2-25-26/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

3. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-26

Kohtuasi

T.U avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks

T.U hagiavaldus X.K vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse ja hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.U (isikukood XXX)

Kostja X.K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata T.U avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks.

2. Jätta menetlusse võtmata T.U hagiavaldus X.K vastu kahju hüvitamiseks.

3. Jätta menetluskulud T.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1 (4)

1. T.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule 2. jaanuaril 2025 avalduse, milles taotleb kohaldada

lähenemiskeeldu X.K-le (kostja). Samuti taotleb hageja vaimse kahju eest 2000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli hagejal koos abikaasaga võetud kostjalt laene summas üle 2000

euro. Välja kuulutati abikaasa pankrot ja võlga ei pea kostjale maksma. Kostja aga nõuab raha

tagasi. 2024. aasta juulis tegid hageja ja tema abikaasa kostjaga auto rendilepingu, millega

kostja andis kasutada enda sõiduauto. 30.12.2024 otsustas kostja rendilepingu lõpetada

laenuvõla tõttu. Kokkuleppe kohaselt tuli auto tagastada 30.12.2024 õhtul. Autos oli GPS-

süsteem ning kostja hakkas hagejat jälitama ja kostja tuli aadressile xxxxxxxxxxxx, kus

hageja parasjagu autot koristas, et see tagastada. Kostja oli agressiivse olekuga ja süüdistas

selles, et autot võetakse garaažis juppideks ja lõhutakse kostja vara. Kostja muutus

agressiivseks ja hakkas karjuma ning ähvardas füüsilise jõu kasutamisega. Kostja nõudis autot

tagasi ja ähvardas, et palkab kellegi või teeb füüsiliselt omakohut. Hagejal on kaks last ja

abikaasa ning nad kardavad oma elude pärast. Kostja on saatnud ähvardavaid kirju. Kostja

elab üle tänava, mistõttu ei tunne hageja pere end turvaliselt. Hageja abikaasa ei julge minna

lastega jalutama ega minna poodi. Hageja taotleb koos abikaasaga lähenemiskeeldu ja vaimse

kahju tekitamise eest 2000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja

muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks hagita asi. TsMS 477 lg 1 järgi

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Lähenemiskeelu kohaldamise nõue

3. Esmalt selgitab kohus hagejale, et lähenemiskeelu kohaldamise nõue lahendatakse hagita

menetluses ja kahju hüvitamise nõue lahendatakse eraldi hagimenetluses. Kohtule tuleb

esitada eraldi avaldused.

4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse

korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avalduselt ei nähtu riigilõivu tasumist. Lisaks

selgitab kohus, et kui lähenemiskeelu kohaldamist taotleb mitu isikut, siis tuleb igal isikul

tasuda oma nõude eest riigilõivu.

5. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada

võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib

rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus

2 (4)

on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati,

nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse.

Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste

rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist

(lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste

abinõude rakendamist.

Kohtule esitatud avaldus peab vastama menetlusdokumendile ja avaldusele ettenähtud

nõuetele (TsMS §-d 334-340, 363-370). TsMS § 338 lg 2 ja 3, § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 näevad

ette, et avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele järgmised

andmed:

1) avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus);

2) avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning sellest nõudest lähtudes avaldust

ka menetletakse;

3) kostja kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel

sünniaeg;

4) kostja aadress ning sidevahendite andmed.

Hageja on avalduses märkinud, et taotleb koos abikaasaga lähenemiskeeldu, samas ei ole

hageja abikaasa kohtule allkirjastatud avaldust esitanud. Samuti ei ole hageja välja toonud

selget nõuet, sh ei ole piiritletud lähenemiskeeldu ruumiliselt ega ajaliselt. Kohtule esitatud

nõue peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu kohtulahendi tekstita ning selliselt peab

olema sõnastatud ka kohtule esitatud nõue. Kohtule esitatud avalduses ei ole märgitud kostja

isikukoodi, aadressi ega sidevahendite andmeid. Avalduses esinevad ulatuslikud puudused.

6. Eeltoodud avalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul avalduse menetlemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse menetlusse võtmata TsMS 477 lg 1, § 371 lg 1 p-

de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane

avaldus.

Kahju hüvitamise nõue

7. Hageja on hagis märkinud, et soovime esitada kahjunõude summas 2000 eurot. Hageja

nõue on ebaselge. Samuti on välja toomata selle nõude aluseks olevad asjaolud.

7.1. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Hagis

tuleb selgelt välja tuua, kellelt, kelle kasuks ja millise summa välja mõistmist taotletakse.

Hagejal on võimalik oma nõue sõnastada näiteks järgmiselt: välja mõista X.K-lt T.U kasuks

2000 eurot.

3 (4)

7.2. TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse all

mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille

tuvastamisega hageja seob oma nõude. Kohus ei saa ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida,

vaid pool peab vastavad asjaolud hagis välja tooma.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Hageja taotleb vaimse kahju eest 2000 eurot. Kohtul ei ole praegusel juhul võimalik hageja

nõuet kvalifitseerida, sest hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, sh milles kahju täpselt

seisneb; millistel asjaoludel on kahju tekkinud; kuidas on kujunenud kahju suuruseks 2000

eurot.

8. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse

mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse

rahalise nõude puhul hagihind nõutava rahasummaga. Riigilõivude määrad on sätestatud RLS

§-s 59 ja selle lisas nr 1.

Kui hageja nõude suuruseks on 2000 eurot, siis kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

315 eurot. Hagilt ei nähtu riigilõivu tasumist.

9. Eeltoodud hagiavalduses sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning

lg 2 p 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

10. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)