2-24-16855/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-16855

Tsiviilasi

Q.K hagi K.E Q.K vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.K (isikukood XXX; elukoht Kitsas XXX),

seaduslik esindaja F.D (e-post XXX)

Kostja: K.E Q.K (isikukood XXX, elukoht Rivi 4-35,

Tallinn, e-post XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Q.K hagi K.E Q.K vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K.E Q.K-lt (Q.K) Q.K (Q.K) kasuks elatis tagasiulatuvalt alates

12.11.2023-05.11.2024 summas 3288 eurot.

3. Välja mõista K.E Q.K-lt Q.K kasuks igakuine elatis alates 06.11.2024 kuni Q.K

täisealiseks saamiseni (s.o 18.02.2035) summas 287,72 eurot (272 eurot 76 senti

(baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. K.E Q.K-l tuleb tasuda temalt Q.K

kasuks välja mõistetud igakuine jooksev elatis iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise

kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval F.D (F.D)

arvelduskontole nr xxxxxxxx selgitusega: lapseraha.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

2-24-16855

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Asjaolud, menetluse käik

1. Q.K esitas 06.11.2024 Pärnu Maakohtule hagi K.E Q.K vastu elatise nõudes. Hagis

esinevad puudused kõrvaldati 12.11.2024 ning kohus võttis hagi menetlusse 19.11.2024.

2. Kostjale on 11.11.2024 esitatud hagiavaldus, 12.11.2024 hagiavalduse täiendus ja

19.11.2024 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud e-posti teel

02.12.2024. Kohtu määratud tähtajaks (16.12.2024) kostja nõuetekohast vastust hagile ei

esitanud.

Kohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

4. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

2 (2)

2-24-16855

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15%

esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

7. Rahvastikuregistri andmetel on Q.K F.D ja kostja K.E Q.K ühine alaealine laps. Kuivõrd

kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks

hageja väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja ei ole hagejale alates vanemate

lahutusest (12.05.2022) ülalpidamist tasunud. Hageja viibib kostjaga aasta jooksul keskmiselt

neli ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu

PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101

lg-tele 3-5.

8. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati

kohtule 06.11.2024. Hageja igakuise elatise suurus 287,72 eurot kujuneb välja järgnevalt:

baassumma 272 eurot 76 senti (PKS § 101 lg 3) + 54 eurot 96 senti (PKS § 101 lg 4) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest, PKS § 101 lg 1), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja tagasiulatuv elatis

ajavahemiku 12.11.2023-05.11.2024 eest summas 3288 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja

kostjalt nõudnud seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmis sh ka tagasiulatuvalt peale

seda, kui kostja müüs endale kuulunud korteriomandi 28.10.2024. Kostja keeldus hagejale

elatise, sh ka tagasiulatuvalt, maksmisest.

10. Elatisevõlgnevuse summa arvutamisel on lähtutud tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil

kehtinud ühe kuu elatise miinimummäärade keskmisest ((kuus kuud ühe ja kuus kuud teise

normi järgi), mis on 274 eurot kuus ehk 9,13 eurot päevas ning tagasiulatuva elatise

väljamõistmist soovib hageja 360 päeva eest. Tagasiulatuva nõude arvestamisel on hageja

(6*287,72)+(6*260,33)=3288,30 jaganud 12-ga (kuude arv) ning saadud tulemuse 274,025

ümardanud täisarvuni. Elatise päevamäära leidmiseks on hageja jaganud enda arvestatud

keskmise elatise 274 eurot kuu kohta keskmise päevade arvuga ühes kuus (30 päeva) ning

3 (2)

2-24-16855

saanud elatise päevamääraks 9,13 eurot. Tagasiulatuva elatise võlgnevuse leidmiseks on hageja

seejärel keskmise elatise päevamäära korrutanud 360 päevaga.

11. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

12. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik

4 (2)