on vaidemenetlus pooleli. Kaebaja esitas vanglale vaide samal kuupäeval

kui esialgse õiguskaitse taotluse kohtule.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse

läbi vaatamata.

Vaatamata pooleliolevale vaidemenetlusele, on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus

praeguseks ära langenud. Tartu Vangla teatas kohtule, et kaebaja suhtes lõpetati käskkirjaga nr

2-25/1-2/4 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 3. jaanuarist 2025. Seega ei

kohaldata enam kaebaja suhtes liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga

tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vaidlustatud käskkirja

täitmise lõpetamise tõttu ei kaasne enam tagajärgi, mille tõttu kaebaja kohtult esialgset

õiguskaitset taotles.

3-25-4

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3

alusel läbi vaatamata.

9. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub

vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust,

mistõttu jääb see läbi vaatamata.

10. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse, et halduskohus annaks talle riigi õigusabi korras

kaitsja. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks

halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib

riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi

vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või

osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist

lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

Kaebaja on pöördunud halduskohtu poole kaebusega, mille eesmärk ja nõuded on arusaadavad,

samuti on kaebaja suutnud enda õigusi kohtueelselt kaitsta, esitades vanglale vaide sobivate

nõuetega. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise enda õigusi kohtumenetluses kaitsma, seega

ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

11. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja 1. jaanuari 2025. a tõendite kogumise

taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lg 2). Kaebajal on võimalik esitada tõendite kogumise

taotlus vaidemenetluses vanglale.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen