2-24-101860/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-101860

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-101860

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2415,09 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja J S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista J S välja OK Incure OÜ kasuks lepingust 2102286647 tulenev põhivõlgnevus

1206,28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja seisuga 15.07.2024 sissenõutavaks

muutunud viivis 107,61 eurot.

3. Jätta menetluskulud 57% ulatuses J S kanda ja 43% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

4. Mõista J S välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud 222,30 eurot. J S

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Mõista J S välja OK Incure OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (222,30

eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

1 / 8

2-24-101860

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi J S vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ krediidilepingu nr 2102281400 ja lisalaenu

lepingu 2102285096. Lepingute alusel saanud kostja krediiti 1525 eurot. Kostja poolt lepingute

katteks tagasimakseid tehtud pole. Iga uue lisalaenu lepingu sõlmimisega refinantseeritakse

eelnevat laenu (eelnev leping lõppeb).

3. 30.01.2023 sõlmisid kostja ja B OÜ lisalaenu lepingu 2102286647. Lepingu personaalsete

tingimuste lepingu põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 1984,97 eurot (koosnes

refinantseeritava lepingu laenujäägist 1707,61 eurot, lisalaenu lepingu 2102286647

lepingutasust 112,36 eurot, lisalaenu lepingu 2102286647 alusel väljamakstavast laenusummast

165 eurot), intressimääras 38,14% aastas, krediidi kulukuse määras 45,90% aastas, maksete

kogusummas 3950,27 eurot. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist 1.5

tulenevalt laenuga kaasnev krediidi kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase

protsendimäärana laenust, eeldusel, et Laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja et

Pooled täidavad oma kohustusi Laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (lisa

12). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud)

tulenevalt on krediidikulukuse määra arvutatud eeldusel, et 1984,97 euro laenamisel 49 kuuks,

fikseeritud intressimääraga 38,14% aastas, on krediidi kulukuse määr 45,90% aastas,

lepingutasu 112,36 eurot, tagasimakstav kogusumma 3950,27 eurot, 49 tagasimakset. Lisalaen

summas 165 eurot on kostja arvelduskontole XXX kantud 30.01.2023.

2 / 8

2-24-101860

4. Krediidikonto avamiseks pidi kostja end algselt tuvastama, peale mida sai esitada laenu

saamiseks B OÜ kliendikeskkonna kaudu taotluse, mis pidi sisaldama kõiki Laenuandja poolt

nõutavaid andmeid ning dokumente. Kostja tuvastas enda isikusamasuse 18.01.2023, täites

isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Enne lepingu sõlmimise tahte avaldamist, kohustus kostja

tutvuma põhjalikult lepingu tingimustega. Kõik dokumendid on kostjale püsival andmekandjal

kättesaadavad kliendikeskkonnas www.raha24.ee, sealhulgas ka lepingueelne teave, millega

laenusaajal oli võimalik tutvuda. Klienti kutsutakse üles täiendavate küsimuste korral

klienditeeninduse poole pöörduma. Tulenevalt eeltoodust on lepingu tüüptingimused saanud

lepingu osaks, kuna kostjal oli võimalik tingimustega enne lepingu sõlmimist tutvuda.

Lepingute sõlmimise tahteavaldused on kostja poolt esitatud 19.01.2023, 26.01.2023 ja

30.01.2023, täites krediidiküsitlused. Laenuleping on poolte vahel sõlmitud leping, mis

koosneb Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, Personaalsetest Tingimustest,

Hinnakiri, Üldtingimustest, laenusaaja poolt antud isikuandmete töötlemise nõusolekust ning

laenusaaja poolt esitatud laenutaotlusest. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel

lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks.

5. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.08.2023, 10.09.2023 ja 10.10.2023

osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 10.10.2023 teatisega võimaluse täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks

ühenduse võtmiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 24.10.2023 ei likvideerinud, olles

täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal

lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka

kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu ülesöelduks 25.10.2023 seisuga. Krediidiandaja

loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK

Incure OÜ-le, edastades kostjale 26.10.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise nõude loovutamise kohta.

6. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust 2102286647 tulenev

põhivõlgnevus 1871,13 eurot, intress 168,58 eurot, viivis 325,38 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 50 eurot.

7. Hageja esitas alljärgnevad andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Laenuandja kontrollis enne lepingu 2102281400 ja lisalaenu lepingute 2102285096,

2102286647 sõlmimist põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta,

maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Maksevõime hindamine toimus

lepingu puhul vastavalt krediidiandja sise-eeskirjas kirjeldatud krediidivõimelisuse hindamise

metoodikale ja sise-eeskirja alusel kehtestatud juhatuse otsustele, mis täpsustasid sise-eeskirja.

Sise-eeskirja kehtestamisel oli krediidiandja lähtunud kehtinud õigusaktidest ning Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) suunistest laenude väljastamise ja jälgimise kohta, mis

Finantsinspektsiooni otsusega kohaldati ka krediidiandjatele. Võlausaldaja võttis aluseks kostja

4 kuu sissetuleku andmed. Varasemate maksekohustuste täitmise kohta sai krediidiandja teavet

maksehäireregistritest. Kostja märkis enda sissetulekuks 849 eurot (tööandaja OÜ J),

finantskohustusteks 0 eurot, muud kohustused (sh eluasemekulud, toit) ja ülalpeetavate arvu

kostja ei märkinud. Keskmise sissetuleku andmeid kontrollis võlausaldaja Maksu- ja

Tolliametist (MTA) kuupäeval 19.01.2023. Keskmise sissetuleku arvutamise aluseks olid

viimase nelja kuu maksed. Keskmine sissetulek MTA andmete põhjal oli 849 eurot.

Krediidiandja määras minimaalseks muude kohustuste miinimummääraks 331 eurot, milles

võeti aluseks lepingu sõlmimisel avaldatud Statistikaameti andmed taotleja kohta, kellel

puuduvad ülalpeetavad. Mõistliku laenukoormuse arvutamisel arvestati krediidiandaja poolt

sise-eeskirjas kehtestatud piirmäära, kuna kostja ei märkinud krediidiküsitluses muid kohustusi.

3 / 8

2-24-101860

Krediidiandaja arvutas kostjale maksimaalse igakuise osamakse suuruse, võttes arvesse kahte

erinevat arvutuskäiku ning valides konservatiivsema, madalama maksimaalse osamakse

suuruse. Esimene arvutuskäik põhines sissetulekul, finantskohustustel, muudel kohustustel,

ülalpeetavate arvul ja puhvril, arvestamaks rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Teine arvutus põhines maksimaalsel lubatud finantskohustuste suhtel sissetulekutesse.

Arvutamisel arvestatakse sellega, et taotlejal oleks võimalik katta elamiseks vajalikud

minimaalsed kulud elukohale, toidule, riietele, transpordile ja sidele ning finantskohustused.

Arvutamisel ei arvestata kuludega, millest on võimalik loobuda.

Kostja igakuiseks maksevõimeks (limiidiks) hinnati 476 eurot, mis saadi kõrvutades

krediidiandja kahte arvutust ning valides madalama:

Valem 1: Sissetulek 849 eurot – finantskohustused 0 eurot – muud kohustused 331 eurot

(lähtuti lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete kulude

piirmäärast, mis lähtus krediidiandja juhatuse poolt kehtestatud igakuise ettenähtava

majapidamis- ja muude sarnaste kulude üldkohaldatavast määrast, arvestades sh ka

ülalpeetavate arvu)– puhver 42 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt 5% netosissetulekust

ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks)) = 476 eurot.

Valem 2: Sissetulek 849 eurot x 0,80 (80% oli lubatud maksimaalne finantskohustuste suhe

sissetulekusse) – finantskohustused 0 eurot =679 eurot.

Lisaks tehti päringud avalikesse andmebaasidesse nagu Krediidiregister, Krediidinfo,

Rahvastikuregister. Päringu tulemustest nähtus, et kostjal puudusid mistahes maksehäired ja

võlgnevused laenu saamise hetkel ning ülalpeetavad. Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel

kehtinud sise-eeskirjale teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust 2102281400 tulenev igakuine

osamakse 87,44 eurot, lisalaenu lepingust 2102285096 tulenev igakuine osamakse 88,62 eurot,

lisalaenu lepingust 2102286647 tulenev igakuine osamakse 80,62 eurot, oli krediidiandja

hinnangul kostjale jõukohane.

8. Hageja on esitanud alternatiivse nõude. Kui kohus asub aga siiski hageja poolt esitatud

tõenditele ja selgitustele vaatamata seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkudes, esitab hageja siiski nõude ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg 7

sätestatule. Sellisel juhul tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse

intressimäärani, mis lepingute sõlmimisel oli 2,5% ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Muuks tasuks ei loeta viivist ega sissenõudmiskulusid. Riigikohus on

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks,

mida tarbija ei võlgne. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise

nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus selgitas

tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet,

saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine

seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid

põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-

145432, p 24). TsÜS § 84 lg 1 II lause sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse

vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1

sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

9. Arvestades, et kostja on lepingute 2102281400, 2102285096, 2102286647 alusel saanud

kokku laenu summas 1690 eurot ning et lepingute katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud

kokku summas 483,72 eurot, kujuneks hageja põhinõudeks 1206,28 eurot.

4 / 8

2-24-101860

10. Tulenevalt eeltoodust, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 tulenevat

kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lisalaenu lepingust

2102286647 tulenev põhivõlgnevus 1206,28 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis

põhivõlalt (1206,28 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Viru Maakohus 18.07.2024 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi

toimetati kostjale 12.08.2024 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli

määratud hagile vastuse esitamiseks 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud

tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

13. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

14. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

15. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja B OÜ vahel 30.01.2023

sõlmitud lisalaenu lepingust 2102286647, millega refinantseeriti krediidilepingust 2102281400

ja lisalaenu lepingust 2102285096 tulenevad kohustused.

16. Kohtu hinnangul on laenuleping nr 2102281400, lisalaenuleping nr 2102285096 ja

lisalaenuleping nr 2102286647 tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja ei

ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega.

17. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele

selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama

sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14,

p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg

5 / 8

2-24-101860

7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et

liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset

kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus

kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-

13098 p 13).

18. Nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida

seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas. /…/ Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping

tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus

tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille

maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

(RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 14).

19. Kostjale 30.01.2023 laenu andmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% mille kolmekordne määr on 50,85%. Seega ei

ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr 45,90% VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära

ja leping pole tühine.

20. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2–4 näevad

ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Eelnev kehtib ka hageja kohta,

kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

21. Kohtu hinnangul ei järginud esialgne krediidiandja kostja suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis B OÜ

kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda

esile toodust ning päringutest avalikesse andmebaasidesse.

22. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

23. Käesoleval juhul B OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et esialgne krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse

6 / 8

2-24-101860

kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne

krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

24. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele,

et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid.

25. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega

ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

26. Hagiavalduses esitas hageja nõude ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule,

juhul, kui kohus leiab, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Hageja

palub alternatiivselt mõista kostjalt välja lepingust tulenev võlgnevus 1206,28 eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli lepingute alusel saanud kokku laenu summas 1690 eurot ning et

lepingute katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 483,72 eurot. Hageja

nõue on muutunud sissenõutavaks.

27. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning

rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1206,28 eurot.

28. Hageja palub mõista kostjalt välja viivised põhivõlalt (1206,28 eurolt) VÕS § 113 lg 1

kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni.

Krediidiandja ütles lepingu üles 25.10.2023. Seega on leping lõppes 25.10.2023 ja kostja on

laenu tagastamisega viivituses alates 26.10.2023. Hagiavalduse esitas hageja kohtule

15.07.2024. Sissenõutavaks muutunud viivised on 107,61 eurot ja tuleb kostjalt välja mõista.

29. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3

(kaasnevad kulud) ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 1 võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi kliendikeskkonna e-

posti aadressile XXX 11.08.2023, 13.09.2023, 10.10.2023 meeldetuletuskirjad ning tasumata

tasulised võlateatised 17.08.2023 (5 eurot), 16.09.2023 (5 eurot), 10.10.2023 (5 eurot).

Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) tulenevalt on

osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude

7 / 8

2-24-101860

loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167). Tulenevalt

eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu

summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada

kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist

kostjale e-posti-aadressile XXX järgnevad tasulised nõudekirjad: 03.11.2023 (25 eurot),

27.11.2023 (5 eurot) ja 11.12.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need

kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus

võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kohus rahuldab hageja

nõude sissenõudmiskulude 50 euro väljamõistmiseks.

30. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

31. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

32. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 2415,09 eurot. Kohus rahuldab hageja

alternatiivse nõude summas kokku 1363,89 eurot. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust

jätab kohus põhjendatud menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ning 43% ulatuses hageja

kanda.

33. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv

summas 350 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest (s.o asja

läbivaatamise kulu) 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud.

34. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 57%

ulatuses, so summas 222,30 eurot.

35. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

36. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

8 / 8