3-25-7/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 02.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses selgitatakse, et kaebaja ema menetlust. Kaebaja selgitab, et ema ei olnud ametlikult abielus, vaid vabaabielus. Kuna ema
Legislator headnote
AI generated3-25-7/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebuses selgitatakse, et kaebaja ema menetlust. Kaebaja selgitab, et ema ei olnud ametlikult abielus, vaid vabaabielus. Kuna ema
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
03.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-7
Haldusasi
X kaebus rahvastikuregistrisse kantud andmete
muutmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
ASJAOLUD
1. X esitas 02.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuses selgitatakse, et kaebaja ema
Y perekonnaseisukanne rahvastikuregistris on vale ning see takistab pärandi edasist
menetlust. Kaebaja selgitab, et ema ei olnud ametlikult abielus, vaid vabaabielus. Kuna ema
pole abielus olnud, peab notari sõnul olema rahvastikuregistris lese asemel märge „vallaline“.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud
kohtul kaebust menetlusse võttes kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS
§ 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste
lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et selle vaidluse
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
3. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lõike 1 järgi on perekonnaseisuandmete muutmise
pädevus perekonnaseisuasutusel (praegu on selleks eelduslikult Tallinna Linnavalitsus, kus
perekonnaseisutoiminguid teeb Tallinna Perekonnaseisuamet).
Isiku perekonnaseisuandmeid muudetakse tema avalduse, kohtuotsuse, perekonnaseisuasutuse
otsuse või muu muudatust tõendava dokumendi alusel (sama seaduse lõige 2).
Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ka
ametiülesande korras muuhulgas juhul, kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi
1(2)
perekonnaseisu- või muudest dokumentidest (lõige 3).
Kui isik leiab, et tema kohta rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on valed,
kuid andmete muutmiseks puudub eelnevalt viidatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud alus, on isikul
õigus pöörduda asjaolu tuvastamiseks kohtusse ning perekonnaseisuandmed muudetakse
registrisse kantavat asjaolu tuvastava kohtulahendi alusel.
Sõltuvalt olemasolevatest dokumentidest tuleks kaebajal seega pöörduda kas
perekonnaseisuasutuse poole või kohtusse, ent viimasel juhul ei ole pädevaks kohtuks mitte
halduskohus, vaid maakohus. Kohus selgitab, et perekonnaseisuandmete muutmine on
võimalik hagita menetluse korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lõike 2 kohaselt,
mille järgi kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu
pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kaebajal on seega õigus esitada kaebus
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtule, kes lahendab
perekonnaseisuandmete muutmiseks esitatud avaldusi.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus
halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle
esitajale.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõike 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust
pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses
olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
2(2)