3-24-1768/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1768

Määruse kuupäev

3. jaanuar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2024.a otsuse nr

4.2-1/1393-7 tühistamiseks osas, millega peatati kaebaja

relvaloa nr xxx kehtivus

Menetlusosalised

Kaebaja - Toomas Linnu, esindaja vandeadvokaadi abi Mariliis

Timmermann

Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin

Annsoo

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Tagastada riigilõiv 20 eurot kaebajale, arvelduskontole

nr EE977700771005667971.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetlus-

kulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte-

toimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 17).

Asjaolud

1. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet andis 26.07.2023 kaebaja X relvaloa nr xxx

kehtivusajaga kuni 28.03.2028.

2. Vastustaja tunnistas 15.02.2024.a otsusega nr 4.2-1/1393-2 (dtl 12-14) kaebaja relvaloa nr

xxx kehtetuks ning pani kaebajale kohustuse relv ja laskemoon võõrandada.

3. Vastustaja tegi 14.05.2024 otsuse nr 4.2-1/1393-7 (edaspidi vaidlustatud otsus, dtl 26-30),

mille resolutsiooni punktiga 1 tunnistas 15.02.2024.a otsuse nr 4.2-1/1393-2 kehtetuks ning

resolutsiooni punktiga 2 peatas kaebaja relvaloa nr xxx kehtivuse.

Vastustaja tegi haldusmenetluses tuvastatud asjaolusid uuesti hinnates järelduse, et kaebaja

relvaloa kehtetuks tunnistamine ei olnud proportsionaalne. Vastustaja peatas relvaloa

kehtivuse. Vastustaja hindab peale vähemalt 6 kuu möödumist uuesti, kas kaebaja on sobilik

omama relvaluba või on jätkuvalt alus relvaloa peatamiseks või tuleb relvaluba kehtetuks

tunnistada.

4. Kaebaja esitas 13.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse resolutsiooni

punkti 2 tühistamise nõudes. Kaebaja hinnangul on vastustaja eksinud ohuhinnangu aluseks

võetud asjaolude tuvastamisel, jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ja eksinud prognoos-

otsuse tegemisel. Otsus on ebaproportsionaalne ja kaebaja ärakuulamisõigus jäeti tagamata.

Kaebaja taotles kohtult tõendite (kaebaja lähedaste arvamusi kajastavate dokumentide)

väljanõudmist vastustajalt.

5. Kohus võttis 24.10.2024.a määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada vaidlustatud

otsus osaliselt (resolutsiooni punkti 2 ehk relvaloa kehtivuse peatamise osas) ning määras

vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

6. Vastustaja esitas 25.11.2024 vastuse kaebusele, milles ei nõustunud kaebusega.

Vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja arvesse on võetud kõiki haldusmenetluse ajal

teada olnud asjaolusid. Otsus on õiguspärane.

Vastustaja selgitas, et vaidlustatud otsuses märgitud 6 kuud sai täis 14.11.2024 ning vastustaja

tegi täiendavad menetlustoimingud, mille käigus hindas kaebajaga seotud asjaolusid ja teda

iseloomustavat teavet uuesti. Vastustaja jõudis järeldusele, et relvaloa peatamise aluseks

olnud sündmuse puhul oli tegemist ühekordse juhtumiga. Vastustaja tegi 22.11.2024 otsuse nr

4.2-1/1393-8 (dtl 56-57), millega lõpetas kaebaja relvaloa nr xxx kehtivuse peatatuse

(resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebajale politseis hoiul oleva tulirelva ja lubatud koguses

laskemoona (resolutsiooni p 2). Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki, seega on kaebus ja kohtumenetlus perspektiivitu. Vastustaja taotles

menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. Kaebaja teatas 29.11.2024 ja 18.12.2024.a avaldustes, et ta nõustub menetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning ei taotle kohtumenetluse jätkamist

vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kaebaja soovis algselt, et kohus annaks hinnangu, kas vastustajal on võimalik tulevastes

menetlustes või toimingutes tugineda vaidlustatud otsuse varasemale kehtivusele. Kohus

selgitas, et kaebuse eseme määratlemine on kaebaja ülesanne. Vastustaja kinnitas

18.12.2024.a avalduses, et ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et kaebaja õiguste

kaitseks oleks vaja kehtivuse kaotanud relvaloa peatamise otsus täiendavalt tühistada.

8. Kaebaja taotles õigusabikulude 2196 euro väljamõistmist vastustajalt ning riigilõivu

tagastamist. Vastustaja ei tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks ning seega peab

vastustaja kandma kaebaja menetluskulud. Isegi kui 22.11.2024.a haldusakti andmist

käsitleda vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisena, oli haldusakti andmine tingitud

kaebuse esitamisest. Sellele viitavad 22.11.2024.a haldusakti põhjendused. Menetluskulude

jaotamisel tuleb arvestada, et kaebaja pöördus kohtusse oma õiguste kaitseks, sest relvaloa

kehtivust ei peatatud tähtajaliselt. Kaebaja ei saanud jääda lootma, et vastustaja 6 kuu

möödudes olukorda uuesti hindab, ega seda, et vastustaja 6 kuu pärast leiab, et relvaloa

kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Vastustaja hinnangul ei kuulu kaebaja menetluskulud vastustaja poolt hüvitamisele.

22.11.2024.a haldusakti andmine, millega n.ö taastati kaebaja relvaloa kehtivus ning tagastati

tema relv ja laskemoon, ei ole tingitud praegusest kohtuvaidlusest. Otsus on tehtud

relvaseadusest tuleneva kaalutlusõiguse alusel ja selle tegemise tähtaeg oli märgitud

vaidlustatud otsuses ehk enne käesoleva kohtumenetluse algust. Vastustaja 22.11.2024.a

otsuse ja käesoleva kohtumenetluse vahel puudub põhjuslik seos.

Kohtu seisukoht

Menetluse lõpetamine

9. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud. Kohtupraktika põhjal kohaldatakse seda sätet ka siis, kui kehtivusaja möödumise tõttu

on haldusaktil kadunud mõju ja praktiline tähendus või vaidlustatud haldusakt on muul

põhjusel ammendunud.

HKMS § 152 lg 1 p 4 eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja

õiguskaitsevajadus on ära langenud. Seda, kas kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi,

hinnatakse pigem laialt ning menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude

formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt1.

10. Praeguses asjas taotles kaebaja vaidlustatud otsuse tühistamist relvaloa kehtivuse

peatamise osas ning vastustaja lõpetas 22.11.2024 relvaloa peatatuse edasiulatuvalt.

Ajavahemikul 14.05-22.11.2024 oli vaidlustatud otsus kehtiv. Samas on see ajavahemik

möödunud, vaidlustatud otsus on praeguse seisuga kehtetu ning kaebaja relvaluba on taas

kehtiv. Mõlemad pooled olid nõus sellega, et vaidluse jätkamine käesolevas kohtuasjas ei ole

vajalik ning menetlus tuleb lõpetada. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist

tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

11. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada

(HKMS § 43 lg 1 p 2).

12. Kui menetlus lõpetatakse ilma asja sisuliselt arutamata, siis puudub vajadus lahendada

kaebaja taotlust tõendite kogumiseks.

Menetluskulud

13. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel

tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu kaebaja kontole, millelt see tasuti. Riigilõiv

tagastatakse pärast määruse jõustumist.

14. HKMS § 108 lg 4 ja 6 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral kannab reeglina

menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab

menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest.

Pooled on eri meelt selles, kas kaebuse eesmärgi saavutamine oli tingitud kaebuse esitamisest.

15. Vaidluse kronoloogia on kokkuvõttes järgmine:

- 14.05.2024 tegi PPA vaidlustatud otsuse. Otsuses on märgitud, et asjaolude uus hindamine

viiakse läbi peale vähemalt 6 kuu möödumist;

- 13.06.2024 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule;

1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus

Juura 2013. Lk 509

- 24.10.2024 võttis kohus kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat ühe kuu jooksul

esitama vastus kaebusele;

- 14.11.2024 täitus 6 kuud vaidlustatud otsuse tegemisest;

- 22.11.2024 tegi vastustaja otsuse, millega kaebaja relvaloa kehtivus taastus ja mis tingis

käesolevas kohtuasjas menetluse lõpetamise;

- 25.11.2024 esitas PPA vastuse kaebusele. Vastus sisaldas taotlust menetluse lõpetamiseks.

Kohtu hinnangul ei olnud 22.11.2024.a otsuse tegemine tingitud kaebuse esitamisest

käesolevas kohtuasjas ning kaebaja 29.11.2024.a väited ei võimalda asuda vastupidisele

seisukohale. 22.11.2024.a otsuse ja kaebuse põhjenduste osaline kokkulangevus ei tähenda,

et vastustaja tegi selle otsuse kaebuse esitamise tõttu. Vastustaja määras vaidlustatud otsuses,

s.o enne kaebuse esitamist kindlaks tähtaja asjaolude uueks hindamiseks ning tõi uue

hindamise ühe võimaliku tulemina välja, et kaebaja on sobilik omama relvaluba. Samuti leidis

vastustaja juba vaidlustatud otsuses, et vahejuhtum, millele vastustaja relvaloa peatamisel ühe

asjaoluna tugines, võis olla ühekordne, ning kaebajale tuleb anda võimalus näidata, kas ta

suudab käituda relvaloa omajale sobilikul viisil. Vastustaja tegi 22.11.2024.a otsuse lubatud

tähtaega järgides. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja ei oleks ilma kaebuse esitamiseta

asjaolusid uuesti hinnanud. Isegi kui vastustaja oleks jätnud asjaolud enda määratud tähtajal

uuesti hindamata, oleks kaebaja saanud vaidlustatud otsusele tuginedes seda nõuda.

Vastustajal tuli pärast 6 kuu möödumist asjaolusid uuesti hinnata olenemata sellest, kas

kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale kaebuse või mitte. Kui HKMS § 152 lg 1 p 4

tõlgendatakse pigem laialt ja see ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist,

siis kehtib sama ka HKMS § 108 lg 6 sisalduva fraasi „kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine“ kohta.

Tühistamiskaebuse esitamine kohtule on kaebaja õigus. Vastustaja avaldas vaidlustatud

otsuses oma kavatsuse otsus tulevikus üle vaadata ning tõi ühe võimalusena välja, et kaebaja

relvaloa kehtivus võidakse taastada. Kui kaebaja otsustas tühistamiskaebuse esitada, siis oli

tema riisiko, et menetlus võidakse lõpetada viisil, mis ei anna kaebajale õigust nõuda

menetluskulude hüvitamist.

Tartu Ringkonnakohus leidis 23.05.2024.a määruses kohtuasjas 3-23-1312, et loobumine

menetluse jätkamisest tuvastamisnõudes tähendab ühtlasi loobumist õigusest menetluskulude

hüvitamisele juhul, kui menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei olnud tingitud

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisest kaebuse esitamise tõttu.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda.

16. Vastustaja menetluskulude nõuet ei esitanud ning HKMS § 109 lg 1 alusel jätab kohus

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

17. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete

avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne

määruse jõustumist. Hiljem on küll võimalik avaldatud määrust muuta, kuid juba toimunud

avaldamist ei saa olematuks teha. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks